Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Ghibyrat 2958 3 pikir 27 Aqpan, 2024 saghat 13:22

Osy júrt Ondasynovty úmytty ma?

Suret aigak.kz saytynan alyndy

Memleket jәne qogham qayratkeri
Núrtas Ondasynovtyng tughanyna 120 jyl

 Keshegi Kenester Odaghy kezeninde últymyzdyn, memleketimizding qalyptasuyna qajyrly enbegimen sýbeli ýles qosqan azamattardyng aldynghy qataryna Núrtas Ondasynovty qosugha bolady. Núrtas Dәndibayúly 1940-1953 jyldar aralyghynda Qazaq Respublikasy Halyq Komissarlar kenesining tóraghasy qyzmetin atqardy. Úly Otan soghysy jyldary halqymyzdyng kýsh-jigerin biriktirip, dúshpandy jenu jolynda ayausyz kýresti. Qalalarda ondaghan-jýzdegen zauyt, fabrikalar salynyp, olardyng júmystary 2-3 mausymdyq jýiege auystyrylyp, júmysshylar kýndiz-týni tynymsyz enbek etti. El basyna týsken auyrtpashylyqtan ensesin tiktey almay jatqan jyldary ýkimetti basqarghan qayratker iskerligimen, úiymdastyrushylyq qabiletimen tanyldy. Aldymen sauatsyzdyqty joi isine belsene kiristi. Shalghay audandarda múghalimder dayyndaytyn uchiliysheler, oblys ortalyqtarynda múghalimder dayarlaytyn kurstar, uchiliysheler, oblys ortalyqtarynda múghalimder instituttaryn ashugha airyqsha mәn berdi. Elimizding mәdeniyeti men әdebiyetin, ruhaniyatyn damytugha orasan zor ýles qosty.

Soghystyng auyr kezenderine qaramastan, halyqtyng ruhyn kóteru maqsatynda N.Ondasynovtyng tóraghalyghymen úly aqyn Abay Qúnanbaevtyng 95 jәne 100 jyldyq mereytoylry joghary dәrejede atap ótildi. Ondasynovtyng qoldauymen kóptegen qalalarda joghary oqu oryndary ashyldy. Bir ghana Almatyda Poliytehnikalyq, Qyzdar pedogogikalyq institutynyn, Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyanyn, Medisinalyq, Shet tilderi, Dene shynyqtyru inistituttarynyng irgetasy qalandy. Opera jәne balet teatry, oblystarda drama teatrlary ashylyp, filarmoniya, әn-by ansambliderining úiymdastyryluyna úiytqy boldy.

Ol - Qazaqstanda túnghysh ret Ghylym Akademiyasynyng derbes qúrylysyna birden-bir atsalysqan adam. Jana ghimarattyng salynuyna qarajat qarastyryp, irgetasy qalanghanda yrymdap «Qazaq ghylymy kýmistey taza bolsyn» dep kýmis aqsha shashqany belgili. Qazaq Ghylym Akademiyasyna Qanysh Sәtbaevtyng basshy bolyp keluine sebepshi boldy. Qanysh Imantayúlynyng gazetke jariyalanghan maqalasyndaghy bolashaq ghylymnyng sóz zerdeleui únap, jana oi-pikirlerin biluge, tanysugha Mәskeuge shaqyrady. Kezdesip, pikir alysqannan keyin, Kenester Odaghy Ghylym Akademiyasynyng preziydenti V.L.Komarovqa alyp baryp: «Qazaq Ghylym Akademiyasynyng bolashaq preziydenti...» dep tanystyrady.

1942 jyldyng basynda kendi Altay, Leninogor, Ridderge is-saparmen barghan N.Ondasynov bilimdi, baysaldy Dinmúhamed Qonaevty kezdestiredi. Keyinnen Almatygha kelip, Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy Skvorsovpen aqyldasyp, ózine orynbasarlyqqa shaqyrady. D.Qonaev on jyl boyy N.Ondasynovtyng orynbasary qyzmetin atqarady.

Núrtas Dәndibayúly 1954-1955 jyldary Qazaq SSR Jogharghy Kenesi Prezidiumynyng tóraghasy, Guriev (Atyrau) oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy, oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy boldy.

«Jauapty qyzmetterde jýrip shygharmashylyqtan da qol ýzbedi. Arab, parsy, orys tilderine jýirik edi. 1969 jyly «Arabsha-qazaqsha týsindirme sózdigi», 1974 jyly «Parsy-qazaqsha týsindirme sózdigi» jaryq kórip, halyq yqylasyna bólendi», – dep jazady D.A.Qonaev «Ótti dәuren osylay» atty kitabynda.

Qostanaygha barghan saparynda Hakimjan Nauryzbaevtyng talantyn tanyp, Almatygha alyp kelip oqytady. Osylaysha qazaqtyng túnghysh mýsinshisine qamqorlyq jasaydy. Sol Hakimjan - Almaty qalasyndaghy Abay eskertkishining avtory.

Ondasynovtyng Qazaq eline jasaghan enbegin aitu ýshin birneshe tom kitap jazu qajet. Ol kisining jarqyn qoltanbasy elimizding barlyq ónirinen kórinis tabady. Sonyng aighaghy - sol jyldary elimizde ashylghan múnay, týrli týsti metaldardyng orasan zor ken oryndary. Ondaghan, jýzdegen qala men qalashyqtar, kensharlar men újymsharlardyng órkendep ósip kórkengi, halqymyzdyng soghystan keyingi jyldardaghy әleumettik-túrmystyq jaghdayynyng jaqsaruy.

Ondasynov ózi tuyp-ósken Ontýstik ólkesin de nazarynan tys qaldyrmaghan. Is-saparmen ýnemi kelip-ketip otyrghan. Ótken ghasyrdyng 40-jyldary Ortalyq Qazaqstannan, Aqtóbe, Qyzylorda oblystarynan, Áulieata, Shymkent, Týrkistan, Qazyghúrt aimaqtarynan alghashqy kezende 18 myngha juyq, keyinnen 14 myngha juyq óz erkimen kelgen erikti júmysshylar Myrzashóldi iygeruge Ondasynovtyng basshylyghymen júmyldyryldy. Tyng jerlerdi iygerude «Dostyq» kanaly men jýzdegen shaqyrym aryq-atyzdardy saluda júmysshylar qyruar enbek jasady. Sonyng arqasynda memleketke jýz myndaghan baghaly, strategiyalyq manyzdy shiykizat, aq maqta tapsyryldy.

Ýlken kisining osynda kelgen saparlarynyng biri jayynda Úly Otan soghysy jәne enbek ardageri, Maqtaaral audanynyng Qúrmetti azamaty, toqsangha tayanghan el aghasy, qazynaly qariya Bekejan Toqsanbaev bylaysha syr shertedi:

«Núrtas aghamen túnghysh ret 1943 jyly Qyzylqúm audanynda jýzdestim. Audandyq partiya komiytetinde auyldyq kenes tóraghasy Ýsenbek Ótebaevpen birge otyrghanbyz. Oida-joqta esikten әreng syiyp, iri túlghaly, kórikti de súlu kisi kirip keldi. Bәrimiz ornymyzdan qarghyp túryp sәlemdestik. Sol sәtte Ýsenbek Ótebaev kabiynette ayaldamastan, syrtqa shyghyp ketti. Men tosynnan kelgen túlghaly kisige qyzyghyp, abdyrap otyrdym. Bir jaghynan kelgen kisining kim ekenin bilgim kelgen. Ol Qasymovqa tik qarap: «Myna adam kim?» - dep Ótebaevty súrady. «Ol... ol ózimizding auyl sovetimiz - Ótebaev Ýsenbek» degendi estigende Ondasynov: «Oy, jaryqtyq, ózi qyzyq jan eken» dep tanyrqap túryp qaldy. Sosyn Qasymov ekeui audannyng shúghyl, uaqyt kýttirmeytin kýrdeli mәselelerin talqylap jatty».

Núrtas Ondasynovtyng Myrzashólge kelgeni jóninde qogham qayratkeri, enbek ardageri Ádilhan Súltanbekov estelikter kitabynda bylaysha jazady: «Búl 1950 jyldyng kóktem aiynyng biri bolatyn. Maqtaaral audanynyng Iliich poselkesine (býginde Atakent) Qazaq Respublikasynyng Kenester atqaru komiytetining tóraghasy Núrtas Dәndibayúly Ondasynovtyng kelgenin estidik. Ol kisi búqara halyqtyng basyn jiyp, 1 May – (Mamyr) Halyqaralyq yntymaq kýnimen shyn jýrekten jәne de Úly Otan soghysynyng Úly jenisine bes jyl toluymen qyzu qúttyqtady. Birneshe kensharlardy, újymsharlardy, maqta óndeu zauyttaryn aralap, is-tәjiriybe júmystarymen etene tanysty. Júmysshylarmen, sharualarmen jýzbe-jýz kezdesip, olardyng әleumettik jaghdaylarynan da habardar boldy. Sol kezde Iliich audany atqaru komiytetining tóraghasy bolghan mening jezdem Tileuimbet Beysenbaev pen Jibek әpkemizding ýii ýlken quanyshqa bólenip, úldy bolyp, Núrtas aghamyz elimizding baqytty azamaty bolyp erjetsin degen niyetpen esimin Baqyt qoyghan edi. Býginde Baqyt, Zibo jiyenderimiz ýlken ghalymdar, ósip-óngen jandar» - dep sózin týiindepti.

Býginde memleket jәne qogham qayratkeri Núrtas Dәndibayúly Ondasynovtyng tughanyna 120 jyl tolghaly otyr. Úly túlghanyng halqymyzgha, sonyng ishinde Myrzashól ónirine sinirgen orasan zor enbekterin eske ala otyryp, Atakent qalashyghynda Ondasynov atamyzdyng eskertkishin ornatyp, bir kóshege atyn bersek, búl óskeleng úrpaqqa ýlgi-ónegesi mol is bolatyn edi.

Ayypbergen Baltabayúly,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi.

Týrkistan oblysy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2645
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716