Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Deputattyq saual 977 5 pikir 3 Sәuir, 2024 saghat 18:28

Deputattardy әkim tandamay, halyq saylauy tiyis!

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

DEPUTATTARDYNG RÓLI KÝShEYTILUI KEREK!

«Mәslihat hatshysy» degen aty «tóragha» lauazymyna auysqannan, mәslihat tórge shyghyp, isi órge shyghyp ketken joq…

Ákimderding mәslihattargha tolyq ýstemdigi anyq, óitkeni naqty biylik atqarushy tarmaqqa tiyesili.

Halyq saylaghan deputatqa bir túlgha taghayyndaghan әkimning ýstemdik etui demokratiyalyq úghymgha eshqanday say kelmeydi.

Ákimning rúqsatynsyz mәslihat deputattary eshnәrse istey almaydy

Mәslihattyng derbes qúramyn әkimdikting kelisimimen aiqyndaudy toqtatu qajet. Deputattardy әkim tandamay, halyq saylauy qajet!

Ókilettigi әlsiz bolghandyqtan mәslihat deputattarynyng dabylyn әkimder qúlaqtaryna qystyrmaghannyng arty mine, alapat su tasqyny men qyrghyn mal men ýi, mýlik shyghyndaryna alyp keldi.

Búl elimizding atqarushy biyligine ashy sabaq boluy tiyis jәne mәslihat deputattary ókilettigin kýsheytudi jedeldetu qajet!

Konstitusiyada mәslihattyng mәrtebesi men qyzmetining negizgi qaghidattary tolyq ashyp kórsetilui tiyis.

Mәslihatta mәn bolmasa, ókiletti organda onyng ókilettigin kýsheytetin zang bolmasa, halyq saylaghan deputattar qalay júmys istemek?

«Aq jol» fraksiyasy salyqty tómendetu turaly Ýkimetke jәne oblys әkimderine ýsh ret deputattyq saual joldauy arqasynda aimaqtardyng basym kópshiliginde bólshek salyq mólsheri tómendetildi.

Býgin, 2024 jyly 2 sәuirde QR Parlamenti Mәjilisining jalpy otyrysynda Mәjilis deputaty Qazybek Isa Ýkimet basshysy Oljas Bektenovke jergilikti ókiletti organ - mәslihattardyng rólin kóteru turaly «Aq jol» fraksiyasynyng deputattyq saualyn jariyalady.

QR Premier-Ministri O.Bektenovke!

Qazir el kóp mәselede deputattargha jýginetin bolghandyqtan, halyq saylaghan ókiletti organnyng rólin kýsheytu - zaman talaby.

Búl óte ózekti mәseleni memleket basshysy Q. Toqaevtyng ózi 2022 jylghy 16 nauryzdaghy Qazaqstan halqyna Joldauynda «Azamattardyng ókildi biylikke degen senimin nyghaytu ýshin mәslihattargha basa mәn bergen jón. Myqty mәslihattar ózekti mәselelerding sheshimin tabugha jәne aimaqtardaghy túrmys sapasyn jaqsartugha әser ete alady» dep atap ótken bolatyn.

Halyqtyng ókildi biylikke senimin nyghaytu ýshin mәslihattardyng rólin arttyryp, derbestigin qamtamasyz etu maqsatynda Mәslihat tóraghasy lauazymy engizildi. Sonday-aq, mәslihattardyng yqpalyn kýsheytu ýshin oblys әkimderin taghayyndau tәrtibi ózgertildi.

Biraq «mәslihat hatshysy» degen lauazym «tóraghagha» auysqannan, mәslihat tórge shyghyp, isi órge shyghyp ketken joq.

Shyn mәninde, býginde әkimdikterding mәslihattargha tolyq ýstemdigi anyq, óitkeni naqty biylik atqarushy tarmaqqa tiyesili.

Búl halyq saylaghan deputatqa taghayyndalghan әkimning ýstemdik etui demokratiyalyq úghymgha eshqanday say kelmeydi.

Ókinishke oray, jergilikti ókildi organdardyng qyzmetin halyqtyng kópshiligi bayqay almauda.

Mysaly, Salyq kodeksining 696-3-babynda jergilikti mәslihattargha bólshek salyqtyng mólsherin eki ese azaytu qúqyghy berilgen.

Búl shaghyn kәsipkerlerding ayaghyna túryp ketuining myqty tetigi.

Al mәslihat deputattary osy qúqyghyn qalay paydalanuda?

Ótken jyl kórsetkendey, mәslihattardyng búl qúqyghy, әkimdikterding rúqsatynsyz jýzege aspaydy.

«Aq jol» fraksiyasy salyqty tómendetu qajettiligi turaly Ýkimetke jәne oblys әkimderine ýsh ret deputattyq saual joldady.

Sonyng arqasynda aimaqtardyng basym kópshiliginde 2024 jylgha arnalghan bólshek salyq mólsheri tómendetildi.

Osy bólshek salyq turaly pikirtalas, jergilikti mәslihattardyng jәne mәslihat deputattarynyng mәrtebesi men uәkilettiligining naqtylanbaghandyghyn kórsetude.

Qaghaz jýzinde mәslihattyng uәkilettiligine jergilikti budjetti bekitumen qatar, Salyq kodeksi boyynsha salyqtyng 6 týrine tólem mólsherin bekitu kiredi eken.

Alayda, búl mәselelerding bәri qarjymen baylanysty bolghandyqtan, әkimning rúqsatynsyz mәslihat deputattary eshnәrse istey almaydy qazaqsha aitqanda…

Mәselening sheshimi mәslihattardyng әkimdikterge tәueldiligin jong jolymen sheshilui tiyis. Mәslihattyng derbes qúramyn әkimdikting kelisimimen aiqyndaudy toqtatu qajet. Deputattardy әkim tandamay, halyq saylauy qajet!

Elimizding jartysyn basyp qalghan su tasqynyna der kezinde tosqauyl bolmauy jergilikti mәslihat deputattarynyng ókilettigining әlsizdigine de baylanysty. Sebebi ónirlerde su tasqyny bolatynyn eskertken mәslihat deputattarynyng dabylyn әkimder qúlaqtaryna qystyrmaghan. Onyng arty mine, alapat su tasqyny men qyrghyn mal men ýi, mýlik shyghyndaryna alyp keldi. Búl elimizding atqarushy biyligine ashy sabaq boluy tiyis jәne mәslihat deputattary ókilettigin kýsheytudi jedeldetu qajet!

Memleket basshysy, atalmysh Joldauynda «Sayasy janghyru ayasynda mәslihattar jergilikti ózin-ózi basqarudyng negizgi buynyna ainalugha tiyis. Býginde olar jergilikti memlekettik basqaru әri jergilikti ózin-ózi basqaru instituty retinde gibridti sipatqa ie bolyp otyr. Sondyqtan mәslihattardyng ókilettigin naqty belgileu qajet» dep atap kórsetken edi. Al biylik tarmaqtary qúzyretterining tepe-tendigi eng aldymen budjetti bekituge baylanysty boluy tiyis.

Elimizding Konstitusiyasynda, «Qazaqstan Respublikasyndaghy jergilikti memlekettik basqaru jәne ózin-ózi basqaru turaly» Zanynda mәslihat mәrtebesi men qyzmetining negizgi qaghidattary tolyq ashyp kórsetilui tiyis.

Yaghni, halyqtyng atynan ókildik etetin organnyng Tәuelsizdik, Derbestik, Jariyalylyq sekildi basty tirekteri Zanmen bekitilui kerek.

Mәslihatta mәn bolmasa, jalpy ókiletti organda onyng ókilettigin kýsheytetin zang bolmasa, halyq saylaghan deputattar qalay júmys istemek?

Osyghan baylanysty, qúrmetti Oljas Abayúly, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng fraksiyasy, 2022 jylghy Konstitusiyalyq reformalarda qarastyrylghan jergilikti ókildi organdardyng mәrtebesin kóteru ayasynda,

«Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» formulasyn jergilikti dengeyde «yqpaldy mәslihat – esep beretin әkim» formulasyna jalghastyryp, olardyng ókilettikteri arajigin aiqyndap, mәslihatty әkimdikke tәuelsiz institut retinde biylik tariaqtarynyng tepe-tendigine jetkizu sharalaryn qarastyru qajet!

Qazybek Isa,

Qúrmetpen, «Aq jol» fraksiyasy mýsheleri

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716