Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Qogham 4792 0 pikir 27 Sәuir, 2024 saghat 12:44

Mereke Qúlkenov: Oligarhtardyng da әkesi – Halyq

«Apat aityp kelmeydi» deydi atam qazaq. Búl – dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Jer betinde ómir sýrip jatqan adamzat qauymy  este joq eski zamannan  beri qaray da tabighattyng dýley kýshin bastan ótkerip keledi. Babalarymyz qay jyly qanday tabighy qúbylys bolatynyn aidyng qalay tughanynan, júldyzdardyng jamyraghanynan aldyn-ala boljap, bilip otyrghan. Kýni keshege deyin bizding sonday danagóy aqsaqaldarymyz bar edi-au. Átten  sol bir halyq ishindegi tabighatpen bite qaynasqan «jauyrynshylarymyzdyn»  úrpaq sabaqtastyghy ýzilip  qaldy. Ata-babamyzdyng jyldyng tórt mezgilinde keletin naqty amaldaryn da úmyttyq. Endigi  dәtke quat etetinimiz – halqymyzdyng qiyn-qystau kezinde, tabighy apat kezinde «bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp» birigip ketetindigi. Búryn da solay bolghan, qazir de solay. Ánebir jyldary Shyghys Qazaqstan oblysynyng Zaysan audanyndaghy zil-zalada, sonyra Atyrau oblysynyng Qyzylqogha, Jyloy audanyndaghy su tasqynyn  da halyqtyng úiymshyldyghyna, birligine ózim kuә bolghanmyn. Áli esimde, 1993 jyly Atyrau oblysynyng Qyzylqogha, Jyloy audandary sugha ketkende arnayy qúrylghan komissiyanyng qúramynda – sol kezdegi Mәdeniyet ministri Erkeghaly Rahmadiyev, akademik Zeynolla Qabdolovtarmen birge Miyaly  men Qúlsarygha barghanymyz.

Ýileri sugha ketip dalada qalghan qarapayym  halyqtyn  bastaryna  týsken  auyr qiyndyqqa  moyymay, birin-biri qoldap, Ýkimetke senim bildirip,  eldik tanytqandaryna ishtey  riza bolyp,  olardy  jigerlendirip aq-adal  sózimizdi  aityp  ketkenbiz. Keyin  halqymyzdyng «Bir jamandyqtyn, bir  jaqsylyghy bolady»  degen aqylman sózine әbden tәnti  bolghanmyn. Su apatynan keyin  kóp keshikpey ýisiz-kýisiz  qalghan júrtshylyqtyn  bәrine  janadan  ýiler  salynyp, keremet yqsham audandar payda bolyp, bәri  qalpyna  kelgen edi.

Al endi biylghy su tasqynynyng beti jaman bolghanyna  bәrimiz kuәmiz. Elimizding Shyghysy men Soltýstigi, Batys  oblystary  nópir sudyn  astynda  qaldy. Múndayda  kim  kinәli  degen ýlken súraq  tuyndaydy. Áriyne aldymen aityp  kelmeytin tabighat, ekinshi beyqam otyrghan jergilikti biylik kinәli ekendigine eshkim daulasa almaydy. Alayda  bar  kinәni biylikke artyp ózderi qarap otyrmay tabighattyng dýley apatyna qarsy júmyla kýreske shyqqan halqymyzdyng eren erligine qalay razy bolmaysyn, osynday úly halyqtyng úly ekendigine qalay maqtanbaysyn!

Memleket basshysy halyqtyng auyz birshiligine erekshe toqtalyp, rizashylyghyn bildirude. Sonymen qatar tabighy apattyng aldyn alu barysynda  qauip tónip  túrghan aimaqtardy  ózi  aralap, halyqtyng oi-pikirlerin  tyndap,  naqty sharalargha  arnayy tapsyrma berude. Qúday qalasa búl qiyndyqty da jenip shyghatynymyzgha  kýmәn joq.

Ótken aptada Memleket  basshysy Qasym-Jomart Toqaev tabighat apatyna júmyla  qarsy túryp jatqan halyqqa Joldauynda búl su  tasqynynyn  songhy  80 jyldan bergi bolghan eng iri  apat  ekenin atap kórsete otyryp, barlyq japa shekkenderge qarjylay da, basqa da kómek kórsetiledi dep uәde berdi. Sonymen qatar Preziydent songhy otyz jylda payda bolyp, әlemdegi eng bay oligarhtardyng Forbes tizimine kiretin baylarymyzdyng alynbas qamalyn búzdy. Preziydent ózine tәn tereng mәdeniyettiligimen baysaldy týrde   saliqaly da salmaqty eskertu jasap: «Bizde óte iri kәsipkerler  bar, olar Forbes tiziminde aldynghy qatarda túr. Olarmen arnayy әngime jýrgizemiz. Olar jeke-jeke әr oblysqa, audandar men auyldargha bekitilip beriledi jәne әrqaysymen tikeley jauap beretin bolady. Búl aldymen ózderine paydaly is bolady, óitkeni olar ózderi salghan qarjynyng nәtiyjesin kórip, riza bolady. Sonymen qatar  sizderding әrqaysynyz tughan halyqqa jasaghan qayyrymdylyqtarynyz memleketting nazarynan tys qalmaydy», – dedi.

Sóitip, oligarhtardyng alynbas qamalynyng qaqpasy halyq ýshin aiqara ashyldy. Meninshe bizding asa iri baylardyng barlyghy Qazaqstannyng búrynghy basshysy N.Nazarbaevtyng shekpeninen shyqqandar. Sondyqtan olardyng barlyghynyng halyq aldyndaghy bedeli joqqa tәn. Halyq oligarhtargha jek kóre  qaraydy. Alayda olardyng kópshiligi Memleket basshysynyng sózinen keyin nege birden halyqqa kómek qolyn sozdy degen zandy súraq tuyndaydy. Sebebi olar kýni býginge deyin halyqpen til tabysudyng jolyn taba almay jýr edi. Endi ózderin jaqsy jaghynan kórsetuge mýmkindik tughanyna quanghan bolsa kerek.

Osynday sәtte mening kókeyimnen ketpey jýrgen  jauapsyz eki súraqty aitpay ketsem ózime syn bolmaq. Onyng birinshisi – qantar oqighasy kezinde, anyghyraq aitqanda 2022 jyldyng 5 qantarynda N.Nazarbaevtyng Qauipsizdik Kenesining tóraghasy lauazymyn halqyna birauyz eskertu aitpay tastap qashuy. Ekinshisi – Qazaqstan tabighy apatqa úshyrap jatqanda halqyna arnap jyly sóz aityp, ózinen bastap  sonynan ergen, qoldan jasalghan baylaryna «Halyqqa kómekteseyik»  dep ataly sóz aitpaghanyna tan  qalamyn!

Jә, sonymen Preziydentting emeurinimen alynbas qamal búzyldy, oligarhtarymyzdyng halyqqa degen yqylasy oyandy. Preziydent te, halyq ta ýlken jeniske jetti. Endi bizding baylarymyzdyng halyqqa  qalay kómektesip jatqanyna nazar audaryp, olardyng kimder ekenin taldap kóreyik. Taghy da qaytalap, naqtylap aitsaq, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev Qostanaygha arnayy issaparmen barghan kezinde zardap shekkenderge kómek kórsetude biznes ókilderining roli erekshe ekenin aita kelip, búl joly ýnsiz qaludyng reti joq ekenin eskertkennen keyin arnayy-shotqa qarjy janbyrday jaudy.

Eng aldynghy  qatarda – qazaqstandyq milliarder Vladimir Kiym. Ol ózining birneshe alpauyt kompaniyalary «Qazaqmys»,  KAZ Minerals, «AltynAlmas», «Qarajyra» jәne RBK Bank esebinen birden 40 mlrd tenge audardy. Búl qarajat arnayy, maqsatty týrde infraqúrylymdardy qalpyna keltiruge júmsalmaqshy. Áriyne qarapayym halyq ýshin búl óte ýlken qarjylyq kómek. Alayda Vladimir Kimning Forbes  tizimindegi qarjy kólemine kóz jýgirtsek myna 40 mlrd tenge tenizding tamshysynday  ghana ekenine kózimiz jetedi. V.Kimnin  kompaniyalarynyng barlyghy sonau jyldary úly akademikter Qanysh  Sәtbaev, Shahmardan  Esenov, Dinmúhamed Qonaev, Shapyq Shókin siyaqty aghalarymyzdyng izdep tauyp, keyingi úrpaqqa  múra etip qaldyrghan ken oryndarynyn  negizinde qúrylmap pa edi.   Bir ókinishtisi oligarhtarymyzdyn  kópshiligi janaghy aty atalghan  aghalarymyzdy bile bermeydi, bilse de bilgisi  kelmeydi.

Taghy bir alpauytymyz Bolat  Ótemúratovtyng jeke   qory alghashqylardyn  biri bolyp su tasqynynan  zardap shekkenderge 680 mln tenge audarghan eken. Sonyra su  tasqynynyng últtyq apatqa ainala bastaghanyn angharyp  jeke óz 10 mlrd bólgenin shulap aityp jatyrmyz. Alayda  Bolat Ótemuratovtyng Forbes tizimindegi myna baylyghyna kóz  sala ketkenning aiyby joq. Ol Forbes tiziminde altynshy orynda, baylyghy 2.7 mlrd  $ qúraydy.

Tәuelsizdigimizdin  alghashqy jyldary  Qazaqstan  men AQSh-tyng birlesken jobasy «Tenizshevroyl» múnay kәsiporyny  (TShO) dýniyege keldi. Oghan Almatydaghy  «Dostyq» ýiinde Qazaqstan Preziydenti qol qoyghany әli esimde. Búl Tәuelsizdik alyp, ne isterin bilmey  otyrghan Qazaqstan Memleketi ýshin eleuli oqigha boldy. Alayda kóp keshikpey «kelisim-shart negizinen bir jaqty AQSh kompaniyasynyng paydasyna 40 jylgha jasaldy»  degen kýnkil sózder estile bastady. Shynynda da «Tenizshevroyl» múnay  kompaniyasy Qazaqstan ýshin ghasyr jobasy boluy kerek edi. 40 jylgha juyq uaqyttyng ishinde  basqasyn aitpaghannyng ózinde keshe týgeldey sugha ketken Qúlsary  qalasy HHI ghasyrdyng eng zamanauy qalasyna ainalady degen ýmitte bolatynbyz. Alayda bәri kerisinshe bolyp shyqty. TShO-nyng Amerikandyq  basshylary men mamandary kompaniyany Atyrau qalasynda jayly ofiste otyryp basqarudy әdetke ainaldyrdy. Al teniz múnayynyng uly kýkirtin jergilikti halyq kýnde jútyp densaulyghyna ziyan keltirdi. Qúlsaryda tepse temir ýzetin jigitter ekologiyalyq qolaysyzdyqtyng zardabynan tanerteng úiqydan túrmay qalatyn zaualgha úshyrady. Bir sózben aitqanda, ataqty «Tenizshevroyl»  múnay kompaniyasy milliardtaghan  taza  tabys tauyp jatsa da jergilikti halyqty nazardan tys qaldyrdy. Óitkeni kezinde Nazarbaev qol qoyghan kelisim-shartta jergilikti halyqtyng әleumettik jaghdayy layyqty dәrejede qaralmaghan. Sonyng saldarynan Qúlsary aidyng kýnning amanynda  sugha ketti.

Keshegi Preziydentimizding núsqau sózining aldynda «Tenizshevroyl» múnay kompaniyasy apatqa qarsy kýreske dereu kómek kórsetip, qalany qalpyna keltiru ýshin 2 mlrd. tenge bólipti.  Songhy derek kózine qaraghanda TShO aksionerleri Shevron – 50%, «QazMúnayGaz» (QMG) – 20%, ExxonMobil Kazakhstan Ventures – 25% jәne «Lukoyl» – 5% bolyp bólinedi eken.  Qarap otyrsanyz bizding jer asty baylyghymyz qalay talan-tarajgha salynghanyn angharu qiyn emes. Osy TShO-nyng baqylaushy aksioneri AQSh alpauyty Chevron Corporation $3 mln (1,3 mlrd tenge) kómek kórsetti deydi derek kózderi.

Bir qarasang búrynghy memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng ainalasy da qozghala bastaghan tәrizdi. «Jas Alash» gazeti keltirgen myna derekke kóz salayyq. «Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng atyndaghy qor 9 sәuirde «Qazaqstan halqyna» qoghamdyq qoryna eldegi oryn alghan su apatyna kómek retinde 300 mln tenge audarghandaryn mәlim etti. Al eks-preziydentting qyzy men kýieu balasy Timur men Dinara Qúlybaevalargha tiyesili Halyk Bank jәne «Halyq» qayyrymdylyq qory zardap shekkenderge 1 mlrd tenge audardy. Toqaevtyng sózinen keyin, 18 cәuirde Timur Qúlybaev jeke óz esebinen Atyrau oblysyna 30 mlrd tenge bólgenin mәlimdedi. Nazarbaev uniyversiyteti men Nazarbaev mektepterine iyelik etetin Pioneer Capital Invest-ke tiyesili Jusan Bank su tasqynynan zardap shekken qazaqstandyqtargha kómek kórsetuge 300 mln tenge audardy. Biz keltirgen derektegi myna joldargha oqyrman nazaryn audarghym keledi: 18 sәuir Timur Qúlybaev jeke  óz esebinen Atyrau oblysyna 30 mlrd tenge bólgenin mәlimdedi.

Otyz jyl boyyna Batys Qazaqstannyng múnayy men gazyn ondy-soldy satudan týsken qarjatty ata-babasy qaldyryp ketken múraday qaltasyna basqan Timur Qúlybaevtyng búl kómegi jylaghan balagha kәmpit ústatqanmen birdey mardymsyz kómek. Óitkeni Timur Qúlybaev pen Dinara Nazarbaevanyng Forbesting tizimindegi jeke baylyghynyn  mynaday kólemine qaraghanda T.Qúlybaev 4.3 mlrd $, Dinara Nazarbaeva 4.3 mlrd $  ol audarghan 30 mlrd tenge aitugha túrmaydy. Bas-ayaghy bir-eki aptanyng ishinde elimizdegi su tasqynynan zardap shekken ónirlerge kómek retinde jasalghan qarjy kólemi 147,542 mlrd tenge bolypty. Áriyne su tasqynynan zardap shekkenderdi tolyq qarjymen qamtyp, qala men auyldardy qalpyna keltiru ýshin әli de qomaqty qarjy jinalu kerek.

Alpauyt oligarhtarymyzgha aitarymyz, el men júrttyng aldyndaghy joghaltyp alghan bedelderiniz ben abyroylarynyzdy qalpyna keltiru ýshin halyqty shómishten qyspay kómekterinizdi ayamanyzdar. Qanshama bay-manap, oligarh bolsanyzdar  da halyqqa qaryzdar ekendikterinizdi eshqashan esten shygharmanyzdar. Óitkeni oligarhtardyng da әkesi - Halyq ekenin bәrimiz jaqsy bilemiz.

Mereke Qúlkenov

Derekkózi jәne suret: "Qazaq әdebiyeti" gazetining 26 sәuirdegi nómiri 16 sany.

Abai.kz

0 pikir