Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Aqmyltyq 3082 32 pikir 16 Sәuir, 2024 saghat 13:58

Eltanbadaghy simvoldar neghúrlym kóne bolsa, soghúrlym qasterli!

Kollaj: Abai.kz

Jer betinde ózining últtyq bolmysynan ajyray jazdap, sonyng saldarynan óz tilimen, tarihymen alysyp jatqan bir el bolsa ol Qazaqstan. Sonyng kórinisi retinde, qúr sóz bolmasyn, birneshe mysal keltire keteyik.

QR alghashqy basylyp shyqqan tól tengemizde beynelengen tarihy túlghalarymyzdy kóp úzamay «súranshaq» qolgha aiyrbastadyq. 2016 jyly «Aq jol» fraksiyasynan basqa býkil Parlament Mәjilis deputattary Qazaqstan tarihyn oqytu baghdarlamasyn qysqartu turaly úsynysty bir auyzdan dauys berip qoldady. Endi kezek memlekettik rәmizderge de jetken siyaqty.

Rәmizder demekshi alghashqy bop ózgeriske әnúranymyz týskeni belgili. Elbasy soavtor bolghan әnúrannyng songhy núsqasyna tandau qalay týskeni turaly әngimening ózi bir qyzyq oqigha... Ghasyr basynda Europalyq bir elde QR diplomatiyalyq korpusy últtyq naqyshta ótkizgen is-sharadan song kelgen qonaqtar olardan Qazaqstan Respublikasynyng әnúranyn oryndap berudi ótingen eken. Sóitse, qazaq diplomattarynyng kóbi tәuelsiz Qazaqstannyng túnghysh әnúrannyng sózin bilmeytin bop shyghypty. Biraq, әnúrannyng sózin bilmese de «Mening Qazaghystanym» әnin aitpaytyn qazaq joq. Abyroy bolghanda sol jerde resmy әnúrannyng ornyna Sh.Qaldayaqov pen J.Nәjimedenovtyng admnyng ruhyn kóteretin әni shyrqalady ghoy. Nәtiyjesinde, iynening úshynan ótetin pysyqaylardyng úsynysymen QR Túnghysh Preziydenti jasaghan jana redaksiyamen búl әn resmy QR әnúranyna ainaldy.

Jalpy, әrbәr memleket qayratkeri bolghan adam tarihta óz isimen jәne aitqan sózimen qalady. Keyde is pen sózding arasy jer men kóktey bolady. Nazarbaev tarihta «bala tapqanda ókimetpen aqyldastyng ba?» jәne «eki siyrmen» qalatyny sózsiz. Ol kisining búlay deu sebebi ol kenestik, totalitarlyq jýiening ónimi. Ondaylar adam ýshin, últ ýshin emes tek jýie ýshin, óz mýddesi ýshin qyzmet etedi. Onyng polittehnologtary tek onyng jeke basynyng qadir-qasiyetin dәripteumen әure boldy. Halyqtyng jaghday, onyng mýddesi, últ ekonomikasy tipti úmyt bop ketti. Ony «qantar» oqighasy jәne sol oqighanyng simvolyna ainalghan ayaqkiyim dýkeninde bir qazaqtyng qaldyryp ketken jazghy  «basanoshkasy» aiqyn kórsetti.

Qantar oqighasynan song elimiz «Jana Qazaqstan, adal azamat» ústanymdaghy әleumettik-sayasi, ekonomikalyq qayta qúrulargha bet aldy. Eger qazirgi biylikte týgeldey Nazarbaevtyng sýzgisinen ótken kadrlary otyr desek, onda «jana Qazaqstandy» qúrugha әli de bir ghasyrday uaqyt kerek bolatyn siyaqty. Ony qazirgi biylik janynda jýrgen polittehnologtar men kenesshilerding «qisyq», negizsiz úsynystarynan kóruge bolady. Olar halyqtyng kónilin sheshilmey otyrghan әleumettik-sayasy mәselelerden qoghamda oryn alghan basqa «qyzyq» mәselelerge audarugha tyrysuda. Biraq búl joly polittehnologtar  onbay qatelesken kórinedi. Ásirese eltanbany ózgertu mәselelesi әleumettik jelde qyzu talqylaugha týsip, asa qoldau tappay jatqan kórinedi.

Búl mәsele eng joghary minbeden úsynylghandyqtan ony qoldaushylar da mindetti týrde tabylmay qoymaydy. Áleumettik jelige «24 KZ» «Dnevnaya smena» TV baghdarlamasy 27.03.2024  kýni týsirgen «Vajnosti izmeneniya gerba RK» degen atpen súhbaty shyqty.

Oghan qatysqandar: Erkin Ábil, QR Parlament Mәjilisining deputaty, Mady Omirzakov, «Jana adamdar» qoghamdyq qozghalysynyng belsendisi; Qayyrjan Abdyhalyqov, Almaty qalasy Azamattyq aliyanstyng tóraghasy; Ayan Turekulov, z.gh.k., «Ekinshi Respublika» QQ preziydenti; Jandos Boldykov, PhD, Qoljazba men siyrek kitaptar Últtyq ortalyghynyng diyrektory.

Súhbattyng taqyrybyna qarasaq býgingi kýni elimizding «basty mәselesi» «QR eltanbasyn auystyrudyng manyzy» bolyp otyr. Barlyq spiykerler men baghdarlama jýrgizushisi eltanbany auystyrudy qoldaytyn toptyng ókilderi ekenin birden aityp keteyik.

Súhbat barysynda eltanbalardyng tarihy men týrlerine toqtalghan spiykerler QR býgingi eltanbasynyng «kemshilikterin» de taldaugha tyrystqan.

Mady Omirzakov, «Jana adamdar» qoghamdyq qozghalysynyng belsendi mýshesining aituyna qaraghanda Qazaqstan azamattaryna qazirgi eltanbanyng mәnin, týr-sipatyn týsinu kóp qiyndyq tudyratyn kórinedi (alghashqy әnúrannyng sózin jattay almaghan siyaqty). «Jana adam» qoghamdyq qozghalys mýsheliri Qazaqstandyqtardan eltanba jóninde súrau jýrgizipti. Sonda, alty sýretting ishinen QR naqty eltanbasyn kórsetudi súraghan. Sonda qazaqstandyqtar eltanbamyzgha úqsaytynday etip týrlendirip salynghan sýretterding ishinen QR edtanbasyn kórsetuden qatty qinalghan siyaqty.

Suret: Viydeo skrinshoty

Múnday saual qashan jәne Qazaqstan azamattarynyng qanday kategoriyasynan súryptalyp súralghanyn belgisiz, biraq búdan biz mynaday qortyndy týidik: 1992 jyldan beri Qazaqstan mektepteri men JOO-da Qazaqstan tarihy pәnin oqytu barysynda QR memlekettik rәmizderge dúrys kónil bólinbegen nemese súraq-jauapqa tartylghandar QR jaqynda bas saughalap kelgen Qazaqstan tarihynan habary joq relakanttar.

Al, PhD, Qoljazba men siyrek kitaptar Últtyq ortalyghynyng diyrektory Jandos Boldykovtyng pikirinshe balabaqshada balalar eltanbanyng sýretin erkin sala alatynday brynsha qarapayym boluy kerek. Bizding oiymyzsha, eltanbany ainytpay salu balanyng jeke qabiletine baylanysty. Al, jalpy, balabaqshalarda QR eltanbasyn saldyraudy ýirete bastasa onda jogharyda Mәdy Orazaqov aitpaqshy «óz eltanbasyn tanyy almaytyndar» mýlde joq bolar edi.

Jandos Boldykovtyng aitqan taghy bir qyzyq pikiri: «býgingi eltanbagha ókpemiz joq. Ol qiyndyqqa toly 90-shy jyldary qabyldanghan» deydi. Sonda,  Qazaq eli 90-jyldary qiyndyqqa toly zamanda ómir sýrse, onda býgin «qoy ýstine boz torghay júmyrtqalaghan» zaman ornaghan bolyp otyr ghoy. 1990-jyldardyng qiyndyqtaryna qaramastan alghashqy eltanbany sol kezde qoghamnyng betke ústar arly azamattary talqygha salyp qabyldaghan bolatyn. Al qiyndyqtargha keletin bolsaq búgin elimizdi sybaylas jemqorlyq pen topan su basyp jatqanyn, ekonomikanyng qúldyrap daghdarysta túrghanyn, budjetti óndiristen emes salynghan aiyppúldyng esebinen toltyryp jatqanymyzdy jogharydaghy spiykerimiz bilmeytin siyaqty... Qanday baqytty adam demeske laj joq. Jana Qazaqstangha ótip sonda túryp jatqan adam siyaqty. Aytpaqshy onyng kónili býgingi eltanbagha әbden tolatyn kórinedi. Biraq, ol 30-aq jyl tarihy bar gerbti odan da tereng tariyhqa negizdelgen núsqagha ózgertpekshi. Súhbatqa qatysushy basqa spiykerlerding de pikiri sonday.

Mysaly, Mәjilis deputaty Erkin Ábil ýshin eltanbany auystyru ýshin ketetin shyghyn eng songhy mәsele. Ol birinshi kezekke últymyzdyng jana sapadaghy ózindik bolmysyn qoyady. Qazaqstan azamattarynyng boyynda әli de postkenestik bolmystyng sarqynshaqtary saqtalghandyqtan olar әli de bolsa jana sayasy últ retinde qalyptasyp ýlgergen joq. Sondyqtan da halyqtyng belgili bir bóligi ózin-ózi tanu barysynda daghdarysqa úshyraghan kórinedi. Sondyqtan da Mәjilis deputaty ýshin alda qabyldanatyn Jana Eltanba kompozisiyalyq jәne stilidik jaghynan «sapaly jana sayasy últtyn» irgetasy bolyp tabylady.

Búl jerde bir nәrseni týsinu qajet. Sapaly últ ózinen ózi ghayyptan nemes bireuding jarlyghymen payda bolmaydy. Oghan ondaghan jyldar tipti ghasyrlar qajet boluy mýmkin. Mysaly, qazaq halqynyng boyyndaghy toleranttyq qasiyeti býkil dýnie jýzine mәlim. Biraq múnday dýniyetanymdyq qúndylyqtar halyqtyng boyyna daru ýshin mynjyldyqtar ketti!

«Sapaly jana sayasy últtyn» qashan qalyptasyp bolatynyn eshkim kesip aityp bere almaydy. Biz bilsek onyng qalyptasuynyng alghy sharttarynyng biri Qazaqstannyng әrbir azamaty óz elimen, halqymen tarihy taghdyrlastyqty sezinui tiyis. «Men Qazaqstannyng azamatymyn!» degende maqtanyshtan jarylyp ketui kerek... Átten, әzirshe olay bolmay túr ghoy! Qalghan sózding bәri kenestik-totalitarlyq zamannan qalghan úranshyldyq dәstýr ghana. Qúr janghyryq...

Sonymen, basty mәselege kósheyik. Súhbatqa qatysushy spiykerlerding pikiri boyynsha QR jana eltanbasy qanday boluy kerek?!

Ayan Turekulov, z.gh.k.,  «Ekinshi Respublika» QQ preziydentining pikiri boyynsha Eltanba men Tu siyaqty memlekettik rәmizderde bir-birine sәikes, ýilesip túruy tiyis. Ekeuinde de ortaq simvoldar oryn aluy kerek eken. Sonda eltanbamyzgha ne jetispey túr, tumen qanday sәikesizdikti kórip túr desek ol tudaghy qyran beynesi eken. Tuymyzdaghy qyran beynesi eltanbada joq eken!

Bizding oiymyzsha onyng jarasy jenil. Býkil halyqtyng narazylyghyn tudyrtyp «qyrany joq» eltanbany auystyrghansha sәikestik ýshin tudaghy kýnni ortasyna nege shanyraqtyng beynesin salmasqa?!

Jalpy osy iydeyagha qalay qaraysyzdar? Tudaghy kýnning ortasyna shanyraqtyng beynesi súranyp túrghan joq pa?! Shanyraq, jalpy dalalyq órkeniyettegi týrik halyqtary ýshin ortaq simvol emes pe! Qyrghyz bauyrlarymyzdyng tuynda shanyraqtyng sýreti bar, al qazaqtyng tuynda ol nege bolmauy kerek?! Tek osy bir shanyraqtyng beynesi qanshama týrki halyqtarynyng jaqyndasuyna sebepker bolar edi! Oylanatyn nәrse eken.

(Suret: gov.kz)

Sonymen qatar, spiykerlerding bәri qazirgi QR eltanbasyna qatysty mynalardy aitty: 1-qazirgi eltanbadaghy beyneler tariyhqa qatysy joq mifollogiyadan tughan, 2-dalalyq geralidika jetispeydi (qazaq handynynyng tanbalary), 3-eltanbada memlekettilik prinsipterding kórinisi boluy shart, 4-Qazaq memlekettigining bastauy bolghan Altyn ordamen sabaqtastyqty kórsetui kerek, sondyqtan da 5-sheteldikter bizding eldi jaqynda ghana tәuelsizdik alghan jas memleket retinde tanityndyqtan eltanbamyzdaghy simvoldardyng negizi tarihy túrghydan alghanda neghúrlym kóne boluy shart degen siyaqty uәjderdi keltirdi.

Spiykerlerding osy úsynystaryna  múqiyat kóz salsaq onda býgingi polittehnologtardyng eltanbany auystyru qajet degen iydeyany qaydan jәne ne ýshin alghanyn bayqaugha bolady. Ol, QR Preziydenti Q-J.K. Toqaevtyng Altyn Orda memleketining 800 jyldyghyna oray belgilegen basty ústanymynda: «Dýniyejýzinde Altyn Ordagha degen kózqaras Qazaqstanmen tyghyz baylanysty boluy óte manyzdy», dedi Preziydent.

Sóz joq, Altyn Orda qazaq memlekettigining qalyptasuna tikeley әser etken tarihy kezenderding biri. Biraq, Altyn orda dәuirining simvoldary tek qazaqqa tiyesili emes. Olar sol zamanda Altyn Orda qúramyna kirgen barlyq halyqtargha ortaq. Jogharyda spiykerler jana eltanbada Altyn Orda sivolikasyn qoldanudyng manyzy turaly aitqan bolatyn. Sol simvoldargha nazar audaryp kóreyikshi.

Mynau Altyn Orda dәuirining tanbasy. Ózbek han músylmandyqty qabyldaghannan keyin oghan Ay qosyldy.

Suret: vlast.kz

Al, mynau 1273 jyly Noghaydyng Vizantiya imperatorynyng qyzy Efrosiniyagha ýilengen song Vizantiyadaghy eki basty samúryqty Altyn Ordanyng tanbasy retinde qabyldap qoldanghan belgisi:

Qyzyq, súhbatqa qatysyp otyrghan spiykerler osy gerbting qanday elementterin jana eltanbada paydalanbaqshy eken?!

Eger jana eltanbamyzda eki basty samúryqtyng beynesi túrsa, onda syrt kózding bәrine Qazaqstandy RF «filialy» retinde qabyldamay ma?

Jalpy, әr elding ózgermeytin qúndylyqtar jýiesi men simvoldary bolu kerek. Býgingi eltanbamyzgha qarap shiyrek ghasyr ishinde qansha úrpaq tәrbiyelenip ósip shyqty! Al memleket basqaru ýshin saylanghan kezekti «menedjer» ózining týsinigimen el nyshandaryn, t.b. ruhany qúndylyqtardy bilgeninshe ózgerte berse onda ol elde ne qadir ne qasiyet qalady.

Mysaly, býgin memleketting qadirin ketirip, jastardy óz elinen bezdiruding tehnologiyalary da jasalghan joq pa?! Ol ýshin elding tarihyn kemsitip búrmalasa jәne pir tútqan tarihy túlghalargha topyraq shashyp bedelin jermen jeksen etse jetkilikti. Jastardyng ruhy men sanasy ýshin jýrip jatqan ruhany maydanda iydeologiyasy joq elding jenip shyghuy qanshalyqty mýmkin?

Ne bolsa da evolusiyalyq jolmen bolsyn deymiz ghoy. Biraq, qazaq halqynyng ústanymdary men dýniyetanymdyq qúndylyqtarynan júrday qaydaghy bir polittehnologtardyng jeteginde ketpey әr qadamymyzdy ólshep, oilanyp basu qajet. Qayratkerler bedelining halyq arasynda birden tanylyp sharyqtap ketui siyrek qúbylys. Biraq tarih kórsetip otyrghanday keyde adamnyng sayasy bedeli ómirden ótken song da asqaqtaydy. Oghan Alash arystarymyzdyng taghdyry kuә. Soghan qaraghanda qazaq tiri adamnan kóri aruaqty qadir tútady.

QR Preziydenti Q-J.K. Toqaev Atyraudaghy qúryltayda eltanba turaly óz oiyn bildirgen bolatyn. Onyng basty ústanymy «eltanba tek aimaqtyq erekshelikterdi ghana emes, sonymen birge el imidjin beyneleytin basty elementterin tabighy týrde biriktirui kerek» degen. Býgingi eltanbada Preziydent aitqan sol elementterding bәri de bar emes pe.

Jogharyda aty atalghan spiykerler aitpaqshy býgingi eltanbada beynelengen simvoldar miften, oidan shygharghan nәrse emes. Ár bir beyne kózben kórip, qolmen ústaugha bolatyn tarihy jәdiger. Onyng ýstine qazaq elining tuy men eltanbasy ózara tyghyz ýilesimde jasalghan. Búl belgiler jer betindegi kóptegen halyqtar men últtardyng әli tumaghan, joq kezinde jasalghan.

GERB degenderding bir ortaq qasiyeti bolady. Gerbtegi simvoldar neghúrlym kóne bolsa, soghúrlym qasterli bolady!

Býgin qazaqtyng jelbiretken kók tuynda da eltanbamyzda da ata-babamyz syiynghan mәngilik kók asapnnyng týsi bar. Al tudaghy Kýn  - Esik qorghanynan tabylghan Altyn adamnyng bas kiyimindegi aiqysh (krest) bolyp beynelense, Kýlteginning bas kiyimindegi samúryq – tuymyzdaghy qyran qúsqa ainaldy.

Suret: facebook.com jәne iie.kz

QR eltanbasynda oryn alghan belgilerinde tarihy jәdigerler men halyqtyng qasterli qúndylyqtary beynelengen.

Shanyraq – býkil kóshpeli órkeniyetting simvoly. Dalalyqtardyng býkil dýniyetanymdyq qúndylyghy osy shanyraqpen berilgen. Al shanyraqtyng astyndaghy qanatty pyraqtar beynesi oidan shygharylgha joq, tarihy jәdiger – Esik qrghanynan tabylghan Altyn adamnyng bas kiyimindegi beyne (jogharydaghy sýretti qaranyz). Altan adamnyng bas kiyimining mandayshasynda aiqysh retinde kýnning belgisi túrsa, onyng astyndaghy eki jaqqa qaraghan qanatty pyraqtar Mәngilikting belgisi. Eki jaqqa qarap túruy onyng basy da joq, ayaghy da joq – mәngilik degen sóz. Sheksizdik!

Sol sheksizdikting belgisi eltanbamyzda shanyraqtyng astynda túruy beker emes. Ol Qazaqstannyng mәngilik el boluynyng simvoly!

Suret: satu.kz

Ol mәngilik turaly iydeya týrik zamanynda aspandaghy kýnnen jer betinde ómir sýrip jatqan elge qondy. Túrik jazba eskertkishterinde «mәngi el» bolu iydeyasy sonyng kórinisi. Jogharyda aitqanday «mәngi el» iydeyasy da abstraktyly nәrse emes, onyng astarlarynda memlekettik rәmizderdegi simvoldar siyaqty qolmen ústap, kózben kóretin, oqyp qúlaqpen estuge bolatyn, janynmen sezip, sananmen qabyldaytyn qasterli dýniyeler jatyr.

Jogharydaghy spiykerlerding shamyna tiygen eng basty nәrse sovet zamanynan qalghan eltanbadaghy bes júldyzdyng beynesi eken. Olar oghan da nazalanbay-aq qoysyn. Búl belgi de de saq dәuirine jatatyn qorghanynan tabylghan kóne jәdiger, Úly dala elining simvoly.

Suret: e-history.kz

Osy besjúldyzdyng mәni nede?, - degen súraqqa marqúm Tóleubaev Ábdesh Tәshkenúly bylay dep jauap bergen eken (qolyma týskem material orys tildi sayttan bolghandyqtan týp núsqany oryssha berip otyrmyz):

«Pyatikonechnaya zvezda – samyy drevniy simvol. On sushestvoval eshe do epohy sakov. Osnovnaya semantika, vnutrennee znachenie pyatikonechnoy zvezdy ishodit figury cheloveka, stoyashego shiroko rasstaviv nogi, s raskinutymy v storony rukami. Etot simvol v nauke my nazyvaem «simvolom vsemogushego cheloveka». Simvol etot oznachaet osobye kachestva, prevoshodyashie sposobnosty cheloveka. Takje oznachaet praviytelya vselennoy, odno iz tvoreniy, sozdannyh Sozdatelem. Eto mysli esti daje v Korane».

Kórip otyrghanymyzday QR býgingi eltanbasy barlyq jaghynan qazaq elining ótkenimen de bolashaghymen de astasyp jatqan qasterli kóne simvoldarmen beynelengen. Býkil qazaqstandyqtardyng maqtan etetin ortaq bir simvoly bolsa ol eltanbay! Onday eltanbany bilmestikpen auystyru últtyng ruhyna balta shabumen birdey. Qolda barda altynnng qadiri joq! Bar ruhany dýniyemizge ie bolayyq!

Tәnirim qazaqtyng jelbiretken kók tuyn mәngi baqy jelbirete bersin! Eltanbamyzdaghy eldik pen mәngilik belgileri eshqashan ajyramasyn!

Alla jar bolsyn! Áumiyn!

Júmadil Arman Qabdeshúly

t.gh.k., Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng JGhQ, QBTU qauymdastyrylghan professory

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2598
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687