Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Alashorda 1358 9 pikir 22 Aqpan, 2024 saghat 13:44

Túran ýshin kýresken Mústafa Shoqay esimi mәngi jasaydy!

Kollaj suretteri avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Týrkiyada Mústafa Shoqay kitaby 4 tilge audaryldy

Ystanbúlda «Shanyraq» Qazaq ortalyghynda qazaq professory Ábdiuaqap Qaranyng «Mústafa Shoqay» turaly kitabynyng birneshe tilderge audaryluna arnalghan shara ótti.

Kitaptyng «sýiinshi danasy» ghalym-jazushy Á.Qarany oqytqan ústazy, professor, ghylym doktory Gýlshin Shandarlyoghlúna jәne belgili jurnalist, Ystanbúlda birinshi konsul qyzmetin atqarghan, qúrmetti professor, Dýnie Qazaqtary qauymdastyghynyng Týrkiyadaghy ókili, Qazaqstan mәdeniyet ortalyghynyng basshysy Erjan Uәiiske tabystaldy.

Osydan az uaqyt búryn Týrkiya memeleketining 100 jyldyghy qúrmetine «100 túlgha» toptamasymen shygharylghan 100 kitaptyng ishinde tarih ghylymdarynyng doktory Ábdiuaqap Qaranyng «Mústafa Shoqay» romany kirgen bolatyn. Romannyng týrikshe audarmasynyng túsaukeser sharasyn Týrkiya mәdeniyet ministiri Mehmet Nury Soy ótkizgen bolsa, әri qaray Kýchýkchekmeje audanyndaghy Qazaqstan mәdeniyet jәne sauda ortalyghynda tóragha Ghaniymet Qaysaúly jәne Erjan Uәiisting úiymdastyruymen ótti.

Ystanbúldaghy qazaq diasporasynyng ókilderi jәne osynda oqityn student jastardyng qatysuymen kitaptyng kerme jibi kesildi. Kitap avtory professor Á.Qara eki tilde týsinikteme jasady.

Mine, endi ghalym, qalamger Á.Qaranyng M.Shoqay turaly kitaby 4 tilge audarylyp otyr. «KENES ODAGhYNYNG TÝRKI ÁLEMI SAYaSATY» atty kitap qazaq, orys, týrik jәne fransuz tilderine audarylghan. Ystanbúl qalasynda tuyp-ósken qazaq professory Á.Qara qazaq, orys, týrik, fransuz, nemis tilderin jettik biledi.

Qazaq tilining mamany, belgili tarihshy, ghalym Á.Qara

Qazaq últynyng kósh bastaushylarynyng biri, Alash qayratkeri, Týrik dýniyesining negizi ýshin kýresken Mústafa Shoqaydy ana tilimizde tanytuymyz – ýlken qúdiret. Ekinshiden orys tiline audaryluy - kenes zamanyndaghy Týrki tildes bauyrlarymyz keng kólemde orys tilin jan-jaqty mengergen. Yaghni, olargha jan-jaqty týsindiru maqsatyndaghy audarma. Ýshinshiden – týrik tiline audaryluy – «týbimiz bir týrikpiz». Mústafa Shoqaydyng da maqsaty – Týrik dýniyesin biriktiru edi, sol kezdegi solaqay sayasatqa barynsha qarsy boldy. Tughan Otanynan shet elderge ketuge mәjbýr boldy. Qara teniz boyynda Gruziya, Týrkiyada biraz ayaldady. Búl elmen dinimiz, tilimiz, dilimiz bir, әdet-ghúryp, salt-dәstýrimiz ortaq. Tórtinshiden – ýlken túlgha Mústafa Shoqay Germaniya, Fransiya elderinde jankeshtilikpen ómir sýrdi. Týrik dýniyesi, Týrkistan dep, últtyq namysty joghary qoydy. Mәngilik mekeni Almaniya bolsa, Fransiyada múrajayy, eskertkishi, Shoqay atyndaghy halyqaralyq qory bar, onyng negizin últ janashyry, Parijde túratyn Yashar Dench jәne Á.Qara qalaghan.

Mústafanyng balalyq, jastyq shaghy Syr boyynda, Qyzylorda obylysynda ótti. Orta Aziyadaghy Tashkenttegi memlekettik uniyversittetti jәne Sank-Peterburgte zang uniyversiytetin tamamdaghan. Toghyz tilde erkin sóileydi. Mine talant! Qazaq halqynyng sheksiz qúdireti!

Mústafa Shoqaydyng 4 tilge audarylghan kitaptarynyng týsau keseri Ankarada ótti. Ony qalamger, jurnalist Jesurhan Tas bastaghan Týrik-Qazaq dostyq qoghamy úiymdastyrdy. Endi túlghanyng tughan jeri Qyzylordada, Qorqyt ata uniyversiytetinde halyqaralyq konferensiya ótkizilmek. Ystanbúlda Qazaqstan mәdeniyet jәne sauda ortalyghynda sorday-aq, London qalasynda Qazaq qauymdastyghynyng tóraghasy Abduslam Sabash úiymdastyratyn sharalar ótkiziledi. Oghan sol elderdegi oqityn qazaq student jastar qatysady jәne sol ólkedegi qandastarymyz da belsene at salysady. Búl jiyndardyng bәrine de kitap avtory, professor Á.Qara arnayy qatysyp, әri tanystyru sharalaryn jýrgizedi.

Sonday-aq, osy ónirdegi mәdeny ortalyqtarda, qoghamdyq úiymdarda, uniyversiytetterdegi M.Shoqay muzeyine 4 tildegi kitaptardyng biraz bóligin Mimar Sinan uniyversiytetining professory óz qolymen tapsyrady. Yaghni, Mústafa Shoqaydy 4 tilde sóiletu – búl jarty dýniyeni baghyndyru degen qaghida. Mústafanyng esimi shar tarapqa, biyik beleske shyghuy – býkil Týrik dýniyesinin, Qazaq halqynyng әlemge tanyluy degen sóz.

IYә, Týrik әlemi ýshin, Týrkistan, Túran ónirlerining bolashaghy ýshin kýresken alyp jýrekti Mústafa Shoqaydyng esimi mәngi jasaydy.

Erjan Uәiis,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz

9 pikir