Dýisenbi, 17 Mausym 2024
Alashorda 3482 4 pikir 13 Nauryz, 2023 saghat 13:28

Maghjan ruhyna taghzym

Qadirli oqyrmandar, osy basylymda mening «Kýndelik paraqtarynan» jariyalaghan biraz kýndelikterim jóninde óte paydaly oi-pikirlerinizdi ortagha salyp, qoldau kórsetkenderinizge  jәne syny pikirler aityp aqyl-kenes bergenderinizge rphmet aitqym keldi.

Esterinizde bolsa men osy «Kýndelikterimnin»  1969 jyldan beri qarayghy  uaqyt aghysymen  jazylghan  52 dәpterden býgingi sayasi, mәdeni, ruhany ónerimizding súranysyna  jauap bere alady-au degenderin iriktep jariyalap keldim. Onda kýndelikting ai, kýni, jyly jәne meken jayy anyq kórstilgen. Soghan mәn bermegen keybir oqyrmandar  búdan 10 daghan jyldar búryn jazylghan kýndelikti býgingi kýnmen shatastyryp meni kinәlaytyndar da kezdesedi eken. Eske salar bir nәrse ótken ómir shyndyghy, tәjiriybe-  sabaqtary býgingi kýnning súranysymen  sabaqtasyp jatpasa onyng pәlendey qadir-qasiyeti bolmas edi. Sol ýshin men  ótkendi aityp otyryp, býginnin  talaptary men jauap bergim kelip edi. Eger kýndelikte kórsetilgen uaqyt  nazardan tys qalsa oqyrmangha mәnsiz bolyp kórinui  әbden mýmkin.

Búl rette bizding әleumettik oi-pikirlerimizge tyqpalanyp kelgen  kóptegen sayasi, ruhany tanym, әsirese sheteldik terminderdi oryndy orynsyz kirgizip ózderin bilimdi oqymysty etip kórsetkisi keletin shetke tabynu keseli dendep barady,  Bir kezde «namat», «toleranttyq», degender әspettelip nasihattalsa, endi «jahandanu», «biregeylik» deytin janyltpash oiyndar úrandala bastaldy.

Bir shyghys oishyly aitqan eken:

  • «Alla búiyrtyp, bir azamat býkil әlemning ýnine, býkil әlemning azamatyna ainalsa, ol búl abyroy- ataqqa әueli óz últynyng ýni, óz últynyng tili, eng әueli óz últynyng azamaty bolu arqyly ghana jete alady.»
  • Safuan Shaymerdenovting Nazarbaevqa  «Otan  ordenin» tapsyryp jatqanda aitqan sózi eken:  «Siz әmanda tynyshtyq dep  jýresiz. Men múnday qasiyetti el basqarghan adamnyng kemengerligi dep bilemin. Biraq, tynyshtyq barda Tәuelsizdik bólek, búl eki qúbylystyng bir-birimen qayshy keletin kezderi kóp. «Tynyshtyq, tynyshtyq» dep  jýrip  Tәuelsizdigimizden  airylyp qalsaq, onda kim bolghanymyz? Mening úghymymda, jeme-jemge kelgende azattyghymyz ýshin tynyshtyghymyzdy qúrban etuge bolady. Dýniyelik tarihtyng payym-ýlgisi solay. Al, tynyshtyghymyzdyng qamy ýshin tәuelsizdigimizdi qúrban etuge әste  bolmaydy.»

13.04.2012. «Qazaq әdebiyeti» Safekenning jary Baghdattyng esteliginen.

Al, Halel Dosmúhamedúly:

Oyanghan júrt qarqyndy keledi, elestegen múratqa jetu ýshin kóbine aldy artyna, jan-jaghyna qaramay ekpindeydi. Ádet, zan, til sekildi ózinde bardy kemge sanap, solardy jyldamyraq  ózgertuge salynady. Jәiimen tergep, aqyryndap tekseruge talpynghan jýrek sabyr bermeydi. Qarqyndy jarysta, ekpindi  júmysta elding eldigine negiz bolyp túrghan nәrselerding de abaylamastan ózgerip ketetini bolady... .

*****

Qazaq qazaq bolghaly, ol otarshyl orys imperiyasynyng úr da-jyq qara kýshimen betpe-bet kelip qaruly aiqas qalam aiqasyna ózgergen túsyna, әsirese, qyzyl imperiyamen jýzbe-jýz kelip endi ne isteu kerek dep antarlyghan shaqta tek  Maghjan ghana, jalghyz Maghjan ghana qasqayyp qarsy túrghan eken-au degen qortyndygha keldim. Maghjannyng qolyna kisen qalay týsti, kýlli qazaq óneri qara jamylyp, qúldyq qamytyn kiyip, qúldyghyn, súmdyghyn, paqyrlyghyn, sorlylyghyn әlde qayda baqytym, barym, jetken jerim dep mingirlegen, anyraghan, «Kolhozdy auyl jyryna», «úly orys halqyna alghysqa» auysqanyn bayqaymyz. 60 jylgha sozylghan zymystan jút sorly qazaqqa ne tauqymet әkelmedi.

Otarshyl orystyng ózi-ózine úqsamay ketti búl týnekte, qazaq qaydan qazaqqa úqsasyn? «Araq ishedi eken» degenge jany týrshigetin qazaq, endi «araq ishpeydi eken» degenge tanyrqay, qúbyjyq kórgendey tanyrqaytyn kýige týsipti. «Ashuy jaughan qarday, shókken narday» qayran qazaq qoydan qonyr, eshkiden seltek bir tobyrgha ainalypty.

Býginge deyin demokratiyagha qoly jetken basqa halyqtar ózining shanbasqan arhivterin aqataryp, qamauda qalghan asyldaryn tauyp jaryq dýniyege shygharyp ýlgirdi. Shetelge ketken qanshama daryndaryn әspettep elmen tanystyryp jatyr. Otyzynshy jyldardyng qyrghynynan keyin tútas jarty ghasyrlyq uaqytta tútas bir halyqtyng ómirinde «Aziyadan» basqa (onyng da zatynan sayasilyghy shamaly ghoy) qamaudan shygharar birde-bir klassikalyq shygharmamyzdyng bolmaghany qanday ókinishti. Emigrasiyalyq әdebiyet turaly auyz ashudyng ózi úyat. Ol týgili Qaltay siyaqty qarymdy qalamgerlerimiz sayasattyng әuenine biylep shetelge jan saughalap ketken biren-saran qazaq oqyghandary tiri jýrgeni ýshin tabalaghanday drammalyq shygharma jazyp aghash atqa mingizgen joq pa? Tym qúrysa «Janpida» siyaqty bir astarly dýnie jazylmapty-au. Onyng esesine qaydaghy «Qaramarjan», «Aqmarjan», «Aq altyn», «Qara altyn», «Aq dala», «Kók dalalar» qaptap qazaq aspanyn óliaradaghy «Ýrker» men «Alasapyrandar » basyp ketken joq pa? Ony aitasyz-au óz últynyn, óz memleketining tuy jyghylyp, shanyraghy ortasyna týskenine qayghyryp qan jylamaq týgili sol jyghylghan tudy kóteruge talpynghan ardagerlerimizdi dúshpannan beter ghaybattap, orys kýiretken ordamyzdyng shanyraghyn teuip «Ýlken Týrkistannyng kýireuin» alaqaylap, jalayyrgha jar salghan jetesiz de bizding qazaqtan shyqqany sýiekke tanba, betke shirkeu eken. Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq joq ekenin de, adam uaqyttyng qúly ekenin de úghamyz. Ádiletting songhy sózin aitushy  kókten týsken kóripkel bolyp kórineyik dep otyrghanymyz joq. Kópke topyraq shashudan da aulaqpyz. Degenmen, etpen sýiekten jaralghan sanaly  jan iyesi jýregining týbine tereng boylap kórse ghoy. Tym qúrysa aruaqtar aldynda, keshe kóz kórgen tiri kuәler aldynda, bolashaqtyng iyesi, býgingi jas úrpaq, pәk úrpaq aldynda bir auyz ókinish, tauba, keshirim sózin aityp aqtalsa, sol kýnәhar atalardyng nesi keter edi? Keshirimshil halqymyz «Alda bayqús-ay, endi qaytsyn, uaqyt solay bolyp edi ghoy, keshte bolsa tәubagha kelip,  imanyn ýiirgen de erlik, kóregendik boldy-au» der edi.

Ey, jýregi myng parsha, myng ólip, myng tirilgen jankeshti  qazaghym. Enbegi esh, túzy sor beybaq halqym. Bilmes dostan, bilgir jauyn artyq baghalaytyn  kemenger halqym. Bizding sorymyzgha qaray onday mәrt, onday danyshpan qalmaghan siyaqty. Bizdi 300 jylday qan qaqsatqan orys otarshyldarynyng óli, tiri naq múragerleri onday adamgershilik sózin aitugha әli jaraghan joq. Balta sabynan ozbaydy degendey, nadan ústazdyng nadan shәkirtterinen de onday bilimdilik kýtu – asa anghaldyq bolar-au.

Kýni keshege deyin (ózderi qayta qúrudyng tany atyp, kýni shyqty degen 1989 jylgha deyin shyqqan kitaptarynda)  Maghjangha jarty ghasyr qosqan qabaghan itterin arsyldatyp itaqtaghan Ábdilda siyaqty sholaq belsendiler, «vintovkam qayda, vintovakam» dep óleng jazyp teledidardan ózeurep, ereuil qozghalysyna kektenip keledi. Sovetttik sózge qalamy әste múqalyp kórmegen, aty shuly Múqanov óle-ólgenshe Maghjandy qúbyjyqtay kórsetip jappaghan jalasy joq ol ketti.

«Qazaq sovet әdebiyeti» jóninde qalam tartyp maqala jazghan, kandidattyq, doktorlyq qorghap meldektegen ghalym symaqtardyng birazy  әli kýnge júmghan auzyn ashpay «Badyrang kóz, sen tiymesen, men tiyme» dep sanylaudan syghalauda.

Al, әlgibir nayynsap, úr da jyq, bet terisi qalyndary týk bilmegensip, «Qayta qúrudyn» endi kelip tәuelsizdikting jarshylary bolyp kóringisi kelip ózeureydi.

Keshegi kómmunistik partiyanyng әr dәrejeli kósemderi men sheshenderi, neshe dәrejeli derpent-serpentteri betteri shylp etpey keudesin kere alshandaydy. Tom-tom kitap jazyp, onysyn maqtap-marapattaugha baryn salady. Jýz últtyng labaratoriyasyn qúrysqanyn maqtan kóruden әli úyalmaydy.

Búl neni kórsetedi? Búl Qazaqstanda shyn mәninde demokratiyaly qogham qúrylmaghanyn, demokratiya әli de sol diktatorlardyng qolyndaghy siqyrly tayaq qyzmetin atqaryp kele jatqanyn, aq terini kók teri etip  saudalap jýrgenin, ar-újdan aldynda eshkimning de esep berip, esep alyp kórmegenining nәtiyjesi. Beu, kýnәhar pendeler, betpaq atqaminerler, jalghan ghalymdar «Keshir halqym, keshir nahaq jazanyng qúrbandary, keshir Alla-taghala nadan qúlynnyng bilmestigin, endi tazaryp, arylyp adal qyzmet etuge múrsat ber» degen siyaqty bir auyz aq6 әdil sóz aitugha әli barmadyndar-au! Pyshaq tiymey aram ólseng de, eng aram ólim sol bolar.

Men keyde qazaq qalamgerlerin, onyng ishinde býgingi kýndi kóre almay, ys tiyip ólgendey eshnәrse sezbey ketken marqúmdardy ayaymyn. Áriyne, olardyng ishindegi asa talantty bolyp tuylghan, biraq qajyr-qayratyn, aqyl-parasatyn ónbes iske júmsap, ónbes dau daulap ketkenderge janym ashidy. Shyndyq әri ashty, әri dórekileu bolyp kórinedi. Jana XXI ghasyrda 70 jyldyq sovet әdebiyetinen kimder sanatqa qosylady dep oilap kórdinizder me? Ol meni әr kýni mazalaydy. Onday kezde, әsirese, Ghabiyden Mústafin siyaqty enbekqor, adal talanttar kóz aldymnan ketpeydi. Uaqyt qatal әmirshi, ol eshkimning ayaushylyghy men kónildestigin, zamandastyghy men saparlastyghyna qaramaydy. Óner adamynyng taghdyr tәleyi, yaghny baqyty men sory, keyde onyng shyn mәnindegi kóregendigi men qaysar da, batyldyghyna, tipti qapysyz aila-amalyna tikeley baylanysty kórinedi maghan. 30 jyldar qúrbandaryn bylay qoyghanda әdebiyetimizding úly túlghalary Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepovtyng shygharmashylyq taghdyryna oy toqtatyp kórinizshi? Olar ne ýshin bar kýsh-qayratyn, bar uaqytyn tarihy taqyryptargha arnady? Bylayghy syrt kóz ýshin biren-saran kitap shygharghany bolmasa, Múhtar tipti sovettik tikenek symnyng shekarsyna attap baspay qoydy ghoy. Al ómirining songhy jyldaryndaghy «Ósken órkennin» órkeni jaymay qalghanyna men tipti quanamyn da. Adal úlgha adal aq ólim búiyrghany, payghambar jasynan aspay ketkeni de bir mәrtebe siyaqty.

Eger qazaq degen halyq, últ myng jyl ómir sýrse Múhtar Áuezov te sonsha jyl, tipti odan ary ghúmyryn jalghastyra bereri әri «Ósken órkennen» basqa dýniyesining barlyghy derlik  jeteri dausyz. Al kitap shygharu sany jóninen Qasiyetti Balizakpen jarysqysy kelgen batyraq, dóidala Múqanov XXI ghasyrdyng shanyna ilesip qanshagha barar eken? Áy qaydam?! XXI ghasyr esikti jauyp alady ma dep te qorqamyn. Kommunistik partiya ózi ólgenimen zili, tegeurini әli talay su jýrekti suyldatyp kele jatqany belgili. Ólgen buranyng basy tiri atandy qorqytatynnyng keri daghy. Al endi  on-jiyrma jyldan keyin el tizginin qolgha alar býgingi boz balalar men jetkinshekter kommunistik batyraqtyq bopsana pysqyryp ta qaramaytynyna kәmil senemin. Al sonda bәrimiz shyn syilaytyn, shyn sýietin qos Ghabendi qaytemiz? Mýsirepov ózining alghashqy «Oyanghan ólkesinen» betke ústar «Úlpanyn» ayalap, erke Búlanyn erkeletip, Aqanserisimen múndasyp-aq syr bermey kete alar. Mústafin aqsaqalgha ne aitsam eken? Enbegi esh, túzy sor talay siri taban, jauyr arqalargha qosa salugha da bolar edi. Obal ghoy, bәrinen de jany taza, anghal, sengish qazaqtyng qasiyetine obal bolar. Al ol kisining jazghan shygharmalary bir kezde tarihtyng 70 jyldyq qara betin paraqtap aqtarghanda ayaushylyq, mýsirkeushilik kónilmen eske aludan ary asa almaspyz. Bir últty qanaushy-qanalushy, bay-kedey dep ekige bólip әkeni-balagha qarsy qoyghan taptyq qogham jyrshylaryn naghyz sayasat pen zúlymdyqytyng jarshylaryn dәl ózderi ústanghan ayausyz, bitpes jaulyq túrghydan aulaqqa serpip tastaymyz. Búl  túrghydan  70 jyl boyynda tayrandaghan qúlaq kesti qúldar men qara taban mújyqtardyng esh qaysysyna ayaushylyq, kelisimpazdyq, jalpaqshesheylik jasalmauy kerek dep qaraymyz. Baspasóz ben ýkimet biyligining әr dәrejeli tútqasyn ústap otyrghan batyraqtar men bolishevikterding itarshylary taqtan tayghan kýnin kýtip otyrmay-aq, osy bastan aq, әdil sózimizdi ashyq aityp әdebiyet pen óner ordasyn bylyqtyrghan, auasyn búzyp otyrghan kón-qoqysty aulaqqa syrghyta bergen jón bolar.

Mening búl aitqandarym, janayqayym, jýrek sózim. Ony kekshildik, úsaqshyldyq nemese әsire belsendi úr da jyq dep ózderinizdi әspettemey-aq qoyynyzdar!

  • Kekshildik – búl qúldyqqa kirer qaqpanyng qatal kýzetshisi!
  • Úsaqshyldyq –atay kórmender, últ pen memlekettik mýdde de úsaq –týiek pen bólek-salaq degen әste bolmaydy.
  • Ásirese belsendilikting ekinshi aty úr da jyq. Al onyng únamdy atauy tabandylyq әri batyrlyq! Sondyqtan býgingi almaghayyp ótpeli kezende eshnәrse de eleusiz bola almaydy. Nayqalugha, shayqalugha uaqyt joq. Kónilshektik sol bayaghy kóti ashyqtyq. Al ashyq-shashyqqa kim, ne ýiir bolmasyn?!

Maghjan әkemizding asyl múrasyn qolgha alyp, tereng boylaghan sayyn meni sonday mazasyz oilar, qatigez ókimder baurap alatyn bolyp jýr. Bizding ne ol emes ne búl emes mәngýrt úrpaghymyzdyng tek Maghjan  otanshyldyghymen, Maghyjan túranshyldyghymen, Maghjan ruhymen terbete alsaq qana qazaqy, erkin, tәuelsiz Qazaqstannyng qojayyny etip qalyptasyra alamyz.

Maghjan siyaqty әdiletsizdikting qúrbandary eske alyp, onyng shygharmasyn taldap taratqanda, oqulyqqa engizip oqytqanda olardyng qara qol, qandy qol jendetterin qatar atap salstyru túrghysynan taghylmdyq tәrbie berudi úmytpauymyz kerek.

*****

Men aldymen eki nәrsege tәuekel jasap kóreyinshi dep otyrmyn. Alghashqy Maghjan Júmabaev  pen Jýsipbek Aymauytovtardyng aruaghyn qozghau. Maqang jóninde eng alghashqy jantebirenterlik sózdi aitqan Jýsipbekting úlylyghyna júrttyng nazaryn audaru. Maghjannyng Aqan seri  turaly zertteulerine de sogha ketu. Sosialistik realizm, partiyalyq, taptyq әdebiyetting (Sovet әdebiyet degen qúbyjyqtyn)  qazaqqa keltirgen súmdyqtaryn basqa úryp atau, sholaq belsendiler men últ satqyndaryn tanbalau, tәuelsiz qazaq elining erkin әdebiyeti qanday bolu kerek? Azat eldin  azat oily, otanshyl azamattaryn qaytsek qalyptastyra alamyz degen ortaq oigha ýles qosu – basty mindet. Oigha kelgendi bylaysha tize jýrmekpin:

  1. Maghjandarsyz qazaq әdebiyetinen ne oqyghanbyz? Olarsyz qazaq әdebiyeti degen әdebiyet pәni boluy mýmkin be edi? Joq.
  2. Partiya kósem «úly orys halqy», sosializm turaly qazaq qalamgerlerinen kóp jazghan basqa bir últ ókilderin kórgen jan bar ma? Biz nege sonsha qoshametshil, jandayshap, qúl bolyp kettik? Áli kýnge deyin sol qúldyqtan aryla almay kelemiz. Mysaldar keltiremiz.
  3. Abaygha, Abaydyng ólen, qara sózderine jýginip otyruymyz kerek.
  4. Últshylydyq, týrikshildik degenderge sipattama, bagha beru kerek. Ábdilda siyaqtylardyng (5 bet alghysózdegi) jansaq, zalaldy pikirlerine bir jola toytarys bergen lazym.
  5. Maghjan jinaghyna 50 jyl boyy onyng sonyna týsken Ábdilda siyaqtylar emes Jýsipbek siyaqty shyn janashyr, shyn ghalym, shyn әdebiyetshining sózin beru kerek edi. Iman, ar aldynda sonda sәl de bolsa tazarar edik-au. Maghjandy baghalauda solaqay, tapshyl, partiyashyl synnyng zardaby anyq bilinip túr. «Týrkistan», «Meni de ólim әdiyle», «Jәmila» qatarly ólenderge Ábdilda qalay, Jýsipbek qalay bagha beredi? Jer men kóktey.
  6. Jalpy aqynnyng synshyl, әshkerleushi jәne ýmitsizdik, toryghu sarynyndaghy ólenderdi taldaghanda jandayshaptarsha emes kórgenin kórip otyrghan jәne kóreshek zúlmattardy anyq tanbalap, anyq basyp tany biluding arqasynda qan jylap otyryp jýrekten jazylghan dýniyeler ekenin ashu, shyndyqty shyndyqpen jauap beru kerek ekenin dәleldeu kerek.
  7. Abylay siyaqty arystargha kózqarastaghy alshaqtyq aityluy kerek. Jýsipbek, Maghjan, Ábdildalar, әriyne, bólek jandar, biraq eki týrli iydeyanyng adamdary, Maghjan Abylaydy soghysqa kirgizude әskery basshynyng taktikalyq, kóregendik qasiyetin ashqysy kelgen әri negizi avtorlyq maqsat, nysanyna – Bayandy soghysqa kirgizu, ony ózining ary, namysy, kinәsi aldynda qanmen juylatyn tәuekelge kirgizu arqyly erlik ólim syilau alanyna asyqqandyghynan edi. Jýsipbek te ony solay dәleldep, solay taldaydy. Al, Ábdilda qalay da Abylaydyng saqalyna bir jarmasyp qalghysy keledi. Qaharly handy jaudan qorqyp qashqan qoyanjýrek etip kórsetkisi keledi. Ári Abylayhannyng da túrghysy solay edi dep oqyrmandy shatastyrady. Búl sol siyaqty solaqay pikir Tәjibaevta bastan ayaq jýiege ainalghan.

Maghjandy biz nege tek Jýsipbek nemese Múhtar siyaqtylar jazuy kerek deymiz. Aqyn men jan jýrek jaqyndyghy, taghdyrlastyghy, tuystyghy, bolmayynsha әiteuir jazu ýshin jazu, kózge týsip qalu ýshin jazu qiyanat. 400-bette Jýsipbek Maghjannyng jazghandaryn synaudyng qiyndyghyna toqtala kelip: aldymen «bilimimiz, kýshimiz kәmil jetedi dep aita almaymyz. Tolyq synau ýshin onyng aldy artyn orap, órisin aryltyp shygharlyq segiz qyrly, negizdi bilim kerek».

Qanday ónerpazy, aqyndy, danyshpandy bolsyn, óz zamanynyng synshyldary әdil kózben qarap, bagha beru shetin nәrse. Zaman synshylarynyng býiregi ne búlay, ne alay búryp ketpey túrmaydy. Talay talanttardyn, talay jaqsylardyng qadirin júrt ólgen song biledi. «Altynnyng qolda barda qadiri joq» degendey.

Zamandastar, tústastar әdil boluy qiyn. Ne zamannan qaymyghady, aqyndy zaman ólshemimen ólsheydi. Synshylardyng kóbi ne aqyndy jaqtaushylar ne jamandaushylar, ne byqsyghan kýnshilder, ne sol aqyndy at qylyp minip alyp, abyroy-ataq izdep, kózge týsem deushiler boluy mýmkin, biz de sol kópting birimiz. Ne zamangha kýilep, ne basqa bir maqsatpen bir jaghynan aghyp ótip jýrsek, ghajap emes.

«Mәdeniyetti júrttar jazushylardyn, aqyndaryng qay jolmen tekserip, synasa, biz de sol joldy qoldanuymyz kerek».

Mineky Maghjandy osylay, sonday taza qol, taza jýrekpen jaqyndau kerek. Ólshem de, prinsip te osy bolu kerek.

Bizding býgingi әdebiyetimizding negizgi baghyty, ústanar joly, kórkemdik tәsilderi qanday bolu kerek? Oktyabr tónkerisinen keyin baghyt-baghdarynan aiyrylghan qazaq qalamgerlerining talantty ókilderi bir mezgil ýnsiz qaldy, ne jazugha tәuekel ete almady. Eskishe jazugha ne qajettilik te, mýmkindik te qalmady. Al, azamat soghysynyng ylay tasqyny sarqylyp, el ómiri beybit arnagha týsken tústa sarbazdarymyz qayta sapqa túryp ýlgirdi. Maghjan qatarly úly daryndardyng bәisheshek ghúmyryng ózi-aq mol-mol múra qaldyrugha jetti. Ári ótken men býginning ortasyna altyn kópir (әlsizde bolsa) salyp ýlgirdi. Qazaq әdebiyeti sholaq úrda-jyq prolotariyatshylar, badyraqtar shyrghalanynan aman saqtap qaldy. Amal qansha, ol ómir úzaqqa sozylmady. Jetpis jyldyq sovet әdebiyetin endi baghamdap, qayta sarapqa salatyn bolsanyz qysqa ghana NEP  zamanynda tyndyrghan dýniyelerden artyq pәlendey tabysqa jete almaghanymyzgha  ishing  ashidy.

Endigi mindet býgingi әri-sәri qazaq әdebiyetin sholu, oktyabri dýrbelenining aldyndaghy jәne 30 jylgha deyingi qazaqy minez, salt-dәstýr, eldik ruhta jazylghan últtyq әdebiyetimiz arnasyna qayta salu. Últtyq qasiyet, últtyq mazmúyn aishyghyn tabu, sol arqyly bir tútas qazaq әdebiyeti tarihyn jasau. Altyngha, dәnge aralasqan sovettik qoqystardyng barlyghyn derlik eshbir kelisimpazdyq, jalpaq shesheylikke salynbay aulaqqa laqtyru, naghyz qazaqy halyqtyq ruhynyng saltanatyna jol ashu dep bilemiz.

Býginge deyin Maghjan siyaqty qiyanat kórgen alyptarymyzdyng múrasy jóninde sóz bolghanda jalpy bettik ýstirt sholu solay bolyp edi, solay bolmap edi siyaqty ókinish sarynnan ary aspaydy. Bizge keregi tarihy taghylymdardy, ashy sabaqtardy aitu arqyly endigi jerde ne isteuimiz kerek degenge jauap izdeu túrghysynan bolsa deymiz.

Qazaq әdebiyetindegi Myrqymbay obrazy bizding azghan, úsaqtaghan halyqtyq, últtyq qasiyetterimizding tiptik ókili. Aty zatyna say beyshara beyne, biraq ishine jel toltyryp ýlkeytilgen, әspettelgen, әlpeshtelgen sayqymazaq beyne, al sol sorlyny bizding әdebiyetimizding ozyq ýlgileri jәne janashyl obrazdary sipatynda darityp dәriptep kelgenimiz qay jetiskendigimizdin, qay bolyp-tolghandyghymyzdyng dengeyi edi? Myrqymbay, Myrqymbay da kәdimgi.

«Ortalyq» osy bir qarapayym, tabighy atau bizding basylymdarymyz ben sayasy leksikonymyzgha engende kýsheyip, zorayyp, imperiya, Moskva degenning balamasyna ainalyp shygha keledi. Onyng arghy jaghynda aty shuly otarlyq sovetter odaghynyng qúbyjyq súlbasy bolyp kórsetedi әrlenip. Sony bile, kóre túra bizding dualy auyz ru basshylarymyz sayasy soqyrlyqqa basyp, ondy-soldy «Ortalyq» sózin qoldanu arqyly әreng jetken tәuelsizdigimizding әlsiz elesin de qaldyrmay tonap beretinimizge mәn bermeymiz be, әlde soghan sýiine, rizalyqpen qoldanamyz ba? Qaysysy bolsa da naghyz qúlaq kesti qúldyqtyng qarghys qamytyn tastamaghanymyzdyng aiqyn dәleli.

Álimghazy Dәulethan

Abai.kz

4 pikir