Júma, 21 Mausym 2024
Qúiylsyn kóshing 2687 9 pikir 2 Mamyr, 2024 saghat 13:37

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Kollaj: Abai.kz

Álqissa, qúrmetti patsha kónildi oqyrman! Búl maqala 2012 jyly aqpanda jazylghan. «Jel túrmasa shópting basy qimyldamaydy» demekti, múnyng jazuyluyna basqa emes, Qazaqstan Respulikasynyng Bas gazeti, biylikting ýni, ýkimetting ainasy – «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Óz elinde ózi qonaq bolghysy keletin oralman aghayyndardyng oilaghandary ne?» (№ 46, 2 aqpan beysenbi 2012 j.) degen atpen  jariyalanghan maqala sebepker bolyp edi. Búl maqala sol kezde qoghamda biraz shu boldy, oralmandardyng ashu-yzasyn tudyrdy. «Bóriktining namysy bir» demekshi, shetelden kelgen oralmannyng biri retinde avtordyng búl maqalasy turaly jeke kózqarasymdy bildirip gazetke jibergem, ókinishke oray búl maqalam jariyalanbay qaldy.  Qoghamdaghy aighay-shudan keyin, maqala avtory oradmandardan keshirim súrady ma, әlde Bas gazet óz kemshiligin moyyndady ma, ol jaghy qazir esimde joq, әiteuir shudyng sony  su sepkendey basylyp, jabuly qazan jabuly kýide qalghan bolatyn.

Qazirgi kezde qandastar taqyryby baspasózde, әleumettik jelide jii kóterilip jýr. Onyng basty sebebi, songhy on jyldan beri  shetelden kóship kelgen qandastardyng bitpeytin jyry, sheshilmeytin týiini kóbeyip ketken. Búl problemany ontaylandyryp, jenildeteyik degen ne Parlament, ne ýkimet bolmay túr. Ásirese, Qytaydan kóship kelgen qandastardyng problamasy shashetekten. Al búl júmyspen ainalysatyn qúzyrly organdar, «zanda osylay jazylghan, biz zannan attap kete almaymyz» degendi kóldeneng tartady.

Qazaqtyng úly kóshi Tәuelsizdikting alghashyqy jyldary dúrys bastalyp, songhy onshaqty jyldan beri jýgi auyp, týiesi jii sýrinetin bolyp jýr. Búghan qanday sep bar? Biz bilmeytin qanday kýshter qazaqtyng kóshi-qonyna kedergi bolyp jatyr? Onyng anyq-qanyghyn  dәl basyp aitu óte qiyn.

Osy oray osydan 12 jyl búryn jazylyp, biraq baspasózde jariyalanbay qalghan  «Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?» degen maqalamdy sizderding nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdim. Múndaghy maqsat – eski jaranny qayta tyrnau emes, qayta on eki jyldyng aldynda oralmandar turaly nendey jaghdaylar bolghanyn eske týsirip, odan ashy saq alsa degen oy ghana. Odan basqa beten oy joq.

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

«Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» demekshi, Qazaqstannyng Bas gazeti – «Egemen Qazaqstan» (№ 46, 2 aqpan beysenbi 2012 j.) gazetinde  jariyalanghan «Óz elinde ózi qonaq bolghysy keletin oralman aghayyndardyng oilaghandary ne?» degen maqalanyng taqyrybyn kórgende boyymdy býrtýrli ýrey biylep, óz-ózimnen týnilip, qalshyldap kettim. Óitkeni, búl maqalany jay avtor emes, «Egemen Qazaqstannyn» menshikti tilshisi Seyfolla Shayynghazy degen jurnalist jazypty. Búl men ghana emes, shetelden kóship kelgen qandastarymyzgha aspan jerge audarylyp týskendey súmdyq oqigha bolghany anyq.

Jurnalist S.Shayynghazy 20 jyldan beri Qazaq eline oralghan oralmandardyng sany men olardyng qay ónirge ornalasqanyn taygha tanba basqanday jazyp kele jatyp, qanday týlen týrtkenin qaydan bileyin, ol: «Elim» dep «enirep» jetken qandastarymyzdyng respublikanyng oblystaryn qonystanu jaghdayyna kóz sala otyryp neni angharugha bolady?» – dep súraq qoyady da, oghan: «Ol – alys-jaqyn shetelderden kelgen bauyrlarymyzdyng negizinen Qazaqstannyng bes-alty oblysyn meken etudi qalaytyndyghy» – dep jauap beredi de, taghy: «Ol neni bildiredi?» dep súraq tastaydy. Sóitsek, avtordy mazalap,  jegidey jep, janyn qinap jýrgen mәselesi basqa emes, mynau eken.

«Ashy da bolsa aitayyq, ol jana ózimiz atap ótkendey, «enirep» jetken bauyrlarymyzdyng Qazaqstangha Otanym dep emes, osynda búrynnan túryp jatqan nemese songhy jyldary kóship kelgen aghayyn-tuystaryn saghalap kýneltu ýshin keletindigin dәleldeydi, – S.Sh.». Búl jaman týs kórip, úiqysynan shoshyp oianghan adamnyng sandyraghy ghoy. Múnday sandyraqpen jurnalist «birdeme dәleldedim» degenge kim senedi. Búryn da, qazir de kóship kelip jatqan qandastarymyz siz aitqanday aghayyn-tuystaryn saghalap kýn kóru ýshin kelip jatqandar emes, qayta ózine-ózi sengen, naghyz otanshyldar. Olardyng kóbi jeke sharua qojalyqtaryn qúryp egin egip, mal baghyp, aldy myng qoy, sony on, on bes qoy aidap otbasylaryn asyrap jýrse, al keybireui jeke kәsipkerlikpen ainalysyp, el ekonomikasyna óz ýlesterin qosyp keledi. Olardyng osy tirligin bile túryp, «tuys-tughanyn saghalap kýneltu ýshin kelgender» dep aitugha qalay auyzy bardy eken?! Býirekten siraq shygharatyn múnday júrnalisting bolghanynan bolmaghany jaqsy edi.

«Búl rette tipti qyr-sonymyzdan qalmay qoyghan jany siri rushyldyqtyng da qylang berip jatqan boluy әbden mýmkin, – S.Sh.». Qazaq ejelden ruyn, elin jaghalap, elding birligi men tútastyghyna qaray ornalasqan. Demek, qyr-sonynan qalmay qoyghan jany siri rushyldyqa qylang bergizip jýrgen «oralmandar» emes, qayta jurnalist S.Shayynghazynyng ózi rushyldyqtyng otyn tamyzyp, qazanyn búrqyldatyp qaynatayyn dep otyrghan joq pa dep qaldyq?! Tipti, jergilikti halyq pen oralmandy bir-birine qarysy qoyyp, el arasyna syzat týsireyin degen sekildi. Múnyng sony memleketting túraqtylyghy men ornyqtylyghyna keri әseri bolatynyn jurnalist pen Bas gazet redaktory nege eskermegen?! Búl aidyng amanynda qazaqtyng sausaghyn qazaqtyng qolymen kesumen birdey ghoy. Biraq Qúday onyng betin aulaq qylsyn!

Osynday da «Birindi, qazaq, biring dos kórmeseng isting bәri bos» degen úly Abaydyng sózi eske oralady. Biraq «bitke ókpelep, tonyndy otqa tasta ma!» degen ataly sózge taghy jýginesing de qoyasyn.

«Áytpese qazaq ýshin әsirese, alysta, jat júrtta jýrip tughan elin ansaghan qazaq ýshin úlan-baytaq Qazaqstannyng kez kelgen týkpiri Otan emes pe? – S.Sh.». Sizding qúlaghynyzgha «oralmandar, úlan-baytaq Qazaqstannyng kez kelgen týkpiri Otanym emes dep jýr» dep qay saytan sybyrlap ketti eken? Oralman bauyrlarymyzgha búlay jala jabugha qaday dәtiniz bardy?!

«Jalpy, Otan degen asyl sózdi belgili bir oblystardyng shenberimen ghana shektelip, myna jer jaqsy, myna jer jaman dep, atamekendi alalaugha bola ma ózi, – S.Sh». Áriyne, alalaugha eshkimning haqysy joq. Biraq, oralman oilaman, oralman aitpaghan búl sózdi sizding zorlap tanyp, olardy jazyqsyz otqa iyterip otyrsyz.

«Olay bolmaghan kýnde, ata-babalarynyng kindik qandary tamghan qasiyetti topyraqty ansap kelgen bauyrlarymyzdyng kóksegenderi ne? Bәlkim olar biz myna Shymket pen Jambyl óniri tәrizdi kýnshuaqty aimaqtarda qolymyzdy jyly sugha malyp otyra bereyik, al ana aua rayy qytymyr soltýstik pen batystaghylar búrynghysynsha óz kýnderin ózderi kóre bersin dep oilaytyn bolar? – S.Sh». Meninshe, ata-babalarynyng kindik qany tamghan qasiyetti jerge kelgen qandastarymyzdyng kóksegeni Otan topyraghyna shybyq bop qadalyp, qabyrghasyna kirpish bolyp qalanyp, elining gýldenui men kórkeyuine ayanbay enbek etu. Al, «kýnshuaqty aimaqtarda qolymyzdy jyly sugha malyp otyra bereyik, al ana aua rayy qytymyr soltýstik pen batystaghylar búrynghysynsha óz kýnderin ózderi kóre bersin» degen sizding sasyq oiynyz, qoqynyshty týsiniz bolar. Shymket pen Jambyl ónirinde jasap jatqan oralmandar qolyn ystyq sugha salyp rahat ómir sýrip jatsa, ol ózderining adal enbeginin, manday terining jemisi bolar. Kim olardyng qoldaryn ystyq sugha malyp otyrugha jaghday jasap beripti? Eshkimdi de alalamaytyn myna naryqtyq ekonomika eshkimdi de ayap jatqan joq.

Eger soltýstikke oralmandardy jýieli týrde qonystandyru turaly Qazaqstan ýkimetining qaulysy, baghdarlamasy bolsa, oralmandar ol jaqqa barmaymyn demes edi. Ana jylghy «Núrly kósh» baghdarlamasy jolgha qoyylyp, onyng sony sәtsiz ayaqtalyp edi ghoy. Oghan da oralmandar kýnәli me? Tipti, «soltýstik pen batysqa oralmandar barmady» degeniniz shylghyy ótirik. Búryn da, qazir de oralmandar týs-túsynan ótip, qonystanyp jatyr. Soltýstikke negizinen Mongholiya qazaqtary kóship keldi. Al shyghys oblystargha Qytay qazaqtary kóship kelip jatyr. Ásili batys pen soltýstikke Resey qazaqtary kelu kerek edi, biraq nege ekenin bilmedik olar әzirshe qozghalmay otyr. Mýmkin kóship kelgisi kelmeytin de shyghar, olar ózderining ata-babalarynyng qonysynda otyr ghoy, sony qimaytyn bolar. Jalpy, eki jyldan beri kóshi-qonnyng dogharysqa tap bolghanyn S.Shayynghazy bilmeytin kórinedi. Biraq bildey Bas gazetting juralisti bilmeydi degenge kim senedi. Jýgi auyp túrghan qazaqtyng kóshi-qony atalmysh maqaladan keyin taghy sýrinbesine kim kepildik beredi?

S.Shayynghazy: «Olar sol ónirlerge ýirengen, olar ata-babalarynan qalghan jerler, sondyqtan ondaghylardyng túra beretinine esh kýmәn de joq» – deydi. Demek, S.Shayynghazynyng búl sózining astarynan «jergilikti halyq ózderining ata-babalarynan qalghan jerlerde jasap jatyr, sender sekildi qashqyn, satqyn emes...» dep aitqysy kelgendey... Qatelestiniz, búlay aitugha sizding esh qaqynyz joq. Olardyng shetel asyp ketu sebebin bile túra búlay kekep-múqap sóilegeninizge jol bolsyn. Árbirden keyin Qazaq eli tәuelsizdik alghanan keyin elge «oralman» bolyp kelip jatqandardyng tittey de de kinәsi joq. Sol zamandaghy biylik pen sayasi, tarihy jaghday kýnәli. Búl turaly kýmәndi oiynyzdy qúrdymgha ketken Kenes ýkimetine aitsanyz bolady. Biraq ol qazir joq qoy...  Amal neshik?!

«Atajúrt dep asyghyp kelgen, saghynyp kelgen aghayyndarymyz boylarynda qazaqtyng qany bar ekenin, azamattyghyn kórsetip, tizesin endi tiktep jatqan jas memleketting qoltyghynan demeuding ornyna, jyly jerge túmsyqtaryn súghyp búghyp otyratyn bolsa, onday qandastardan Qazaqstangha ne payda? – S.Sh». Sonda siz oralmandar jatyp isher, masyl, elge enbek etpey, qayyr tilep jýr deginiz kele me?! Búl da bos sandyraq. Kerisinshe oralman aghayyndar naghyz enbekqor jandar. Búl shyndyqty moyyndauynyz kerek.

«Elge jandary ashymaytyn, kelmey jatyp talap qoyatyn qazaqtardy shaqyryp, qúshaq jaya qarysy alu qanshalyqty dúrys degen saual da osynday da tuyndaydy, – S.Sh». Sonda «elge jandary ashymaytyn, kelmey jatyp talap qoyatyndar» kim boldy eken? Myna sózinizge qaraghanda, osylay aityp jýrgenderdi jaqsy biledi ekensiz, onda nege atyn atap, týsin týstep aitpaysyz. Búl kópke topyraq shashqanmen birdey ghoy.

Demek, olar Qazaqstangha kelgisi kelmegender bolar. Aqiqatyn aitar bolsaq, sheteldegi qazaqtyng bәri kóship keleyin dep otyrghan joq, Óitkeni, siz aitqanday olar ózderining ata-balarynyng kindik qany tamghan jerinde jasap jatyr. QR preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng 2004 jyly Shynjangha barghan saparynda sóilegen sózinde: «Qytay qazaqtarynda keybir elderdegidey jalpy betkey kóshu mәselesi joq. Óitkeni Qytay qazaqtary ózderinizding ata-babalarynyzdyng mekeninde otyrsyzdar. Eki el qazaqtary arasynda qalypty barys-kelis, tuysshylau óz aldyna. Al endi eki el arasyndaghy kelisimge say ishinara adamdardyng qonys audaruy, meninshe onay sheshim tabady. Óitkeni, men búryn tóragha Jiyang Zyminmen, al qazir tóragha Hu Jitaumen de jaqsy dostasatynyma senemin. Shynjanda myna Uang Lychuan myrzamen de dostyq qatynas ornattym. Demek, eki el halqy úrpaqtan-úrpaqqa osylay dostasa beredi dedi» (Jaqyp Myrzaqanov, «Tau túlgha». «Shalqar-2» № 51-52, jeltoqsan 2011 jyly) dep naqtylap aitqan eken.

«Biz búl jerde tiyesili kvotany alyp, soghan sәikes belgili bir jenildikterdi paydalanyp, artynsha kelgen jaqtaryna qaytadan qashyp ketken qazaqtar turaly tipti aityp ta otyrghan joqpyz. Al ondaylar jetip-artylady. Mine, tughan jerdi saghynudyn, qúrmetteuding bir kórinisi – S.Sh». Árkim óz kýnәsin, jasaghan qylmysyn ózi óteui kerek. Al kvota alyp qaytadan qashyp ketkenderge kvota bergen memlekettik mekeme jauap beru kerek. Ne ýshin olar kvotany ala salyp qashyp ketedi? Olargha onday mýmkindik bergen kim? Olardyng kóshi-qon men sybaylastyghy joq ekenine kim kepildik beredi. Eger siz bәrin bilseniz nege jurnalistik zerteu jýrgizip faktige sýienip, osy taqyrypty qauzap maqala jazbadynyz? Nege qúqyq qorghau mekemeleri olarmen  ainalyspady? Olardyng artynan quyp baryp, qylmystaryn moyyndatyp, alyp ketken qarjyny elge qaytaru kerek qoy. Joq, búghan olardyng qauqary jetpey me? Sondyqtan jalpylama, oi-jota aitasalu jurnalistik etikagha jatpaytdy! Búl da kópke jaqqan kýie bolmaq.

Kvota demekshi, shekaradan ótken qazaqtyng bәri kvota men jenildikke ie bolady degen bos sóz. Aqiqatyn aitsaq, elge oralghan aghayyndardyng 50 payyzy kvota alsa alghan shyghar, onyng jartysy onday mýmkindikke ie bola alghan joq qoy. Sebebi, birkezde oralmandardyng kvotagha iligui qiyamet qayymnyng qyl kópirinen ótuden de qiyn bolghan. Ásirese, Qytay qazaqtaryna kvota joq dep  bermey qoyghan keder bolghan. Osydan baryp aragha «deldal» degen әzәzil payda boldy. Kvotanyng birazyn solar alyp qalatyn. Olarsyz kvota alu degen eshkimning týsine kirmeytin. Búghan da oralmandar kinәli me?

«Endi oralmandar әzireyildey kóretin elimizding batys jәne soltýstik oblystaryna keler bolsaq, búl ónirde halyq ejelden siyrek qonystanghan. Sol siyrek qonystanghan halyqtyng arasynda qazaqtar tipten az. Búl – bir. Ekinshiden, júmys kýshi de dәl osy oblystarda jetpey jatyr. Ýshinshiden, jergilikti últ ókilderi sanynyng azdyghy atalghan ónirlerde ana tilimizding órkendeuine de eleuli núqsan keltirip otyr. – S.Sh». Demek, myna sózinizge jýginsek, oralmandardan búryn jergilikti halyqtyng ózi batys pen soltýstikti әzireyildey kóretin boldy ma? Eger ýkimet ishki kóshi-qondy jolgha qoyyp, jergilikti qazaqtyng ózin kóshiruge bolar edi ghoy. Oghan bola nege oralmandardy batys pen soltýstikke barmaysyng dep aiyptauymyz kerek. Batys pen soltýstiktegi qazaqtyng sanyn kóbeytudi oralmannyng esebinen tolyqtaymyz, tilin qazaqshalaymyz deu jansaq pikir. Eger siz oilaghanday bolsa, ishki kóshi-qondy ózimiz bastap oralmandargha ýlgi kórsetuimiz kerek. Jergilikti qazaqtyng da eki qolgha bir kýrek tappay sendelip jýrgeni qanshama. Olar da batys pen soltýstikting júmys kýshin eseleuge, qazaq tilining órkendeuine, el ekonomikasynyng kóteriluine óz ýlesterin qossyn.

«Osy aitylghandardy jәne ken-baytaq Qazaqstannyng barlyq jerlerining de qazaqtar ýshin Otan bolyp tabylatynyn eskere kelgende, alysta jýrgen aghayyndarymyzdyng birtútas Qazaq elining keybir ónirlerine múryndaryn shýiire qarauyn týsinu de, týsindiru de óte qiyn, – S.Sh.». Bir sózdi jii qaytalaudan jazbaytyn S.Shayynghazy myrzagha qarysy pikir aityp maqala jazyp jýrgen biz de aqmaq ekenbiz. Sonda elge oralmay jatyp «Qazaq elining keybir ónirlerine múryndaryn shýiire» qaraytyndar sol elinde ómir sýre bersin. Olargha «elge kelinder, batys pen soltýstikke baryndar» dep aitudyng ózi tumaghan siyrdyng uyzynan dәmetkenmen birdey ghoy. Búghan bola aspan attandap eldi dýrliktiruding qajeti qansha. Ony týsinip te, týsindirip te әure boludyng qajeti joq. Olar Qazaq elin saghynbaydy, saghynbaghan song kelgisi kelmeydi. Syrttaghy 5 million qazaqtyng 3 millionyn elge oralta alsaq, osynyng ózi ýlken olja. Otanyn saghynatyndar osydan 10-20 jyldyng aldynda kelip bolghan. Olar elimizding әrsalasynda qyzmet jasap jatyr. Qazirgi kóship kelip jatqandardyng kóbi malshy men diqandar, olardy auzym bar dep kelse-kelmes jazghyru qanshalyqty aqylgha siya qoyar eken. Onyng ózin «Otanym» dep kelmedinder dep aitugha bizding esh haqymyz joq.

«Osydan onshaqty jyl búryn qyzmet babymen Germaniyada bolghan kezimde, egde jastaghy nemis әielining әngimesin estigenim bar. ...Germaniyagha oralyp jatqan nemisterge qanday jaqsylyqtar men jenildikter jasaluda degen saual qoyyldy,  – S.Sh». Mine, Qazaqstannyng Bas gazeti «Egemen Qazaqstannyn» tilshisi kóshede jýrgen egde jastaghy nemis әieline (mýmkin aljyghan kempir bolar, kim bilsin) saual qoyghany qyzyq bolghan eken. Otbasy oshaq qasynan úzap shyqpaghan, Germaniya elining kóshi-qony men últtyq sayasatynyng manyzdylyghyn týsine bermeytin egde әiel qanday jibi týzu pikir aitsyn. Tyndap kórelik. «Búl saualgha әlgi nemis últynyng ókili syrttan kelgen nemisterge nelikten jaqsylyq jasaluy tiyis, olardyng býgingi Germaniyanyng ósip-órkendeuine qanday enbekteri sindi. Jaqsylyq osy eldi damytugha ýles qosyp jýrgen nemisterge jasaluy kerek, al endi ghana kóship kelip jatqandardyng bizge qanday da bir talaptar qoylaryna qúqyqtary joq, aldymen enbekterin sinirip, sodan keyin ghana talap qoysyn dep jauap berdi – S.Sh.». Búl sózdi nemis últynyng ókili aitty degenge kim senedi. Elding bәrin aqmaq sanaytyn jurnalist S.Shayynghazynyng oilap tapqan amal-ayla ma dep qaldyq. Ózining kókeyindegi aita almay jýrgen qyjylyn «egde nemis әielinyn» auzyna salyp maqalagha әdeyi jazghan shyghar, ol jaghyn iytim bip pe? Bolmasa birjaqtaghy nemis ókilining on jyldyng aldyndaghy sandyraghynyn  múnda ne qajeti bar?!  Árbirden keyin ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy ghoy. Búl qúddy peyili tar, pighyly nashar adamnyng aitatyn sózi.

«Biz siyaqty kólgirsudi, jyltyr sózdi bilmeytin, ómir sýru tәjiriybeleri mol, saltyna berik, órkeniyetke jetken, sodyqtan da әr nәrseni óz atymen ataytyn nemis halqynyng ókili osynday deydi. Dәlelimen keltirilgen búl sózge qarysy dau qiyn, – S.Sh.». Myna, Seyfulla degen jurnalist emes, baryp túrghan antúrghannyng ózng eken. Óz últyn nemis últynan tómen sanaudan artyq qorlyq bar ma qazaqqa. Nemisting aljyghan әielining sandyraghyn «dәlelmen keltirilgen sóz» dep aitugha qalay ghana dәti bardy eken. Ol nemis, biz qazaqpyz ghoy. «Elge el qosylsa – qút» dep nemis emes, bizding qazaq atam aityp edi ghoy?!

S.Shayynghazy maqalasynyng sonynala «patriottyq» turaly bar bilgenin aita kelip: «Áriyne, múnday qasiyetti boygha siniru ýshin adam ózining tughan elinde túryp, óz halqymen qoyan-qoltyq ómir sýrui tiyis. Jay ghana ómir sýrip qoymay, sol elding ystyq suyghyn sol elde túratyn halyqpen birdey kórui kerek. Osylaysha elmen bite qaynasqan adam ghana sol elding patrioty bolugha qabiletti», –  deydi. Demek, syrttan kelgen qandastarymyzdyng boyynan siz qazirge deyin patriottyq sezim bayqamaghan boldynyz ghoy. Sonda siz 20 jyldan beri oralghan milliongha juyq qandastarymyzdy sol elding ystyq-suyghyn búl elde túratyn halyqpen birge kórmedi degeniniz kele me? Búl «Ózindi ózing syilamasan, jat janynnan týnlirdin» ózi ghoy.

Ol jәne: «Al ómir boyy syrtta jýrgen adamdar turaly olay dep aitu qiynyraq. Qazaqta «tapqan әke emes, baqqan әke» degen sóz bar. Búl sózding maghanasy adam qay jerde, kimning qolynda ósse, oghan sol jer men sol adam ystyq bolady degendi bildiredi», – deydi. Sonda sening baqqan әkeng qasqyr, bórinin  bóltirigi taugha qarap úlidy, qasqyr qasqyrlyghyn istemey qoymaydy, sening әkeng týlki, týlki alaqtyghyn qoymaydy deginiz kele me? Onda Qazaqstanda ejelden jasap jatqan halyqty 70 jyl biylep-tóstegen Kenes ýkimeti olardyng «baqqan әkesi» bolyp shyqpay ma? Múny qalay joqqa shygharamyz. Túrghylyqty halyqtyng «qara qytay qaptasa, kókkez orys әkendey bolyp kórinedi» deytini sodan boldy ghoy. Mine, osydan baryp birimizding baqqan әkemiz – qytay, endi birimizding baqqan әkemiz – monghol, endi birimizding baqqan әkemiz – týrik, endi birining baqqan әkemiz – nemis bolyp «aqqu, shortan, shayan» sekildi jan-jaqqa tarsaq ne bolghanymyz? Sonda «bizding qazaqpyz, alty alashtyng úrpaghymyz, bәrimiz bir tudyng astyla jinalyp qúdyretti el bolamyz» degenimizding bәri bos sóz bolghany ma?! Ózimizdi ózimiz osylay alalasaq basqalar artyn ashyp kýlmey me? Sondyqtan da Abay kezinde: «Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym!» dep beker aitpaghan ghoy.  Biraq Abaydyng ghasyry basqa, al bizding ghasyr mýlde basqa ghoy. Búl tәuelsiz elmizge syn, aghayyn!

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinine keler bolsaq, osynday el arasyna iritki salatyn sandyraq maqalany «Talghamalyq tolghanys» degen aidarmen jariyalap otyrghan jalpy últtyq respublikalyq «Egemen Qazaqstan» gazetining kózdegeni, oilaghany ne boldy eken?..

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

9 pikir