Júma, 21 Mausym 2024
Ádebiyet 2946 4 pikir 2 Mamyr, 2024 saghat 13:49

«Solay emes pe?»

Kollaj: Abai.kz

Jazushy Sәken Jýnisovting tughaghyna 90 jyl toluyna!

Estelik

Túghyrgha qondyruly aq iyq qyrannyng key-keyde: -Tomaghamdy alshy, qoya bershi! –degendey bolyp qatty qozghalaqtap, búlqynyp-búlqynyp, shanq-shanq etkenin kórgenim bar. Sәkendi jolyqtyrghan sayyn sol bir kórinis kóz aldyma kele qalady. «Qazaq әdebiyeti» gәzetining redaksiyasynda alghash tanysqanymyzda:

– IYә, jigitim, men Sәken Jýnisov degen jazushymyn,  al sen kimsin? Osynda isteysing be? Boyyng biraz bar eken! – dep qolyn úsyna, qúddy jaqyn úrysqa daghdylanghan boksshygha úqsap, entelep, bas-ayaghymdy qiyqsha kózimen  týgendep bolyp toqtady. «Qúlaghynyng mýkisi bar ma, múnsha taqymdap sóilegeni nesi?!» –dep ishtey tandana aty-jónimdi, múnda kelgenime ýshinshi ay ekenin aittym.

– Iztay qayda? –dedi, qatal tergeushishe týiilip.

– Jana ghana shyqqan.

– Nyghmet te joq, bәri joq. Kisi degen qyzmet saghatynda ornynda boluy kerek qoy, solay emes pe?! – dep qolymdy qoya berip, dudyraghan  qalyng qara búirasyn shashyn salaly sausaqtarymen artqa taray  serpip-serpip jiberip, lyp etip búrylyp, túra úmtylghangha bergisiz qimylmen shyghyp ketti. Onyn  kelis-ketisin qyzyqtay ishtey kýlip qaldym. 1966-jyldyng mausymy bolatyn. Iztay Mәmbetov - redaksiyanyng jauapty hatshysy, men – kómekshisimin. Ekeuimiz bir kabiynette otyratynbyz. Nyghmet Ghabdullin – Bas redaktorymyz.

Shamasy eki ay óte bere Sәken redaksiyagha qyzmetke keldi. Ádebiyet bólimining mengerushisi. Sózge de, iske de belsendi. Ázil-qaljynnan shashu shashyp, anqyldap jýrgeni. Aramyz bir-aq jas eken, qúrdastyq qarym-qatnasymyz da ornap qaldy. Bir jyldan song onyng qúzyryna әdeby qyzmetker bolyp bardym. Maghan bir tizimdi úsyndy da:

– Osylargha telefon soghyp, jana әngimesi bolsa bizge berudi eskert. Jazushy degen jana shygharmasyn  aldymen bizding gәzetke әkelui kerek,  solay emes pe? – dedi.

Qyzmet ornynda tesilip otyrmaydy eken. Tez kirip-shyghyp jýredi. Júmysta kóbinese týsten keyin ghana bolady. Bir kýni:

– Baseke, ekeuimiz tanysqan sәt  esinde me? – dedim. Ol eleng etti:

– Esimde.

– Iz-aghandy, Nyghandy kezdestire almay: «Kisi degen qyzmet saghatynda ornynda boluy kerek qoy, solay emes pe?!» degening esinde me?

Jana «esimde» degeninde oryndyghyn syqyr etkizip shalqaya qalghan edi, endi ýsteline oqys enkeyip, eki qanatymen su betin sabalaghan qazsha, eki alaqanymen ýstel ýstin jiyi-jii qaqqylap, ishek-silesi qata kýldi.

– Múnshama kýletindey ne aittym? –deymin, shyn tandanyp.

– Sen de qyryq jylghyny úmytpaydy ekensin, -dep qolyn siltey saldy.

Sәkenning jazushylyq salmaghy redaksiyada júmys istep jýrgenderding bәrinen basym ekeninde dau joq-ty. Jana әngimesin, nemese hikayatynan, piesasynan, romanynan ýzindi alyp kelgen jasamys jazushylar da Sәkenmen silastyq rayda sóilesedi. Al Nyghang kezekti enbek demalysyna shyqqan sayyn ornyna uaqytsha qaldyrady. Sondayda  Sәken birde Nyghana:

– Sen kelgenshe men kommunisterindi búl joly sirkting attarynsha oinaqtatyp qoyam! - dep qaljyndady. Nyghang әdetinshe basyn sәl qisayta, týime kózi kýlimdey  jyly jymiyp:

– Bayqa, bireui jelkennen tistep alyp laqtyryp jibermesin! –dedi.

– Ony kóremiz ghoy! –dep Sәken jorta nyghyzdanyp kýldi. Ózining kelbetine say әsem kýletin edi...

Ótken shaqta aitpasqa ne shara... shynynda eshqashan portfeli-kreslony kóksemegen  Sәkenge kóp nәrse jarasatyn. Eki qanatyn qomdap úshugha ynghaylanghan býrkitshe enkeyinkirep shapshang jýrip kele jatqany da, top aldynda shalqayynqyrap, ghajap ashyq ta súlu dauyspen әn shyrqap túrghany da, toy-tomalaqta qyz-kelinshekterdi úrshyqsha ýiirip biylegeni de, dombyrany kýngirlete kýy tartqany da, kiyining úshyn tez-tez borlap alyp, mәpelegendey birer sipap qoyyp, biliyard sharyna shúghyl shýiilgeni de, taqtadaghy doybysynyng bәrin birden jýretindey-aq eki qolyn birdey júmsay jazdap otyratyny da,ne әdebiyet, ne tarih jóninde pikir talastyra qalghanynda qasynda talastan tys otyrghan saghan jalt qarap: «Solay emes pe?!» dep qyza týiiletini de, kónildi kezinde kózi júmyla «qy-qy-qylap» qayta-qayta kýletini de, ashuly sәtinde aspangha shyghyp keterdey buyrqanatyny da...  bәri de oghan jarasatyn edi ghoy!

«Ashuly sәtinde» demekshi, birde dramaturg Áljappar Ábishevting jana piesasynan gәzetke ýzindi beru jóninde ekeuimiz sharbayaqtasyp qaldyq. Bastyghym ghoy, Sәken búrq-sarq ashulanyp, bastyrmalata óktem sóilep, biraz jerge bardy. Maghan qaramaydy. Aldynda jatqan aq paraqty qaryndashpen shimaylap otyr. Men lәm demey, onyng toqtauyn tosulymyn. Ol sózin sarqyp, ýstelinde jatqan qaghazdardy tez-tez jiystyryp, suyrmasyna sala bastady. «Aytqanym –aytqan!» dep, shyghyp ketpek synayda. Sonysyn sezdim de:

– Áy, baseke, -dedim, aqyryn ghana. Ol maghan jalt qarady. - Jau tiygen jylqysha nege dýrkireysin? –dep kýldim. Týiilinki qabaghy qalt jazylyp, ózinde búryn bolmaghan jana oiynshyqty kórgen balasha jýzi jadyray qalyp:

– Teneuing qyzyq eken, - dep al kep kýl...

Ekeuimiz syrlas joldas bolyp kettik... Sýigen jarynan kóz jazyp qalghannan keyingi jyldarda kónilin aulay ony-múny kýlkili jәitterdi aityp jýrdim de, songhy tórt-bes jyl boyy:

– Saghan ne boldy, ei? Shýnkildesip otyratyn bir shýikebas tabylmay  jýr me? –dep qaljynmen qajaytyndy shyghardym.

– Balalaryma qaraylap jýrmin, olar qashan jeke-jeke ýy bolghansha shydauym kerek, solay emes pe? Sen  meni asyqtarma, jalghyzsyrap jýrgen, qúdaygha shýkir, sen emessing ghoy, solay emes pe? – deydi.

Biz aqyrghy ret 2006-jyly kókek aiynyng 17-si kýngi keshte Ghabit Mýsirepov atyndaghy teatrda, әdebiyetimizding aqsaqaly bolghan aqyn, jazushy, syqaqshy Asqar Toqmaghambetovting 100 jyldyq mereytoyynda kezdestik. Qalamdastarynyng esteligin jalghaugha sahnagha jaydarylana shyghyp, Asekenmen birge bolghan kýnderi turaly syr aqtaryp, onyng bir pamfletin qúshyrlana jatqa aityp berip:

– Qúday qalasa, osy jazda Qyzylordagha baryp,  bir qoydy arnap aparyp soyyp, Asqar aghamyzgha qúran baghyshtap qaytamyn, -dedi.

Jiynnan shyqqan song men qajaytyn әdetime taghy basyp:

– Shynymen bir kempir taba almay jýrsing be? Álde men tauyp bereyin be? –dep edim:

– Sening rezervinde bolsa, davay, tanday ber! –dep ashyq-jarqyn kýldi de: -Jalghyzdyq shynynda kisini qajytady eken, balalarymmen aqyldasamyn ghoy deymin...  Erteng ne arghy kýni Astanagha jýremin, bir sharuam bolyp túr... Jalghyzdyq sharshatady,  solay emes pe? –dedi oilana sóilep.

– Burabaydaghy ýiing salynyp bitse, kirgiz bir qalamqasty, toyyna barayyq! –dedim, iyghynan qúshaqtay yrghap.

– Ýy bar ghoy... chert znaet, jas bolsa, mine, «seksen, qaydasyn?!» dep...–dey bergeninde kóldenennen tórt-bes jigit «Sәken aghalap» kele qalyp, syr-súhbatymyz ýzildi.

– Sәken seri, jaraydy, habarlasarmyz, sau bol! –dedim.

– Ketting be? Jaraydy, sau bol! Bәibishene sәlem ait!  Qúday qalasa, bәri de dúrys bolady, solay emes pe? Sharuamdy  rettegen song habarlasamyn, - dep janaghy toptyng ortasynda  qaldy.

«Qúday qalasa».

Arada eki apta ótkende Astanadan suyq habar jetti.  Qazaq halqy ayauly seri úlynan aiyryldy. Qazaq әdebiyeti shyn mәninde daryndy qalamgerinen, kórkem sózding has sheberinen kóz jazyp qaldy...

Esteligimdy jalghastyrayyn.

1971-jyl. Jeltoqsan aiynyng ortasy bolar.  «Qazaq әdebiyetindemiz». Júmysqa týs aua kelgen Sәken ghadetinshe  ekpindey kirip, maghan aq múqabaly kitapty jaydary úsyna sóilep:

– Synshy joldas, mine, «Aqan seri» romanymnyng birinshi kitaby, synap bayqa! –dep kýldi. Quana qúttyqtap, rahmetimdi aittym. «Synshy joldas» degeni – men ol tústa  Syn bólimining mengerushisi edim.

Barshamyzdy qalam qarymymen tәnti etip jýrgen joldasymnyng tuyndysyn tәptishtep oqyp, bilip-týigenimshe pikir jazdym. «Leninshil jas» gәzetinde «Aqan jәne zaman» degen taqyryppen jariyalandy. Sәken balasha elpildep:

– Mening kitabym myqty edi, sening pikiring de myqty eken, romannyng ekinshi kitabyna  da ózing jazatyn bol, bastaghan isti ayaqtau kerek, solay emes pe? – dep mәre-sәre bolyp, romanynyng qalay ayaqtalaryn anqyldap aityp berdi.

Men onyng kitәptaryn baspadan shyghysymen alamyn. Ózi silaghanynyng ózimdegi artyghyn auyldaghy aghayyndaryma berip jiberemin, óitkeni olar Sәkenning tuyndylaryna qúmar, qolgha týsire almaydy. Qalamdasymnyng basqa shygharmalaryn oqyp, qaytalap sholyp jýretinim óz aldyna, «Aqan serisinin» eki kitәbin ýsh qaytara oqydym. Oy qúnarymen, til kórkemdigimen qúmarttyra beredi. Sәkenning baqilyqqa attanyp ketkenin estigen sәtte kónilim oiran bolyp, qúlazyp otyryp, romanynyng birinshi kitәbindegi qoltanbasyna taghy ýnildim: «Ghabbas inime! Qalamynnyng jana úshtala bastaghan kezine kuәger edim, endi úly qalamgha ainaluyna tilektespin! 1971. Almaty. Dekabri. Avtor» dep әrqashanghysynsha qolyn latyn әrpimen tanbalaghan.

Qayran Sәken!  Keyde, qaljynym batynqyrap ketkende, maghan jorta ejireyip: «Esinde bolsyn, men senen on tórt ay búryn tughanmyn, saghan aghamyn, solay emes pe?!» -deushi edi. Mynau qoltanbasyndaghy «inimi» - aqiqatyndaghy aghalyq aq sezimi.

1994-jyldyng kýzi. Jasy alpysqa tolghan Sәken serini balghyn bala, jaysang jigit shaghy ótken Kókshetauyna, qalyng oqyrman qauymy taghatsyz tosqan toyyna ózining qalauymen alyp bardym. Jazushylar odaghy basqarmasynyng ekinshi hatshysy edim. Kókshening ýlken-kishisi sheksiz qoshemetpen qarsy aldy. Toy shymyldyghy  Mәdeniyet sarayynda ashyldy. Oblys әkimi Qyzyr Júmabaev bastap, tórge bettegen sәtimizde Sәken shyntaghymnan qysa ústay ózine tartynqyrap, qúlaghyma sybyrlap: «Qyzyrdyng maghan Burabayda ýy salyp beremin degen uәdesi bar, sony sózinning bir búrylysynda ile ket, jaray ma?» dedi. Óitpegende she?!. Ákimning toybastar sózinen keyin qúttyqtau kezegi maghan berildi. «Sizderge -jerlesterine Sәkenning kim ekenin, ne jazghanyn bayan etip jarapazandauym jaraspas» dep әzildep alyp, Jazushylar odaghyndaghy, Almatydaghy qalamdastary ortasyndaghy joghary abyroy-bedeli, joldastyq silastyghymyz jóninde qysqasha aittym da, preziydent Núrsúltan Nazarbaev myrzanyng qúttyqtau hatyn oqyp shyghyp, ony Sәkenge tabys ettim. Zalda iyne shanshar jer qaldyrmay jinalghan júrttyng du qolshapalaqtauy ayaqtalghan son:

– Qúrmetti Qyzyr myrza, Jazushylar odaghy basqarmasynyn, hatshylar qauymynyng sizge arnayy amanaty bar. Sәkenge Burabayda ýy salyp beruge kirisipsizder, bәrekeldi! Búl - bizde  bola bermeytin jaqsylyq. Odaqtyng basshylary: «Sәkenimizding ýii tezdetip salyp berilgey! Biz bolyp, oblys basshylary bolyp, bәrimiz aldaghy Jana jyldy sol ýide qarsy alayyq!» dep dúghay sәlem aitty, - degenimde kópshilik: -Dúrys! Dúrys!- dep duyldata qol soqty. Ákim ornynan kóterilip, basyn iyzep: «Uәdemiz – uәde, oryndalady!» dep edi, taghyda du qolshapalaqtaldy.

Jazushy ónip-ósken Qyzyltu audanyndaghy toy da aita qalsyn bolyp ótti. Týnning bir mezetinde meymanhanagha oraldyq. Sәkenge arnalghan keng bólmede jazushy Ramazan Toqtarov (mereytoy iyesining qúrmetti meymany), jergilikti jas aqyn Erik Asqarov bar tórteuimiz dumandy jalghadyq.

– Sәken, ei, ýsh kýn boyy osynsha ghajap qúrmet kórgen sende arman joq, ollahi, shynym – sende arman joq! –dedi Ramazan, qaltaryssyz kónili qanattana, riyasyz dostyq sezimi sәulelene.

– Sәken agham qansha jatsa, sonsha toy jasaymyz ghoy! –dedi shattanghan Erik inimiz, dombyrasynyng qúlaq kýiin keltirip otyryp.

Tang qylang bere bólmelerimizge tarastyq. Bes-on miynót ótken shamada bólmeme Sәken kirip keldi de, kýlip jiberip:

– Beri qara, bir qyzyq boldy. Osy jana ghana maghan bir jigit kelip sәlem berdi, ózin erkin tanymadym, úyat boldy, «kimsin?» dey de almadym, onym ynghaysyz boldy, solay emes pe? Ózi tym biyazy eken: «Agha, keshiriniz, toyynyzgha tartu jasayyn dep edim, kópting kózinshe bata almadym, toyynyz qútty bolsyn, jýz jasanyz!» dep bir әdemi, kishkene qorapty úsyndy. Ashyp qarasam – eki kýmis jýzik! Bireuin, mine, saghan alyp keldim, ong qolyndy beri әkel! –deydi jymyndap. Jýzikting betinde «Sәken. 60» degen jazu bar eken.

– Jigit qayda?

– Ketip qaldy, otyrmady. Biraq qúrqol qaytarmadym, bir koniyak pen bir qorap kәmpitti qoyarda-qoymay qoltyqtatyp jiberdim, búl jerde basqa ne silay alamyn, solay emes pe?..

O, jalghan!.. Sol kýnderi tóbemiz kókke jete  qatar jýrgen tórteuimizden men ghana barmyn... Jandaryng jәnnәttә bolsyn, qayran qimastarym!..

Ýlkendi-kishili ondaghan kitәbi shyghyp, tól әdebiyetimizding qoryna mol ýles qosqan, birinen biri tartymdy kórkem tuyndylaryna kóptegen silyq alghan, әdeby audarmanyng da kósegesin kógertken, alys-jaqyn elderden de enbegine sýiingen san myng oqyrman tapqan, talassyz tarihy túlgha bola túra qarapayymdylyghynan, kishipeyildiliginen әste tanbay, erekshe kórikti ghúmyrynda kóbinese jarqyrap, aragidik qana qabaq shytyp jýrgen Sәken!

Halqy barda aruaghy ardaqty, ruhy tiri Sәken serimen tanys-bilis, dos-joldas bola alghanym ýshin taghdyryma rizamyn!

Ghabbas Qabyshúly

29. 04. 2024 j.

Abai.kz

4 pikir