Senbi, 25 Mamyr 2024
Alashorda 3214 4 pikir 10 Aqpan, 2023 saghat 12:19

Mústafa Shoqay on altynshy jylda

(Bas surette M. Shoqay. Petrograd, 1916 j.)

Mústafa Shoqay patshanyng 25 mausymdaghy jarlyghyna narazylyqtan buyrqanyp basylghan Týrkistan ólkesine baryp qaytqan-tyn. 1916 jyldyng tamyz aiynda. Issapargha Petrogradtan Resey imperiyasy IV Memlekettik dumasynyng arnayy delegasiyasy qúramynda shyqqan. Dumanyng Músylman fraksiyasynyng tóraghasy Qútlúmúhamed Tevkelev jәne músfraksiya mýshesi  Shәkir Múhamediyarov ýsheui Tashkentke 10 tamyzda jetti.

Al delegasiya jetekshisi,  Dumanyng solshyl qayratkeri Aleksandr Kerenskiy  Týrkistan general-gubernatorlyghynyng ortalyghyna olardan bir apta búryn, 3 tamyzda kelgen eken. Tashkent búl kirpi shashty aryqsha ashang jigitting óz qalasy bolatyn. Gimnaziyany sonda bitirgen. Jetkinshek, jasóspirim kýnderinde Tashkent meshitteri janynan talay ótushi edi.  Azan shaqyrghan músylman diny qyzmetshilerining әuezdi aiqayyna qúlaghy әbden ýirengen-tin. Biraq búl joly, dumalyq delegasiyanyng ózge mýshelerimen bas qosqan kýnge deyingi tanghy seyil kezderinde tyndaghan azan әueninen alghan әseri mýldem bólek boldy. Búrynghy әsem әuez endi qon múngha suarylghanday estilgen-di...

Delegasiya jinalghan song bәri Samarqan, Ándijan, Qoqan, Tashkent ýiezderin jarty aiday    aralady. Tas-talqany shyghyp qiratylghan Jizaqty kózderimen kórdi. Jazalaushy jasaq dep atalatyn orys jendetterining qolynan besikten beli shyqpaghan sәbiyden enkeygen qartqa deyin qaza tapqanyna kózderi jetti.  Kóterilisti әsker kýshimen basu kezinde erekshe oryn alghan qiyanat pen zorlyq-zombylyqtyng әli kýngi tiylmay túrghanyna kuә boldy.

Keudesine nan pisken otarshyl ozbyrlyghyn, basqa – basqa, Memduma delegasiyasynyng ózi de tikeley kórgen. Kelesi bir stansagha barmaq ýshin shyqqandarynda, bәrinen jasy kishi Mústafa Shoqaev temirjol beketindegi biylet kassasy aldynda kezekke túrghan edi. Biylet beretin  terezege taqalyp qalghanynda, kóldenennen әldebir ormanshy kiylikti. Aldyn kes-kestep, ornyn berudi talap etti. Mústafa múnyng әdepsizdigine tanyrqay bir kóz tastady da, әri búrylyp, kassa terezesine ýnile berdi. Sol sәtte  әlgi orman qyzmetkeri múnyng basyna shybyrtqysyn ýiirip, daurygha balaghattady. Áy-shәy joq, iyghynan qatty iyterip qaldy.

Múnday jýgensizdikti otarshyldar әdette emin-erkin jasay beretin. Qatardaghy tuzem bodandary tarapynan olary ýnsiz qabyldanatyn. Biraq oqyghan tuzemdik, jәy ghana oqyghan bolsa bir sәri, sonau imperiya astanasynan arnayy kelgen Memduma delegasiyasynyng mýshesi múnday ospadarsyz qylyqty, әriyne, jauapsyz qaldyrmady...

Búl oqigha jayyn estigende, Duma delegasiyasynyng basshysy Kerenskiy qatty ashulanghan edi...

Jәy ghana ashulanyp, vokzal bastyghyna tiyisti eskertpe jasau óz aldyna, ol imperator pәrmenining ólkede birden oryndalmay, býlinshilik tudyruynyng syryn úqqan. Oryn alghan tәrtipsizdikter tamyrynyng otarda kórsetilip túrghan osynday astamshylyq qylyqtarda jatqanyn payymdaghan.

Osy saparda ol músylmandyqty, onyng ghibadathanalarynyng tynys-tirshiligin gimnaziyada oqyp jýrgen alys jyldaryndaghyday tek alystan baqylaumen shektelgen joq, delegasiyamen birge kóp meshitti, Tashkenttegi ghana emes, ózge de eldi mekenderdegi meshitterdi arnayy, tikeley aralady. Barlyq jerde de imamdar, ahundar, moldalar, jalpy jamaghat jabyghynqy ekenin kórdi. Jermen-jeksen etip qausatylghan Jizaqta keremetting kýshimen aman qalghan meshitte de boldy. Ondaghy diny qyzmetshilerdi jolyqtyrdy, әngimelesti. Ándijandaghy jәmy dep atalatyn ýlken meshit alanynda halyqpen kezdesti. Sonda qalyng halyq aldynda sóilegen sózinde:

– Patsha ýkimetining sayasatyn orys demokratiyasy qoldamaydy, orys demokratiyasynyng búl soyqanda kinәsi joq, – degen bolatyn.

Sendirip aitqan. Sosyn orys demokratiyasynyng basty nysanasyn:

– Orys demokratiyasy memlekettik biylikting halyq qolyna ótui ýshin kýresip keledi, – dep kórsetti. Tyndaushylaryna týsinikti boluy ýshin, jergilikti ahualgha taqaltyp: – Orys demokratiyasy týrkistandyqtardyng orystarmen teng qúqyqty boluy ýshin kýresip keledi, – dedi.

Jalpy, el aralay jýrip, orysy bar, tuzemdigi bar, týrli kózqarastaghy qanshama intelliygentpen jýzbe-jýz sóilesti jәne monarhiyalyq qúrylysty ayausyz synady.

Oghan sol icsaparda Mústafanyng tiygizgen kómegi zor boldy.  Kýllireseylik músylmandar komiytetining qyzmetkeri. ISPU-ding – Imperatorlyq Sankt-Peterburg uniyversiytetining týlegi. Kerenskiyding ózi sekildi zanger. Týbi týrkistandyq eken. Ol da  Tashkenttegi orta oqu ornynda – bir kezderi bala Kerenskiy oqyghan gimnaziyada tәlim alypty. Altyn medalige bitirip, astanadaghy imperatorlyq joghary zang mektebine týsuge Kerenskiyding әkesining qolynan joldama alyp attansa kerek. Ákesi sol shaqta Týrkistan ólkesindegi oqu inspektory edi. Mine, osy jas jigit Duma delegasiyasy jetekshisining Týrkistandaghy tuzemdik qauymmen tez shýiirkelesip ketuine jaqsy sep boldy.

Shyndap kelgende, Kerenskiy ýshin buyrqanghan ólkege Duma atynan kelgen delegasiya qúramyndaghy eki músylman-deputat bir tóbe de, tilmәshtik qyzmetti mýltiksiz atqarghan Mústafa bir tóbe kórindi. Ol kezdesulerde Kerenskiyding sózin audarmashy retinde tuzemdik júrtqa, tuzemdikterding sózin búghan izinshe jәne óte týsinikti, dәl jetkizip jýrdi. Týrli súhbattardy shapshang әri sapaly tәrjimalap otyrumen qosa, ólkede oryn alghan ahualdy bylaysha da týsindirip, kóp jәrdem etti. Orysy bar, qazaghy bar jergilikti intelliygentterding kóbin búrynnan biledi eken,  solardy Memduma mýshesi qadirmendi Aleksandr Fedorovichting saualdaryna dәiekti týsinik bere alady dep, Kerenskiyge tikeley tanystyryp otyrdy.  Ne  kerek,  dumalyq  әriptesi,  delegasiyanyng qúramyndaghy músfraksiya tóraghasy Tevkelevten de góri, zerek te elgezek búl jas joldasty ol ózine meylinshe jaqyn tútty.

Solshyl kózqarastarymen tanymal sayasatker Kerenskiyge jalpyreseylik músylman komiytetining qyzmetkeri Shoqaev kópten qúrmetpen qaraytyn. Osy sapar ýstinde sol sezimi beky týsti. Sebebi búl belgili sayasatshynyng ólkede ýlken dýrbeleng tughyzghan mәselening anyq-qanyghyna jetuge tyrysqan әreketteri tikeley ózining kóz aldynda ótip kele jatqan. Onyng eshteneni olay-búlay búrmay, oqighany baghalauda qaytkende de әdiletti bolugha degen ynta-yqylasyn kórdi. Sol orayda týrkistandyqtar aldynda ashyqtan ashyq jariya etken býkpesiz oi-pikirin estidi. Sonyng bәrine bek razy bolghan-tyn.

Imperiyanyng búratana bodandary ashu-yzasyn búrq etkizip kórsetken kóterilis jayynda biylikting osynau synshy-oppozisioneri neghúrlym kóbirek maghlúmat alugha tyrysqan. Onyng sonday niyetin týsinisimen, Mústafa da oghan meylinshe kómektesuge qúlshynghan-dy. Shyntuaytynda, búl – qor bolghan otar halqynyng qúqyn ezushi ókimet ókilining qolymen qorghaugha septesuding birden bir tiyimdi joly da edi. Osylay payymdaghan Shoqaev Duma delegasiyasyna jergilikti azamattar tarapynan halyqtyng kóterilisi jәne ony әskeriylerding qatygezdikpen basuy jayynda jazbasha kuәlikter beriluin úiymdastyrdy.

Kerenskiy kóp derekke keneldi. Ony, әsirese, әndijandyq múghalim Qonyrqoja Qojyqov tapsyrghan material razy etken bolatyn. Onyng rekvizisiyagha jatatyndar jasyn anyqtauda jergilikti әkimshilik ókilderining dolbargha qúrylghan is-daghdysy, sol orayda paraqorlyqty órshitui, әskery jasaqtardyng kóterilisti basudaghy masqara asyra silteuleri jónindegi mysaldardy jinaqtap, jýielep úsynghany kólemimen de, mazmúnymen de, jәne, әriyne, naqtylyghymen erekshe manyzdy qújat bop shyqqan edi.

Olar sosialist Vadim Chaykinning ýiinde jýzdesip, pikirlesti.  Sondaghy jyly da mәndi súqbat Mústafanyng esinde, әli kóz aldynda túr. Bәrining de songhy oqighalargha kózqarastary solshyl Kerenskiyding ólkede kóniline týigenimen ýilesip jatqan edi.

Dýrbeleng túnshyqtyrylyp, maydan júmystaryna kýzgi shaqyru bastalghan shaqta, júrt taghy qobaljyghan. Izinshe el ishinen entigip shyqqan dala ókilderining bir toby Piyterge jetken. Qazaqqa beymәlim jәne beymaghyna soghystyng ot-jalyn oraghan shebine attandyrylmaq jastaryna ara týsudi kýittep kelgen. Olar jigitterin kógendeuli qoyday móliytip,  ajal aranyna topyrlatyp aidatudan qútqarudy maqsat etken-tin. Patshalyqtyng astanasyndaghy músylman komiytetinde istep jýrgen qazaq balasynyng kómegimen sonyng әldebir jolyn tabudan ýmittengen. Sonda el ishinen kelgen búl azamattardy Mústafa aituly sayasatker, dumalyq solshyl birlestikterding auzy dualy serkesi Kerenskiyge jolyqtyrdy. Ol ózine ýlken ýmit arta qaraghan osynau dalalyq anghal da aqjýrek araaghayyndardy aldausyratpay, shyn kónilimen sóiledi. Eshteneni býkpey, mәselening ashyghyn aitty.

– Orys әkimshiligine esh jerde, otar aimaqtar týgil, ortalyqqa taqau jerlerding ózinde de senuge bolmaydy, – dedi.

Sosyn aqylyn aitty. Búratana ziyalylarynyn, osy otyrghan el aghalarynyng esinde bolsyn. Olardyng ýkimetke tólenuge tiyis әdettegi salyq ýstine, soghystyng qara júmystaryna saludan jastaryn qútqaryp qalu ýshin, «malym – janymnyng sadaqasy» retimen eselep, artyghymen qosyp beruge peyil bop túrghan jylqylaryn orys әkimshiligi rahattana qabyl alady, búl bir.  Ekinshiden, solay ete túra, qanshama uaghdalassa da, onysynan esh qinalmastan taya salady. Sóitip, bergen maldaryn da, búlardyng sonday para beru jolymen mobilizasiyadan qútqarsaq dep qiyaldap túrghan jastaryn da, sóz joq, alyp ketedi. IYә, dedi ol, «soghys әjetine, armiyanyng qara júmysyna qajet» dep, әi-shәige keltirmesten, sypyryp әketedi. Orys burokratiyasyn Kerenskiy, qúdaygha shýkir, óte jaqsy biledi,  sondyqtan ol qazaqtargha bekerge shashylmaghandarynyz jón deydi...

Soghystyng qara júmysynan qútylu amalyn izdestirip, Petrogradqa Torghay qazaqtarynyng delegasiyasy da kelgen. Mústafanyng kómegimen osynau bedeldi dumalyq qayratkerge  jolyghyp, ózderining tilekterin bildirgen. Elden at arytyp jetken ózderi men ýkimetting arasyna osy bedeldi Memduma mýshesining deldal boluyn súraghan. Sharttaryn bayan qylghan. Maydangha Torghaydan alynugha tiyis qara júmysshylardyng ornyna halyq on myng sәigýlik beruge әzir ekenin aitqan. Sonda Kerenskiy basyn shayqap: «Orys ýkimeti sizderding sәigýlikterinizdi de, jigitterinizdi de alady. Oghan senuge bolmaydy, ony tek orys demokratiyasymen auystyru kerek», – degen edi...

Patshalyq samoderjaviyening ornyna orys demokratiyasy keluge tiyis! Kózqarasy  osynday demokratqa qalay ghana qúlamassyn. Mústafa oghan sendi. Sol arqyly jalpy orys demokratiyasyna sendi. Dala jәne Týrkistan ólkelerining bayyrghy júrtyna azattyq әperu jolyndaghy kýreste últ qayratkerlerining kimmen ýzengiles boluy kerektigi aiqyn dep sanady. Ózi ishtey ýlken ýmit artyp jýrgen orys demokratiyasynyng osynau kórnekti ókili, Mústafanyng bayqauynsha, Memdumadaghy eng shetin solshyl deputat qana emes, orys burokratiyasynyng asa qatal synshysy da edi.

Onysy ras-tyn. Kerenskiy Dumadaghy onshyldardyn, qara jýzdikshilderdin, taghysyn taghy qily búralandarmen biylik mýddesine baghdarlanghandardyng әreketterin jaqsy biletin. Olardyng ýkimetting ozbyrlyghyn qostap, qoghamy tynys-tirshilikte jasaghan bylyqtary ahualynda turashyldyqpen qyzmet atqarudyng qiyn ekenin de týisinetin. Biraq, tipti, sony tikeley  kórip jýrse de, moyymaytyn jәne óz ústanymynan eshqanday da bas tartpaytyn. Sondyqtan da, uaqyt ótken sayyn, sayasy kýres soqpaqtarymen biyiktep kele jatqan edi.

Birde ol Mústafagha:

– Bizdi osynau súmdyq pen qara bylyq ishinde manday terimizdi tógip enbektene beruge ne iytermeleydi? – degen saual qoyghan.

«Ádilettilikke inkәrlik, – dep oilaghan-dy ishtey Mústafa, – halyqtar baqytyn oilaghandyq...» Biraq syrtyna shygharyp ýlgermedi. Anau múnyng pikirin kýtpegen de bolu kerek, saualynyng jauabyn kesheuildetpey, ózi bergen. Keyinirek, Aqpan revolusiyasy nәtiyjesinde ornaghan demokratiyalyq Resey Respublikasy ýkimetining basyna barghanynda,  ishinde Mústafa da bar jana biylik ókilderi shartaraptan jinalghan Memlekettik mәjiliste, tújyrymdy týrde sol pikirin qaytalady:

– Bizding jan ayamay kýresuden tayynbauymyzdyng syry, – dedi ol, – zamandastarymyzdyng sotynan basqa da qazy baryn, aldymyzda bizdi taghy da asa jogharghy sot – tarih soty tosyp túrghanyn biletinimizde!

Biraq sony úghynu – sol sottyng qanday bolaryn aldyn-ala bilu degen sóz emes... Bar bolghany taghy birneshe jyldan keyin Mústafa onymen emigrasiyada kezdesedi. Baspasózde qyzmettes bolady. Demokratiyalyq kózqarastarynyng airylar tústaryn baghamdasady. Biraq oghan deyin әli talay buyrqanghan belesterden ótu kerek...

Qazir, On altynshy jylghy dýbelenge baylanysty solshyl qayratker Aleksandr Kerenskiy Týrkistan ólkesine dumalyq arnayy delegasiyanyng basshysy retinde baryp, memleketting shet aimaghy ishindegi jana josyqsyzdyqtardy tikeley bildi. Ýkimetting oralymsyz is-әreketining kónilsiz saldarlaryn kórdi. Onyng imperiya mýddesine qanday zalal tiygizetin bajaylady. Ne kerek,  ol búl joly delegasiya qúramyndaghy jas týrkistandyq audarmashysy Mústafa Shoqaevtyng septesuimen Orys Týrkistanynan kóp nәrsege kózin ashyp oraldy.

Búl issapardyng Mústafagha da bergeni mol boldy.

Resey Imperiyasynyn  ýkimeti týrki-músylmandardyng oyanuynan qatty shoshityn. Kýdik pen ýrey, әsirese, Osman imperiyasyndaghy jas týrikterding 1908 jylghy kóterilisi kezinen beri órship túrghan-dy. Osy bir sekemshildik jetegimen ýkimet panislamizm, panturkizm, yaghni  islamshyldyq, týrkishildik degen sayasy jalaly aidarlar oilap tapqan. Solaryn kýdikti kóringen ózge tektilerge ondy-soldy tanyp, qily shara qoldanudy әdettegi is-daghdysyna ainaldyrghan. Óstip otaryndaghy bodandardy auyzdyqtap ústaugha airyqsha mәn beretin. Mústafanyng pikirles dosy, jәdidshil Ubaydulla Hodjaevtyng týrkistandyqtardy progreske ýndeytin gazeti osynday ahualda shyghyp túrghan edi, aqyry tuzemdikterding joghyn joqtaghan basylym ólke general-gubernatorynyng búiryghymen jauyp tastaldy. Oghan Ubaydulla  moyymay, Petrogradta jahandyq soghysqa baylanysty shaqyrylyp, 1914 jylghy jeltoqsanda ótken  sezge  Týrkistan  músylman  qoghamdyq  úiymdary atynan qatysty. Jalpyreseylik músylman komiytetining qúramyna endi jәne sonda qyzmet isteu ýshin ortalyqta qaldy. Al biylghy jyl basynda ol músylman komiyteti janynan Mústafa Shoqaevpen birge tuzem komissiyasyn qúrdy. Osy tuzem komissiyasynyn, yaghny Týrkistan komissiyasynyng algha qoyghan maqsatyna say, olar endi Týrkistan ólkesining mәselelerimen terenirek shúghyldanugha kirisken-tin.

Al jazda búlardyng tughan ólkesinde patshanyng 25 mausym pәrmenine qarsylyq oty búrq etip, Týrkistan bir sәtte-aq ot-jalyngha oranyp shygha kelgen. Sodan bastap Músylman komiytetining Týrkistan komissiyasy ýshin mazasyz kýnder tudy. Eldegi biylikpen, jekelegen azamattarmen baylanystar jasaldy. Ishki ister ministrligine súrau salyndy. Duma demalysta jýrgen sebepti, әueli jekelegen deputattarmen, Músylman fraksiyasynyng tóraghasymen baylanys jasalyp, kenesuler ótkizildi. Jaghdaydy jiti baqylap, sonday әrekettermen jýrgenderinde, ólke basshysynyng auysqany mәlim boldy.

Sonda Mústafa ishtey soghan ýmit artty. Tynyshtyghy búzylghan ólkege dúrys әkim taghayyndalghan shyghar-au, әdil basshylyq jasar-au dep oilady. Sóitip,  ólkeni basqarugha attanghaly otyrghan jana әkimge – general Kuropatkinge arnayy baryp jolyqqan. Búl shilde aiynyng orta túsynda bolghan edi.

Soghys bastalghan shaqta, 1914 jylghy kýzge salym, Týrkistan general-gubernatorlyghyn uaqytsha basqarugha general Martson jiberilgen-tin. Biraq onyng uaqytsha qyzmeti eki jylgha sozyldy. Biyl oghan kómekshi bolyp general Erofeev bardy.  Al  Martson ózining uaqytsha qyzmetinen osy 25 mausym pәrmenine qol qoyylghan shaqta ghana bosady. Sodan, úzamay, Petrogradqa oraldy. Oralyp, Áskery kenes mýshesi lauazymyndaghy júmysyn jalghastyrdy. Al general-gubernator Martsonnyng kómekshisi general Erofeev ólkede erekshe belsendilik kórsete bastady. Ol, tipti, orys әskery qyzmetkeri kóringende, tuzemdik bitken basyn tómen salyp, iyilip túru kerek degen búiryq shygharypty. General-gubernatordyng ornyna otyryp qalarmyn dep dәmelengeninen be eken...

Alayda Týrkistan general-gubernatory lauazymyna general Kuropatkin taghayyndalghan. «Martson  astanagha  auysqaly  general-gubernatordyn  mindetin  atqaryp otyrghan general Erofeev jana  general-gubernator Kuropatkin qyzmetine kiriskenge deyin talay bylyq jasap ýlgergen edi, – dep, Mústafa ishtey kýrsindi, – general Kuropatkiyn  az uaqytta odan da asyp týsti...» Mústafa general Kuropatkinmen osynda, Piyterde sóilesken bolatyn. Taghayyndalghan lauazymdyq mindetin atqaru ýshin Tashkentke attanarynyng aldynda kezdesken. Qabyldauyna arnayy súranyp kirgen. Sonda qart general Býkilreseylik músylman komiytetining týrkistandyq qyzmetkerimen týsinistik bildirip әngimelesti. Pikirimen kelisti. Áskeriylerding Týrkistanda beybastaqtyqqa jol berip jýrgenin moyyndady. Ózining ólkege bara sala tәrtip ornatpaq, zandy, әdilettilikti ýstem etpek oiy baryn aitty. Mústafa oghan, uaqytynda imperiyanyng soghys ministri mәrtebesinde de qyzmet atqarghan bayyrghy әskery qayratker Aleksey Nikolaevich Kuropatkinge, jasy úlghayghandyqtan da әdiletti boluy yqtimal ghoy dep sanaghandyqtan, kәdimgidey sengen edi...

Soltýstik maydan qolbasshylyghynan shaqyryp alynyp, Týrkistan ólkesining general-gubernatory lauazymyna bekitilgen jauynger әskerbasy shynymen de liyberal tәrizdi-tin. Músylman komiytetining әm onyng týrkistandyq komissiyasynyng mýshesi Mústafa Shoqaev degen aziyat ózimen sóilesuge súranghanda, bastartpaghan. Jas demedi, búratana demedi, yqylastana pikirlesti. Jәne Mústafanyng oi-pikirimen kelisken-tin.

– Kóterilisting sebepterining biri – ras, Týrkistan әkimshiligining óz biyligin asyra paydalauynda jatyr, – dep moyyndaghan-dy sonda general. – Men onda barysymen maydan júmystaryna shaqyru sharttaryn jenildetemin. Ozbyr chinovnikterden әkimshilikti tolyq tazartamyn.

Mústafa rizashylyq bildirip, generaldyng jana lauazymmen attanyp bara jatqan saparynyng sәtti, osynau auyr kezendegi júmysynyng tabysty boluyn tiledi. Alayda Tashkentke shildening ekinshi jartysynda ghana jetken general oiyn tez-aq ózgertipti. Kóp úzamay ólkege Duma delegasiyasymen ózi de barghanynda bildi,  general-gubernator Tashkentte el basqaru isine kiriskennen keyin, artynsha-aq:

– Orys qany tamghan jerding bәrin tәrkileu kerek, – degen úran tastapty...

Mústafa general Kuropatkinning Týrkistandaghy qyzmetining alghashqy aiynyng «jemisi» jayynda jazylghan «Turkestanskie vedomosti» gazetindegi sózderdi Kerenskiymen birge oqydy. Onda: «Býlikshiler tiyisti jazasyn aldy. Áskerler myndaghan kirgizdi qyryp, mekenderin joydy. Olardyng mynghyrghan maly әskerler men әkimshilikting qaramaghyna týsti», – delingen-di...

Delegasiya ólkening narazylyq oty sharpyghan aimaqtaryn aralap, ahualmen kózbe-kóz tanysty. Mol material jinady. Sosyn astanagha oraldy. Kóp úzamay Tórtinshi Memlekettik dumanyng kanikulgha ketken mýsheleri jer-jerden Petrogradqa jinala bastady. Kezekti sessiya ashylar uaqytqa deyin deputattar óz fraksiyalarynda bas qosyp, aghymdaghy jaghdaygha baylanysty pikir alysyp jatty. Osy shaqta Shoqaevqa Músfraksiya tóraghasy Tevkelevting atynan úsynys týsti. Ol úsynysty yqylastana  qabyl alyp, fraksiyanyng Úiymdastyru burosyna Týrkistan ókili retinde qyzmetke ornalasugha dayyndaldy. Dumanyng Besinshi sessiyasy júmysyn bastaghaly túrghan 1 qarashada týske deyin bas qosqan Músylman fraksiyasy tiyisti sheshimin shyghardy. Mústafa jazushy, osetin qayratkeri, fraksiya Úiymburosynyng tóraghasy Ahmed Salikovpen aldaghy mindetter auqymyn anyqtap, is josparyn jasaugha kiristi...

Kóterilis  negizinen  basylyp,  Dala  jәne  Týrkistan  oblystarynan shaqyrylghan júmysshylar poyyzben batys maydan jaqqa tasymaldana bastaghan. Mústafa Shoqaev sonday poyyzdardyng Petrograd arqyly ótetinderin tosyp alyp, jigitterding hal-jaghdaylaryn súrastyryp jýrdi. Ásirese Sәlimgerey súltan Jantórin sonday bir qúramamen kele jatqan júmysker jigitterge arnap jylqy soyghyzyp, olardy vokzalda tamaqtandyrudy úiymdastyrghanda, qoldaryna  azyq-týlik salynghan bir-bir qapshyqtan ýlestirip bergende, ol osynau qúrmetti qayratker aghanyng qasynan tabyldy. Birge jýrip, elding tilin birge súrastyrdy. Odan soghystyng qara júmysyna shaqyrylghandardyng arttarynan maydan shebine de baryp qaytty. Úiymburodaghy dosy Zәky Validov ekeui qorghanystyng qara júmysyn istep jýrgen jýrgen jigitterding ishinde bolyp, tirlikterin tikeley kórip-bildi, mún-múqtajdyqtaryn tyndady, bәri eldegi ahualdy eske týsiristi.  Al Mústafa men Zәkiyding batys maydan jaqqa issapargha shyghuyna Memduma mýshesi Aleksandr Kerenskiy jәrdemdesken-tin. Sol sebepti, alghy sheptegi búratana jerlesterining jaghdayynan alghan әserlerin oghan da aityp kelgen. Taghy, jer-jerden fraksiya atyna kelip jatqan hat-habarlar da kóp-tin. Osynyng bәrin Mústafa oy qazanynda tebirene qorytyp jýrdi.

Kerenskiy men Tevkelevting sessiya bastalghaly tabandy týrde kóterip jýrgendikterining arqasynda, Dala jәne Týrkistan ólkelerindegi kóterilis mәselesi Dumanyng plenarlyq mәjilisinde talqylaugha shygharylatyn boldy.  Músylman fraksiyasy atynan bayandama jasau Memduma mýshesi Mәmed-isuf Jafarovqa tapsyryldy. Oghan qajet materialdar әzirlep beru – Úiymburogha, naqtylap aitqanda, Duma delegasiyasymen birge jýrip, oqighany zerttep qaytqan Mústafa Shoqaevqa jýkteldi. Jas jaghynan Mústafadan Mәmet-Jýsipting az ghana ýlkendigi bar-tyn, osy qara shashty, qasy qalyn, qaratory, boyshang jigit 4-shi Dumagha deputat bop Baqy, Elisavetpoli jәne Erivan guberniyalary músylmandarynan saylanghan eken. Memduma mýshesi bolghaly әrdayym batyl sózderimen kózge týsip, kópshilikti riza etip kele jatqan qayratker.

Ana jyly, Balqan soghysyna baylanysty, odaqtas slavyan әskerlerinin  jenisi  týrtki  bolyp,  qala  kóshelerine  1913  jyldyn  17–18 nauryzynda kóptegen adamdar sheruge shyqqan. Ishinde studentter kóp bolatyn. Sheruge qatysqandardy polisiyanyng úryp-soghyp, týrmege tyqqany, talayyna  zorlyq-zombylyq kórsetkeni belgili edi. Júrtshylyqty ashyndyrghan. Sol jaghday artynsha-aq, kónilsiz oqighadan ýsh-tórt kýn óte,  Dumanyng talqylauyna týsken.  Sonda osynau tamasha jigit, Memduma mýshesi Mamed-ngsuf Djafarov ýkimetting Balqan soghysyn slavyanshyldyqtyng islammen kýresi retinde uaghyzdaghan sayasatyn qatang synaghan edi.

Balqan memleketterining islammen emes, Týrkiya memleketimen soghysyp jatqanyn әriptesterining esine salghan. Búl soghysty bir dinning ekinshisimen qaqtyghysuy dep qaraudyng qate ekenin Mәmet-Jýsip Jafarov 4-shi Memlekettik duma minberinen bar dauyspen aitqan. Múnday sayasattyng Rossiyada kórinis tabuynyng búrys ekenin, óitkeni eldegi músylmandar men hristiandar  arasynda óshpendilik tughyzatynyn eskertken. Tipti, óshpendilik ishten tynyp jatqan bolsa, sony  órshituge әkeletinin, sondyqtan da onyng óte qauiptiligin jariya etken. Sheruge qatysqany ýshin  týrki halyqtarynyng jastaryn  polisiyanyng әdeyilep soqqygha jyghuyn qatty syngha alghan. Búl әreket elde konservativti pighyldyng keng tarauy saldarynan tuyndap otyr dep әshkerelegen edi.  Osynday ójet pikir aitugha qabiletti ekenin bilgendikten de, músylman fraksiyasy oghan Orys Aziyasyndaghy kóterilis boyynsha bayandama jasau mindetin artudy qosh kórgen-di.

Mústafa edәuir enbektenip, Mәmet-Jýsipting bayandamasyna qajet bolatyn mol material dayyndap berdi. Sóz joq, Týrkistan ólkesin Duma delegasiyasymen birge aralaghanynda kórgen-bilgeni óz aldyna bir tóbe-tin, ol basqa da qily joldarmen qolgha tiygen kóptegen derekterdi qoldanugha ynghayly etip әzirledi. Jaghdaydy  auyzsha da jan-jaqty týsindirdi. Sóitip,  alys ólkede oryn alghan kóterilis kartinasyn Memduma mýshesining kóz aldyna aiqyn elestete biluine jaqsy jәrdem kórsetti.

Búl Mústafa Shoqaevqa Týrkistan ólkesining ókili retinde fraksiya burosyna qyzmetke kelgeli jýktelgen birinshi manyzdy tapsyrma edi. Tapsyrmany ol abyroymen atqardy. Mústafanyng shyn yqylasymen kórsetken kómegining arqasynda, Duma mýshesi Mәmet-Jýsip Jafarov shalghaydaghy qarsylyq kóterilisi haqyndaghy kózqarasyn úshtap, nebir aitysqa saqaday say әzir bolghan. Ekeulep qarastyrylghan derekterdi qoryta kele tuyndaghan talay ashy syny sózderdi ol ótken qarasha aiynyng 27-si kýni әskery komissiyada aitqan bolatyn. Endi, Dumanyng otyrysynda, mәseleni júmsaqtau sózdermen, biraq týpki mәnin esh tómendetpey jetkizudi múrat etken.

Besinshi sessiya júmysyn bastaghaly әldeneshe mәrte qozghalghan Dala jәne Týrkistan ólkelerindegi kóterilis mәselesin qarau ýshin, aqyry,  Memdumanyng jabyq mәjilisi ótkiziletin bolghan-dy. Onda ýkimetke deputattyq súrau salulardyng jón-jobasyn qarastyru kózdelgen-tin. Sóitip aqyry 1916 jylghy 13-shi jeltoqsanda, qystyng qysqa kýni әldeqashan týgesilip, qala týn qúshaghyna oranghanda, Duma mýsheleri Tavriya sarayyna jinaldy. Keshki saghat toghyzgha on shaqty minut qalghanda Duma tóraghasy Mihail Rodzyanko jabyq ótkizilmek otyrysty ashyq dep jariyalady.

Alghashqy bayandamany Kerenskiy jasady. Duma delegasiyasy «kóterilisten keyingi Týrkistan ólkesin aralap jýrgende jergilikti halyqtyng orys memlekettiligine,  eleste ghana bar  әldeqanday orys memleket qayratkerlerine jәne Memlekettik dumagha qanday kózqaras tanytqanyn» tikeley ózderinen estip-bilgenderin,  solardy «әriptesterining qaperine salugha tiyispin» dep sanaytynyn ayan etip, «ólkede halyqty dýrliguge mәjbýr etken – ókimetting orasholaq ta ebedeysiz is-әreketi» degen tújyrym jasady jәne oghan  búltartpas mysaldar keltirdi. Ol «barlyq jerde joldas Tevkelevpen birge» jýrip, tuzemdikterding ózderin qorshaghannyng barshasyna asqan ýreymen qaraytyndaryn kórgenderin jәne oghan basty sebep – jergilikti әkimshilikter ekenin, óitkeni «zang degening orys chinovniygi ýshin – qosalqy birdene ghana» bolghandyqtan, olardyng oilaryna kelgenin istep, ozbyrlyghymen, paraqorlyghymen ólkeni qangha boyalugha dushar etkenin әngimeledi. Bolyp ótken kóterilis oily azamattardy jaybaraqat qaldyrmaydy dedi ol, sóitip shet aimaqtardy, atap aitqanda Týrkistandy  basqarudyng jana tәrtipterin jasau mәselesin bar dauyspen kóterdi.

Kerenskiyding bayandamasyna Mústafa qatty riza boldy. Odan keyin Músylman fraksiyasy atynan bayandama jasaghan Jafarov ony keremet tolyqtyrdy dep eseptedi. Mәmed-Jýsip sózining basynda talqylanyp otyrghan mәselege tikeley qatysy bar ólkening – Dala oblystary men Týrkistan sekildi shet aimaqtyng ókilderi mәjilis zalynda joq ekenine nazar audarghan-dy.

– Biz býgin osynday manyzdy mәseleni sol shalghay jaqtyng ókilderinsiz talqygha salyp otyrmyz. Búl qalyptaghy jaghday emes, oghan búdan әri tózuge bolmaydy! – dep batyl mәlimdedi.

Ol Dumada Qazaq jәne Týrkistan ólkelerinen deputattar saylau mәselesine tyiym salghan belgili 1907 jylghy zannan – «3-shi mausym tónkerisinen» – beri talay uaqyt ótip, mine, onynshy jylgha ayaq basqanmen, jaghdaydyng ózgermey otyrghanyna qynjylys bildirdi. Ózinin  múny osynau biyik minberden airyqsha atap kórsetuge tiyis ekenin ayan etti.

Ol ózining óte tamasha bayandamasyn «jariya bolghan Asa Joghary әmir Reseyding shyghys shet aimaqtaryndaghy – Kavkaz, Týrkistan, Sibir jәne dala oblystarynda túratyn ózge tekti halyqtar ómirindegi tútas bir dәuirdi ashty» degen baylamynan taratty. Sol sózin:

– Dýniyejýzilik úly soghys ýderisine jýzdegen myng búratana tikeley tartylghan bolyp shyqty, – dep, naqtylaugha kóshti. – Olar sol kezge deyin jalpymemlekettik qúrylysta qúqtary shektelgen  azamattardyng erekshe jaghdayynda, ózindik ekonomikalyq saltpen ómir sýrip kelgen edi. Osy ahual búratanalardy jappay shaqyru aktine meylinshe abaylap, aqylgha jýgine otyryp keluge ýkimetti mәjbýr etuge tiyis edi. Alayda biz is jýzinde kerisinshe kórinisti kórip túrmyz...

Mәmet-Jýsip shaqyrudyng Imperiyanyng Negizgi Zandaryn búzatyn retpen jasalghanyn jәne tuzemdik halyqtyng sharuashylyq tirshiliginde eshtenemen aqtaugha kelmeytin kýizelister tughyzghan týrde jýzege asyrylghanyn aitty.  Ókimet agentterining zandylyqqa syiymsyz әreketteri jergilikti biylik ókilderining sheksiz ozbyrlyghyna úlasqanyn  kórsetti. Mәselening zany jaghy tasqa basylyp, barsha әriptesterine taratyp berilgen pikirles deputattardyng súrau saluynda tolyq mazmúndalghanyn  eske salyp, bayandamasynda zandardyng búzylugha dushar bolghan týiindi jerlerin atap-atap kórsetti.

– Biraq is qaydaghy bir kirgiyz, sart, týrikmenge kelgende, zang talaptarymen sanasu kerek pe? Búl búratanalar ýshin zang jazylmaghan. Biylikti asyra paydalanu – orys biyligi ústanghan búratanalyq sayasattyng basty prinsiypi, – dep, bar dauyspen, ashyna  jariya etti.

Jýrgizilgen is-sharalardyng qisynsyzdyghyna naqty dәlelder keltirdi. Tek qana jandy shyndyqty kórmeytin, burokratiyalyq kenselerding jym-jyrt tynyshtyghynda raporttar men ótinishterdi azyq qylyp kýn kórgen ókimet, el aldynda jauapsyz ókimet, halyq kýshine sýienbeytin ókimet qana osynda auyr kýnәgha batady dedi ol. Múnday ókimetting is-sharalarynan memlekettik danalyq pen tiyimdilikti tosu qiyn ekenin aitty. Týrkistan men Dala oblystary sekildi eki orasan zor audanda jýzege asyrylghan is-sharalardyng paryqsyzdyghyn naqty faktilermen sipattady. Týrkistan ólkesinde Duma delegasiyasyna, atap aitqanda, deputattar Tevkelev pen Kerenskiyge   tuzemdikter tarapynan berilgen hattardy taldady.

Mәmet-Jýsipting asa qúndy payymdargha toly bayandamasynyng mәtini tap solay týziluine  óz ýlesin qosqan Mústafa ony әriptesterinin, uaqyt týn ortasyna auyp bara jatqanyna qaramastan, tym-tyrys,  yqylas qoya tyndaghanyna razy boldy.

Mәmet-Jýsip Jafarov aziyalyq aimaqtardaghy halyq qarsylyghy aityp jetkizgisiz qatygezdikpen túnshyqtyrylghanyn dәleldeytin, Mústafanyng jәrdemimen jinaqtap jýielegen derekterin qajetti payymdargha qosyp, óte senimdi týrde surettegen sózin:

– Bizding ishki ómirimizding qúldyrauynyng osynsha kónilsiz de ayanyshty kórinisi – el ishinde esh baqylausyz jәne eshtenege jauap bermey qojayyndyq jasaugha daghdylanghan ókimet qyzmetining tikeley saldary. Ókinishke qaray, bizding ókimetti halyqqa әrdayym zorlyq kórsetip, әlsizdi ezuding tarihy dәstýrleri asyrap-ósirgen, – degen tújyrymmen qorytty. – Osy ókimet soghys ministri Shuvalovtyng auzymen «ózi ýshin zang jazylmaghanyn» aitqan-tyn. Esterinizge týsirinizdershi, myrzalar, Shuvalov soghys-teniz komissiyasynda: «Mýmkin men biylikte asyra siltegen de shygharmyn, eger qajet dep tapsam, búdan әri de asyra siltey berem», – dep mәlimdegen edi. Oilanynyzdar, myrzalar! Jogharghy biylik ókilining zandylyq turaly týsinigi osynday bolsa, onda onyng jer-jerdegi agentterinen ne kýtuge bolady?!

Sosyn sheshen tym-tyrys әriptesterine jaghalay kóz salyp az túrdy da, bayandamasynyng týiinin mynanday sózdermen ayan etti:

– Degenmen, ondaylargha zandy túrghyda әdil jazasyn berip, sazayyn tartqyzar kýn tuar dep sengimiz keledi. Sonau kek qaytarylar kýni zandar tomy ashylar, sóitip, Jazalar turaly zandardyng 311-shi baby – biylik jýrgizude  shekten shyghyp asyra siltegeni ýshin dәuletine degen barlyq qúqtaryn joyyp, aiypkerdi tútqyndar bólimine aidaudy kózdeytin baby múqiyat oqylar dep oilaymyz!

Memduma mýsheleri Aleksandr Kerenskiy men  Mamed-ysuf Djafarov jasaghan bayandamalar boyynsha 15 jeltoqsanda qyzu jaryssóz ótti. Sonynda súrau salu mәtinderi bekitildi. Músfraksiya Úiymburosynyng mýshesi Mústafa Shoqaev ertenine shúghyl jóneltpe hat әzirlep, Ahmed Salikov pen Qútlyqay Tevkelevten qoldau aldy da, olardyng Duma kensesi arqyly tezdetip soghys ministrligine, Dala jәne Týrkistan general-gubernatorlyqtaryna, ózge de tiyisti oryndargha jiberiluin qadaghalady. Artynsha fraksiya basshysy Qútlúmúhamed Tevkelev tap sol 16 jeltoqsanda patsha pәrmenimen Memdumanyng taghy da kanikulgha taratylghanyn habarlady...

(Surette: Mústafa ShOQAY Tifliste bas qosqan músylman sayasy emigranttarymen birge.) Otyrghandardyng sol jaqtaghy birinshisi – Mústafa Shoqaev. Janynda – Ahmed Salikov pen bashqúrt últtyq qozghalysy serkelerining biri Sharif Manatov, týregep túrghandar (sol jaqtan): Usman Tokumbetov, Omar Teregulov,  Sultan Alidiyev (bashqúrt qayratkerleri). Tifliys, 1920 j.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2314
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2668
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2829
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1757