Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Abay.tv 4881 3 pikir 5 Sәuir, 2024 saghat 16:12

Nesie keshirile me? Ýkimet ne deydi, deputat ne deydi?

Su tasqynynan zardap shekken aimaqtardyng túrghyndaryna memleket qanday kómek kórsetedi? Sugha ketken, qiraghan nemese zaqymdanghan túrghyn ýiler qalpyna keltirile me? Sugha ketken aimaqtardyng túrghyndarynyng nesiyesi keshirile me? Qanday jenildikter jasalady?

Búl súraqtargha býgin Ýkimet basshysy Oljas Bektenov jauap beripti. Býideydi:

QR Ýkimet basshysy Oljas Bektenov – Su tasqynyna qarsy is-sharalardy ýilestiru jәne su tasqyny zardaptaryn joi jónindegi respublikalyq shtabtyng jetekshisi. Ol býign Aqtóbe oblysyndaghy su tasqynyna baylanysty jaghdaydy tekserip, zardap shekken túrghyndargha kórsetiletin kóemkter turaly aitty.

Bektenovting túrghyn ýilerdi qalpyna keltiru turaly eki auzy sózi:

Birinshi: «Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha su basqan ýilerding barlyghy qújattardyng bar-joghyna qaramastan, qalpyna keltiriletin bolady. Memleket eshkimdi baspanasyz, dalada qaldyrmaydy».

Ekinshi: «Osynday qiyn jaghdayda iri, orta biznes, sonday-aq kishigirim kompaniyalar jәne elding taghdyryna bey-jay qaramaytyn qarapayym azamattar qol úshyn sozyp jatyr. Budjet qarajatyna qosymsha túrghyn ýilerdi qalpyna keltiruge, joghalghan mýlik pen mal shyghynyn óteuge baghyttalatyn qomaqty soma jinaldy. Merdiger kompaniyalar osynday qiyn jaghdaydy bizneske ainaldyrmaydy jәne barlyq qarajat maqsatty týrde júmsalady dep senemin».

Nesie bereshegi bar azamattar turaly: «Ákimdik tizimderi boyynsha su tasqynynan zardap shekkender sanatyna jatqyzylghan barlyq azamattargha nesiyeler boyynsha jyldyng mausym aiynyng sonyna deyin 3 aigha nesie tólemderin avtomatty týrde keyinge shegeru mýmkindigi beriledi, sonymen qatar tólemderdi keshiktirgeni ýshin aiyppúldar men ósimpúldar salynbaydy», - dedi.

Ayta keteyik, osyghan deyin su basqan aimaqtardyng túrghyndarynyng nesiyelik bereshekterin keshiru turaly Mәjilistegi «Aq jol» partiyasynyng deputaty Asqar Sadyqov mәsele kótergen edi.

«Su basqan aimaqtardaghy mal baghyp, malmen ainalysyp otyrghan sharualardyng barlyghy derlik kreditterin jaba almay otyr. Qazir deputattyq saual dayyndaymyz. Ondaghy sharualargha 3 jylgha nesiyelerin toqtatudy Ýkimetten talap etemiz. Qazir ol jaqtaghy sharualargha kómektesuimiz kerek. Su tasqynyna baylanysty Tótenshe jaghday jariyalanghan aimaqtardyng sharualaryna sonday mýmkindik beruimiz kerek. Ýkimet osynday qiyn kezde kómek qolyn sozuy tiyis. Mal shyghyny óte kóp», - degen bolatyn.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2175
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2468
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672