Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Anyq-qanyghy 950 1 pikir 12 Sәuir, 2024 saghat 14:08

Jút jútatyp, apat alghan jylqylar esepte joq pa edi?

Aldymen kestedegi mәlimetter turaly az-kem sóz. Múndaghy aghylshyn tilindegi horses – jylqylar degen sóz, horned cattle – mýiizdi iri-qara, sheep and goats – úsaq mal: qoy-eshki.

Kórip otyrsyzdar, 1914, 1917 jәne 1920 jyldar aralyghynda Jetisu men Syrdariyada mal basy kemy týsken.

«1928 jyly Washington-da jaryq kórgen kitaptaghy derek boyynsha, qazaqtar 6 jylda 1 million 306 myng jylqysynan aiyrylghan. Qayda sol jylqylarymyz?» dep jazady feysbuktegi paraqshasynda AQSh-ta oqyp jýrgen izdenushi-jurnalist Dýisenәli Álimaqyn.

Sonau alaghay da búlaghay zamanda-aq qazaqtyng aldyndaghy malynyng esebin alyp jýrgen amerikandyqtar jylqy men ózge de týlikting azayuyn Azamat soghysynyng saldarynan kóredi. Ol, әriyne, dúrys. Búghan aranyn ashqan ashtyq pen bolisheviktik biylik tarapynan bastalghan jappay dýniye-mýlikti tәrkileu nauqanyn, qazaqtyng jansaughalap shetelderge bosuyn qossanyz әlgi 1 million 306 myng jylqynyng qayda ketkenin bek týsinesiz.

«Jelqanat jýirik mingen qazaqtar biylikke baghynbaydy, kóship toqtamaydy» degendi syltau qylyp qyzyldar jylqylardy nu qamystardyng arasyna qualap tyghyp órtegen, atqan, qan-qasap jasaghan. Sóitip atsyz jayau qalghan qazaqtyng ózin sorlatyp, jer betinen joyyp jiberuge shaq qalghan.

Sovet ókimeti ornyghyp, ózindik damu jolyn tapqan song qazaq dalasy qaytadan tórt týlikke toldy. Ókinishke oray, Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalap, naryqtyq qatynasqa kóshken kezde jylqy-siyr, qoy-eshki qara bazargha aidalyp, qatty azaydy. Sodan keyin el qayta es jiyp qolyndaghy qara-qúrasyn kóbeyte bastady.

Últtyq statistika men Auylsharuashylyghy ministrligining mәlimetterine sýiensek,  2016 jyly jylqy sany – 2053613 (eki million elu ýsh myng alty jýz on ýsh); 2017 jyly – 2 400000; 2018 jyly – 2 502 391; 2019 jyly – 2 825 851;  2020 jyly – 3 118 256;  2021 jyly –3 331000;  2022 – 3 650000; 2023 jyly – 4 4000000  bolghan.

Sonyng ishinde Auyl sharuashylyghy kәsiporyndarynda – 270356 jylqy, jeke kәsipkerler men sharua qojalyqtarynda – 1847689 jylqy, jekemenshikte  – 1532699 jylqy bar kórinedi.  4,4 myng jylqy aram ólgen.

ÚS men AShM  476144 jylqysy bar Týrkistan oblysy birinshi orynda , órisinde 409190 jylqy jayylyp jýrgen Qaraghandy oblysy ekinshi orynda, 385533 jylqy bitken Abay oblysy ýshini orynda degen derek beredi.

Jogharydaghy derekterden bayqadyq, sharua qojalyqtary men jekemenshiktegi jylqylardyng qarasyn ýkimet basqa úryp, túyaqqa sanap otyrghan kórinedi. Sóite túra «Úlytau oblysynda jútqa úshyrap qyrylghan jylqy men qarghyn sugha ketken mal esepke enbegendikten ótemaqy tólenbeydi» degen sózdi BAQ ókilderining auzyna sala bastady.

Ýkimetting búl qaytkeni? Amerikanyng azamattary 1914-1920 jyldary qazaq balasy qansha jylqysynan airylghanyn eskerip, hatqa týsirip qoyghanda, sandyq jýiege kóshken Qazaqstan ýkimeti elding qolyndaghy azyn-aulaq maldyng esebin bilmey me? Sengimiz kelmeydi...

D. Qasenúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2649
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716