Sәrsenbi, 29 Mausym 2022
Alashorda 1970 0 pikir 5 Mamyr, 2022 saghat 12:22

Medrese salghan qazaqtar

XX ghasyr basyndaghy qazaq qoghamy týrli sayasy ózgeristeri men qoghamdyq janashyldyqqa beyimdele bastady. Kózi ashyq, el ertenin oilaghan kópes qazaqtar alghash jәdittik mektepter ashyp, qazaq balalaryn «tóte oqu» әdisimen oqytugha kýsh saldy. Al, әr týrli medreselerdi tәmәmdaghan qazaq múghalim jastary bolsa oqulyqtar jazyp, alghashqy últtyq baspasózde janasha oqudyng tiyimdiligi men nәtiyjesi turaly habarlar berip otyrdy.

Qazaqtyng túnghysh jurnaly «Ayqapta» qazaq últynyng bolashaghy turaly taqyryptar tónireginde terennen tolghanyp, keninen kósilip, týrli jazbalar, kólemdi maqalalar jazyla bastady. Búl ýrdisti 1913 jyly Orynbordan shyqqan jalpyúlttyq «Qazaq» gazeti de jalghastyra týsip, kýn tәrtibinen týsirmey talqylap, jalpaq júrtqa nәsihattady. Algha basar el aghalary halyqtyng sana sezimi men últtyq mәdeniyetti kótere otyryp tendik pen erkindikke jetuge tyrysty. Búl jolda, búl baghytta qazaqtyng túnghysh baspasózderining atqarghan mindeti óte paydaly boldy. Jurnalda eng kóp jazylyp nәsihattalghan taqyryptardyng biri – qazaq kópesterining mektep-medrese ashuy jәne janasha «tóte oqudyn» tiyimdiligin júrtqa úghyndyru edi. Qazaq kópesteri medrese ashumen qatar onda oqityn nemese mederseni ayaqtap, joghary oqugha týsken shәkirtter arasyndaghy jaghdayy nashar, biraq oqugha qúshtar jastargha barynsha kómektesip, jәrdem berip túrdy. Múnday mederese ashyp, oqugha kómek berip, bilim isin qoldap, aghartu júmysyna jәrdem bergen kópesterdi gazetterde «Medetkór» dep jazady.

Alghashqy qazaq basylymdaryn qarap otyrsaq qazaq dalasynyng әr týkpirinde ashylghan medreseler men mektepter turaly mәlimetter jii kezdesedi. Óz kezeginde medrese hәm mektep ashyp, balalardy «janasha oqytu isi» jalpy ónirlik sipat alady. Búl sózderimiz dәleldi boluy ýshin sarghayghan gazet-jurnal betterin paraqtay otyryp, tómende bir bólim mektep-medrese ashqan kisiler jәne olardyng izgi isteri jәili qysqasha mәlimetter bere ketudi jón kórdik. Mysaly: Torghay oblysy Aqtóbe uiyezi Túztóbe bolysy 6 auyldan Tasmúhamed Taspayúly; Aqtóbe uiyezi Qobda bolysy 2 auyldan  Bórekesh qaziret pen Ahsan myrza Baytorly qajy balasy; Aqtóbe uiyez Bórte bolysy  Bayәdil Kekiyn; Aqtóbe uiyezi Bórte bolysy 2 auyl Myrzaghúl myrza Qoyaydarov (múghalimi «Húseyniye» shәkirti Júmabay myrza Orazaliyn); Aqtóbe uiyezi Túztóbe bolysy 5 auyl bii Múqash Qúramysúly; Aqtóbe uiyezi Álimbet bolysy Ghabdolla ishan; Oral uiyezi Qarashyghanaq elide Núrjan Sholaqúly; Oral uiyezi Shiyli bolysy birinshi auylda Erkesh, Erjan, Júmaghazy hәm Óte balalary (múghalimi Ghabdolla Dýisebaev); Qurayly bolysynda Dauletyar ishan; Oralda Ábdolla qaziret Dosjanov; Bókeyde Novyikazanke (Janaqala)da Nyghymetolla Ibrahimov; Bókeyde Dosqaly myrza Qúlbay balasy; Temir (Qaraqamys) Moldaghazy qaziret Qalmúhamedov; Qostanay uiyezi Oiskiy bolysy 3 auyl aqsaqal Erjan Álimbayúly; Obaghan bolysy Qajyúly; Araqaraghay bolysy Osman Ahmedov; Dambar bolysynyng bolysy Baymúhamet (Bayeke) Nauryzbaev, Ghabdrahman Arghynbay balasy; Qostanay uiyezi Saryoylskiy bolysy 8 auyl Nauryzbay Jetebaev, Baymúhamed hәm Erjan Elshibaevtar; Nauryzym bolysy Túrlyghúl bay (qayta jóndeuge kómektesken Ábeu Baldyrov);  Pavlodar uiyezinde Pavlodar bolysynyng upraviyteli Baymúhamet myrza Qazanqapov, Pavlodar Qasym qajy Ertisbaev; Pavlodar Aqsu  elinen Baymyrza Toqtaghúl balasy (Núrghazy, Shәrip hәm Shәighazy myrzalar qosylghan); Petropavl uiyezinde Qasymbek qajy Jarylghamysov (múghalim Ibrahim Tasbolatov);  Kókshetau qalasynda noghay Haliolla degen bay (on bir bolys qazaq kómektespey ózi 3000 som shygharyp salghan); Katonqaraghayda Múhamedshәrip Fayzollin óz ýiinde  bala oqytqan (Omar qajy Jәkejanúly ghylym jolyna dep eki bólmeli ýlken aghash ýiin silaydy); Semey Slavodkede Esirkepov, Andamasov, qyzdar mektebin ashushy Ahmetjan qajy Andamasov; Zaysandaghy «Qazaqiye» medresesi - Qystaubay Mynghojiyn, Fidahmet Bóbkiyn, Sýleymen Mergenbaev, Jýnis, Hasen Tatanovtar, Qashqarbay hәm basqalar; Qapal uiyezinde ataqty Túrysbekov – Mamanovtar; Aqmeshitte Ahmet ishan Orazayúly, Bekqoja Qoshayúly, Tәjibay bay qatarlylar; Áulieata uiyezi Botamoynaq Almaly bolysy Derbis myrza Qalabaev bolys; Namanganda Qyrghyzbay degen kisi t.b mektep-medrese salyp, janasha oqudy quattap, oqushy talapkerlerge jaghday jasaghan medetkór kisilerding esimderi kezdesedi.

Basylym betterinde búl medreselerding qoldaushylary jogharyda aty atalghan qazaq kópesteri ekenin atap ótedi. Janasha «tóte oqudyn» tiyimdilikterin aita otyryp, oqudy qoldap, qarjylandyratyn izgi isterding barlyq jerde kóbeyip kele jatqany turaly toqtalyp, medetkór kisilerge alghystaryn aitady. Jyl sonyndaghy emtihandary turaly habarlar basylyp, múghalimderding enbekterin baghalay otyryp, shәkirtterdi jigerlendirip, qoldaushy qauymgha rizalyq bildiredi. Medirese men mektep ýshin keybir qoldaushylar tek aqshalay qarajat berip qana qoymay, óz ýilerin de sigha tartady. Katonqaraghayda Múhamedshәrip Fayzollin óz ýiinde medrese «Ghaliyany» bitirgen bir múghalimdi ústap 30-40 bala oqytady. Balalardyng 4-5 aida hat tanyp, tәuir bolghanyn kórgen ata-analary qyzyghyp, búrynghy eskishe oqyp jýrgender de jana múghalimge balalaryn bere bastaydy. Sonymen bala sany artyp, ýy tarlyq etedi. múny kórgen jas saudager Omar qajy Jәkejanúly «Ghylym jolyna» dep eki bólmeli ýlken aghash ýiin silaydy. Basqalar da búl mektepting kerek-jaraghyn berip túrugha uәde etedi («Qazaq».№31.1913).

Keybir auqatty kisiler qaytys bolar aldynda, ýi-mýlkin jәne jerining biraz bóligin mektep ýshin ósiyet arqyly qaldyryp ketedi. Pispek uiyezinde Músa aqsaqal opat boldy. Opatynan keyin qazaq ýshin tamasha zor tórt bólmeli ýiin medrese qylugha ósiyet aityp qaldyrdy. Múghalim hәm basqa qajetterden óteuge ýiining janyndaghy eki desetina baqshasyn hәm jerin uakf etip ketti. Aramyzda bek siyrek tabylatyn búl zattyng ruhyna dúgha qylyp, qaldyrghan isterining basqalargha da órnek boluyn ýmit etemiz. Múghalim Qaydarәli Diqambaev («Qazaq».№34.1913). Osylaysha, Músa aqsaqal pәniyden ozyp bara jatsa da izgi bastama bastap, oqyrmangha oy salady. Al, ózge jerlerde qarapayym halyq jylu jinau jәne ghúshyrgha jinalghan aqshalargha medrese salyp, janasha oqu isterin jandandyrugha óz ýlesterin qosa bastaydy.  Shet júrtta bilim alghan, el aralaghan alghabasar kisiler saldyrghan medreselerining kólemin ýlkeytip, tútas ónirding qajettiligin qanaghattandyrugha tyrysyp otyrdy. Aqtóbe Aqtóbe uiyezi Álimbet bolysyndaghy Ghabdolla ishan turaly jazbada, ol kisining jas kezinde Hiva, Búqarda oqyghan bolsa da janasha ýlgide oqytatyn  medrese salyp 60-70 bala oqytqanyn, endi taghy da medresesin ýlkeytip qayta salugha qam qylghanyn aitady. «Ghabdolla ishan dýnie kórgen kisi, byltyr Stanbol, Beyrut, Mysyr hәm basqa Europa shaharlaryn sayrandap qaytty. Ishan ózi eline payda keltirip, ózge elge órnek bolar degen ýmit zor, joly bolsyn. Múghalim: Kenjeghaly Ghabdulliyn». Osylaysha, júrtyna bas bolyp, úrpaghyna ýlgi kórsetip jýrgen kisilerge qoldau bildirip, ýmit artady.

Sonymen qatar, qyz balalargha arnalghan alghashqy medreseler ashylyp, qazaq qyzdarynyng da óner-bilimge úmtylysy jalpylasa bastaydy. Semey Slavodkedegi alghashqy qyzdar mektebi turaly Mústaqym Maldybaev «Ayqap» jurnalynda «Qayyrly niyet, jaqsy yrym» degen jazbasymen bólisedi. Dýniyege núryn shashqan úsyl jәdid bizding qazaq arasynda aqyryndap kire bastaghanyn,  biraq, er balalar oryssha-músylmansha oqytlysa da últtyng jartysy, әr ýiding tipten býkil últtyng ýlgisi bolatúghyn qyz balalar, oqudan maqúrym edi dey kele: «Ahmetjan qajy Andamasovtyng arqasynda Slavodkede qyzdar mektebi ashylyp 50 den artyq qyz balalar eki synypqa aiyrylyp oqyp jatyr. Jogharyda jaqsy yrym degenim osy kisining isi. Búdan jaqsy yrym, qayyrly is bola ma?! Jaratushym búnday adamdarymyzdy kóbeytip, dýnie jәne aqyrette baqytty etsin!» - dep, tilekshi bolady («Ayqap».№3.1912). Dәl osy mektepting qyz shәkirtteri jayynda 1913 jyly «Qazaq» gazetinde kezekti emtihan tapsyru habar basylady. Búl habarda Semeydegi qazaq múghalima qyzdary turaly da aqparat bar. Ghaziza hanym Maldybaevanyng emtihan qabyldaghany jәne Ghaziza hanymgha - Rahima hanym Mәrsekova, Nәzipa hanym Qúljanova siyaqty qazaq múghalimalary da kómekshi bolyp, emtihan qabyldasqanyn aitady.  Maqala «Qazaq ishinde alghashqy múghalimanyng alghashqy emtihany» degen atpen basylypty. «35 әiel balagha oqu jazu bildirip qolónerin ýiretkendigi ýshin jiylghan hanymdar, bәibisheler múghalima Ghaziza hanymgha kóp alghas berip razy bolyp tarqasty. Áyel balalarymyzdyng oqu, jazu biluleri onyng ýstine shesheleri aldynda emtihan beruleri tonghan kónilderimizdi jibitse kerek» («Qazaq». №15.1913)  – dep, sonyna «Tilshi» dep qol qoyylghan. Gazetting kelesi sanynda Ghaziza hanym Maldybaevanyng emtihanda kómektesken kisiler turaly aita kelip, «Tәnir jar bolsyn!» degen alghys hat jazady. «Tómendegi hatymdy qadirli «Qazaq» gazetesine basularynyzdy ótinemin. Qyzdar mektebine partalar hәm klasnyy daska istetip berip jәrdem etken Qasen qajy Bektemirovke hәm qyzdar emtihanynda  silar taratyp shәkirtterdi sýisindirgen Hasen qajynyng anasy hәm Slabodkenyng basqa hanymdaryna barlyq shәkirtter atynan tәnir jarylghasyn aitamyn. Búlargha tәnir riza bolsyn! Últ ýshin shyn kónili men qyzmet etushi adamdarymyzdyng qarasy kóbeyse eken degen tilektemin. Semey Slabodkesinde múghalima: Ghaziza Maldybaeva» («Qazaq».№16.1913). Ghaziza hanym Maldybaeva búl jazbasy arqyly qazaq qyzdarynyng oquy ýshin kómek qolyn sozghan qoldaushylargha alghys aita otyryp, oqyrmandargha osy taqyrypta oy tastaydy. Qapaldaghy Maman әuletteri de úldarmen qatar qyz balalardy oqytu isin de qolgha alyp, ózgelerge de ýlgi kórsetedi. Seytbattal qajy 1913 jyly Ufadan Fatima Esengeldinany aldyryp, alghashynda 20 astam qyzdardy zamangha layyq oqumen oqytady. Shәkirtter  5-6 ay oqyghan song kezekti emtihandaryn tapsyrady. «10 nshy aprelde qyzdardyng emtihany boldy. emtihanda baylardyng bәibisheleri de bar edi. Qyzdarynyng qystaygha ýirengen isterine, oqyghan sabaqtaryna riza bolyp tarqady» («Qazaq».№61.1914) . Múnday emtihan tauraly habarlardyng gazet betterine basyluynyng taghy bir sebebi, ýlgili is, senimdi ýgit retinde ózge aumaqtaghy medreseler de, qyzdargha arnap medrese ashsa eken degen tilek edi.

Búl kezdegi medrese men mektepterge jinalghan aqshalardyng jyl sonynda esebi jasalyp, jinalysta aitylyp otyrdy. Mysaly, «Ayqap» jurnalynng 1911 jylghy №10 sanynda Zaysandaghy «Qazaqiye» medresesining kerek jaraghyn basqaryp túrushy Qystaubay Mynghojinnyng 191-1911 jylghy oqu jyly turaly esep bergeni jәne ótinish arqyly ornyna týskeni aitylady. Ornyna Sýleymen Mergenbaev bolady. Jiylystan song taghy da jinalghan 850 som jәne kimder bergeni hattamagha týsken. Tizim basynda Fidahmet Bóbkin 500 som dep túr. Bir qyzyghy Fidahmet Bókin myrza әr jyl sayyn túraqty týrde 500 somnan berip otyrady. «Qazaqiye» medresesining әr jylghys esebi keste týrinde jazylyp, kiris pen shyghys eseptelip, baspasózde jariyalanady. «Qazaq» gazetining 1915 jyl 9 jeltoqsandaghy №160 sanynda «Semey oblysy Zaysan qalasyndaghy medrese «QAZAQIYENIN» tórt jyldyq (1911-1914) esep-hisaby» degen habary basylady. Osylaysha, ashyq esep kórsetilip, júrtshylyqqa tanystyrylady. Búl is-әreket te olardyng últqa jәne bilim isine degen  adaldyghy men jauapkershiligining bir kórinisi bolsa kerek.

Qoryta aitar bolsaq, XX ghasyr basyndaghy qazaq mesenattary óte belsendi bolyp, últtyq baspasózderdi qoldap, janasha mektepter ashugha medreseler salugha jappay kiristi. Búl ýrdis jyl sayyn jalpyúlyttyq sipat alyp, qazaq halqy jappay últtyq qozghalys, ortaq jazu tili tónireginde toptastyrdy. Medrese bitirgen qazaq úl-qyzdary joghary oqu oryndaryna týsip, últy ýshin enbek ete bastady. Qazaqtyng aldynghy buyn ziyaly jastary qalyptasyp, qazaqtyng jeke últtyq memleket boluyna alghy shart jasady.

Abay Myrzaghaliy

Respublikalyq «Múnara» gazeti

Abai.kz

0 pikir