Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Alashorda 2715 5 pikir 12 Sәuir, 2024 saghat 13:59

Qorghas qyrghyny

Orys jazushysy E.N.Kukarkin 1997 jyly jazghan «KUChER» povesinde sol kezdegi qandy qyrghyndardyng kuәsi S.M.Petrov arqyly naqty dәleldermen oqighany bizge egjey-tekjeyli jetkizedi. Kukarkin Evgeniy Nikolaevich 1940 jyly Leningrad qalasynda dýniyege kelgen. Orys jazushysy, suretshi, dramaturg. 1994 jyldan bastap, әdebiyetke aralasa bastaghan. Jýzden astam povesteri men әngimeleri bar. 1995 jyly Mәskeu kinofestivalining bas jýldesin alghan, A.P.Chehov mәdeny qorynyng laureaty atanghan. Gazetimizge audaryp jariyalap otyrghan «Kucher» povesi 1997 jyly jazylghan. Múnda jazushy E.N. Kukarkin KOKP Ortalyq komiytetining bas hatshysy qyzmetin atqarghan K.U.Chernenkonyng 1930 jyldardan qaytys bolghangha deyingi ómirin jazghan. Bas keyipker S.M.Petrov 1930 jyldarda birge qyzmet etip, odan keyingi kezenderde onymen kezdesip otyrghan. Sol jyldary K.U.Chernenko Almaty oblysy, Panfilov audany, Jarkent qalasynda OGPU-da jәne Qorghas shekara zastavasynyng otryadynda júmys istegen. Onyn  Goloshekindik sayasat kezinde Qytaygha qonys audarghan qazaqtargha jasalynghan qandy qylmystyng ishindegi basty atqarushy bolghan tústaryn audaryp berip otyrmyn. Mening maqsatym kópti kórgen kóne Qorghastyng manayynda bolghan osynau tarihy oqighalardy surettegen shygharmamen oqyrmandardy tanystyru.

«Jarkent ainasy» gazetining Bas redaktory Molot Músaúly


Evgeniy Kukarkiyn. «KUChER» povestinen yqshamdalyp audarylghan

KOKP Ortalyq komiytetining Bas hatshysy K.U.Chernenko turaly sayasy triller

Suret: El Arna skriyni

1930 jyl

Anqany keptirgen ystyq qaytar emes. Tizgindi bos jibergen attar ilbip keledi. Ózimizge qarasty shekaranyng shebin ainalyp bolmasaq ta, asyqpadyq. Keshki qaranghylyq týsip, aua salqyndaghanda qimyl-әreketke kirisetin keybir kontrabandister men shekara búzushylar bolmasa, múnday shaqta tәuekel etip, eshkim bas súgha qoymady. Bastyghymyz Leshka Konovalov bizdi Qazaqstan men Qytay arasyn bólip jatqan jartylay qúrghap qalghan Qorghas ózenining boyymen alyp keledi.

– Leshka, qarashy, – dedim ózimiz jaqtyng týkpirine qaray qolymdy sozyp.

Alystan kóterilgen qoy shang birte-birte sozalandap úlghaya týsti.

– Júrt kóship barady. Qalambekov ózining adamdarymen Qytaygha kóship bara jatqany ma? Osy mezgilde el-júrt sol jaqta boluy kerek edi. Jýr, baryp, sәlemdesip iltipat bildirip qoyalyq.

Biz atymyzdyng auyzdyghyn sala salyp, qong shang kólegeylegen adamdar men malgha qaray qúighyta jóneldik.

Qazaq, úighyr, dýngen (songhy ekeui turaly avtor qatelesedi – red.) taypalarynyng ghasyrlar boyy malyn jay ýshin jana jayylym izdep, bir jerden ekinshi jerge kóship-qonuy ýirenshikti jәit. Ádette olar Qytaydan kelip, kýzde sol jaqqa qayta oralatyn. Qazaqstanda ýzdiksiz auysyp jatatyn ýkimet te, biyleushiler de, tipti 1924 jyly talqandalghan basmashylardyng bandalary da olardyng ómir sýru saltyn búza almady.

Jana ghana tigilgen shatyrdyng aldynda siyrekteu appaq saqaly bar qariya kýtip aldy. Júmsaq jastyqtardyng ýstine kelip otyrghan song ol bizben qúddy eski dostaryn kórgen adamday iyek qaghyp amandasty.

– Amansyng ba, Konoval, jas sarbazdaryng aman bolsyn.

– Amansyng ba, aqsaqal?

– Amansyz ba? – dedik biz de sýlesoq: býkil shekaralyq otryad atynan jýrgen men jәne ukraindyq Shaydurenko.

Kiyiz ben jastyq qúshaqtaghan әielder tónirektep jýr. Aqsaqal da otyryndar degendey qolymen tósenishterdi kórsetti.

Tóselgen júmsaq tósenishke kómile otyryp jatyp, iyisi mýnk ete qalghan las әri kir shalbar men gimnasterka kiygen ózimning múnday qúrmetke layyq emes ekenimdi sezinip, ynghaysyz kýige týstim.

– Al, qúrmetti Konovalmen onyng dos-jarandarynyng qaly qalay? – dep qariya aqyryn әngimege tartty.

– Raqmet. Ózderinning ýilerinde bәri dúrys pa?

Qariya ernin jymqyra tistey berip, qolyn búlghap qalyp edi, sol mezette jer astynan shyqqanday eki әiel payda bolyp, shatyrdyng ortasyna qariya men bizding aramyzgha ómirbaqy tazalanbaghan ýlken qazandy alyp kelip qoya qoydy. Qaqpaqsyz qazannan kóterilgen bu tikesinen tik sozalanday joghary kóterildi. Pisken etting dәmdi iyisi ýiding ishin alyp ketti. Áyelderding bireui qolyna istikti alyp, etti әri-beri aralastyryp, lyp etkizip qoydyng jambasyn shanshyp alyp qariyagha úsyndy. Ol birden tistep shaynap kórip, basyn iyzedi. Búdan keyin kesek-kesek ystyq etterdi bizge ýlestire bastady. Qolyma qyzghan shoq ústaghanday boldym. Sausaqtarymdy kýidirip ala jónelgen son, bir kesek etti qoldan-qolgha auystyryp qaqpaqyldap, ýrlep suytugha kiristim. Mening dostarym da mening qylyghymdy qaytaluda. Qariya bizding qylyghymyzgha qarap, miyghynan kýlip qoydy.

– Ystyq qoy, ras pa? Mine bizding ýide de ystyq bola bastady, – dep aqyryndap Konovalovtyng qoyghan súraghyna jauap berdi.

– Qariya ne boldy?

– Qazaqstannan ketemiz. Birjolata ketemiz.

– Búl ólkening jana bastyghy bizdi jerge baylap qoyghysy keledi, búl bizding әuletke ashtyq pen ólim degen sóz.

Qalambekovtyng jana bastyq degeni 1928 jyly partiyanyng ólkeni basqarugha, újymdastyru men kóshpeli sharualardy otyryqshyldyqtandyrudyng stalindik baghdarlamasyn jýrgizuge jibergen qiyaly әri qatygez jyndysýrey F.IY.Goloshekin edi (Shaya Isikovich Goloshekin – últy evrey. 1928 – 1933 Qazaqstan ólkesin basqardy). Búl qatigez delqúlynyng kesirinen Qazaqstanda jýzdegen tipti myndaghan jazyqsyz adamdar ashtyqqa úrynyp, konslagerlerde qaytys boldy.

– Qazir Qytaygha ketuge bolmaydy, ol jerde jayylym әli jetilgen joq, – dedi qolyndaghy kesek etti qaqpaqyldap otyrghan Konovalov.

– Al múnda she? Eger biz múnda qalatyn bolsaq, mal ainalanyng topyraghyn shygharyp jep, sodan song ashtan qyrylady. Tek, jayylymdy auystyryp qana aman alyp qalugha bolady.

– Onda bir jerge túraqtap qonys tebinder, malshylar maldy osy aimaqqa týgel jaysyn.

– Eshteneni týsinbedin-au, orysym, – dedi qariya renjip. – Bizding ata-babalarymyz erkin adamdar bolghan. Osynda qalsaq, biz barlyq nәrseni joghaltamyz…

Bәrimiz dymymyz shyqpay et jep otyrmyz. May men etting sóli iyegimizden aghyp, sausaq arasynan sorghalauda.

– Sadyr, Saltan bay, Salambekovting jәne basqalarynyng kóshteri qalay bolyp jatyr? Qala ma?, – dedi Konovalov.

– Olarda ketedi, bizding artymyzdan jyljidy. Olargha da jaysyz bolyp túr. Bizden әrirek, al olar ortalyqqa jaqyn bolghandyqtan, qiyndau soghatyn týri bar.

Kesek etti sýiegi kóringenshe mýjip bolghanymda qyzmet kórsetip jýrgen әiel lyp etip ala qoydy da oramalgha úqsas bir nәrseni úsyndy. Shatyrdyng ortasyndaghy qazandy kók shay qúiylghan, syrtyn qap-qara ys basqan ydys auystyrdy.

Betin әjim basqan kempir qolyndaghy ýlken ojaumen keselerge qúiyp shay taratty. Sәl qyshqyldau ystyq shәidi ishe otyryp bir týiir qant ne bir tәtti nәrse bolsa dep armandadym. Shәy iship bolyp Konovalov ornynan túrdy. Biz de yrshyp túrdyq.

– Qariya, ýlken raqmet, qay kýni jolgha shyghasyzdar?

– Býgin keshkisin.

– Joldarynyz bolsyn.

Biz sypayy qoshtasyp, shatyrdan shyghar esikke bettedik.

– Lesha, – dedim Konovalovqa qarap. – Búl qalay bolghany? Biz shekarany kýzetuge qoyylghanbyz, al búl jerdegi bes jýzge tarta adamdy mal-mýlkimen Qytaygha kedergisiz jiberemiz be?

– Sen múnda qyzmet etkenine kóp boldy ma?

– Joq. Bir jyl ghana boldy.

– Al maghan alty jyl boldy. Eng songhy basmashylardy quyp jiberip, osynda qaldym.

– Biraq qazir revolusiya, jana ómir…

– Búl biz ekeuimiz ýshin revolusiya, al búlar ýshin esh nәrse ózgergen joq. Mal bir jayylymdy jep bitse, ekinshi jayylymgha auysyp solay jalghasa beredi.  Namysqoy halyq әri týz taghysy siyaqty otyryqshyldyqqa birden ýirene qoymaydy.

– Búl jaqqa endi oralmaymyz, – dedi ghoy.

– Aytty, bitti. Kelmeydi. Shyndyghynda aldaghy az uaqytta revolusiya baryn qalamasa, ol jerde Qytaydyng tauly audandarynda ómir sýruge bolady.

– Mýmkin ol jaqqa da baryp qalar, – dep Shaydurenko qosyp qoydy.

– Álbette.

Biz zastavagha qayta oraldyq. Shekarany ainalyp shyqtyq. Zastavada ýlken janalyq bolypty. Janadan eki adam jiberipti. Bireui aryqtau kelgen tórtkil basty, kózi shýnireygen, shashtary tikireygen jәne shamadan tys qolapaysyz bәtenke kiyip, qisyq ayaqtarynyng basyn soldat tanghyshymen orap tastapty. Bylghary kýrteshe kiyipti, ýlken mauzeri myqynynda salaqtap jýr. Ekinshisi, pisken bidaydyng masaghy siyaqty shashty, terden sory shyghyp, myj-myj bolghan kәdimgi gimnasterka kiyip, qanyltyrdan jasalghan qyzyl júldyz taghyp alypty. Ayaghyndaghy ofiyser etigi toza qoymapty. Shekarashylar olardy qorshap ap, súraqtyng astyna aldy.

– Jigitter qaydansyndar?

– Ortalyqtan, – dep jauap qatty sharua jýzdi, jas jigit.

– Esimdering kim?

– Men ghoy – Vanyamyn, al mynau – Kostya.

Kostyasy qaymyjyqtay erinderin jymqyryp, bizge tesireye qarap túr. Jana kelgenderge búryn Piyterdegi gimnaziyada múghalim bolghan, qazir zastavtyng bastyghy Maksimov jaqyndady.

– Kimsinder?

– Ivan Ryabovpyn, – dep gimnasterkaly jigit qalt túra qaldy.

– Konstantin Chernenkomyn, – dedi qamyt ayaghyn týzep, keudesin kergen kýrteshelisi.

– Qaydan keldinder?

– Jarkenttegi jergilikti OGPU (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) basqarmasynng joldauymen sizge keldik. Mine, paket. – Ryabov bastyqqa paketti úsyndy. Ol aldy da qalay bolsa solay qaltasyna sala saldy.

– Qaru qaydan jýr sizde? Rúqsat bar ma? – dedi Chernenkogha qarap.

– Búl … jalpy… qújat bermedi… – Júqa erinderi ashylyp. – Qyzmetkerge mindetti bolghan son…

– Mindetti qaru ústaugha arnayy rúqsat qújaty bolsa, ghana mindetti, al qazir sharuashylyq mengerushisine tapsyrynyz.

– Búl…

– Men tapsyr dedim! Konovalov!, – dedi bastyq Leshagha qarap. – Er sonymnan.

Maksimov búryldy da kensege qaray bettedi. Shaydurenko ekeumiz attardy jayghastyryp, otqa qoygha atqoragha qaray jóneldik.

– Sereja, estiding be – dedi janymdaghy tósekte kerilip jatqan Lesha Konovalov maghan qarap, janaghy qamyt ayaq aty kim edi «Chernenko ma edi?» OGPU-de (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) ýkimdi oryndaushy jendet eken.

– Qylmyskerlerdi atqan ba?

– IYә, bir sózben aitqanda jendet adam, әielder men erkekterdi mauzerimen tura qaraqústan…

– Qaydan bildin?

– Anau qasyndaghy Vanika sózsheng eken. Ol da kýzette istepti. Bir nәrseden kinәli bolyp qalypty da osynda jiberipti.

– Qalay? Kostya qansha jasta eken?

– On segizde. Bir jyl búryn OGPU-ge (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) ózi súranyp qyzmetke kiripti, әuelde týrme qaraushysy bolyp jýrip, al keyinnen júmysty jan-tәnimen atqaryp jýrgen son, jendettikke auystyrypty.

– Ei, aqyryn. Oipyrmay jap-jas bolyp!

– Vanika aitady, Kostya júmys kýni bitken song kóbirek ishinkirep qoyyp, dereu oryndalatyn kezekti bir tapsyrmany istemegen. Ony sol ýshin osynda jibergen.

– Ol qanday tapsyrma?

– Sen ne týsinbeysing be?

– Eger mynau shyn bolsa, bizge qanday jeksúryndy jibergen.

– Saytan alsyn búlardy.

– Dúrys aitasyn.

Ertengisin kezekti sayasy sabaq. Maksimov sóz sóilep, halyqaralyq kapitalisterding bizding elimizge týrli joldarmen kedergi keltiruge tyrysyp jatqanyn aityp ótti.

– Kimning sóilegisi keledi – dedi ol óz sózin qalyptasqan dәstýrli súraghymen ayaqtap.

– Rúqsat pa?

Chernenko ornynan kóterildi. Bәrimiz shyrt úiqydan oyanghanday oghan tesile qarap qalyppyz.

– Men aitayyn dep edim… әriyne… búl jalmauyzdy … imperializmdi… bolmaydy. Burjuaziya … búl jerde… búnyng ótip ketuine jol bermeymiz.  Barlyghyn tars… tars… boldy.

– Sen bitting be?

– Boldym, – dedi Chernenko ainalasyndaghylardyng nege múnyng shaqyruyn qoldap, qostamay otyrghandaryn týsinbey, ilip әketpegenine, antaryla qarap túryp.

– Onda qazir dayyndalyndar, bәrimiz atys alanyna baramyz. Býgin jattyghu jasaymyz.

Ornymyzdan túrghan biz qaru-jaraq alugha piramidalargha qaray jýrdik.

– Sen qalay oilaysyn, anaghan qanday laqap at qoyyp jibersek eken, – dedi Lesha maghan qarap.

– Varan.

– Joq. Búl endi óte qatty ketedi… Biraq osyghan úqsas birdenke bar. Jay bir laqap at qoysaq jetkilikti.

Konstantinge әli qaru berilmegendikten baltyryndaghy oraghyshy agharandap kólbendep piramidanyng janynda jýr. Ony Maksimov bayqap qalyp:

– Chernenko,  Maksim pulemetimen atyp kórding be?

– Men be. Bilemin.

– Onda sharuashylyq mengerushisine jolyghyp, odan pulemetti qabyldap alynyz. Qasynyzgha Ryabovty alasyz, ol ekinshi nómirli bolady.

Ebedeysiz neme Ryabovpen sharuashylyq jónindegi mengerushige jolyghugha qorbanday jóneldi.

Maksimov ýsh adamnan shaqyryp túr. Olar qúm ýstindegi tósenishke jatyp, ýsh jýz qadam jerdegi saban tyghylyp jasalghan ýsh túlypty nysana etip kózdep atyp jatyr. Qalghandary art jaqta toptasyp otyryp alyp mýlt ketkenderding barlyghyn mazaqtap kýlisip otyr.

– Shaydurenko, sen әueli әieldermen jattyghyp kórseng bolghanday , –  dep qaghytyp qoydy aqkazaktyng tiygen qylyshynan ong kózining astyndaghy tyrtyghy ýshin Krivoy atanyp ketken Senika.

– Nege olay dedin? – dedi aqyryn ghana atys shebinde jatqan ukraindyq.

– Ózing týsinuing kerek qoy. Sýigeninmen jolyghasyn, al sen ylghy basqa jaqqa…

Taghy da du kýlki. Kenetten Kostya Chernenkonyn:

– Árbir jauynger… búl… mynau… nysanagha tiygizuge mindetti, – degen dauysy shyqty.

– Biz shirigen… týp-tamyrymen joiyymyz kerek. Kim búl… atudy bilmese… ol kapitaldyng ómir sýruine kómek kórsetkeni.

Kýlki sap tiyldy.

– Al, qane aqylgóiim, atys shebine shyq, Shaydurenko oryndy bosat, – dedi oghan búryla qaraghan Maksimov.

Kostya men Vanika Maksim pulemetin aldygha dóngeletip shygharyp ornalastyryp jatyr. Chernenko asyqpay qúm ýstine ynghaylanyp jatyp  alyp, pulemetti úzaq syryldata atyp, qysqasyn aitqanda ýsh túlyptyng bastarynyng byt-shytyn shyghardy.

Bәrimizding tóbemizden jay týskendey boldyq.

– Mә, endeshe… dedi sýisingen Maksimov. Jana qarauyldy jasau ýshin endi taghy bir apta kerek boldy. Osylay atu kerek – joldastar!

Dәl osy kezde shekara zastavasynyng aldyndaghy múnaradan belgi bergen dabyl gýrs ete qaldy.

– Taghy ne bolyp qaldy?, – dedi sekemdene qalghan Maksimov. – Barlyghyng tezdetip zastavagha jetinder de, әrkim óz oryndarynda bolyndar.

Biz ýige qaray jýgire basyp kelip zastavty ainaldyra qazyp qoyghan oqpanalargha kirip kettik. Biz jaqtan kóterilgen búlttay qoy shandy jel qiystay aidap ketip jatyr. Zastava jaqqa bet alghan salt attylardyng asyqpay kele jatqany jaraqsyz-aq kózge kórinip túr. Aldynghy jaghynda eki arba keledi.

– Atpandar!, – dep aiqay saldy Maksimov. – Krivoy, kim eken? Teksershi.

Senika atqoragha jýgirip kirip, lezde jaydaq atqa mine sala ytqyp shyqty. Toqtap túrghan atty kolonnagha shauyp barghan Senika arba ýstindegi arbakeshpen iltipat kórsete sóilesti de, әlden song bizding shabarmanymyz keri qaray qayta shapty.

– Búlar ózimizdiki eken. Jarkentting bizge kómekke jibergen eskadrony, – dep Maksimovke aiqay saldy.

– Búl ne ýshin? Arbadaghylar kimder eken?, – dedi týkke týsinbegen bizding bastyq.

– OGPU-ding (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) ókili jәne taghy bir bastyqtar siyaqty.

– Tfu, saytan alghyr! Tarandar!

Kense ornalasqan ýiding ishi aighay-shu. Kelgen bastyqtar Maksimovty súraqtyng astyna alyp jatyr.

Konovalovty shaqyrtyp alyp edi, әlden song bet-auzyn qalyng ter jauyp syrtqa atyp shyqty.

– Leshka, ne bolyp jatyr ? – dep qasyna kelip súrap edim,

– Maksimovty orynan bosatty.

– Ne ýshin?

– Qalambekov ýshin. Esinde me, onda qonaqta bolyp edik qoy ? Ol ózining ruymen týgel bizding telimnen Qytaygha ótip ketipti. Sol ýshin bastyq tayaq jep jatyr.

– Saghan eshtene bolmay ma?

– Qaydan bileyin? Meni anda otyrghan OGPU-ding (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) ókili tergedi. Ózderindi Qalambekovtyng qasynda qalay ústadyndar, ol ne aitty, qalay aitty, kim sóiledi, men bәrin Maksimovqa bayandadym ba dep qisynsyz birdenelerdi  anyqtaghysy keldi.

Tórt saghattan son, janynda OGPU-ding (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) uәkili bar Maksimov, ýiden shyqty.  Eskadrondyqtar bizdi qorshap túr. Eskadron komandiyri men ýsterine bylghary kýrteshe kiygen taghy eki adam saptyng aldyna shyqty. Súry qylmyskerlerge úqsaghan bet – jýzi byttighan onyng bireui aldymyzgha shyghyp, shirenip sóz sóiledi:

– Qorghas shekara zastavasynyng jauyngerleri men komandirleri, men senderge aityp túrmyn. Sender ózderindi shekaradan Qalambekovtyng iri bandasyn ótkizip jibergen satqyn retinde ústadyndar. Jyryndy bandit bizding auyldardan maldy, dýniye-mýlikti, kóptegen kýnәsiz adamdardy qúldyqqa satu ýshin shekaranyng ar jaghyna aidap alyp ketti. Osynyng barlyghyn jiberip alghan sendersinder. Masqara! Senderding bastyqtaryng Maksimovty tútqyndaugha búiryq berdim, jalpy bәrindi tribunalgha beruim kerek edi. Biraq keybir jauyngerlerding basmashylar men baylardyng silimtikterin talqandaghan enbekterindi eskerip, búghan deyin shekara búzushylardy ústap, óz mindetterindi atqarghandyqtaryndy eske ala otyryp jәne múnyng bәrine sender baghynghan komandir kinәli bolghandyqtan jazalamaymyn. Egerde, búdan bylay bizding jaqtan arghy jaqqa, arghy jaqtan bergi jaqqa bir banda jazasyz ótetin bolsa, bәrindi atamyn. Senderge zastavtyng jana bastyghyn tanystyrayyn. Ol mine – Komarov Georgiy Vasilievich, sharuanyng balasy, partiyagha berilgen adam, dýniyejýzilik soghysta nemisterdi soqty, azamat soghysyna qatysty.

Bylghary kýrtesheli úzyn boyly, myqynyna mauzer baylaghan aryq adam aldygha shyqty. Men Konovalovty shyntaghymmen týrtip qaldym. Ol bylq etpedi.

– Mening oiymsha, – dep sózin jalghady sóileushi. – Zastavtyng jana basshysy sendermen tanysqan son, dúrys qorytyndy shygharar.

– Zastavty qabyldanyz, joldas Komarov!

Sóz sóileushi qolyn búlghap qalyp, jetip kelgen at arbagha sekirip minip, eskadronnyng kýzetuimen saharagha qaray sydyrta jóneldi.

– Búl kim boldy? – dep sybyrlap Seregadan súradym.

– Goloshekiyn. Aqymaq, dymyndy shygharma, – dep ol da sybyrlay jauap qatty.

Eger gitlershilder Osvensimde (lageri) tórt milliongha juyq adamdardy joyghan bolsa, Qazaqstanda Goloshekinning biyligi  kezinde sonshama adamdy qyrghyngha úshyratty.

OGPU (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) esh kinәsi joq adamdardy kýndiz-týni joymen ainalysqan. Barlyq jerge bytyray ornalasqan ondaghan konslagerlerde assyz, kiyimsiz, baspanasyz qalghandar qaqaghan qystyng ayazynda týgeldey qyryldy dese de bolady. Múnyng bәrin keybir tarihshylar Kenestik sosialistik respublikalar odaghyndaghy újymdastyru  qúrylysynyng jenisi dep kórsetkenimen býtindey audandar ashtyqtan qyrylyp jatty.

Jana komandir saptaghylargha múqiyat ýnilip, anda-sanda keybir jauyngerlerding aty-jónin, qay jerde qyzmet etkenin, partiya mýsheliginde bar ma dep súrap maghlúmat alyp keledi. Bizge jaqynyraq kelip toqtady.

– Chernenkomysyn? – dedi.

– Men.

– Mine kerek bolsa, sen qayda kirip ketkensin? Al men bizding balapan qayda joghalyp ketti dep oilap jýrsem.

– Joldas Somovtyng búiryghymen… mine… osynda jiberildim.

– Týsinikti, – dep mynq ete týsti Komarov. – Keyinirek maghan kir.

– Jaqsy.

Jana bastyq bizding qasymyzdan ýn-týnsiz óte shyqty.

– Endi Chernenko osynda bolatyn bolsa, múnyng múrtyn balta shappaydy deshi, – dep qaldy Leshka úiqygha keter aldynda.

– Estiding be, jana bastyq oghan mauzerin qaytaryp bergizipti.

– Ehe, ol endi búl jerde kimderding qaraqúsynan atar eken.

Leshka meni shap berip júlqyp, ózine qaratyp aldy.

– Tynysh, men saghan ne aitqanymdy úmyt, Maksimovtyng kezinde ne aitsaq ta bolar edi, al jananyng qasynda… eng jaqsysy eki eli auyzgha tórt eli qaqpaq.

– Saghan ne boldy?

– Eshtene. Úqtynba? Qazir artyq aitqan sózin mýmkin ózine, maghan, basqalargha oq bop qadalatyn kez. Osyny esinde ústa.

Ol meni jibere salyp, sylq ete týsti. Tósekte biraz otyryp, túryp ketti.

– Keshir, Serega, shydamay kettim. Sen ekeumiz mynalardyng arasynda kózge shyqqan sýieldey bolyp qaldyq. Sen gimnaziyandy bitirdin, al mening Kazan uniyversiytetin bitiruime bir jyl bar, al basqalary she? Jauyngerlerding kópshiligi oqu-jazudy әren-әreng úghynady, keybireuining mýldem sauaty joq. Osy aramyzdaghy kedergi bizdi shettetu bayaghydan beri tolghaghy jetken mәsele ekendigin olar da sezedi.

– Men múny bilemin.

Sharuashylyq jónindegi orynbasar tósekterding arasynda abyr-sabyr bolyp jýr. Ol janymyzgha keldi.

– Sender Kucherdi kórmedinder me? – dedi

– Kimdi?

– Kucherdi… Chernenkony

– Nege Kucher?

– Ol qaru alghanda, tapsyrghanda mening qújattaryma K.U.Cher dep qol qoyady.

– Á, solay ma. Bәlkim, ol jana bastyqtyng kensesinde shyghar.

– Búl bir ynghaysyz jaghday bolyp túr. Ne istesem eken? Men myna jana kelgenning kózine onsha týskim kelmeydi.

– Ne bolyp qaldy?

– Ol mynda bir baghangha qol qoymady, al búl ýshin bilesing ghoy, meni ne isteytinin, tipti… Chernenko kelip mening mauzerimdi qaytar, bastyq rúqsat berdi dedi. Men, maghan búiryq berilmedi, bere almaymyn dedim. Bayqa, saghan onay bolmaydy dedi. Shynyndada, on minuttan song qyp-qyzyl bop, yzalanyp bastyq jýgirip kelip, betimnen perip qaldy. Mine kólkildep kógerip túr.

Álsiz týsip túrghan jaryqta sharuashylyq jónindegi mengerushining kýptey bolyp isip ketken betin bizde anyq kórdik.

– «Sen, ne mening búiryghymdy tyndamaysyng ba?» – dep aighay saldy. «Saghan qyzyl jauynger Chernenkonyng qaruyn qaytar dep aityldy ma… Nege sóz qaytarasyn?». Taghy da bes minuttay týgimdi qoymay balaghattap ketip qaldy. Odan keyin anau jetip kelip. «Qalay eken, mauzerim qayda?» deydi. Qaruyn qaytaryp berip túryp, qoryqqanymnan qol qoydyrudy úmytyp ketippin.

– Erteng ústap alasyn, ol saghan qol qoyyp beredi.

– Al, eger qoymasa she?

Lesha iyghyn qiqang etkizdi. Únjyrghasy týsken sharuashylyq jónindegi mengerushi ketip qaldy.

– Olay bolsa, «Kucher», – dedi oigha qalghan Konovalov dauysyn sozynqyrap. – Al sen bolsang oghan laqap esim qonggha kelmeydi deysin. Al mynau tura soghan layyq atau.

Tanerteng meni jana bastyq kensesine shaqyrtty. Basymdy jaman oilar jep barady. Bireuler men turaly birdene qonyrsyttyma dep qoyam. Bólme ishinde kense stolynyng ar jaghynda bastyq otyr, al Chernenko terezening aldynghy jaghyndaghy taqtaygha jayghasypty.

– Kir, kir, – dedi Komarov qúddy bir mening tuysymday kýlimsirep.

– Meni shaqyrttynyz ba?

– Shaqyrttym.

– Mening shekara kýzetine naryadqa bólinuge sapqa túruym kerek edi.

– Bilemin. Býgin barmaysyn. Sening ornyndy auystyryp basqa adam jiberdim.

– Onynyz qalay?

– IYә, bir oilar kelip. Men múnda sening sauatynnyng jaqsy ekenin bildim. Al Lenin jastargha jol kórsete otyryp, qanday mindetter jýktegenin bilesing be… Oqy, oqy jәne oqy.

Súq sausaghyn shoshaytyp alghan bastyq, yrghaghyn keltire silkiledi.

– Komsomolsyng ba?, – dedi Komarov qolymen stoldy salyp qalyp.

– IYә.

– Onda dúrys. Partiya mening atymnan saghan bizding jauyngerlerding sauatyn jetildirumen ainalysuyndy tapsyrady. Áne, Konstantindi qarashy, ol tórt klastyq shirkeu mektebin bitirgen, sózderi qynyr-qisyq kespek sekildi. Al, iske berilgen adam. Osynday jauyngerlerden sauatty adam shygharu qajet, әitpese býkil respublikagha masqara bolamyz. Sayasy әdebiyetterdi, gazetti jiberip jatqanmen amal ne bәrin, arttaryn sýrtip, әjethanagha… eshkim de ony oqudy bilmeydi.

– Biz tanertengi jinalysta jibergen gazetterdi, basqa әdebiyetterdi de bәrine oqyp beremiz, – dep qarsylyq kórsetken bolyp jatyrmyn. – Elimizde jәne shetelderde ne bolyp jatqannan barlyghy habardar.

– Qajet bolsa әr adam ózi oqysyn. Sen menimen taytalaspay, naryadtan bos jauyngerlerdi jina da, basta … Al saghan Konstantiyn, – dep, ol ózining ashang jýzin Chernenkogha búryp, – Komarov búiryq berdi dep sana, oqu kerek.

– Men nemene? Lenin aitqan… Búl degen… olay bolsa, jón.

– Jaraysyn. Qane, onda basta, әitpese partiyagha qabyldamaymyz.

Mening naryadqa shyqpaghanyma bir aptaday boldy. Mening janymda әrdayym qyzmetten bos bes adam boldy. Olar jatyn jerdegi tósekke otyryp alyp, bir kesek sary qyrtysqa qaryndashpen yntalanyp sóilemderdi jazyp otyrady.

– Kostya, seniki birshama jaqsaryp keledi, – dep maqtap qoyam ózimning oqushymdy. Búryn әr sózde eki, ýsh qateden jiberushi edin, qazir týzelip qaldyn, bir ghana qate jiberesin.

– Maghan mynau… Erteng sóz sóileuim kerek… dýniyejýzindegi jaghday turaly… Qalay bolar eken?

– Al sen dayyndal. Biraz kitaptardy, gazetterdi al da aitatyn úsynystaryndy solardan kóshirip al.

– Ol qalay sonda?

– Mine solay.

Men Leninnin, Stalinning birneshe broshuralaryn, keyingi kelgen eki gazetti alyp, aldyna jayyp qoydym.

– Mynaghan qarashy. Barlyq jerde újymdastyru, kulaktar men ózge jat elementterdi tap retinde joy jýrip jatyr. Osylay basta. Taqyrypty tanda. Ózing oqy alatynday etip kóshirip jazyp al.

Chernenko tilin shygharyp, bar yntasymen әripterdi jaza bastady.

– Jaqsy. Endi joldas Stalinning kitapshasyn alda, ishinen osyghan layyqty dәieksóz izde.

– Al búl… nemene sonda?

– Gazetting bas taqyrybyna layyq keletin maghynaly ýzindi izde… Óte jaqsy! Kóshirip jazyp al. Mine osylay. Qane Leninning kelesi kitabyn al.

Chernenko tua bitken darynynyng jәne keremet jadynyng arqasynda aitqanymnyng bәrin qaghyp alyp, tórt saghattyq tynymsyz júmystan keyin mening jetegimmen әjeptәuir mәtin qúrastyryp shyqty. «Endi mәtindi oqy», – dep ótindim men odan.

– Endi bylay…

– Toqta. Sóilegende «endi, mynau, búl qalay edi, solay, e, jalpy» degen sózder bolmau kerek. Sóilegen sózinde aitpaysyn. Osyny esinde ústa.

– Týsindim. Onda …Úly kósemimiz Stalin elimizde jýrgizip jatqan újymdastyrudy dúrys baghalady.

Men osy jerde bayqaghanym, ol mәtinge qúddy auada jazylyp túrghanday keregege qarap, aityp túrdy. Kostya bәrin jatqa soghyp túr.

Chernenko kelesi kýngi jinalysqa qatysqandardy tang qaldyrdy. Qaghazgha jazylghan mәtindi mýdirmey әri týsinikti oqyp shyqty.

– Mine, – dedi Komarov jauyngerlerge qarap, Chernenko joldas sayasy jaghynan kýn sanap emes, saghat sanap ósip keledi. Men senderding osynday joldastardan ýlgi alularyndy súraymyn.

Kucher ensesin týzey qoyyp jauyngerlerge jenimpazday kóz tastady.

– Oqushyng qalay eken?, – dedi Konovalov.

– Ózinde estiding ghoy, bastyqtyng aitqanynday sayasy jaghynan ósude.

– IYә, al jazu jaghyna qalay?

– Búl jaghy qiyndau. Eger orys tili bolsa, birdene oqytugha bolady. Endi matematika men basqa pәnderden – nól. Onyng este saqtau qabileti jaqsy, kósemderding broshuralary men olardan ýzindilerdi jatqa soghady, al, biraq bóluge, kóbeytuge, logikagha, matematikadan esep shygharudan maqúrym. Biz bólshekterdi ýirenuge bir aptada shamamyz kelmedi.

– Qiyn oqushy eken.

– Shekaradaghy jaghday qalay?

– Jaghday qiyn bolyp túr. Saltannyng shaghyn kóshi Qytaygha ótip ketipti.

– Komarov bile me?

– Bilmegende she. Uystap shashyn júlyp otyr. Ortalyqtan kómek súrady. Kórshiles Narynqol zastavasynda da osynday jaghday, júrt Qazaqstannan qashyp jatyr. Sondyqtan da, nendey oqighalar bolaryn kýtersin.

Chernenko búdan keyingi jyldary sóilemes búryn jinalys, otyrys ótkizerde múqiyat dayyndyq jasauymen býkil әriptesterin tastayaqtay qaghystyryp, silikpesin shygharyp, dýrliktirip jiberetin.

Osylay qaghazgha qarap mәtindi týgel oqyp shyghudy keyin Brejnevke de júqtyrdy. Bara-bara Brejnevting ózi partiyalastaryna bәrin eske týsirip túratyn qaghazsyz sóileulerine tiym saldy.

– Sen naghyp birtýrli K.U.Cher dep qol qoyasyn?, – dep súradym men birkýni sabaq ýstinde Konstantinnen.

– Búl yaghny … Men mening atym… jónim Konstantin Ustinovich. Auyldyq jerde… әkesining atymen qúrmetteydi emes pe. Meyli meni … búlay syilap jýrsin.

– Isine qaray qúrmetteydi ghoy.

– Men eshkimnen kem emespin. Jaqsy atamyn … Mine …

– OGPU-de, ol jerde sen de adamdardy attyng ba?

Kucher tyjyryna qaldy.

– Revolusiya jaularyn talqandauda qolymyz tastay qatty boluy kerek, – dep kekeshtenbey, mýdirmey aityp saldy.

Ol býkil otryadqa qalay atatyndyghyn da dәleldedi. Jarkentting eskadrony bizge qaytadan shapqylap jetip keldi.

– Ne bolyp jatyr?, – dep Leshka Konovalovtan súradym.

– Erteng Sadyrbaevtyng kóshi Qytaygha qaray ótetin siyaqty ghoy. Olar osy aradan bir kýndik jerde eken.

– Kóp adam ba?

– Kóp. Alty jýzdey. Tek qana qoyynyng ózi eki myngha juyq, eki jýz be, ýsh jýzdey me jylqysy bar.

– Lesha, shyndyghynda osynyng bәrin ol elden tonap alghany ma?

– Joq, ә. Qazaqstandaghy qonys auatyn eng iri kósh. Sadyrbaev eshqashan da bandit bolmaghan, talan-tarajben ainalyspaghan, jas kezining ózinde eki ru elding basyn qosqan myqty qazaqtyng biri, ony myna jerde jan alqymgha alghannan keyin ótpek.

– Biz endi olardy atamyz ba?

– Bilmeymin, olardy shekaradan alystata quyp tastau kerek qoy. Mýmkin aspangha atatyn shygharmyz.

Týn ishinde býkil shekarashylar zastavy ayaghynan tik túrdy, Jarkent eskadronyn kóshti toqtatugha júmsady. Biz Qorghas ózenine qúighan, qazir qúrghap qalghan búrynghy Sandyrqos ózenining jaghasynda tosqauyl jasadyq. Búdan sәl alysyraqta qúm tóbelerding astyna Jarkent eskadrony jasyryndy. Tang erteng kýn shyghar aldynda bizge qaray jyljyp kele jatqan qaraqúrymday otar-otar qoydy, jylqyny, basqa da maldardy kórdik.

– Lesha, al adamdary qayda?, – dedim men vintovkanyng dýmin ysyryp qoyyp.

– Sadyrbaev ta ailaker ghoy, mýmkin kiyiz ýilerin ózenning ong jaq saghasyna qaray jibergen boluy kerek. Búl әrtýrli jaghdaygha qaray qalay – qalay emes dep istegen aldaqartu ailasy, eger olardy osy jerde kýtip túrghan bolsa, onda onyng qaptaghan malyn toqtatugha shekarashylar barlyq kýshin osynda júmsaydy, al, ózi osy mezette basqa jerden óte shyqpaq.

– Komarov búny týsine me?

– Men qaydan bileyin. Ol múnda jaqynda keldi jәne dalanyng jaghdayyn bilmeydi.

Otardyng aldynghy legi ýsh jýz metrge deyin jaqyndap qaldy. Osy kezde siyrek ornalasqan bizding jauyngerlerding aldynghy shebine qolynda nagany bar Komarov ytqyp shyqty.

– Jigitter maldardy atyndar, olardy qalay bolsa da ýrkitip jiberu kerek, atyndar!

Biz lyqsyp kele jatqan tiri tolqyndy atqylay bastadyq. Tipti kózdeuding de keregi joq edi, barlyq oqtar óz nysanasyn tauyp jatty. Bayghús qoylar yrshyp baryp, qúlap, qúmda aunap qaldy. Al, olardyng óligining ýstin kelesi toby bastyrmalap, taptap ótip jatyr.

Aspangha kóterilgen qong shannan malshylar da, itter de kórinbedi.

– Serega túr ornynnan, – dep Konovalov aighay saldy. Áytpese, olar seni taptap ketedi.

Men jan-jaghyma qaradym. Býkil otryad týregep túryp bayghús qoylardy atqylap qyrghyndauda.

– Saytan alghyr, búlardyng serkesi qayda, sony atyp óltiru kerek, – dep Konovalov baqyryp túr.

Búlardy qyryp tastau kerek boldy. Bizge Jarkent eskadrony kómekke keldi. Olar bir býiirden shygha salyp, otargha kelip úryndy da, olardy birden ongha qaray yghystyrdy. Attylar qylyshpen kәnigi qasapshylarday aqymaq qoylardyng basyn dopsha domalatty. Bizge bir jiyrma metrdey jer qalghanda qoylar túmsyqtaryn bir – birining bauyryna tyghyp úilyghysyp túryp qaldy.

– Qúdaygha shýkir serkeni óltirdik, – dedi Lesha vintovkasyn iyghyna asyp jatyp.

Osy kezde biz ong jaghymyzdan tyrsyldaghan pulemet dybysyn estidik.

– Al men saghan ne aittym, – dep ter basqan betin maghan búrghan Konovalov. – Sadyrbaev adamdaryn basqa jaqpen alyp ótip barady.

– Atshylar, attardy әkelinder!, – dep baqyryp jýr Komarov. – Barlyghyng atqa qonyndar!

Biz saqyldaghan pulemet dausy shyghyp jatqan ózenning ong jaq qabaghyna qaray shaba jóneldik. Otryad tóbe basyna kóterilip shyghyp, toqtay qaldyq. Kóz aldymyzgha jantýrshigerlik kórinis keldi. Balalargha, shaldar men әielderge lyq toly kiyiz ýy artqan, qaruly, salt atty er adamdar kýzetken keruen qúm tóbelerden qúrghap qalghan ózenning tabanyna týsken kezde biyik qúm shaghyldyng ýstine ornalasqan pulemetting jaughan oghyna tap boldy. Búl keremet pulemetshi edi. Oq tiygen attar, enbektep shynghyrghan әielderdin, shyryldaghan balalar men ókirip qarghys jaudyrghan er adamdardyng kýnirengenderi estilip túr. Olardyng ishindegi qarulanghan bes adam óz tuystaryn qorghamaq bolyp atysugha ynghaylanghanymen atqyshtyng dәl atqan oghynan qúlap jatty. Pulemetshi eshkimdi ayaytyn emes. Mine ózinen kishkentay inisin qorghashtaghan qarshaday qyzgha oq tiyip qúlady, әne, qúlaghan qostyng artyn panalaghan kempirge tiydi. Áne … alayda. Qalyng maldyng ortasyn búza-jara artqy jaghymyzdan atyp shyqqan Jarkent eskadrony toqtap qalghan kóshke úmtyldy. Naghyz qyrghyn osyndan keyin bastaldy. Áskerler tiri qalghandardyng bәrin turay bastady.

– Petrov! – dep, aiqay saldy, nege ekenin qaydan otryadtyng bastyghy. – Chernenkogha shap, dereu atudy dogharsyn, әitpese ózderimizdikin mayyp qylady.

Men ýlken qúm tóbege qaray zymyray jóneldim. Dónning dәl tóbesinde pulemetting artynda Kucher men Vanika jatyr. Pulementting únghysynyng qyzghandyghy sondaylyq, qaptamasynyng tyghyny atylyp ketip, bu qaynaghan shәinekten shyqqanday ysqyryp jatyr, ainalasy tolghan oqtyng jezi, oghy tausylghan eki qorap bos jatyr. Pulemetshilerding artqy jaghynan kelip, attan qarghyp týsip lentany berip jatqan Vanikanyng gimnasterkasynyng jelkesinen ústap qúmgha qaray laqtyryp jiberdim. Ol auzyn ashyp alqymynan dem alyp, týk úqpay maghan qaraydy. Endi kezek Chernenkogha keldi. Múnyng «Maksiym» pulemetining tútqasyna qolynyng sausaqtarynyng jabysyp qalghandyghy sonsha bileginen shauyp tastap ajyratugha bolatynday. Men onyng betinen ayaghymmen bir teptim. Pulemetting ýni shyqpay qaldy.

Shalqaya qúlaghan Kucher tizerlep otyra qalyp maghan kektene qarady, kózining astyndaghy etik tiygen jer qantalap betine jayyla bastapty.

– Sen, siyaqty gidrany, – dep ysylday sóilep mauzerine qol sozdy.

Dәl sol sәtte qatty tepkenim sonshalyq kóterilip baryp, qúmgha eki-ýsh ret aunap týsti de, úzynynan kósile súlq jatyp qaldy. Men artyma qaradym. Eskadron men bizding jigitter qan-qasapty toqtatypty.

Konovalov abyrjyp tósekte otyr.

– Serega, týsinesing be, ol mening kózimshe qyzdy qaq bóldi.

– Kim?

– Eskandrondyq.

– Al sen ózin… bireu-mireudi óltirding be?

– Joq, qolym barmady. Qostyng janynan әri shauyp, beri shauyp óttim, biraq kóz aldymnan mine… Búl… Qyz bala jәne qaq bólip shauyp tastau degen…

– Lesha, tynyshtalghyn. Myna biz kórgen súmdyq… esinde me sen maghan ne degenin… ýndeme. Endi búl turaly lәm demeuimiz kerek. Bireu esiki etigimen tarsyldatty da, bizge shaqyrushy keldi.

– Ey dostar, bastyq ekeuindi de shaqyryp jatyr.

– Bastaldy, – dep kýnk ete týsken Leshka. – Serega, jýr barayyq, – dedi.

Kensede sol bayaghysynday terezening aldyndaghy taqtaygha Chernenko qonjiypty. Onyng isip ketken betining ong jaghy týgeldey qyp-qyzyl, kózi mýldem kórinbeydi. Bastyqtyng óni súrlanyp, stoldyng basynda qaghaz oqyp otyr.

– Mә, saghan. Petrov. Sening ýstinnen ózining joldasyndy, shekaradaghy Qorghas zastavasynyng jauyngeri K.U.Chernenkony soqqygha jyqqandyghyng turaly aryz týsti.

– Raportta sen kapitalisterge jaqtasa otyryp tap jaularyn joida jýrgizip jatqan Kenes ókimetining býtkil júmysyn joqqa shygharghandyghyn aitylghan.

Mine, saytan alghyr. Oqytamyn dep sau basyma saqina tilep alghanymdy qarashy. Jәne qanday sózderdi tauyp jazghan «jaqtasu», «joqqa shygharu».

– Men sizding bergen búiryghynyzgha sәikes onyng túmsyghynan úrdym. Kensede qúlaqqa úrghan tanaday tynyshtyq ornady. Ýiding tóbesinde úshyp jýrgen shybyndardyng yzynynyng qatty estilgendigi sonday, biz qúddy parovozda kele jatqanday boldyq.

– Men be? Men be? – degende bastyq qyp-qyzyl bolyp jarylyp kete jazdady.

– Siz ghoy maghan ózimizding adamdardy týgel atyp tastamas ýshin Chernenkony qoydyr dep búiryq bergen. Men toqtatpaq bolyp qansha tyryssamda, qolyn pulemetten ajyratugha shamam kelmedi. Sondyqtan da bir-eki ret qoyyp-qoyyp qalugha tura keldi.

Art jaghymda bәtenkening tyqylynan son, esikting sart etkeni estildi. Bastyq maghan qaharlana qarap túr.

– Joghal, onbaghan.

Jarty saghattan keyin Leshka keldi.

– Ne boldy?, – dep aldynan jýgirip shyqtym.

– Búdan bylay naryadtyng jetekshisi men bolmaymyn. Alyp tastady. Ol az bolghanday biraz uaqyttan song әskerden bosatady. Eki aptadan keyin Qazangha qaytamyn.

– Múny, Komarovtyng ózi aitty ma?

Sen shyghyp ketkennen song tipti qútyryndy.

– Men ózimning mindetime dúrys qaramaytyndyghym turaly raport qúrastyrypty. Áueli, keyingi kezdegi qandy qyrghynda birde-bir qazaqqa tiyispegenime deyin bәrin bayqapty, silimtik. Súmdyq qanday sózderdi estimedim desenshi. Al sen jaraysyn. Sen oghan Kucherding kózinshe… Endi ekeuining arasy it pen mysyqtay bolady.

– Áy, qaydam. Ol ekeuining de qoly qangha boyalghan. Bir joly sabaq ýstinde Kucher Komarov ekeui OGPU-de (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) birge bolghandyghyn jәne ol jerde ne istegenderin aitqanda… oibay, súmdyq… aitpa.

Chernenko partiyagha ótuge ótinish berdi. Zastavta osyghan baylanysty ashyq partiya jiyny. Zastavta ózimiz bar joghy bes kommunist edik. Kucherge otryadtyng bastyghy men sharuashylyq jónindegi mengerushi senim bildiripti. Biz Komarovtyng sózin dalada otyryp tyndaudamyz.

– …Chernenko joldas ózin úrysta óte jaqsy kórsetti. Onyng dәl atqan oghynan ondaghan, jýzdegen jaular jer jastandy. Osynyng arqasynda, biz Sadyrbaevtyng ataqty bandasyn tosyp alyp, tas-talqanyn shyghardyq, әskery basshylyq jauynger Chernenkogha alghys jariyalay otyryp, ony VKP (b) qataryna alugha úsynys jasap otyr.

– Sadyrbaev bandit emes…

– Birden tynyshtyq ornady.

– Kim aitty?

– Men.

Óni qúp-qu bolyp Leshka jerden kóterildi.

– Men búrynnan osyndamyn jәne osydan alty jyl búryn eng songhy basmashy Aqbay baydyng bandasyn talqandaghannan beri barlyq kóshpelilerdi tanimyn. Sadyrbaev momyn qazaq, ol ózining ata-babasynyng ejelgi saltymen jaqsy jayylym izdep shekaradan ary-beri talay ret ótip jýr.

Sadyrbaev auyldardy, eldi mekenderge, poselkelerge shabuyl jasapty degendi eshbir ókimet oryndary rastamaydy, sonday-aq qaraqshylyqpen, talau-tonaushylyqpen ainalysty degendi de eshkim qúptamaydy. Endeshe shekaradaghy bolghan oqighany beybit halyqty qan-qasap etip qyru dep ataugha bolady.

Týregep túrghan Konovalov Chernenko men prezidiumgha taysalmay qarady. Aynala tym-tyrys.

– Boldy, boldy, boldy, – bastyqtyng dauysy tynyshtyqty búzyp jiberdi. – Jauynger Konovalov, siz ne aityp túrsyz? Sizding joldastarynyzgha oq atyp, olardyng ómirine qater tóndirdi, al, siz, myna jerde úrys bolmady dep ony joqqa shygharudasyz. Sizding ýgit-nasihatynyz maghan kesirin tiygizude. Men mәseleni bylay qoyamyn. Biz qashangha deyin tәrtipsiz jәne búlghaqtaghan shekarashy jauyngerlerding qylyghyna tózemiz. Mening jauynger serikterim, men búl mәseleni jinalystyng kýn tәrtibine qoyghym keledi.

Osy mezette lagerlerdegi tútqyndargha shamadan tys qatygezdik kórsetkeni ýshin OGPU-den (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) zastavqa jiberilgen kazak Nechuvaylo ornynan túrdy.

– Mening aitayyn degenim mynau. Eger nәjis jerde jatsa bәribir onyng iyisi shyghyp jatady. IYisi shyqpas ýshin ony tereng qazyp, kómip tastau kerek. Konoval men onyng dosy Petrov osynda ylghy túnyghymyzdy laylap, bir nәrseni býldiredi de, jýredi. Bilgishtigin qaray kór múnyn… óte aqyldy siyaqty. Mine maghan, myna Konovalov jaqtap túrghandardyng oghy tiyip ólip qala jazdadym.

Nechuvaylo galiyfesine qolyn tyghyp jiberip tesikten sausaqtaryn tarbayta shygharyp bәrine kórsetti.

– Mine, men osyny aittym túrmyn, – dep qoydy bәleket kazak. – Ol bizding otryadtyng arasynda bolmauy kerek jәne bizding bólimshedegiler ony shekara zastavasynan shygharyp tastauyn talap etip otyr. Al Kucher turaly әngime qozghasam, keshirim ótinem jauynger Chernenko. Mine, ol naghyz jigit, ana silimtikterdi … Olargha sol kerek.

Sodan bastaldy deysin. Júrttyng bәri Leshkany baqyryp-shaqyryp balaghattay jóneldi, bylapyt sózderining bir úshy maghan da tiyip jatyr.

– Toqta!, – dep barq ete týsti Komarov. – Bәri týsinikti. Mineky búqaranyng sayasy sanasy neni bildiretini. Konovalov, men siz jóninde ózim bir sheshim shygharam. Al, jauynger Chernenko jóninde qalay?

– Qabyldansyn. – dep du ete týsti otryadtaghylardyng kópshiligi.

– Jaqsy. Joldas Chernenko sizdi partiyamyzdyng qataryna ýmitker bolyp qabyldanuynyzben qúttyqtaymyz. Kenes ókimeti jasasyn! Úly Stalin jasasyn!

Bәri oryndarynan túryp aighaylay jóneldi… Sonymen jinalys ayaqtaldy.

Bir kýnnen keyin zastavqa OGPU-ding uәkili keldi. Konovalovty kensege shaqyryp alyp, ýsh saghat boyy tergeuge aldy. Leshka bop-boz bolyp, aruaqtay agharyp shyqty.

– Seni shaqyryp jatyr.

– Meni me?

– Seni.

– Qalay bolyp jatyr?

– Qúrysyn.

Uәkil bastyqtyng ýstelinde otyr.

– Otyrynyz, Petrov, – dep maghan oryndyqty núsqady. – Mening kóp uaqytym joq, sondyqtan da ne bilesiz, maghan bәrin aitynyz.

Ol ýndemeydi, men de dymymdy shygharmay otyrmyn.

– Sen ne kerensing be? Men osy arada Konovalov ekeuinning qanday kontrrevolusiyalyq әreket jýrgizgenderindi aityp ber deymin.

– Onday nәrse oiyma týspey túr.

– Chernenkony ne ýshin úrdyn?

– Otryad komandiyrining búirymen.

– Ótirik aitpa. Sen ony jek kóresin, onymen qoymay aramdyghyng sol, búl iske ózinning komandiyrindi de aralastyryp túrsyn.

– Maghan býkil otryadtyng aldynda komandir búiryq berdi, – dep men de boy bermey qoydym.

– Sen әueli otryadtyng jauyngerlerimen sabaq ýstinde újymdastyru jәne bizding partiyanyng qyzmeti turaly mensinbey, qalay bolsa solay sóilegenindi kommunist Chernenko kórsetip otyr.

– Ol әli de búl jerde eshtene úqpaghan ghoy, yaghny men ony nashar oqytyppyn.

– Búl neni bildiredi?

– Chernenkoda tauyqtyng miynday my joq, sauatsyz ghoy. Men ony orys tilining negizin ýiretuge tyrysqanymmen septikterdi shatastyrudaghy qabiletsizdigi kez-kelgen tergeushi biledi, saytan alghyrdy.

– Sen aqylgóisime, qarashy septikterdi oilap tapqanyn, ol az bolghanday mening aldymda zastavtyng eng jaqsy eki adamynyng abyroyyn airanday tógip otyrsyn. Sen ózing bir onbaghan ekensin. Joghalt kózindi!

Leshka sol kýni-aq uәkilmen birge ortalyqqa ketti. Kucher qyzmet satysynda bas ainalatynday tez kóterildi. Partiya mýsheligine ýmitker bola jýrip, zastavtyng partiya úiymynyng jetekshiligine bekitildi. Oghan shaghyn ýy bólindi de osy jerde qyzu júmys bastaldy. Kostya dayyndaldy. Jinalystargha, bayandamalargha, esep beruge dayyndaldy. Onyng taghylarday enbekqorlyghy tilining tóselgendiginen ghana emes, sonymen qatar bayandamalar men el aldyndaghy sóilegen sózderining de bir jýiege kelgendiginen kórindi. Ol endi kez-kelgen súraqqa dәiek sózderdi keltirip sogha beretin boldy. Men, keyde onyng basyn ýlkendi-kishili kósemderding dәiek sózderimen jәne gazetterding alghysózimen tyghyndalghan sonday bir qúbyjyqqa úqsatatynmyn. Chernenko kózge týse bastady. Onyng jogharghy jaqqa jibergen esepteri jaqsy baghasyn aldy.

Al bizder búrynghyday jabayy taypalargha qonys audarghandargha t.b. úrys salyp jýrdik. Al, sol kýni barlyghymyzdy dabyl qaghyp túrghyzyp aldy. Sodan song Shonjynyng tau bókterine qaray kezekti toruyl qoygha shaba jóneldik.

Attardy shaghyn qyrattyng astyrtyna jiberdik te, ystyq jalyny lapyldap betke úryp túrghan tastaqqa jer bauyrlap jata kettik. Bir saghattay uaqyt ótti, jym-jyrt tynyshtyq, kózim ilinip ketipti. Kýtpegen jerden arbanyng syqyry, ayaqtyng tyrpyly at túyaghynyng tyqyly men dabyr-dúbyr sóilegenderding shuyly estildi.

Tastyng tasasynda bas-baghyp jatyp kiygen últtyq kiyimderine qarap kele jatqandardyng dýngender ekenin aiyrdym. Qazaqstandaghy Goloshekinning qoldan úiymdastyrghan asharshylyghynan qashyp qútylu ýshin, kir-kir bolyp, shoqpyt-shoqpyt kiyingen, ynyrshaghy shyqqan aryq mәstekke shekken arbagha ýi-ishining mardymsyz búiymdary men auru – syrqauly balalaryn tiyep alyp arghy betke (Qytaygha) qashyp bara jatqan dýngenderding kedey-kepshikteri edi. Zastavtyng bastyghy joldyng ortasyna shyqty.

– Ei, toqta! – dep aldynda kele jatqan bir bayqúsqa aiqay saldy. Adamdardyng lyqsyghan nópiri Komarovty basyp kete jazdap baryp shyp toqtady. Art jaqtan kelip janadan qosylghan erler men әielder, balalar bәri amaldary qúryp sileyip túryp qaldy.

– Dýngender, – dep bastady Komarov. – Sender Kenes respublikasynyng qúramynda bolghannan keyin, bizding elding azamattary retinde tәrtibi men zandaryna baghynyp ómir sýruge tiyissinder. Búdan ary qaray shekara, kimning ótuge qúqyghy joq, solardyng bәrine jabyq, qane, beybit jolmen shesheyik. Keri qaytyndar, sender qaytyp barghan jana jerlerinde jana ómir bastaysyndar.

– Bastyq, ótkizsenizshi. Qalyng tobyr talasa-tarmasa shala-sharpy oryssha sóilep, kýnirene dauys sala bastady. Art jaghymyzda ashtyq- jalanashtyq balalar ólip jatyr, biz de ólemiz ghoy.

– Joq, ótkizbeymin. Artqa qaytyndar.

Bayghús dýngender ólimge bas tikkendey sileyip túr, eshkim tyrs etip qimyldamady.

– Eger qazir ketpesender, men atugha búiryq beremin…

Biraq eshkim bylq etpedi. Búrynghyday jym-jyrt.

– Olay bolsa, ólmesender ómirem qabyndar.

Bastyq búrylyp qatarlasyp túrghan saptyng artyna shyghyp ketti.

– Tyndandar! Atyndar!

Gýrsildegen atys ýnine zastavtyng jana bolghan partorgining pulemeti qosylyp múqiyat júmys istey jóneldi. Men búl adamdardyng qalay ólgenderine qayran qaldym. Olardy atyp óltirip jatsada, qozghalmay, ýnsiz túrdy. Eshqaysysy qashpady, jerge de jata ketpedi, tastardyn, arbalardyng artyna da tyghylmady, balalar, ýlkender tipti, mәstek attarda tyrp etpey, ózderining ajalyn selt etpey kýtip aldy. Al pulemet bolsa atqylap jatyr, atqylap jatyr…

Men úshyp túrdym.

– Jigitter esterindi jiyndar, – dep betimdi shepte jatqandargha búrugha tyrysqanym sol-aq eken, dәl osy sәtte býiirimdi bir nәrse solq etkizdi.

Zәrin tóge jymighan kazak Nechuvoylo maghan vintovkasynyng únghysyn basqa jaqqa qaray búra qoyghanday bolyp kórindi. Kóz aldymdaghynyng bәri qarauytyp ketti de, jerge súlap týstim.

Zastavtyng felidsheri ishtegi túryp qalghan oqty aludan bas tartty da, jaramdy maqtamen tyghyndap, sarghayghan bintpen ishimdi orap-tanyp berip alghashqy kómegin kórsetken boldy.

– Seni, kógershinim, jarqynym, ortalyqtaghy auruhanagha jiberu kerek, búl jerde kómek kórsetuge dәrmensizbin.

– Sondaylyq qauipti me?

Felidsher mingirlep túr.

– Jalpy ishten jaralanu, jaghymdy nәrse emes. Áyteuir ishinning bir jerinde túr. Ol onbaghan oq ainalasyna ne istedi, saytan bile me?

Komarov maghan enkeyip kelip ýnile qarady.

– Petrov, ózindi qalay sezinesin?

– Qúryp ketsin.

– Maghan felidsher bәrin aitty, seni endi Jarkenttegi auruhanagha jiberem.

– Jaqsy.

– Alyp barugha Chernenkony beremin. Ony ortalyqqa partiya júmysyna auystyrdy. Olay bolsa, ghafu et.

Otryadtan basqa eshkim menimen qoshtaspady. Jýk arbanyng syqyry mazany ketirdi. Júrtqa әigili baltyr oraghyshymen jәne myqynyna týsken mauzeri salbyraghan Chernenko attardy aidap qatar jýrip kele jatyr.

– Kucher… sen dýngenderdi nege sonshama?… – dep súradym men odan.

– Men saghan Kucher emespin. Sen búl laqap esimdi tasta… Al bandylardyng kózin qúrtu kerek.

– Búl kele jatqandar ónkey jarly – jaqybaylar edi ghoy, osylardyng jarqyn ómiri ýshin aqtarmen, polyak pandarymen talay-talay qúrbandyqtargha bardyq emes pe?

– Biz … kommunizm ýshin. Kim-kim ony ornatqysy kelmese, bәrin jaypap tastau kerek. Bizding qoghamda taptyq kýres bәsendemeydi, sondyqtan da biz ýnemi qyraghy boluymyz qajet.

Qúdayym-au, mynau ne dep ketti. Ylghy gazetterding alghysózinen alynghan dýniyeler. Al Kucher shyn mәninde de ketti deysin…

– Mine, sen mysaly qyraghylyghyndy joghalttyn, bizding aramyzgha úrlanyp kirip alghan tynshygha senip qaldyn. Jaular qalghymaydy. Troskister, buharinshilder ….

Búl kim turaly aityp túr? Leshka jayly ma? Myna súrqiyalar oghan ne istedi eken?

– Sen, Konovalov turaly aityp túrsyng ba? – dep bólip jiberdim.

– IYә, ol bәrin moyyndady… sottaldy.

– Ony qaydan bilesin?

Ishim qatty auyryp ketti. Kucherding sóilegen sózderi kýngirlep әldeqaydan estilip jatqanday.

– Partiya bәrin biluge tiyis. Búqara halyqty tek partiya ghana bastaydy…

Men esimnen tanyp qaldym.

Kucher meni Jarkentke óte qiyn jaghdayda jetkizdi. Jýk arbany auruhananyng aulasyna qoya salypty da, ózi aqyryn ghana jylystay jónelgen. Maghan operasiya jasalynyp, tórt ay emdelgennen son, dәrigerlik komissiya әskery qyzmetke jaramsyz dep tapty.

1979 jyl.

…Men zeynetke shyqqaly kóp boldy, jetpiske de kelip qaldym…

Tamyz aiynyng basynda memlekettik qauipsizdik komiytetinen ýige telefon soghylyp, búrynghy ótken ómiriniz jayly sóileseyik dep ózderine kelip ketuimdi ótindi. Kәdimgi preziydent siyaqty esikting aldyna qara volgany kóldeneng tartyp, otyrghyzyp basqarmagha jetkizip saldy. Bir bótelke koniyagi men úsaq buterbrodtary bar jasandau general-leytenant óte jaqsy qarsy aldy.

Ekeuimiz Moldaviyadaghy egis nauqanynyng barysy, aua rayy, mening songhy shyqqan kitaptarym turaly sóilesip otyrghanmyzben týiindi mәselening әli alda ekenin sezip otyrdym.

– Siz ózinizding jastyq shaghynyz turaly eshtene jazbadynyz ba?, – dep qaldy kenetten general. – Otyzynshy jyldary bizding shekaramyzdy әrtýrli bandalardan qorghap túrghandarynyzdy eske týsirgeniniz jaqsy bolar edi.

– Ótkendi qazbalaudyng qajeti bar ma? Búl turaly basqa avtorlar ondaghan kitaptar jazdy ghoy.

– Biraq ta siz tikeley qatysushy emessiz be jәne solardyng bәrine óz kózqarasynyz bar.

– Osy kózqaras ghoy meni GULAG-tyng (Memlekettik lageriler basqarmasy) lagerine aparghan. Sizding búrynghy OGPU-leriniz (Erekshe memlekettik sayasy basqarma) onnan-múnnan qúrap is qozghaugha tyrysty.

– Sizdi kinәsiz dep tauyp bayaghyda aqtady. Ol bir ýreyli kezeng boldy ghoy. Qane, odan da Qorghastaghy oqighalargha oralayyqshy. Ol jerde ne boldy? Joldastarynyzben aralarynyzdaghy dau nening saldarynan tuyndap edi? Jәne sol kezde aralarynyzda joldas Chernenko bolghan siyaqty ma….

– Boldy. Shyndyqty bilginiz kele me?

– Keledi.

– Onda tynday beriniz. Eng songhy basmashylardyng bandalaryn talqandaghan jiyrma tórtinshi jyldan keyin shekarany tek kontrabandister men qonys audarushylar ghana búzdy…

Men goloshekindik qyrghynnyng ashtyq qysqan adamdar men kóshpeli halyqty shekara asyp aua qashugha mәjbýr etkendigin, olardy qalay oqpen qarsy alghandyghymyzdy býge-shigesine deyin qaldyrmay әngimelep berdim.

Osy súmdyq taghylyqqa, myndaghan beykýnә adamdardy qyrugha qatysqan zastavtyng jauyngerlerining qanday ról oinaghanyna deyin aityp berdim.

Jarkent eskadrony Chernenko turaly, ony qalay oqytqanymdy jәne soqqygha jyqqanymdy, Almatydaghy, Irkutsk týbindegi lagerlerde jәne Kishiynevtegi kezdesuimiz turaly әngimeledim.

– Olay bolsa, osy adam qyrghynynda eng belsendi ról atqarghan Kucher boldy ghoy?

– Siz qalay dediniz ? Kucher?

– IYә, Kucher. Ony jogharghy jaqtaghylar, Kremlidegiler degenim ghoy, bәri solay ataydy.

– Meninshe, eng alghash biz ataghan shygharmyz degemin. IYә, naghyz belsendi ról oinaghan sonyng ózi. Mergen atqysh edi, súmyray.

– Al onyng ómirbayanynda múnyng biri de kórsetilmegen.

– Siz ne aityp túrsyz? Shynymen jasyryp qalghan ba?

– Solay tәrizdi. Mende Ortalyq Komiytetting mýshelerining tolyqtay barlyq ómirbayandary jazylghan, arnayy shygharylghan broshurasy bar.

– Onda búl jóninde ne jazylypty?

– Mine oqiyn; 1929 j Qyzyl Armiya qataryna kirdim, әskery qyzmetim ayaqtalghan son, Novoselovsk jәne Uyarsk audandyq partiya komiytetterinde ýgit jәne nasihat bólimining mengerushisi…

– Mýmkin emes. Ol Armiya qatarynda bolghan joq. Chernenko OGPU-da (Erekshe Memlekettik sayasy basqarma) qyzmet etti. Ol azday ony ayaqtamay jatyp, jana júmysqa auystyryldy. Sodan keyin búl qalay bolghany….. Ol kezde qyzmet etu eki jyl emes edi ghoy, al, myna jerde mýldem kórsetilmegen.

– Myna ýzindi tipti bólek. 1941-1943 jyldary Krosnoyarsk ólkesining partiya komiytetining hatshysy, 1945-1948 jyldardan bastap Penza oblystyq partiya komiytetinin… Bir nәrseni bayqadynyz ba?

– IYә. Múnda 1944-1945 jyldardaghy mәlimetter kórsetilmegen.

– Ras aitasyz. Shamasy oghan GULAG-tardaghy (Memlekettik lageriler basqarmasy) tәrbie júmysymen ainalysqan jyldary únamaghan shyghar.

– Netken súmpayy.

– Úryspanyz. Maghan sizben sóileskennen keyin kóp nәrse aiqyndala týsti. Sizben bolghan tarihy jaghdaygha joldas Andropov óte qyzyghushylyq tanytyp otyr.

– Nelikten?

– Sebep bireu-aq. Qazir Chernenko joldas Leonid Iliich Brejnevten keyingi memlekettegi ekinshi adam jәne Chernenko joldasqa taza ómirbayan auaday qajet.

– Siz ne dediniz? Siz bas hatshynyng ornyn menzep túrghan joqsyz ba?

– Túspaldap túrmyn. Bәri de mýmkin. Biraq biylikting shynyna jetu ýshin oghan kir keltirushilerdi qúrtu kerek. Solay emes pe?

– Búl ghoy endi jiyirkenishti nәrse.

– Búl әli eshtene emes. Bizge belgili mәlimet boyynsha ol bas hatshynyng bajasy general K.-dan qalay desem eken… qysqasy sizding kózinizdi qúrtudy súraghan.

– General K. qay jerde qyzmet isteydi.

– Bizde, KGB-da (Memlekettik qauipsizdik komiyteti) Andropovtyng orynbasary.

Mening mynaday nәrselerdi estigennen keyin basym ainalyp ketti.

– Týk týsinsem búiyrmasyn.

Mening súhbattasym kýlip qoydy.

– Bizding de óz qúpiyamyz, pәleqorlarymyzben jәne әrtýrli oryndaushylarymyz ishimizde. Andropov joldas ta Ortalyq komiytetting mýshesi Chernenkonyng jaman qylyqtaryn biletin kuәgerlerding joghalyp ketpeuin qalap otyr. Sondyqtan da men sizben kezdesip otyrmyn.

– Siz nemene meni jasyryp qoyasyz ba?

– Joq. Qayta kerisinshe sizdi qazirgi Qorghas zastavasyna baryp qaytugha, búrynghy bolghan jerinizding jәi-kýiin kórip qaytsyn dep, jolsapargha baryp keler dep úsynys jasap otyrmyz. Jastyq shaghynyzdy eske týsirip, ol jerdegi shekarashylardyng jana buynynyng qazir qalay ómir sýrip jatqanyn óz kózinizben kóriniz.

– Naqty aitqanda búl ne ýshin kerek?

– Ortalyq komiytette Qorghas zastavasyn Enbek qyzyl Tu ordenimen marapattau turaly úsynys tuypty. Chernenko osyny jeke ózi oryndaghysy keledi.

– Biraq, búl myndaghan zastavtardyng ishindegi typ-tynysh, basqalardan erekshe kózge týsetin eshtenesi joq jay zastavtardyng biri ghoy, tek qana 1924 jyldargha deyingisi bolmasa, odan keyingisi tek qana jeksúryndyq.

– Joghary jaqtaghylardyng ózderining de jaghympazdary jetip jatyr, yqpaldy adamgha jaghymdy bir nәrse jasamaq bolyp jaramsaqtanghandary ghoy.

– Men sonda ol jerde onyng kónil-kýiin búzuym kerek qoy.

– Jaqsy bolar edi.

– Meninshe bireu aqylynan aljasqan bolu kerek. Ne Chernenko, ne bolmasa Ortalyq komiytettegilerding barlyghy. Áytpese, kópshilikke belgisiz qarapayym zastavty marapattaudy oilastyrudyng sondaylyq qajettiligi bar ma?

General qarqylgha basty.

– Shamasy bәri esinen aljasqan boluy kerek. Mine osy qorytyndy sheshimning týp negizin oqyp bereyin. Múnda bylay…myna jerin ótkizip jibereyik…mine: «Eng basty aiqyn nәrse. Eger de Qorghas zastavasy bolmasa elimizdegi eng iri partiyalyq memlekettik qayratkerdi almaghanday edik. Osy jerde ony partiyanyng qataryna qabyldap, partiya komiytetining hatshylyghyna saylady». Keremet jazylghan.

– IYә, zastavagha osy ýshin baryp keluge bolady. Ol kezde zastavta partiya úiymy bolmady, tek qana bes-aq kommunist edi.

– Olay bolsa, barasyz ghoy?

– Baramyn.

– Sizge qarajat beremiz.

– Sodan keyin sizding K. meni neghylmayma?

– Sodan song bәri ózgeredi. Alang bolmanyz, bara beriniz.

Suret: El Arna skriyni

Men zastavqa bezendiruding naghyz qyzyp túrghan kezinde keldim. Ýilerdi qaytadan janartypty. Kelgender kóretin jerlerding barlyghyn, shatyrlardy, qabyrghalardy, asfalittardy, aghashtardy, sharbaqtardy syrlap tastapty. Zastavtyng bastyghy mayor Ignatie menen birden at-tonyn ala qashty.

– Anau, mening sayasy júmys jónindegi orynbasarym, soghan jolyghynyz.

Jastau kapitan qysyla-qymtyryla qolymdy aldy.

– Mine kerek bolsa, zastavtyng qartang jauyngerin tapqandaryn. Al bizder barlyq úiymdargha, barlyq arhivterge súrau salghanbyz, tiri eshkim joq, biri qaytys boldy, biri qaza tapty degen habar aldyq. Sóitsek, qalay degende de sol jyldardaghy býkil qúramnan qalghan Ortalyq komiytetining mýshesi jauynger Chernenko joldas bar eken. Sizding familiyanyz kim?

– Lariyn.

Zastav komandiyrining sayasy júmys jónindegi orynbasary asyghys gazetterdi aqtarystyryp, tizimderge qarady.

– Keshiriniz biraq múnday kisi tizimderde joq.

– Men familiyamdy ózgertkenmin. Búryn Petrov edim.

– Petrov, Petrov, biraq Petrov bizdegi taqtagha altyn әriptermen jazylghan. Siz búl jerde… zastavta… basynyzdy qúrbandyqqa shalyp…

– Men jaralanghan edim. Tiri qaldym.

Sayasy júmys jónindegi orynbasar meni qorshaudyng shetine alyp keldi. Osyndaghy ýlken granit taqtagha jýrek shymyrlatatyn sózder jazylypty. «Múnda 1929-30 j. basmashy bandalarmen úrysta Qorghas zastavasynyng jauyngerleri qaza tapty». Odan әri bes familiya tizimge alynypty, ishinde men jәne Konovalov bar. Sonynda: «Erlerding danqy mәngi arta bersin!» dep jazylypty. Qayta Leshka Konovalovty qosqandary jaqsy bolypty. Ony OGPU-ding (Erekshe Memlekettik sayasy basqarma) týrmesinde azaptap óltirgenin kim esine alady, meyli, odan da osynda túrghany dúrys.

– Qalay bolar eken? – dep, ynyrsy qaldy sayasy júmys jónindegi orynbasar. Biz Chernenkonyng keluine qaray taqtany auystyryp ne bolmasa sizding atynyzdy óshirip ýlgere almaymyz ghoy.

– Eshtene istemey-aq qoyyndar, búryn qalay bolsa solay qaldyryndar. Men әiteuir bir kýn bolmasa, bir kýni ólemin ghoy, sonda osyndaghy elder esine alyp jýrsin.

– Jýriniz, men sizding ornalasatyn jayynyzdy kórseteyin.

Chernenko qaumalaghan nókerlerimen keldi. Orkestr oinap, әskeriyler sapyrylysyp jýgirip jýr. Qonaq 30-jyldary qaza tapqan jauyngerlerding aty-jónderi jazylghan taqtanyng janyna kelip, toqtap túryp aqparat qúraldary ýshin, kózining jasyn syghymdaghanday boldy.

– Qazir, joldas Chernenko, biz sizge tosynsyy jasaymyz, – dedi zastavtyng bastyghy mayor shattana kýlimsirep, ózi meni aldygha shygharyp jatyp.

– Petrov.

Konstantin Ustinovichting kózderinde abyrjulyq pen jek kórinishti sezimder týiise, qabattasa qaldy. Sodan keyin jýzderi ayanyshty keyip tanytyp, úmtylyp kelip bas salyp qúshaqtay aldy.

– Petrov, tiri ekensing ghoy.

– Qalyng jaqsy ma? Kucher, – dep qúlaghyna sybyr ettim.

Túla boyy dir etti de, ol da men siyaqty sybyr ete qaldy.

– Merekeni býldirmeshi ótinemin.

Chernenko ensesin tiktep aldy.

– Eski dostardy kezdestiru qanday ghaniybet. Jarqyn bolashaqqa jetu jolynda biz jýzdegen, myndaghan adamdardy joghalttyq. Degenmen de biz jendik. Men endi jalghyz emespin, endi biz ekeumiz, sonau qiyn-qystau uaqyttarda biz osynda tarihty jasadyq, soghan quanyshtymyn.

Taghyda ketti deysin…. Kucher mening qolymdy taghy da bir ret qysty da, sonyng keluine qaray shegelengen minbege qaray ketti.

Ol keshkilik ketuge jinaldy. Meni zastavtyng kensesine keluimdi ótinipti. Ýiding ishi ózgerip ketipti, keregeleri janghaq aghashy týsine әdemi etip boyalyp, terezelerine perde tútylghan, kreslo oryndyqtar, seyfting ózi qanday desenshi. Aytpaqshy sol stoldyng arghy jaghynda, Chernenko otyr. Bólmede ekeumizden basqa jan joq.

– Múnda otyr, – dep bastady Kucher, qolymen stoldyng janyndaghy kreslony núsqap. – Mening senimen sóileskim keledi. Menimen osy jerde qyzmet etken joldasym retinde qartayghan shaqtaghy qúrmetti demalysty úsynamyn.

– Ol neni bildiredi?

– Derbes zeynetaqy, Moskvadan pәter, joghary dәrejeli medisinalyq kýtim, arnayy sayajay.

– Múnday syi-siyapat nening qúrmetine?

– Osy jerde senimen birge bolghanym ýshin. Ekeumizding osy jerde kóptegen qolaysyzdyqtardy bastan ótkergenimiz ýshin.

Ol turasyn aitpasa da, men onyng kókeyinde ne túrghanyn týsindim. Kucher mening ýndemeuimdi qalaydy.

– Demek ymyralauymyzdyng auyzbastyryghy ghoy.

Chernenko ýn-týnsiz meni kózimen tesireye atyp otyr.

– Aytpaqshy, sen býgingi sózinde Jarkent OGPU-inde (Erekshe Memlekettik sayasy basqarma) óz erkinmen qyzmet etkenindi, al múnda tәrtip búzghanyng ýshin quyp jibergendigi jóninde tis jarmadyn. Nege jinalghandargha mening qyzmetim osy jerden bastaldy dep aittyn?

– Mening naghyz qyzmetim osy jerden bastaldy.

– Al, sen ózinning mauzerinmen qaraqúsynan atyp óltirgen myndaghan adamdardy qayda jiberemiz?

– Jalghan. Onday eshtene bolmady. Dәleling joq.

– Pәli, solay ma. Stepkany әskerden qashty dep atty. Komarovty 1954 jyly ýshtikting belsendi qatysushy dep atyp tastady. Qalghandary týgel ajaldarynan óldi, ne bolmasa sening jasyryn jazyp, jala japqan aryzynnan jalagha úshyrap, lagerler men týrmelerde azap tartty. Jarkentting arhiyvi órtenip ketti.

– Onday bolghan joq.

– Qonys audaryp, aua kóshkenderdi, aryp-ashqan dýngenderdi atu bolmady ma? Al, búlar boldy ma, bolmady ma?, – dep men de debeylep qoymadym.

– Barlyq qújattarda biz basmashylardyng bandysyn talqandadyq dep kórsetilgen, – dep mingirledi ol.

– Áy, bir jeksúrynsyn-au.

Onyng qymqyryp alghan erinderi bozaryp, doldanghan kózderi qantalap shýnireyip sharasynan shyghayyn dep túr.

– Sen әli ókinetin bolasyn.

– Ketshi-ey, ary.

Men ornymnan túryp esikke bet aldym.

Men Kishiynevqa qaytyp kele jatqan poezda kenet kupening esigi ashylyp, maghan Qorghas zastavasyna barugha úsynys jasaghan general basyn súqty. Kezbege úqsap kiyinip alghan ol shól dalanyng ystyghyna әbden kýiipti.

– Sergey Mihailovich sizdi bir sәtke bola ma?

Men oghan ilesip tamburgha shyqtym.

– Siz Chernenkonyng jer-jebirine әbden jettiniz.

– Siz ýide bizding aitqanymyzdyng bәrin estidiniz be?

– Áriyne. Siz onyng kónil-kýiin birjolata qúlazytyp kettiniz.

– Meni ne kýtip túr?

– IYә, Men osy ýshin men sizge keldim. Men qazir sizge bir adamdy tanystyramyn, ol kisi sizding kózinizge týspey kýzetetin bolady. Qasynyzdan kórseniz shoshyp ketip jýrmeniz.

– Yaghni, qastandyq jasau qaupi seyilmeydi ghoy?

– Joq.

– Mening tuysqandaryma kesiri tiymey me?

– Meninshe, joq siyaqty. Olar kuәgerler emes.

Bizding qasymyzgha aqsary shashty, kekilin bir jaghyna qaray qayyrghan myghym deneli jas jigit keldi.

– Mine, tanysyp qoyynyz, mynau – Kolya. Búl sizding kýzetshiniz. Kolya, búl – Sergey Mihailovich.

Biz qol alystyq.

– Sizderdi til tabysyp ketedi dep ýmittenemin. Siz meni keshiriniz, mening tez joghaluym kerek. Azdan son, týsemin. Kóriskenshe.

General kelesi vagongha ótip ketti. Men Kolyamen qaldym.

– Sergey Mihailovich, biz ekeumiz kelisip alayyq, eshqashan da, qanday jaghdayda bolsa da siz menimen tanystyghynyzdy moyyndamanyz. Manyzdy bir nәrse habarlaghynyz ne aitqynyz kelse, qalpaghynyzdy sәl kóterip qoysanyz jetkilikti. Ar jaghyn ózim retteymin.

– Jaqsy.

– Qajet bolsa, qazirde ekeumizding birge túrghanymyzdy kórmegeni jaqsy.

Biz qol qysyp qoshtastyq.

– Esinizde bolsyn men әrqashan janynyzdamyn, sondyqtan da kupenizge bara beriniz.

Biz taghy da qol alysyp qoshtastyq.

Arada eki ay ótti. Ózimning kýndelikti baghytym boyynsha boyymnyng qúrys-tyrysyn jazyp Kishiynevting bulivarimen jýrip kelem. Kósheden óterde baghdarshamnyng qyzyl týsining aldynda túrgham. Qasymnan auyr jýk mashinalary zulap ótip jatyr edi, kenet art jaghymnan dauys estildi de, auyr soqqylardyng dybysy shyqty. Men búrylyp artyma qaradym. Eki jigit jan alysyp, jan berisip tóbelesip jatyr. Birining qolynda pyshaq. Ol aldygha úmtyla berdi de, qatty soqqydan úshyp baryp, artyndaghy aghashqa soghylyp, bayau syrghyp jerge qúlady. Ekinshi jigit onyng janyna kelip, qúlap jatqannyng túmsyghynan taghy da bir úryp jiberdi. Ol búrylyp maghan qaraghanda dauysym shyghyp kete jazdady. Mening kórinbeytin kýzetshim Kolya edi.

1985 jyl.

Men 76-gha kelip qaldym. Aqylym aiqyn, esim anyq júmys istep túr degenmen, túla boyym jayly olay aita almaysyn. Aua-rayy qolaysyz kýnderi belim syrqyrap, ayaqtarym qaqsap, qatty auyrady. Nelya menen onshaqty jas kishi bolghandyqtan ózin әli tyng sezinedi, oghan ne dey alasyn. Býgin 10-nauryzda KOKP ortalyq komiytetining Bas hatshysy Konstantin Ustinovich Chernenko qaytys boldy. Osy qyzmette ol tura 12 ay 25 kýn otyrdy. Men chemodanymdy jinastyryp qoyyp, Nelyagha qarap:

– Maghan bir 200 somday bere salshy, – dep qoydym.

– Qayda jinaldyn?

– Anaghan baram. Ólgendigine kózimdi jetkizemin.

– Kәri aqymaq. Ony barlyq gazetter men teledidarlarda әldeqashannan beri kórsetip jatyr.

– Jaraydy. Týsinsenshi búl menin…..

– Jaqsy, bara ber. Joldan úlyna kirip jaghdaydy bile ketersin.

Odaqtar ýiining kolonnaly zalynda ashyq tabytta opa-dalaptan beti bozaryp jatqan oghan qarap túrmyn. Júqa erinderi omyrayyp ishine kirip ketken, keudesinde jatqan qoldary semip, kógimdenipti.

– Estiymisin. Mine men de osyndamyn. Búl dәl sol Petrov. Men әli tirimin.

Maghan sol sәtte Chernenkonyng qastary dir etip, aiqasyp jatqan qolynyng ýstingi sausaghy sәl jyljyghanday bolyp kórindi.

– Joldas… Búlay kóp túrugha bolmaydy.

Búrylyp qaradym.

– Sergey Mihailovich, búl siz be?

Aldymda merekelik týrde kiyingen polkovnik shenindegi Kolya túrdy.

– Amansyng ba, Kolya?

Maghan jasalghan sol kýngi qastandyqtan keyin Kolyany kórmey ketip edim. Endi ystyq yqylaspen ýnsiz qol berisip rizalasudamyz.

– Toqtanyzshy. Eger qalasanyz, men sayasy buronyng mýsheleri men tuystaryna shekarada birge qyzmet istegenderinizdi aitayyn..

– Qajeti joq. Mening Kucherding ólgenine kózim jetti.

(Sony)

Orys tilinen audarghan

Molot Músaúly Soltanaev

Derekkózi: jaraina.kz

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2193
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2581
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2507
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1680