Jeksenbi, 16 Mausym 2024
Kókjiyek 1282 3 pikir 23 Sәuir, 2024 saghat 15:59

Ibn Sinanyng etika ilimi: Erkindik pen әdilettilik

Kórnekilik suret: ziyoratga.uz

Jylysbaev Júman Dýisebayúly ‑ Euraziya tehnologiyalyq uniyversiyteti, «Bilim beru tehnologiyalar» mektebining filosofiya pәnining oqytushysy.

Ábdirashit Bәkirúly ‑ filosof‑publisist.


Óz zamanynyng úly oishyly Ábu Ály ibn Sina (980‑1037 jj) Ortalyq Aziyanyng kóne qalasy Búqaradan shyqqan túlgha.  Ol tek medisinada ghana emes, filosofiyada da aishyqty iz qaldyrghan danyshpan. Aty әlemdik filosofiyanyng damuyna ýlken ýles qosqan ghúlamalar qatarynda tariyhqa engen. Búl maqalada  oishyldyng «Etika turaly» traktatyna sholu jasadyq. Maqalada Ibn Sina etikasyna qazirgi zaman beynesimen salystarmaly týrde taldau maqsaty kózdeldi.

Biz nelikten tarihymyzdan oiyp oryn alatyn әl Farabi, ibn Sina enbekterine nazar salyp otyruymyz kerek? Onyng tereng mәnisi mynada: «Ghalymnyng haty ólmeydi» dep Abay aitqanday, әr kezderi zaman týrlenip otyrghanymen adamzattyng jýrip otken jolynda ózgermeytin ruhani-adamgershilik qaghidalar bolady. Búl qaghidalar adamzat damuynyng kýre tamyry bola otyryp, zamandar almasyp jatsa da, adamnyng adamy qalyptan tys ketpeuin qadaghalaytyn, zamangha jol kórsetetin aqiqat retinde qabyldanady. Al, ol «aqiqatty» tudyrushy óz zamanynyng alyp túlghalar ekendigi týsinikti. Áriyne, әr halyqtarda «jol kórseter» túlghalar boluy zandy. Mysaly, Qytay eli Konfusiyding salghan jolymen, AQSh – Dj.Vashington jolymen, Ýndi eli Djavaharlal Neru jolymen kele jatsa, Qazaq Elining de býginde Ál Faraby men Ibn Sina syndy jәne basqa danalarynyng danalyq jolymen jýrui tabighy zandylyq. Búrynghy dana ghúlamalar salghan jol ‑ izgilikting anyq joly desek qatelespeymiz...

IBN SINANYNG IZGI JOLY

1. Kimde-kim ózin tanugha úmtylsa, ózindegi izgi qasiyetter men oghan jetu joldaryn bilgisi kelse, solardyng kómegimen óz boyyndaghy qatelikter men kemshilikterden arylugha úmtylar bolsa – ol, әueli tek qana jaqsy jýris-túrysty qalap alar edi (Álemdik filosofiyalyq múra. Ál Faraby men Ibn Sina filosofiyasy. «Etika turaly» traktat /1/. Almaty. «Jazushy» baspasy, 2005. 546-b.).

Bayqasaq, Ibn Sinanyng Etika ilimi osy sózderden bastalady eken. Sebebi, etika degenimiz adam boyyndaghy izgi qasiyetterdi zertteytin ilim bolghandyqtan ‑ onyng basty maqsaty da adamgershilik pen izgilikting qalyptasu joldaryn kórsetu. «Osy jolda - deydi ibn Sina: - Adamdar arnauly ghylymdardyng kómegimen ózining teoriyalyq kýshin, yaghny – bilim kýshin jetildirui kerek. Sonymen birge danalyqtyng jәne pәktilik pen batyldyq (jiger) arqasynda ózining is-әreket kýshin (praktikalyq) jetildirui qajet» (Sonda. 546-b.).

Búl mәtinde biz myna nәrsege nazar audaramyz: Qazirgi zamanda, әsirese, qazaq qoghamynda «jaqsy men jaman, meyirimdilik pen zúlymdyq tәrbiyeden tuady» degen týsinik ornyqqan.  Sondyqtan, últtyq tәrbiyening әlsireui, ne bolmasa, keri ketui ‑ úrpaqtar arasyndaghy týsinispeushilikke, jaqsy men jamannyng oryn almastyruyna jәne t.t. alyp kelip jatyr degen oy tudyruda. Búl, әriyne, aqiqat, shyndyq. Biraq, Ibn Sina búl mәseleni biz oilaghannan terenirek qaraydy. Ol, «týpkilikti nәtiyjede jaqsy men jaman adamnyng óz erkinen tuyndaydy» degen oidy basty oryngha shygharady.

Eger, osy oigha bayyppen nazar salsaq, onda Ibn Sina aityp otyrghan  «adamnyng óz erkinen tuyndaydy» degen týsinigi bizding qazaqy úghymda әbden ornyqqan «tektilik» týsinigimen tyghyz baylanysty ekendigin kóremiz. Sebebi, bizding qazaqy dýniyetanym tektilikti «tekti qogham» týsinigi kólenkesinde (proeksiyasynda) qarastyrady. Sonda ghana, adamnyng jeke qasiyetterin qoghamnyng (ne zamannyn) talaptarymen úshtastyrugha mýmkindik payda bolady. Búl oy Ibn Sinagha ózining jerlesi әri ústazy әl Farabiyden jalghasy kegen bolar dep sanaugha bolady. Sebebi, Ibn Sina ózining úly ústazym dep әl‑Farabiydi ataghany belgili. Múnda osy faktini eskeru qajet. Óitkeni, jogharyda Ibn Sina kórsetken etikalyq tújyrym әl Farabiyding enbekterindegi  «qayyrymdy qala», «baqytty el», «el biyleuding izgilikti joldary»  siyaqty etikalyq oilarymen úshtasatyny anyq kórinedi.

1. Ibn Sina da óz ústazy sekildi, eng aldymen, «Ádilettilik» kategoriyasyna toqalyp, oghan anyqtama beruden bastaydy: «Ádilettilik – adamdyq kýshterding ekeuimen de (teoriyalyq bilim jәne is-әreket) araqatynasta bolady jәne izgilikke qarsy әreketterden (jamandyqtan) aulaq bolady» dep tújyrymdaydy.

Osy túrghydan alar bolsaq, danalar iliminen tәlim alu maqsatynda: «Qazirgi Qazaq qoghamy búghan qanshalyqty sәikes?» degen súraqty tudyrady. Onyng birinshi bóligi − «teoriyalyq bilim» túrghysynan tuatyn súraqtar. Sebebi, «teoriyalyq bilim» degenimiz − әr adamnyn, (qoghamnyn) óz tarihyn, saltyn, dәstýrin, danalary men danalyghyn jetkilikti dәrejede mengeruin bildiredi. Al, bizding qazirgi qoghamda ol bilim jetkilikti me? Oghan bir sózben jauap qatsaq – jetkiliksiz. Nege deseniz, bizde tariyhqa qatysty ghana emes, salt-dәstýrge qatysty býtin kózqaras qalyptaspaghan. Ásirese, songhy kezde qoghamdyq sanany jaulaghan din tarihymyzdy «islam dini kelgen uaqytqa» tәueldi etude. Nәtiyjesinde, tarihy odan da kóne zamandardan bastalatyn «salt‑dәstýrlerdin» mәn‑maghynasyn qalayda islam dini kanondarymen ýilestiruding jasandy oy konstruksiyalary payda boluda. Al, endi,  qogham ózining salt‑dәstýri negizinde ómirge kelgen tabighy dýniyetanymynan ajyraghanda, qogham da amorfty kýige týsip, ózge mәdeniyet shabuylyna, syrttan tónetin ruhaniy-mәdeny ekspansiyagha tótep beretin kýshten ajyray bastaydy. Ózindik ruhany qorghanys immuniytetin joghalta bastaydy. Endi osyghan «Qazaq degen últ 15‑ghasyrda Qazaq handyghynyng qúryluymen payda boldy» degen tarihiy‑dogma dem berip,  últ tarihy Qazaq handyghy qúryluymen shekteletin boldy. Sóitip, baghzy zamandardan taghdyry bir, tili bir, dýniyetanymy bir, salt‑dәstýri ortaq, sóitip, 15‑ghasyrda Qazaq handyghy atty memleketting irgetasyn birigip qalasqan, biraq әrqaysysy óz tegimen atalatyn kóshpendi taypalardyn  Qazaq handyghyn qúrghangha deyingi «Eldik tarihynyn» da, oghan deyingi «Salt‑dәstýr tarihynyn» da tamyry short kesiletin «tarihy jaghday» payda boldy. Sonyng әserinen qogham sanasynda «Qazaq halqy búryn‑sondy memleket qúrmaghan» degen últtyghymyzgha qarsy dogma payda boldy. Ol, әriyne, imperiyalyq mýddesin kózdegen syrtqy dúshpandargha da taptyrmas aila‑amal bola ketti...

Al, endi, osy jaghdaydy Ibn Sinanyng «óz erkinen tuyndaydy» degen qalybyna salar bolsaq, onda múny «últtyng memleket irgetasyn qalaushy, memleket damuyna jauapkershilikti últ qalybyna jete almaghandyghy» dep, yaghni, «óz erkine ózi ie bolmaghandyghy» dep baghalaugha bolady.

2. Ekinshisi – is-әreket túrghysynan tuatyn súraqtar. Búl – adamnyng ózi ómir sýrip otyrghan ortagha, dýniyetanymyna, mәdeniyetine say jasaytyn is-әreketin, ne, qyzmetin baghalau.

Ádette, adamnyng ne qoghamnyng is-әreketi bilimge tәueldi boluy tiyis. Biraq, qorshaghan ortamen qarym‑qatynasta adamnyng ne qoghamnyng is-әreketi kóbine bilimning aldyna shyghyp ketetindikten, ol is‑әreket «óz erkimen» degenge kelmeydi. Bilimsiz, soqyrlyqpen jasaghan is‑әreket (eriksiz is-әreket) kóbine kezdeysoq jaghdaylardyng yqpalyna tәueldi bolady. Sondyqtan da oday is-әreket qoghamdaghy qalyptasqan moralidik-adamgershilik qalyptargha say kele bermeydi. Eng aldymen, ol Ibn Sinanyng «adamgershilikting bastauy» dep sanaghan «Ádilettilik» prinsiypine qarama‑qarsy әreket týrinde oryn alady. Qazirgi bizding qoghamda osynday jaghdaylar beleng alyp túr desek – shyndyqtan alys ketpeymiz. Óitkeni, bizding qoghamda «Teoriyalyq bilim» jәne «Ádiletti qogham» arasyndaghy tepe-tendik saqtalmaghan. Keyde, «teoriyalyq bilim» izgilikke qyzmet etuding ornyna, «әdiletsizdikke» qyzmet etetin jaghdaylar jetkilikti. Ondayda – jalpylyq túrghyda ‑ adamgershilik turaly aitudyng ózi artyq. Búl qayshylyqty joy ýshin qogham «әdiletti qogham» ornatugha kýresip, korrupsiya, jalghandyq, satqyndyq, qorqaulyq, nemqúraylylyq, qatygezdik jәne t.s.s. әdiletsizdik bastaularyn joyyp, olardan týbegeyli aryluy qajet. Qys shildesindegi su siyaqty tazaruy kerek. Qazir biz osy joldyng alghashqy baspaldaghyna ghana ayaq bastyq desek – sol sózimiz dúrys siyaqty...

IBN SINA: ÁDILETTILIKTING ÝSh BASTAUY TURALY

Ádilet ýsh kýshten túrady: tazalyq – sezim kýshi, batyldyq – ashu kýshi,  danalyq – aiyra bilu kýshi.

Qazirgi tilmen aiytsaq:

  • «Tazalyq» - qogham minezi, ómir sýru daghdysy,
  • «Batyldyq» − qoghamnyng ózin-ózi qorghau daghdysy,
  • «Danalyq» – aqyl-oy men dýniyetanymy.

Sóitip, múndaghy «tazalyq» – ar-ojdan men namystyng irgetasyn qalaydy. Ar-namys – «ashudy», yaghny batyldyqty (jigerdi) tudyrady. Osy ekeuining әreketin retteushi – danalyq (aqyl-oy men bilim) bolyp shyghady.

Osy ýsheui damyghan qoghamdy «túraqty damushy qogham» deuge bolady eken. Eger osynyng bireui aqsap jatsa – tolyq túraqtylyq turaly aitu erte deydi ghúlama.

Sonymen birge, Ibn Sina iliminde Ádilet «jetilgen kýshterdin» jiyntyghy retinde kórinedi.

Olar: myrzalyq, sabyrlylyq, tózimdilik, bekzattyq, pәktik,  danalyq, aiqyndyq, kóregendik, estilik, sheshimshildik, shynshyldyq, dostyqqa adaldyq, mahabbat, ayaushylyq, túiyqtyq, úyattylyq, kenpeyildilik, sózge beriktilik, kishipeyildilik.

Bayqap qarasaq, belgili bir tarihy kezenderde osy qasiyetterding bәri de bizding halqymyzdyng bolmysyna tәn bolghan eken. Mysaly, qazaqtyng últtyq tәrbiyesinin, danalyghynyn, maqal-mәtelderining mazmúny әli de osy qasiyetterden qúralady. Búl − qazaq halqynyng tútastyghy men etikalyq birligin beyneleytin ýshbúrysh. Ol ‑ Baylyq+Aqyl+Batyrlyq simvoldaryna sәikes keledi.

Býginde bizge osy qasiyetterdi reanimasiyalau, janghyrtu olqy bolyp túr. Búl qogham men memleketting kýshengimen jәne últ qalyptasuymen qatarlasa jýretin qúbylys bolghandyqtan – ýmitti ýzbeymiz. Oghan da uaqyt kerek.

Abai.kz

3 pikir