Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Ádebiyet 1806 1 pikir 1 Sәuir, 2024 saghat 16:03

Seyfullinning aumaly tókpeli zamandaghy әdeby ghúmyry

Suret: egemen.kz

Biyl aqyn, jazushy, dramaturg, memleket qayratkeri, qazaq әdebiyetining klassiygi Sәken Seyfullinning tughanyna 130 jyl tolyp otyr. Sәken Seyfullin – qazaq әdebiyetin jana týr, tyng mazmúnmen bayytqan, qoghamdyq oy men әdebiy-mәdeny tarihymyzda erekshe oryn alatyn kýresker túlgha.

Sәken Seyfullin qogham qayratkerliginen bólek aumaly tókpeli zamanda әdebiy-ghylymy ghúmyr keshti. Biraq otbasy oirangha úshyrap, qos sәbiyinen Laura men Ayanynan aiyryldy. Aqynnyng úly Ayannyng qayghyly ólimine qatysty kórnekti aqyn Nesipbek Aytúlynyn:

«...Eske alyp basqan kýndi qara túman
Eskertkish tas túrghyzdyq el atynan.
Ýzilgen bir qauyrsyn jatyr múnda
Sәkendey aq súnqardyng qanatynan» degen óleng shumaghynan aqynnyng әdebiy-mәdeny armanynyng qanatynyng qalay qiylghanynyng elesin angharamyz.

Búl arada keybireuler Sәkenning ghylymy enbegin jete baghalamay alash qayratkerlerine qarsy qoyghysy keletini de jasyryn emes. Aqiqatynda, tarihta onday dýnie bolmaghandyghyn 1927 jyly Qyzylorda tóte jazumen shyqqan «Tar jol tayghaq keshude» Á.Bókeyhan, H.Dosmúhamedúly, A.Baytúrsynúly, M.Dulatov suretteri engizilgeni tegin emestigin angharamyz...

Sәken Seyfullin ómirbayanyna jýginer bolsaq, aqyn jazushylyghymen qatar, ústazdyqty qatar ala jýrip, 1925-1937 jyldary orta, joghary oqu oryndarynda sabaq berdi. «Qyzylorda qalalyq halyq aghartu institutynda, Tashkent pedagogikalyq institutynda (1927-1928), 1930-1937 jyldary Almatydaghy Abay atyndaghy pedagogikalyq institutta qazaq әdebiyeti tarihynan sabaq bergenine kuә bola alamyz. Ári qalamger, әri ghalym Sәken «Kókshetau» poemasyn jazumen qatar, bir mezette qazaqtyng auyz әdebiyeti núsqalaryn jinaudy maqsút tútyp, Maykót, Qaraqoja, Aqan seri, Birjan sózderin el auzynan jazyp alugha at salysty. Atap aitar bolsaq, ózi qogham qayratkerligin, qyzmet babyn últ mýdesine oray paydalanyp, 1930 jyly Jambyldy, onyng tóniregindegi basqa aqyn-jyraulardy tauyp alyp, Jetisugha mәshhýr  Sýiinbay, Shóje, Tezek, Jambyl, Qúlmambet ólenderin hatqa týsirip, halyqqa jetkizdi.

Aqynnyng shәkirti bolyp tabylatyn ghalym E.Ysmayylov óz ústazynyng sol kezendegi ómirine qatysty talay ónegeli estelikter qaldyra bildi. Sol ghylymy pikirlerge sýiener bolsaq, Sәken 1930 jyldarda búrynghy әdebiyet múrasyna degen kózqarasyn ózgertip, últ әdebiyeti tarihyn zertteushi ýlken ghalym ekendigin Odaqqa da, qazaqqa da tanyta biledi. Búryn Sәken aqyn, jazushy, revolusioner, qogham qayratkeri retinde halyq arasynda qandaylyq bedeldi bolyp kelse, oqytushy retinde student, shәkirtter arasynda da bilimdi ústaz bola alghanyn aldyn kórgen әdebiyettanushy shәkirtteri iltipatpen sóz qylyp keyingilerge amanattap aityp ketti.

Aqynnyng jary, ayauly apamyz Gýlbahram Seyfullinanyng aituyna qaraghanda, Sәken Qyzylordada, Tashkentte túrghanda da jәne Almatygha kelgen song da әrtýrli aqyn, sóz biletin adamdardyng jatqa aitatyn ólenderin, qyzyqty әngimelerin jalyqpay tyndap, erinbey jazyp alyp otyrghan. Bir shetten foliklor, әdebiyet núsqalaryn ózi oqytqan studentter arqyly da jinatady. Tashkentte Ábubәkir Divaevpen әldeneshe ret kezdesip, odan da kóptegen materialdar alghan kórinedi. 1930 jyly aqyn altyn uaqytyn arnayy bólip, Qoyandy jәrmenkesinde bir aiday jatyp, sol jerge jinalghan aqyn, әnshilerden kóptegen ólen-jyrlardy jazyp ala aldy. Osynyng arqasynda aqynnyng qazaq әdebiyettanuy tarihynda aiyryqsha oryn alghan negizgi zertteu enbegi 1932 jyly «Qazaq әdebiyeti» degen atpen qalyng bir tom kitap bolyp basylyp, oqyrmangha jol tartty.

Sәkenning gazet betinde jәne әrbir mәdeniyet maydanyndaghy qyzmetkerlerge qarata arnayy hat jazu arqyly da qazaq әdebiyeti tarihynyng materialdaryn kóptep jinaudy jolgha qoyghany bәrimizge belgili.  Qolynda bar sol mol qazyna jinaghandaryn әdebiyet tarihy túrghysynan súryptap, zerttep jazugha bel sheshe kirisip ketti. Aqyry sonyng nәtiyjesinde 1931 jyly «Qazaq әdebiyetining núsqalary» atty bir tom jinaq, 1933 jyly bir tom «Batyrlar jyrynyn» jinaghyn, kelesi 1934 jyly Altynsarinning ólender jinaghyn baspadan shygharugha qol jetkize aldy. Al, keler jyly, yaghni, 1935 jyly Aqan seri, Aqmolla syndy qaytalanbas arqaly aqyndardyng ólenderin, «Lәili-Mәjnýn» poemasyn óz basshylyghymen qazaq oqyrmany qolyna tiygizdi.

1935 jyldardyng alghashqy jartysynda Sәken kórkem shygharma, ghylymy enbektermen qatar memlekettik qogham isterine janadan qúrylghan Qazaqstan sovet jazushylary odaghynyng úiymdastyru jәne shygharmashylyq júmystaryna belsene aralasady.

Osy tústa Sәkenning qalamgerlik qabileti ashylyp, óndire enbek etken mezet boldy desek artyq aitpaymyz. 1933 jyly «Alibatros», «Qyzyl at» poemalaryn, jyly «Sosialistan» atty ólender jinaghyn shyghardy. «Alibatros» pen «Qyzyl at» Sәken poeziyasynyng taghy bir belge kóterilgen, tvorchestvolyq izdeuden tughan kýrdeli shygharmalary edi. Sәken poeziyasymen qatar, tvorchestvolyq enbekting negizgi salmaghyn endi birte-birte proza janryna audara bastady. Ol birqatar jaghdaylarda ózi kórgen, ózi aralasqan ómirden eles beretin «Bizding túrmys», «Sol jyldarda», «Dauyl aldynda», «Jemister» atty roman, povesterin jazugha kirisedi, olardyng birqatar taraulary gazet, jurnaldarda, týrli jinaqtarda jariyalandy. «Aysha» atty povesi 1935 jyly jeke kitap bolyp shyghady. «Qyzyl súnqarlar» piesasyn býtindey jóndep, qayta jazyp, ol Qazaqtyng memlekettik drama teatrynda qoyylady. «Tar jol, tayghaq keshu» tolyqtyrylyp, 1936 jyly qayta basyldy. Al Sәkenning birqatar shygharmalary (1927 - 1937 jyldar arasynda) «Ataman Annenkovtyng azap vagonynda» «Tar joldan» (ýzindi), «Sovetstan», «Kókshetau», «Aysha», «Qyzyl at», «Jemister», t.b. orys tilinde basylyp shyqty.

Aqyn resmy derek boyynsha 1938 jyly 25 aqpanda atyp óltirldi delinse, endi bireuler 1939 jyly 9 oktyabride qaytys bolghanyn algha tartyp keledi. Osylaysha qansha jerden aqyn ólimine qatysty pikir qayshylyghy bolghanymen bir aiqyn nәrse: úzaq jyl zorlyqpen halyq sanasynan óshirilip, tek keyin KPSS-ting XX sezining Qararyna sәikes 1957 jyldan bastap Sәken ózining dúrys, әdil baghasyn kenestik tanym-týsinik túrghysynan ala bastady. Qalamger aqtalghan keyin ile shala Sәken shygharmalarynyng tandamaly jinaqtary eki tilde oryssha, qazaqsha jariyalandy.

Alash túlghalary әdebiy-mәdeny kenistikten birjola ketken kezde S.Seyfullin sovet әdebiyettanuynda olardyng enbekterin jalghastyryp, olardan qalghan zor júmystyng tizginin qolyna ústay bildi. Aqyn otyzynshy jyldary «Qazaqtyng eski auyz әdebiyet núsqalarynan» (1931), «Batyrlar jyry» (1933) syndy kitaptaryn jaryqqa shyghardy. Ádebiyetshi búl orayda sol dәuirdegi keybireuler siyaqty partiyanyng belsendi qolshoqpary emes, oghan kersinshe, últtyq sóz ónerining ýlgisin jana zamangha qajet etemin degen niyetpen osy salanyng órkendeuine zor ýles qosa aldy. Biz biletin S.Seyfullin әdebiyetti ghylym dep qarap, A.Baytúrsynúly men H.Dosmúhamedúlynyng oilarynan bastau alghan «últ múrasy» degen týsinikti sayasattyng ker ezuligine jetegine ketuden arashalap qalghanyn ghylymy erligi dep baghalaugha tiyispiz.

Qazaq әdebiy-mәdeny ómirinde zor oryn alghan «Jana әdebiyet» jurnalynda S.Seyfullinning «Biyler sózderi» (1931, №3), «Qasiyetti qús, aqqu qús turaly» (1931, №2), «Ertedegi jyrly-әngimeler yaky noghayly dәuirinen qalghan әdeby núsqalary» (1931, №10, 11) t.b. maqalalary jariyalandy.

Alash alyptary jónge týsirip, bir kelege keltirgen ana tilimizde oqulyq jazu múrasy túralap qalghan joq. Olar bәrinen shettetilgen dәuir bolyp sanalatyn otyzynshy jyldary týrli ghylym salalary boyynsha oqulyq jazu, onyng ishinde sovet qazaq әdebiyettanuynyng da negizgi mәselesine ainaldy. Tap osy jyldary S.Seyfullin qazaq uniyversiytetinde әdebiyetten dәris oqyghan kezinde filologtargha oqulyq qajet ekenin ghylymy mәsele retinde kóterip, jogharghy biyliktegilerding aldynda óz sózin dәleldey bildi. Osynyng nәtiyjesinde  kóp úzamay 1932 jyly «Qazaq әdebiyeti» oqulyghynyng shyghuy S.Seyfullinning ghalym retinde kenes әdebiyettanuyna naqty ýles qosa alghandyghyn tanytady. Zaman orayyna baylanysty alash ghalymdarynyng enbekterine tyiym salynghan shaqta tap osynday uaqyt tynysyna jauap beretin búnday oqulyq qoghamdyq qajettilik edi.

Basty últtyq әdeby múralarynyng úmyt qalmauyn osylay óz moynyna jýktep alghanday әserdegi әdebiyetshi S.Seyfullin «Ádebiyet tanytqysh», «Ádebiyet tarihy», «Alaman» kitaptaryna tyiym salynghan kezde atalghan oqulyqtyng qoghamdyq qajettilik ekenin bylaysha úghyndyrady: «Búl biyler dәuirining әdebiyeti kirgen birinshi kitapqa әdebiyet núsqalaryn әdeyi molyraq kirgizdim. Óitkeni, búl kitap bir jaghynan, eski el әdebiyeti turaly jazylghan kitap bolsa, ekinshi jaghynan, sol eski el әdebiyeti núsqalarynyng jinaghy tәrizdi materialdar bolsyn dedim» (Biz keltirgen silteme Isimaqova A., «Alash әdebiyettanuy». – Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy», 2017, - 480 bet. Kitabynan alyndy – kursiv meniki).

Sәken Seyfullin – jana dәuirdi erekshe jyrlaghan janashyl aqyn. Qazaq әdebiyetine búryn bolmaghan obrazdar men teneuler, sóz oralymdaryn әkelgen shygharmashylyghymen jana baghyttaghy әdeby dәstýrding negizin salushy boldy. Ókimetting maqtaushy úranshysyna ainalmay, qoghamdyq ómirding kólenke jaqtaryn da kýizele surettedi. «Auyl bayghús, minekiy», «Kelinshek oiy», «Aqsaq kiyik», «Syr sandyq» t.b. tamasha jyrlary men «Aqqudyng aiyryluy» atty simvolikalyq kórkem poemasy – sol kezenning shynayy kórkem tuyndylary. Óz kezenining ainasy bolghan Sәkenning otty shagharmalary Qazan tónkerisi túsyndaghy aumaly-tókpeli kezeng shejiresi ispetti. Bitimge soqpas kýres aqyndy tez shiratyp, onyng shygharma jazugha qolyn da tiygizbey, әleumet qayratkeri, sayasy kýresker etip shygharady.

Mine aqynnnyng óz qalauynan tys, zamana aghynymen әleumet qayratker, sayasy kýreskerge ainaluy onyng әdeby jәne ghylymy júmystarmen berile ainalysuyna birshama kedergi boldy. Bergeninen bereri kóp shygharmashyl túlgha sayasattyng sayqal ekpinimen әdebiyet pen ghylymnan qol ýzip qalyp ta otyrdy. Biraq artynda Qazan tónkerisi túsyndaghy aumaly-tókpeli kezeng shejiresine ainalghan әdeby hәm ghylymy múralary qaldy. Aqyn atyndaghy muzey osyny býgingi tanda kózining qarashyghynday saqtap otyrghan jayy bar. Biylghy mereytoyyna oray bizding berekeli mekememizde talay júmystar atqaryldy. Álide atqarylmaqshy.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Jumahanova Qarlyghash Bekqaliqyzy,

Sәken Seyfullin muzeyi, tarihiy-mәdeny múra jәne ekskursiyalyq kórme júmysy bólimining basshysy.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2393
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792