Seysenbi, 9 Nauryz 2021
Janalyqtar 2411 0 pikir 29 Mamyr, 2009 saghat 06:12

Syrt beynesin ózgertken «pionerler» úiymy tughan kýnin atap ótti

Byltyr kýzde  Almaty qalasyndaghy respublikalyq sarayda Leninshil komsomoldardyng 90 jyldyq toyy atalyp ótilgende, oghan qazaq elining birqatar kóshbasshylarynyng qatysyp el-júrtty bir shulatqany әli esten shygha qoyghan joq. Solardan ýlgi alghan bolar, Almaty oblystyq bilim basqarmasy Lenindik Pionerding 90 jyldyghyna oray 19 mamyr kýni Taldyqorghandaghy Iliyas Jansýgirov atyndaghy Mәdeniyet sarayynda ýlken biri shara úiymdastyrdy. Ol – «HHI ghasyrdyng úlandary mәdeniyet pen beybitshilik jolynda» balalar men jastar qoghamdyq birlestigining oblystyq sleti dep atalghanymen ótu tәrtibi bir kezdegi jartylay әskery úiym ispetti bolghan pionerler úiymynyng jiynyn kózge elestetti.  Ótkizu tәrtibi týgelmen sol –  osydan 20-30 jyl búrynghyny búljytpay kóz aldymyzgha әkeldi. Sap týzegen jasóspirimder top jetekshilerining búiryqtaryn qaltqysyz oryndap, «búryl» dese búryldy, «toqta» dese toqtady, «tik túr» dese qalshiyp túra qaldy.  Qúddy bir qúrtaqanday adamdardan qúrylghan әskery otryad dersin. «Toptyng aty», «Toptyng úrany» «Bayanhat» barlyghy-barlyghy bala kezimizdegi pionerler otryadyndaghy tirlishilikti eske týsirdi.

Byltyr kýzde  Almaty qalasyndaghy respublikalyq sarayda Leninshil komsomoldardyng 90 jyldyq toyy atalyp ótilgende, oghan qazaq elining birqatar kóshbasshylarynyng qatysyp el-júrtty bir shulatqany әli esten shygha qoyghan joq. Solardan ýlgi alghan bolar, Almaty oblystyq bilim basqarmasy Lenindik Pionerding 90 jyldyghyna oray 19 mamyr kýni Taldyqorghandaghy Iliyas Jansýgirov atyndaghy Mәdeniyet sarayynda ýlken biri shara úiymdastyrdy. Ol – «HHI ghasyrdyng úlandary mәdeniyet pen beybitshilik jolynda» balalar men jastar qoghamdyq birlestigining oblystyq sleti dep atalghanymen ótu tәrtibi bir kezdegi jartylay әskery úiym ispetti bolghan pionerler úiymynyng jiynyn kózge elestetti.  Ótkizu tәrtibi týgelmen sol –  osydan 20-30 jyl búrynghyny búljytpay kóz aldymyzgha әkeldi. Sap týzegen jasóspirimder top jetekshilerining búiryqtaryn qaltqysyz oryndap, «búryl» dese búryldy, «toqta» dese toqtady, «tik túr» dese qalshiyp túra qaldy.  Qúddy bir qúrtaqanday adamdardan qúrylghan әskery otryad dersin. «Toptyng aty», «Toptyng úrany» «Bayanhat» barlyghy-barlyghy bala kezimizdegi pionerler otryadyndaghy tirlishilikti eske týsirdi.
Sletke kelgender birinshi kezekte balalar úiymdarynyng kórmesimen tanysty, sonan song sletting ózi jogharyda aitylghan tәrtippen bastaldy. Balalar birlestikterining túsaukeseri jasalyp, sappen jýruden bayqau ótkizildi. «Qazaqstandaghy balalar qúqyghy qorghalady (qorghalmaydy)» atty pikirsayys qana kommunisterding jol bastauymen komsomoldar men pionerler saltanat qúrghan jyldardaghydan bólekteu, qalghany syrtqy beynesin  ghana ózgertken sol bayaghy «Árqashanda dayynbyz!».
Jalpy búl isting iygi maqsatta úiymdastyrylyp otyrghanyn joqqa shygharugha bolmaydy. Bizdi tang qaldyrghany osyghan bastamashyldyq kórsetkenderding bir kezdegi pionerler úiymynyng barlyq jaqsylyqtarymen birge asyra silteytin artyqtau tústaryn esh ózgertpesten kóshirip alghany jәne «HHI ghasyrdyng úlandary mәdeniyet pen beybitshilik jolynda» balalar men jastar qoghamdyq birlestigining alghashqy oblystyq sletin tura Pioner úiymynyng toqsan jyldyghy kýnine oraylastyrghany. Búdan bir kezdegi komandalyq-óktemdik jýieni ansaudyng iyisi shyghyp túrghanday...
«HHI ghasyrdyng úlandary mәdeniyet pen beybitshilik jolynda» balalar men jastar qoghamdyq birlestigi tura osy kýni qúrylmaghan bolar. Slet ótkizu ýshin basqa datany tandaghanda, jiynnyng mәni men manyzy arta týseri sózsiz edi. Áytpese, jasóspirimderge jol kórsetuge tiyisti eresekterding barlyghy  sletti pioner úiymynyng 90 jyldyghy degendi ashyqtan-ashyq aityp túrghanyn bayqap qaldyq.

 

Aqiqat Almas, Almaty oblysy.

0 pikir