Senbi, 15 Mausym 2024
Janalyqtar 3336 0 pikir 1 Nauryz, 2011 saghat 05:47

Kez kelgen ekonomikalyq reformalardyng maqsaty – azamattardyng әl-auqatyn jaqsartu

Astana. 1 nauryz. QazTAG. Kez kelgen ekonomikalyq reformalardyng maqsaty - azamattardyng әl-auqatyn jaqsartu, deydi Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaev respublikalyq búqaralyq aqparat qúraldaryna súhbat beru barysynda.

«Jana әleumettik sayasat jedeldetilgen ekonomikalyq janghyrumen birge qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn aitarlyqtay artyrugha baghyttalghan», dedi ol Qazaqstan halqyna joldauynda aitylghan jana әleumettik sayasat turaly aita otyryp.

Ol әleumettik janghyrtu isining týpki mәni - ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq baghdarlamany odan әri jýzege asyryp, bilim men ghylym dengeyin arttyru, densaulyq saqtau salasyn damytu, túrghyn ýy qúrylysyn jandandyru, til sayasatyn tiyimdi jýrgizu, auylgha kómek kórsetu ekenin atap kórsetti.

Preziydent Qazaqstanda bilim berudi janghyrtyp, kәsiby jәne tehnikalyq bilim mazmúnyn tolyghymen janartu qajettigin, sapaly bilim Qazaqstannyng industriyalyq-innovasiyalyq damuynyng negizine ainaluy tiyis eken aitty.

Sonymen qatar, memleket basshysynyng aituynsha, densaulyq saqtaudy damytugha basa mәn berilui kerek. Búl orayda, sala aldyna qoyylghan mindetterdi oryndau nәtiyjesinde «2015 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng ómir sýru úzaqtyghy 70 jasqa deyin, al 2020 jylgha qaray 72 jәne odan da әrige jetui qajet», - dedi ol.

Astana. 1 nauryz. QazTAG. Kez kelgen ekonomikalyq reformalardyng maqsaty - azamattardyng әl-auqatyn jaqsartu, deydi Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Nazarbaev respublikalyq búqaralyq aqparat qúraldaryna súhbat beru barysynda.

«Jana әleumettik sayasat jedeldetilgen ekonomikalyq janghyrumen birge qazaqstandyqtardyng ómir sapasyn aitarlyqtay artyrugha baghyttalghan», dedi ol Qazaqstan halqyna joldauynda aitylghan jana әleumettik sayasat turaly aita otyryp.

Ol әleumettik janghyrtu isining týpki mәni - ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq baghdarlamany odan әri jýzege asyryp, bilim men ghylym dengeyin arttyru, densaulyq saqtau salasyn damytu, túrghyn ýy qúrylysyn jandandyru, til sayasatyn tiyimdi jýrgizu, auylgha kómek kórsetu ekenin atap kórsetti.

Preziydent Qazaqstanda bilim berudi janghyrtyp, kәsiby jәne tehnikalyq bilim mazmúnyn tolyghymen janartu qajettigin, sapaly bilim Qazaqstannyng industriyalyq-innovasiyalyq damuynyng negizine ainaluy tiyis eken aitty.

Sonymen qatar, memleket basshysynyng aituynsha, densaulyq saqtaudy damytugha basa mәn berilui kerek. Búl orayda, sala aldyna qoyylghan mindetterdi oryndau nәtiyjesinde «2015 jylgha qaray qazaqstandyqtardyng ómir sýru úzaqtyghy 70 jasqa deyin, al 2020 jylgha qaray 72 jәne odan da әrige jetui qajet», - dedi ol.

Núrsúltan Nazarbaev 2011-2014 jyldargha arnalghan Túrghyn ýy qúrylysy baghdarlamasy turaly da aityp berdi.  Atalghan baghdarlamagha sәikes, qúrylys salasyna memlekettik qoldau kórsetuding tómendegidey negizgi sharalary qarastyrylghan: 1.jergilikti atqarushy organdardan túrghyn ýy qúrylysy ýshin túrghynýiqúrylysjinaq jýiesin paydalana otyryp, qosymsha  qarajat bólu. Baghdarlamanyng jýzege asyru kezeni barysynda búl baghyt boyynsha shamamen barlyghy 796 myng sharshy metr túrghyn ýy salynady. Osy maqsatta Ýkimet  127 milliard tenge mólsherinde qarajat bóledi.2. Kommersiyalyq túrghyn ýy qúrylysyn qarjylandyru ýshin ekinshi dengeyli bankterdi qarjylandyru. Búl baghyt boyynsha 70 milliard tenge kóleminde qarjylandyru kózdelgen jәne jyl sayyn jalpy aumaghy 2,4 million sharshy metr túrghyn ýy salu josparlanuda. 3.Túrghyn audandarynyng injenerlik kommunikasiyasy qúrylysy ýshin memlekettik budjetten qosymsha qarjy bólu. Búl baghyt boyynsha 134 milliard tenge bólindi jәne jyl sayyn 3 million sharshy metr túrghyn ýidi paydalanugha beru josparlanuda. Osy tetik ayasynda seriktes qalalar Astana men Almatynyng injenerlik infraqúrylymyn damytu qarastyrylghan.  Búl memlekettik jәne kommersiyalyq túrghyn ýilerding uaqtyly beriluine mýmkindik jasaydy. 4.Jalgha beriletin memlekettik túrghyn ýy qúrylysy.  Baghdarlama shenberinde jalgha beriletin memlekettik túrghyn ýy qúrylysy jalghasady. Búl maqsat ýshin 40 milliard tenge qarastyrylghan jәne 680 myng sharshy metr túrghyn ýy salu kózdelgen.

«Osy sharalardyng barlyghy túrghyn ýy baghasynyng josyqsyz ósuine, alypsatarlyq pen kezekti «kópirshiktin» payda boluyna jol bermeuge baghyttalghan jәne jyl sayyn 6 million sharshy metr túrghyn ýidi paydalanugha beruge mýmkindik tughyzady»,- dedi memleket basshysy.

 

0 pikir