Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Ádebiyet 1936 14 pikir 15 Nauryz, 2024 saghat 13:34

Teksizderge tektilikti ýiretu aiyp emes!

Kollaj: Abai.kz

Qolymda «Jas Alashtyn» 10 qyrkýiek, 2002 jyly №108 (14524) sany, qayta-qayta oqyghanym belgili jurnalist Qaly Sәrsenbaydyng «Siz qanday úrysyz?» degen maqalasy.

Atýsti qaraghan (oqyghan) adamgha búl maqala «...taqyrybymyzgha osy bir tosyn, birtýrli oy túrghysynan kelip otyrmyz» dep avtor ózi aitqanday birtýrli tosyn, ynghaysyz seziletini ras. Anyghyn aitqanda, eng bastysy, úrynyng «últ jandy bolu» qaqyndaghy avtor iydeyasy. Alayda, zerdeli oqyrmangha búl maqala kókten izdegeni jerden tabylghanday quanatyn әser qaldyrady.

Sol oqyrmannyng biri menmin. Búl maqala tipti oqyrmanyn әjeptәuir oigha jetelep «rasynda bizding úrylar ózgenikin emes, ózimizdikin úrlap, tonap jatyr eken ghoy...» degen ókinishi ózegin órtep keteri sózsiz. Onyng ýstine búl maqala sanasynda sanylauy bar úrylardy da qaghys qaldyrmay «osy biz qanday úrymyz?» dep ózine-ózi súraq qoydyryp oilandyrary aqiqat.

Jurnalist atalghan maqalasyn Jambyl oblysyna әkim bolghan bireuding әdettegidey әr sala adamdaryn jiyp alyp, jinalys ótkizgende әlgi әkimnin, – Vy, vse vory, juliki, – dep auzyna kelgenin kókip dýrse qoya bergenin mysal keltirgen avtor «bәlkim, kommersanttar ne biznesmender dep oilaghan boluy kerek. Áriyne, ózi úry adam ózge turaly osylay oilauy da zandylyq» degen tújyrymdy oy týiindeydi. Dana halqymyz ondaylargha «qoryqqan búryn júdyryqtaydy», «úrynyng arty quys» dep әldeqashan qorytyndy shygharyp qoyghan. Bayqap otyrsaq, jalpaq sheshensi, adamdy kisi qúrly kórmey sóileytin toghyshar úrylar kóbeyip bara jatqanday...

Avtor jәne ózi tuyp-ósken elindegi Jaqyp degen ataqty baukespe úryny tilge tiyek ete kelip, el ishi aryp-ashqan 1930-shy jyldary el ishindegi toqty-torymyna tiymey, alysty toruyldap bir auyldy asyraghan tekti úry ekenin tilge maqtanysh etedi. Ári oqyrmangha «Al endi osy kisi turaly qalay oilaugha bolady, úry ma, әlde elge paydasy tiyip otyrghan adam ba?» dep súraq qoya otyryp, ózi «biraq, onyng el qoyghan aty – úry», «úryda últ bolmaydy» degen sóz bar. Últqa paydasy tiyip otyrghan Jaqyptyng últy kim sonda? Jaqyp últshyl, últjandy úry» dep naqty jauap beredi. Búl aqiqatqa moyynúsynbasqa qanday shara bar? Búl avtor alyp otyrghan bir ghana mysal. Eger tarihymyzgha ýniler bolsaq, basqalargha «úry, qaraqshy, barymtashy» atanyp, elin qorghap, halqyn asyraghan batyr-babalarymyz qanshama? Osynymyzgha dәlel retinde myna bir anyzdy birge oqyp kórelik.

Bir baydyng ynjyqtau bir úly bolypty. Bir kýni ol auyl aralap kele jatsa, ýsh atty jele jortyp barady eken.

– Ey aghalar, men de birge tamashalayyn, – depti bay balasy.

– Onda ere ber, – depti, әlgilerding ishindegi jastau bireui. Bay balasy әlgilerding jelisine shauyp ilese almapty.

– Ilese almasang izimizden kelersin, biz aldymen baryp tamaq әzirley bereyik, – depti әlgi jastau jigit taghy da.

Iz quyp jýre-jýre baydyng balasy kelse, bir jerde әlgi ýsheui úiyqtap jatypty. Qastarynda bir saptayaq quyrdaq túrypty. Ol attan týsip quyrdaqty jepti. Onyng jegenine quyrdaqtyng múrty da oiylmapty.

Bir kezde úiyqtap oyanghan song olar taghy da jýripti. Jýrip otyryp bir asty tereng shat, qabaqqa kelipti. Ýsheui attaryn baydyng balasyna ústatyp:

– Atty ústay túr, qazir myna saydan, «Qabanbay», «Berdiqoja», «Jәnibek» degen aighay estilse atty jetektep bar. Eger basqaday sóz estilse, kók atqa minip qashsang qútylasyn, – depti de shatqa týsip ketipti.

Bir kezde «Jәnibek, Jәnibek!» degen dauys estilgen son, baydyng úly attardy alyp barsa, әlgi jastau jigit týruli eki bilegi qyp-qyzyl qan, eki iyghynan demalyp sandyqtay tas ýstinde otyr eken de ana ekeui:

– «Jәnibek! Jәnibek!» dep júbatu aityp jatyr eken. Arjaghynda basy kesilgen engezerdey bir adam súlap jatypty. Ásili adam óltirgende qany qyzyp elirip ketetin batyrlardyng әdeti eken.

Ólip jatqan mongholdyng ataqty batyry eken. Ol qazaqtargha kýn kórsetpey, jylqylaryn shauyp әkelip, osy shatqa qamay beredi eken. Al ana ýsheui onymen aiqasqaly shyghypty.

Jas jigit esin jighan song olar shattan qalyng jylqyny aidap shyghyp elge qaytypty. Baydyng auylynyng túsyna kelgende, baydyng balasyna bir aighyrdyng ýiirin bólip beredi.

Ózine tiygen jylqyny aidap bara jatqan baydyng balasy: «múny alyp barsam basqalar úrlap әkelding dep pәle salmasyn, analardyng aty-jónin súrayynshy» dep artyna búrylsa, qylysh jalandatyp әlgi jas jigit artynan kele jatypty.

– Nege qayyryldyn? – depti ol baydyng balasyna.

– Jónderinizdi súrap alyp qalayyn, jylqyny kimnen aldyng dese ne deymin, – depti baydyng balasy.

– Mening atym Jәnibek, anau Qabanbay deytin batyr, anau Berdiqoja degen batyr. Jón súraudy bilmeytin jetesiz eken, óltire salayyn dep kele jatyr edim, qayyrylyp súradyn, sondyqtan keshirdim. «Jylqy Qabanbay batyrdan saugha» deseng elding bәri biledi, – depti de, Jәnibek batyr jolyna jýre beripti.

Mine, kórip otyrsyzdar, qazaqtyng tekti úldary osynday bolghan, naghyz erkek, naghyz úghlan dep osylardy ait.

Al, endi búrynghy baylardy aitar bolsaq, búrynghynyng tekti baylary óz baylyghymen bir ruly elding shyrqyn búzbay, berekesin ketirmey asyraghan. Tipti eti tiri jalshysy men jarlysy sol tekti baylardyng shapaghatymen ózderi de bayyp ketip otyrghan. Búghan mysal keltiruding ózi artyq. «Jaqsynyng shapaghaty teyedi, jamannyng kesapaty tiyedi»  degen mәtel osynday da aitylsa kerek. Jally qazaq – jesirin qanghyrpaghan, jetimin jylatpaghan tekti halyq bolghan.

Al, qazirgining baylary baylyghyn shetelge tyqpalap әure, búrynghynyng baylary syqyldy jomarttyq tanyta almay otyr. Óitkeni búrynghynyng baylary ózderining aqyl-parasaty, adal enbegimen bayyghan, qúdaygha qaraghan tekti baylar...

Endi at basyn atalghan maqalagha búrar bolsaq, Qalekeng ata-babalarymyzdaghy osy bir tektilikti Jaqang arqyly aita kelip: «Qazir Qazaqstanda qaptap ketken sheteldik firmalar men korporasiyalardan kóz ashpaymyz. Solardyng bәri de óz elining mýddesi ýshin qyzmet isteydi. Aldymen óz halqynyng paydasyn oilaydy. Tapqan-tayanghanyn eline tasyp jatyr, bәri bizding Jaqyp siyaqty «tekti úry» dep ýsh tenge tapsa bir tengesin bizge berip, eki tengesin óz eline ala jóneletin sheteldik pysyqtargha qyzghana, qyzygha qaraydy. Al bizding pysyqtar elding balalary siyaqty shetelden elge tasudyng ornyna kerisinshe óz elining baylyghyn úrlap, tonap bara jatqanyn: «Bizding jogharyda oqyp-toqyghan, mәdeniyetti sheneunik úrylar, óz elining baylyghyn syrtqa milliondaghan tonnamen jiberip, kókqaghazgha ainaldyryp jatyr. Qaysybir jyly әlgi bizding jogharydaghy úlyq úrylardyng Qytaygha jibergen tonnalaghan mysynyng arasynan Qúrmanghazynyng mýsini tabylyp, eldi saghynyp jýrgender enkildep jylapty. Mine bizding kózi túnyp ketken úrylar atasynyng basyn da satyp jiberedi» dep ashyna jazady. Búl kózi qangha tolyp taltýste jortuyldaghan toyymsyz, ashkóz qasqyrdyng beynesin kóz aldymyzgha elestetedi.

Sodan da bolar, qazaq saltynda ata-analar: «Qúday-au, maghan adal bala beregór!» dep Tәnirge jalbarynyp, tileu tilegeni. Osy arqyly otbasynyn, ru ishining tatu-tәtti, qarym-qatynasyn saqtaudy armaydaydy. Atalghan «adal bala» degeni balasynyng ata-anasyn adaldyqpen baghyp-qaghuyn, halqyna meyirimdi, otanyna adal boluyn menzeydi.

Al bala dýniyege kelgennen keyin talbesikke jatyp, anasynyng әldii arqyly besik jyrymen auyzdanyp, besik jyryna bólenip, besik jyryna terbetilip ósedi. Besik jyry – qazaq balasynyng ómirine mәn beredi, jýregine adamdyq qasiyetti úyalatyp, bilegine quat beredi, boyyna jiger beredi.

Qalekeng aitqan jogharydaghy «oqyghan-toqyghan mәdeniyetti sheneunik úrylar» osy besik jyrymen ósti dep aityp Qúday aldynda kýnәhar bolu qiyn. Eger besik jyryn estimese estirtip kórelik:

«Áldi, әldy bópeshim,
Qozy jýndi kókeshim,
Júrt sýimese sýimesin
Ózim sýigen bópeshim.
Jylama, balam, jylama,
Ata-anandy qinama.
Qúryghyndy mayyryp,
Týnde jylqy qayyryp,
Qyzmet qylar ma ekensin?!
Qolymyzdan is alyp,
Moynymyzgha kýsh alyp,
Baqytymyzgha jan balam
Bizdi baghar ma ekensin?
Jylama, balam, jylama,
Ayyrqalpaq kiyisip,
Aqyryp jaugha tiyisip,
Batyr bolar ma ekensin?!
Barmaqtaryng mayysyp,
Oy-órnek oiysyp
Ústa bolar ma ekensin?!
Tandaylaryng taqyldap,
Sóilegende sóz bermey,
Sheshen bolar ma ekensin?!
Keng balaqty týrisip,
Oygha-taugha jýrisip,
Baluan bolar ma ekensin?!
Qylghan ising ong bolyp,
Kiygening jaqsy ton bolyp,
Momyn bolar ma ekensin?!
Jylama, balam, jylama,
Áldi, bópem, aq bópem
Altynmen shoqtap bórikti
Bersek pe eken osyghan?
Biz sadagha, biz zeket
Ketsek pe eken osydan?
Bal qaynatyp shәy ishken,
Qazy kertip, jal jegen,
Asty bolar ma ekensin?
Úzaq jasap, kóbirek
Basty bolar ma ekensin?
Áldy bópem, әldi-ay...

Jogharydaghy besik jyrda ata-analardyng sheshen de sheber, batyr da baluan, bay, adal, enbekshil, qayyrymdy da qarapayym, úzaq ghúmyrly boluyn tileytin aq edil tilegen jyry arqyly sәbiyding jýregine núr bolyp qúiylyp jatady. Sóitip óz úrpaghynyng sapaly bilim, sanaly tәrbie alyp, parasatty, qabiletti, ar-namysty, újdandy, erjýrek, eline paylasy tiyetin ashyq-jarqyn boluyn tileydi.

Búl ólende darqan dalanyng juasy men jusanynyng iysi búrqyraydy, tau búlaghynyng ýni synghyrlaydy, tektilikting samaly esedi. Dala mәdeniyetine tәn darqandyq pen jomarttyq men múndalaydy.

Ádebiyetimizding alyby Abay Qúnanbayúly ózining jetinshi qara sózinde: «Jas bala anadan tughanda eki týrli minezben tuady. Bireui – ishsem, jesem, úiyqtasam dep tuady, búlar tәnning qúmary, búlar bolmasa tәn jangha qonaq bola almaydy, hәm ózi óspeydi quat tappaydy...» dep aitqanday sәby balanyng úiyqtasam, rahat kórsem, ishsem, jesem degen tәn qúmary Qalekeng aitqanday, bizding sheneunik «úlyq úrylarda» basym ekeni aidan anyq. IYә, ol balalar siyaqty toyyp alyp úiqygha basyp, basqagha ziyan tiygizbese onda onyng jóni bólek edi ghoy. Biraq, «úryda últ bolmaydy» degen mәtelding mәnisine endi ýnilip kóreyikshi. Jaqyp kim, búlar kim? Demek, «búlarda últ joq, bolmasa óz anasyn, últyn tonay ma? Ol bas paydasy ýshin barlyq últpen auyz jalasady, orys ta, oirat ta bola ketedi» dep avtordyng aitqanynday olar teksiz, namyssyz, últsyz úrylar. Búlar últtymyzdyng týbine jetpese, úshpaqqa shygharmaytyny anyq.

Shynymen de siz qanday úrysyz?..

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716