Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Ádebiyet 1928 9 pikir 5 Sәuir, 2024 saghat 15:48

Qytay tiline әdeyi audarylghan qazaq romany

Kollaj suretteri Vikiypediyadan jәne avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Eger sizden bireu «túnghysh qytay tilinde sóilegen qazaq romany qay jazushyniki?» dep súray qalsa, eng aldymen, M.Áuezovty, odan keyin S.Múqanovty, ne Gh.Mýsirepovty atauynyz bek mýmkin. Biraq, óitseniz, qatelesesiz.

Degenmen, «ol qay jazushy?» dep qaytara súraq qoyynyz haq. Oghan men túnghysh qytay tilinde sóilegen roman - basqa emes, qazaqtyng qily tarihynyng kótek arbasyn sýirep, XX ghasyrgha alyp kelgen jankeshti jazushy Iliyas Esenberlinning «Jantalas» («Kóshpendiler» trilogiyanyng birinshi kitaby) atty romany dep jauap berer edim.

I.Esenberlinning «Qahar» (1969 j.), «Almas qylysh» (1971 j.) jәne «Jantalas» (1974 j.) romandary alghashynda orys tilinde jeke-jeke kitap bolyp shyghady. Bes jyl ishinde jariyalanghan búl ýsh kitap býkil dýniyeni dýbirletedi. Shyghystaghy alyp kórshimiz Qytay da búdan beytarap qala almady. I.Esenberlinning «Jantalas» romany Qytay әdebiyetshileri men tarihshylarynyng nazaryn birden ózine audarsa kerek. Sonymen, 1975 jyly Qytaydyng Nanhay uniyversiytettining bir top әdebiyet maytalmandary tize qosa otyryp orys tilinen qytay tiline tәrjimalap, «Ýzilgen ýmit» degen atpen shygharghan.

Ókinishke oray, búl roman jalpy oqyrmangha ashyq taratylmay, ishki material retinde tiyisti oryndargha ghana oqugha berilgen. Tek tarihshylar men әdebiyet synshylardyng qúpiya materialy ghana bolyp «әsire últshyl» degen syngha úshyraydy. Ony Qytayda tuyp ósken, instituttyng til-әdebiyet bilimin alghan men de soghangha deyin bilmegen ekenmin. Men alghash ret 1998 jyly Qazaqstannan Qytaygha tuysshylay barghanymda, Ýrimji qalasyndaghy medisina uniyversiytetinde júmys isteytin bir dәriger dosymnyng otbasy kitaphanasynan kórdim. Sonda men odan: «Búl romannyng qazaqshasyn búl jaqtan әli kýnge deyin kórgen emespin, qytay tilinde bayaghyda basylyp shyqqan eken ghoy?» dep tanyrqay súradym. Ol:

- Sening búl kitapty kórmeytin jóning bar, búl roman ishki material retinde taratylghan, mynany kórding be! - dep kitap sonyndaghy «ishki material» degen jazudy kórsetti. - Múny Tiyanjin Nanhay uniyversiytetining sol kezdegi týlegi, aghamnan aldym. Dәriger bolsam da senderden myqty ekenmin ghoy, - dep әzildey jauap berdi.

- Aghang qaydan alypty? - dep súradym men de qoymay.

- Sen qyzyq ekensin, kitapty tәrjimalap shygharyp otyrghan uniyversiytetting studentinen «búl kitapty sen qalay aldyn?» deuge bola ma? Qazaq jazushysynyng romanyn múghalimderining bireuinen úrlap alsa da almay ma? - dedi ol kýlip.

Búl romannyng qytay tiline tәrjimalanuynyng syryn kitaptyng qazaqshasyn Almatygha kelgennen keyin izdep, tauyp, oqyghannan keyin baryp týsindim. Jazushynyng romanynyng qytaylargha kerek bolghany - eki alyp imperiyanyng arasynda boztorghayday shyryldap, ot pen sugha týsuge mәjbýr bolghan qazaq ekeuining «qaysysyn tandau, panalau tiyimdi» degen mәselesining sheshushi kezenge kelgende, «shyghystaghy alyp aidahar jútyp qoyar, batystaghy alyp qara qústyng qanaty astyna tyghyla túrsaq, aman qalarmyz» degen iydeyagha búryluy qysyq kóz kórshimizding namysyna tiyse kerek. Myna qazaqtar «ne dep jatyr?» degen maqsatpen búl roman qytay tiline tәrmijalanyp, olardy biraz әurege salghan sekildi. Múny bir kezdegi Qytaydyng solaqay sayasatynyng yqpaly dep týsingen jón bolar.

Al, osy kezende orystyng úly klassikteri G.Belinskiy, L.Tolstoylar múnda qytay әdebiyetshilerining ong baghasyn almaghan edi. M. Goriky men N. Ostrovskiyding basqasy.

Jazushy I.Esenberin Kenes dәuirinde de ózining layyqty baghasyn ala almaghan jazushy. Ol turaly Qazaqstannyng Halyq jazushysy Á.Núrshayyqovtyn: «Kóshpendiler» trilogiyasy Esenberlinning el ishindegi ataghyn asyryp, aspandatyp jiberdi. Sonymen birge ol jazushynyng әdeby ortadaghy dúshpandaryn jәne kóbeytti» («Egemen Qazaqstan» 30.01. 2002 j. «Esenberliyn») degen sózi beker aitylghan bolar. Demek, I.Esenberlin Qytaydyng da solaqay sayasatynyng ruhany qúrbanyna ainalghany anyq. Bolmasa, KSRO men Qytay bir-birimen araz bolyp, shekaradan úshqan qústan basqa, tyrs etken pende óte almaytyn sol bir jyldary jazushy I.Esenberinning «Jantalas» romany qytay tilinde «Ýzilgen ýmit» sóilep shygha kelmes edi.

Basqa el qalay týsinse, solay týsinsin, I.Esenberin - búrynghy KSRO men shyghystaghy alyp kórshimiz Qytaydyng úiqysyn qatar qashyrghan jazushy.

Olar Esenberlinning qalamy qarymdy, oiy úshqyr klassik jazushy ekenin amalsyz, sharasyz moyyndady. Biz osynymyzben maqtanugha haqymyz bar.

Aytpaqshy, I.Esenberinning «Janatalas» romanynyng 1978 jyly Beyjindegi Halyq әdebiyeti baspasynan «Ýzilgen ýmit» degen atpen basylyp shyqqan núsqasyn kórdim. Soghan qaraghanda Esenberlinning búl romany Qytayda 1975 jyldan beri birneshe ret qaytalanyp basylghan kórinedi.

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716