Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Ádebiyet 2306 4 pikir 16 Sәuir, 2024 saghat 14:07

Otyngha ainalghan kitaptar

Kollaj: Abai.kz

B.NOMINChIMIYD,  Monghol jazushysy.

(әngime)

Jartylay ashyq túrghan әinek esikten qolpighan qonyr jýn tymaqty qaptay kiygen bas qyltiyp kórine bere dybysy da qúlaqqa jetti:

-  Ó, kóketayym ghapu etinizshi! Bolor-Erdene degen bas-ekeng siz be, ediniz?

Álgi dauystyng iyesi kózi isikten júmylugha dәs qalghan, jýzin ajym basqan qariya eken. Auyzyn tas qyp bughan eski qapty entige sýirep kirip kelgende taza bólmening ishine taskómirding týtin iyisin qosa  alyp kelgendey boldy.

Ýstindegi kýrtesi kirsiz bolasa da әbden quarghan, ayaghyndaghy etigining júlyghy setinep, túmsyghy aqjem bolghan búl bishara shal kenet jerding jyrtyghynan shyghyp keldi me, degendey baseken, әlgining basynan ayaghyna deyin antaryla qarap qaldy. Óitkeni, ózderining otyrghan osynau baylyq pen әsemdikke malynghan audanynda múnday miskin pendeni alghash kórip otyr. Álgi shal, kenirdegi syrylday jótelip, bas-kóz joq ýsteline tayap kelgende basekeng sasqanynan divangha otyrynyz, dey jazdap bógeldi. Balalar arnalghan tap-taza oryngha myna miskinning otyruyn qalamady. Býkshiygen qariya túrghan qalpy:

-  Men óziniz tanerteng telefon soqqan atang ghoy... Álgi, balalargha arnalghan kitaptyng iyesimin... Rinchinbumba dep, maghan sóilestiniz emes pe... Aldynda taghy da habarlasyp ediniz... Sodan kitaptarymdy salyp alyp kelgen betim osy, mine!

Ras, osy balabaqshanyng basshy kelinshegi jana jyl merekesine oray ata-analar kýndigin úiymdastyryp, balalargha arnalghan kitap saudasyn jasaudy qúp kórip, eki adamgha habarlasqan-dy. Biri balalargha arnalghan kitap shygharudan alda jýrgen baspahananyng menejer әieli bolatyn, ol da satyr-sútyr jetip kelip, ózine múqabasy jalt-júlt etken qomaqty bir kitapty syigha úsynyp,  200 týrli balalar kitabyn ata-analargha nasihattay otyryp satugha kelisip ketip te qalghan-dy.

Al, ekinshi habarlasqan kisi dauysy әren-pәreng estiletin bireu sekildengen. «Eng tandauly balalar kitabyn satatyn kisining telefon nómirin tauyp bershi!» dep, әdebiyet-mәdeniyet basqarmasyna habarlasqandaghy bergen telefonnyng iyesi osy bolyp shyqty. Dәl múnday miskinning telefonyn mәrtebeli bastyq bere qoyatynday tipti jóni joq edi ghoy, bәlkim nómir shatasqan shyghar...

IYә, qala kafelerin aralap, adamdargha  tynysh tamaq jegizbey «Jalghyz kitap ala salynyzshy!» dep, kitap deytin kitap siqy da joq sonday birdene satatyn bireuler bar deushi edi, mynau naq sol boldy. Endi, ne isteydi kirip kelgendi quyp shyghu – ózining mәdeniyeti men ataq-abyroyyna kólenke týsiredi ghoy...

- IYә, kitabynyzda әdemi suretter bar ma?

- Jogha... qaydaghy suret, eng negizi mazmúny tamasha әri arzan...

- Kәne, onda birnesheuin kóreyik, beri shygharynyz...

Miskin qariyanyng jóteli tipti, kýsheyip, kir battasqan tyrnaqtarymen tyrmalap, qaltyraghan sausaqtarynyng ebi kelmey, tas qylyp bughan qaptyng auyzyn sheshe bastady.  Bastyq kelinshek  kýlki ýiirgen mysqyldy jýzben kýtip otyr. Sodan qaspaq qaptan shygharyp kelgen, bayaghydaghy temeki orap tartatyn qaghazgha úqsas súrqylt qaghazdy, múqabasy da sodan artyq emes júp-júqa, ortasynan dóreki temir qysqyshpen týptegen, syrtqy kórkemdikten júrday әripteri de tyshqan izine úqsas jybyrlaghan,  kitap-symaqqa bastyq kelinshek ýrke qarady. Sonson, nemqúrayly kózben syrtqy jaghyna bir kóz salyp, betterin bir-eki ashqan boldy da aldyna iyterip tastay saldy. Múnday siqy ketken súmpayy nәrseni balalargha satsa, onyng ýstine satatyn kisining týri mynanday bolsa, qadirmendi ata-analardyng aldynda úyatqa qalmay ma!

-  Sureti joq eken ghoy. Múnday kitapty satqyza almaymyz!

-  Ou, qyzym-au, sureti joq bolsa da ishindegi ertegileri qyzyqty ghoy. Jәne de kóptegen ertegilerdi qamtyghan. Óziniz de ertegileri jaqsy bolsa jaraydy, degen song tyrmanyp әkelgen týrim osy...

IYә, telefonmen solay dep aitqany ras edi, bastyq kelinshek  ýndemey bógelip qaldy.  Miskin qariya dauysy qaltyrap:

-  Kitapta qyzyghyp oqitynday kóp ertegiler bar ghoy, siz tym qúryghanda bir-nesheuin oqyp kórseniz qaytedi... - dep, ebi qashqan qap-qara qolarymen betin bir syipalap, - Aytqanynyz jón, jaqsy sureti bar, әdemi kitap ta balalargha qajet, degenmen oqyp bergende balalar qyzyghatyn da kitap bolsa jaqsy emes pe!? Al, ananday bes-aq sóilemi bar  kitapty balalar qashanghy oqidy... -  dep, bastyq kelinshekting yghyna jyghyla sóiledi.

-  Boldy, boldy... siz kitaptarynyzdy mening kómekshi qyzyma sanap berip kete beriniz! - dep, yzbarlana sóilep, «Qarashy ózin, ózining ne әkelip jýrgenine qaramay, basqanyng kitabyn synamaqshy!» degen sózin aita jazdap kókeyinde býgip qaldy. Qariya taghy da:

-  Men negizi ózim túryp satsam, dep edim ata-analargha kitap turaly aitu da kerek qoy... Ertegining mәnin de aitu qajet degendey, 9 týrli kitap bar múnda, әrbir kitapta  30 shaqty ertegi bar desek, 300 ertegi az dýnie emes...

-  Joq, óitip әure bolmanyz! Bizding kisilerden bireui satugha shyghady, siz sanap beriniz de jolynyzgha týsiniz, ata!

Qariya endi ne isterin bile almaghan synayda taryghyp:

-  Olay bolsa, ol satqan adamgha da aqy-syy tóleu kerek shyghar, ә? - dep, bastyq kelinshekten jauap kýtkendey biraz túrsa da onyng tyrs etpegeninge renjigennen kespiri ketip, keudesi syrylday jótelgende býkshiygen denesi tipti shógip kibirtiktep kete bardy.

***

Erteninde jeke-menshik bala-baqshanyng iyesi Bolor-Erdene jinalghan ata-analardy qabyldap, kelushilerdi qúttyqtap  syrtqy esikting aldynda túrghanda keshegi qariya kirip kele jatty. Búl bala-baqshada negizinde Ministrlikting dókeyleri men ataqty kompaniyanyng iyeleri syndy lauazymdy túlghalardyng balalary tәrbiyelenetin-di. Býgin solardyng birazy kýndikke qatysugha kelip te qoyghan edi. Basshy kelinshek soldardan ynghaysyzdanghannan qariyanyng qarsy aldynan bógey toqtatyp:

-  Ou, sizge býgin keluding qanday keregi boldy?! Mine, qaranyzshy bizde múrsa joq jýrgenimizdi kórip túrsyz ba, joq pa?! - dep, qansha júmsaq dauyspen sóilese de, ysqyrghan yzbarly ýnnen sasyp qalghan miskin qariya, selk etip isik kózin syghyrayta qarady. Qabaq astyndaghy tym tereng janardan balanyng kózindey móldirgen kózdi kórgen basshy kelinshek tanghalyp qalsa da, onyng mәnisin týsinuge qúlqy da soqpady.

-  A, iә erteng kel degen joqsyng ghoy, kóketayym... Endi, býgin kelgenim әsheyin, birneshe kitap satylghan bolsa, eki-ýsh tenge bolsa da kerek bolyp...

-  Boldy, boldy... Siz ayaghynyzgha qaptama kiyiniz de, ekinshi qabattaghy kómekshi qyzdan kitaptarynyzdy sanap alyp qaytynyz!

Miskin qarttyn  syrylday entigip jybyrlap bara jatqan súrqyn kórgen basshy kelinshek «Tezdetiniz!» dep, aiqaylay jazdap әzer toqtady. Qariya kitaptarynyng keshegi qoyghan jerinde bәz-baghy qalpynda qaptyng auyzy da ashylmay jatqanyn kórgende,  iyegindegi eki-ýsh tal aq saqal-symaghy dir-dir etip, jelige baylanghaly jatqan jas búzauday tanauynan ayanyshty ynyranghan ýn shyghyp ketti.

Bastyq kelinshekting kómekshisi de til qatpady. Miskin qart eki qap kitabyn sýiretip tómengi qabatqa týsken kezde, basshy kelinshek shyttay taza kiyingen úzyn boyly aqqúba mәrtebelige iyile býgilip, bәiek bolyp túrghanyn kórdi. Qartqa kózi týsken sәtte-aq, jýzindegi jyly jymiys jym-jylas bolyp:

-  Siz kitaptarynyzdy sanap aldynyz ba? - dedi.

-  Birneshe kitap kem siyaqtandy...

-  Sizding bir de bir kitabynyz satylmady ghoy. Sonda, qalaysha kem bolady, ol?!

-  E, Qanatyn jazbasa balapan qalay úshsyn, qauyzy ashylmasa gýlding óni qalay kórinsin!

-  Ne dediniz? - dep, súrasa da, osy shaldyng deni dúrys emes shyghar degendey artqa shegindi.

-  Au, qaptan shygharmaghan kitap qalay satylsyn, degenim ghoy...

-  Ó, sizding múnday kitabynyzdy satyp almaq túr ghoy, tegin de almaydy. Ata-analar sureti әdemi, jaqsy kitapty toqtatpay alady, әne kórdiniz be, әlgi ataqty baspanyng jýzdegen kitaptary týgel satylyp ketti, quanyshtarynda shek joq...

Songhy sózin әdeyilep qaday aitty. Ákelip túrghan kitap-symaghynyng týrine qaramay shygharyp satpadyndar demekshi, bizge úryspaqshy ózi taghy da...

Qariya amaly qúryghanday basyn shayqady da, kitap toly qabyn sýirey esikting aldyndaghy kezekshi shalgha keldi.

-  Sizge alghysym sheksiz... Nemere, jiyenderine oqyp beresin, ә! - dep, kýrtesining janqaltasynan eki-ýsh kitap alyp oghan berip jatty. Óitkeni, kezekshi shal, miskin qariyany eki-ýsh kelgeninde osynau jarqyraghan saraygha bógemey kirgizgen-di. Miskin qariya shyghyp ketken song bastyq kelinshek kezekshige tayap kelip:

-  Siz endigi әri kóshening mynanday adamyn kirgizbeniz, balalargha júqpaly auru taralu qaupi bar ghoy... - dep, júmsaq ýnmen eskertu jasady.

Miskin qariya, kenirdegi syrylday entige jótelgen qalpy, esik aldyndaghy biyik satydan týsip algha qaray birneshe attap qayta artyna búryla qarady. Osynau asa qymbat audandaghy, óte qúndy baghamen, keremet keskinmen salynghan kóz tartarlyq tórt qabatty jasyl týsti sәndi ghimyrat, miskin qariyanyng kózine qadym zamanghy jasyl qynamen әshekeylengen miyzemes alyp jartas sekildi elestegeni sonsha, oghan qaltyraghan qolyn kóterip sarbaz  sekildi qúrmet kórsetti.

***

Kelesi kýni «Kónildi qonjyq» balabaqshasyna Ministrlikten jogharghy mәrtebeli bireu kelgende Bolor-Erdenening ayaghy jerge tiymey tәuir kórinetin nәrselerin týgel kórsetip zyr jýgirdi. Mәrtebeli myrza Dangaasýren bolsa, eki qolyn keudesine aiqastyra túryp manghazdana:

- Ghajap! Sizding mynau jankeshti enbeginizben, tereng bilimmen, tynymsyz yntamen jasaghan osynau ertegi әlemine tipti, Finlandylar da qyzghanyshpen qaraytyn shyghar! IYә, әlemdik dengeyge jetipsiz! Tamasha! Quanyshtymyz, aitar sóz joq. Elimizding mektepke deyingi tәrbie salasynda sizdi bәrine ýlgi kórsetushi lidr dep aita alamyz... Osy maqtaudy estigen mengerushi kelinshek:

- Rahmet sizge! Áserli sóziniz jýrekti balqytty... IYә, balalar degen elimizding jarqyn bolashaghy ghoy. Balanyng bala-baqsha jasynda alghan tәrbiyesi  onyng býkil ómirlik bilimi men ómir sýru qabiletining negizi degendi Japon ghalymdary dәleldep te qoydy. Al, biz sony ómir tәjiriybemizben iske asyrayyq  dep tyrysudamyz... Degenmen, bilimnen de artyq balanyng adamgershilgi men adamdy baghalau, qúrmetteu tәrbiyesin qalyptastyrudy... - dep, tútyghyp qalghan bastyq kelinshek ,  - Balanyng ishki mәdeniyeti men taza kónilin mәpeleude osy bala-baqshanyng róli basym, sondyqtan bizding újym sol ýshin bәrin de sarp etude! - dep, toqtady.

-  IYә, dúrys aitasyz. Múnday qyzmetpen ainalysyp jatqan adamdardy bizding ýkimetimiz býkil jaghynan qoldap, qolpashtaugha tiyis. Áytsede, keybir sózuar populister, osynday óte joghary aqy tólenetin menshik balabaqshagha bujet qarjysyn bóluge bolmaydy dep, synauda. Ádildigin aitsaq,  múnday ghajap is-qyzmet jasap jatqan adamdardan ýkimet aqsha ayamasyn. Ýkimet sizderdi solay qoldaugha tiyis qoy, biz de búl jaghynan tabandy týrde kýresetin bolamyz! - dedi, mәrtebeli myrza.

Álgi, ministrlikting mәrtebelisimen birge kózәinek taqqan qazanbas bireu taghy erip jýrdi. Búl elding bilim salasyna sheteldik qarjy әkelu jaghynan tabysqa jetken jobanyng basqarushysy eken. Al, qazir astana mektepteri men bala-baqsha kitaphanalarynyn  kitap  fondyn bayytu jóninde júmys isteude, deydi. Sodan da, búl kisi balabaqshanyng әrbir synyptaryna kirgen sayyn ondaghy kitaptargha shúqshiya nazar audarumen jýrdi.

Keshe ghana ataqty kitap kompaniyasynan әkelgen kitaptardy baqsha mengerushisi maqtana tanystyra bastasa da, ony onsha qúlaghyna ilmey, kitaptargha nemqúrayly kóz tastap qana óte shyqty. Sonynda olar mengerushining ofiysine kirdi. Joba jetekshisi dibangha otyryp arqasyn tirey bergende artynda túrghan balalardyng qúrastyrghysh oiynshyghyn andausyz dibannyng artyna qúlatyp aldy. Qúlaghan oiynshyqtardy ornyna qoigha enkeygen kezde, qolyna birneshe jalbyraghan kitap ilikti. Álgi kitapty ala sala betin ashyp kórip quanyshtan onyng jýzi jaynap ketkenin, Monghol elining bolashaq bilim salasynyng qiyal jetpes qyzyghyna eltip, qyzu әngimege kirisken mengerushi kelinshek pen mәrtebeli Dangaasýren bastyq bayqaghan da joq.

-  Bolor-Erdene siz, shynynda ghajap adam ekensiz, ә! Mening sharq úryp izdep jýrgen kitabymdy mine, men sizding ofisten tauyp aldym! - degen joba basqarushysynyng jarqyn dauysyna ekeui jalt qarasty.

-  IYә, biz keshe ótkizgen kýndigimizde Baspa ortalyghynan ol kitaptardy әdeyi aldyryp edik. Rasynda, óte jaqsy kitaptar... Biraq, synyp basy týgel satyp alugha, aqsha-qarjy jetispedi... Iim, iә keshirinizder, bizde kóbinde jaghday bolmay qalatynyn bilesizder ghoy... Ata-analardyng kónilin tauyp, әrbir synypqa bir-birden sonday kitaptar tobyn satyp alayyq desek te sol bayaghy aqsha... - dep, mengerushi kelinshek ayanyshty týr kórsetip mólie qaldy.

-  Ol aityp otyrghan kitaptarynyzdy jana ghana kórdik qoy. Men ol kitaptardy emes, mine mynau kitap turaly aityp otyrghanymdy qarasanyzshy!

-  Qaysy kitap?...

-  Mine, mening qolymdaghy myna kitap...

Qarasa, joba jetekshisining qolynda әlgi  miskin shaldyng qúiqalaq kitaptary. Aldynghy kýni miskin shal qabyn ashyp әrbir kitaptyng týrinen bir-bireudi mengerushining ýsteline qaldyrghan edi, sony bala-baqshanyng erke balalary oiynshyq qylyp dibannyng artyna laqtyryp jibergen synayly. Kitabyn sanap alghan kezde, birneshe kitabym kem ghoy, dep miskin shaldyng renjigeni esine týsken mengerushi kelinshek:

-  A, siz andaghy kitapty aityp otyrsyz ba?

-  IYә, dәl osy kitaptar turaly aityp otyrmyn... Osyny izdep tappay jýr edim, tapsam bәrin janalap bastyryp, bala-baqsha men mektepterge taratamyn dep oilagham-dy...

-  Onda, ala beriniz sizge qajet bolsa...

-  Oi, rahmet sizge! Bizding de jobamyzdyng negizgi maqsatynyng ózi osynday últtyq mәn-mazmúndaghy tandauly kitaptardy tauyp, kópshilikke jetkizu. Bilesizder me, mynau Rinchinbumba abyzdyng ertegi-anyzdary monghol balalar әdebiyetining shyny ghoy!

Mengerushi kelinshek joba jetekshisine tanqala qarap qaldy. Alghashynda ne turaly aityp otyrghanyn da úqqan joq. Áytsede, әlgi transheya panalaytyndar sekildi miskin shaldyng ózin «Rinchinbumba» dep tanystyrghany sanasyna sap ete týsti.

-  Siz búl kitaptardy qaydan tauyp aldynyz?

-  A, búl kitaptardy Rinchinbumba ózi әkelip balabaqshagha syilaghan edi...

-  O, solay deniz, jaqsy boldy ghoy! Biz osy kisini tauyp alsaq dep jýrgemiz. Rinchinbumba abyz Mongholiyanyng Anderseni deuge túratyn adam! Andersen! Andersen degen ataqty balalar jazushysyn bilesizder me?! - dep, kónil-kýy auanyna berlgen әlgi joba jetekshisining qazanday basy biylep ketkendey kórindi. - Tamasha, siz tipti qút-berekeli әiel ekensiz, endi biz sizding bala-baqshanyzdy eng aldynghy oryngha qongha tiyis bolyp ta qaldyq qoy deymin! - dep, aqtaryla sóiledi.

-  Oi, rahmet sizge! Men Rinchinbumba abyzdyng nómirin de tauyp bere alamyn…

Osy sózdi aita sala mengerushi kelinshek әlgi miskin shaldyng nómirin izdep taba almady. Óitkeni, qajeti joq nómirlerdi qaghazdyng qiqymyna ghana belgilep alyp, kerektenip bolghan song qoqys jәshikke tastay salghany esine týsti. Sodan, Rinchinbumbanyng nómirin bergen kisige qayta habarlasugha qamdandy.

***

Rinchinbumba qariya sol kýni keshte keudesin syryldatqan jóteline bulyghyp, әlgi eki qap kitabyn әreng sýirete jýrip, jylusyz qalghan múzday jertóle sekildi baspanasyna jetip jyghylghan-dy. Boyynda әl-quat ta qalmaghan, ystyghy kóbeydi me, býkil denesimen qaltyrap jatty.

Jolda otbasy dәrgerining jazyp bergen dәrisin almaqshy bolyp, dәrihanagha bas súghyp edi, búl aida alugha tiyisti dәrisining limiyti bitkendikten aptekar bermedi.

Eger, myna sýirep jýrgen kitaptarynan bir-ekeui satylghan bolsa ghoy, dәri-dәrmek pen bir qap jaghatyn otyn da alugha bolatyn edi-au! Balabaqsha bastyghy telefon soqqanda kitabym ótetin boldy dep quanghannan jandalbasa barghan edi. Mine, songhy kezde kýnen-kýnge әl-quatynyng ketkeni sonsha búrynghyday kitabyn kóterip jýrip satatyn shama da qalmaghan, onyng ýstine sapasy tómen kitabyn ala qoyatynday adamdar da azayghan. Jany ashyghan bireuler kitabyn alghannan týsken az aqsha men zeynetkerlik qarjysyn qosyp kýneltip jýretin.

Al, elektr quatynyng aqysyn tólenbey bir ay asqandyqtan  ony da qiyp ketkenen beri jaryqsyz otyr. Jambas kórshi shaldan qaryzdap alghan otyny da týgesip, odan qayta súraugha batyly barmady. Tósegine otyryp entigin basyp, jótelining sәl sayabyrsuyn tosty. Ot jaghyp jylynu qamyn jasamaq bolyp, jan-jaghynan otyn boldyrarlyq birdene qaray bastady. Qaytsede, ot jaghyp shәy ishkeni dúrys jәne ýide túrghan ermen-shópti qaynatyp ishse bәlkim jótelim biraz basylar degen ýmiti de oyandy. Kózine jәne sýirep kelgen eki qap kitaptan basqa otyngha jaraytyn eshtene týspedi. Qariya boyyndaghy býkil kýshin jiyp, peshting aldyna kelip otyrdy.

Sonson, qaptan alghan kitaptarynyng әrbir betin ashyp, paraqtaryna tanauyn tiygize iyiskep, erinimen sýidi. Sóitip, ótken kýnderde tamasha ertegi-anyzdaryn jazghan kezdegi ghajap kónil-kýii men quanyshty da shabytty shaqtarymen qoshtasu rәsimin jasady. Beyne ishten tughan sýiikti balalaryn iyiskep rahattanyp otyrghanday kýige týsip, múryny uday ashyp, kózinen jasy parlap otyryp, jyrtyp alyp umajdaghan paraqtardy peshke toltyrdy. Sonson, sirenke shaghyp biraz bógeldi. Sirenkening jalyny sausaghyn kýigizgen kezde ony kýl-salghyshqa tastay salyp, taghy da tereng kýrsinip, menireu kýide otyryp qaldy. Azdan keyin, keude qaltasynan sandary óship, әinek beti synyp qalghan Nokia 3350 deytin qol-telefonyn shygharyp keldi. Bireuding nómirin terip, týimesin basbaq bolyp toqtady, birneshe kýnnen beri telefonynda qarjy da  qalmaghan edi. Kóp jyldan beri jan-joldas bolghan qalta-telefonyn qariya ayalay sipap otyryp:

-  E, sen ekeuimizding dәurenimiz ótken eken-au! Bizding kezenimiz jaz aiynday jalt etip joghalypty. IYә, dәl jaz aiynday! Ádemi kóbelekting qanatyn qaghyp… oinap, ainala úshyp kózden tasa bolghan shaghynday ghana… Áytsede, sol jazdan basqasy qayta ailanbastay bolyp… dep, kýbirledi.

Jóteli qayta qozghalyp, biraz uaqyt bulyghyp otyrdy da tynys tarta almay ýnsiz qaldy. Sodan әrendep, kóz jasy men tanau suy aighyzdalghan bet-jýzin alaqanymen bir sipap, tamyzghan sirenkesining jalynyn qaghazgha tayatty.  Ystyghy kóbeygennen әlde qatty tonghannan ba qalshyldap ketti. Kitap paraqtary duildep jana bastady. Qariya kitap salghan qabyn janyna tayatyp aldy da, alghan kitaptaryn bir-birlep shygharyp alaqanymen ayalay bir sipap sonsong erinin tiygize sýiip, jyrtyp alghan paraqtardy umajdap birining artynan birin laulaghan jalyngha sala berdi…

Qariya otqa kóz almay qarauda. Jalynday janghan ottan ótkir qanjarly, jaltyldaghan qyzyl kiyimdi birine biri óte úqsas qyzyl-jalyn әskerler peshting auzynan shulay shyghyp, múzday qystyng tasjýrek jauynger múz-әskerlerimen shayqasa bastaghanday. Qariya olardyng myna jankeshti soghysyna qyzygha qarap, jalyn-әskerlerdi qoldap «uhay» dep, qoyady.

Qaptan shyqqan kitaptardy otqa býktep salghan sayyn jalyn-әskerler atoylap, múzday ýidi qyzuymen  toltyra bastady. Bir sәtte, әlgi jalyn-әskerlermen qatarlasyp, qariyanyng eng jaqyn dostary bolaghan Qúmyrysqa at mingen, Qúmalaq bala shy talynan әsemdep órip jasaghan arbasymen shaqpylap shygha keldi. Qúmyrsqa at jýgenin túqyrta tartyp yrghyp baghana basyna órlegen sәtte shi-arabanyng derteleri kózge jaltyldap kórindi. Qúmyrsqa attyng artynan Arbaqay Órmekshi, Dyzyldaq degen Ara, jetpis qabat qanatty Jemtik degen Kók-shybyn,  Sal-seri atty kók tanbaly aq qanat kóbelek sekildi aluan-týrli batyrlar yzyldaghany yzyldap, dyzyldaghyny dyzyldap, shyryldaghany shyryldap  shygha sala múz-jaularymen bolyp jatqan maydan alanyna birinen keyin biri kirisip ketti.

Búqpantay degen jerding biytining ózi qolyna jalyn-qanjaryn shoshandatyp peshting ishin ainala jýgirude. Qariya bolsa, jan jýregin jaryp shyqqan myna batyrlarynyng әrbir qimylyna quanghany sonsha, bәrin qoldap aiqaylay «uhaylaghanda» kónili kókke kóterilip jelpingeni tipti, ghajap edi.

Shyrtyldaq shópting iyesi atanghan aqburyl saqaldy Shýgil  degen ergejeyli shal úzyndyghy orasan shyrmauyqty sýirep shyghyp kelgende, onyng sonau basynda Býkpentay degen qúrt jabysyp alghany kórindi. Torsyldaq shópting sabaghynan kernay jasap ýrleytin Gýlshe batyr da guildetip keledi. Onyng artynan Tompyldaq degen domalap jýretin qara qonyz samyrsynnyng dәnek-qabynan danghara jasap alyp dýrildetip ol da jetti. Onyng izin óksheley  shyqqan iyt-býrge bәrining ýstimen sekirip ol da ketti. Sóitip, qariya ózining kitaptaryn otqa salghan sayyn anyz-ertegining batyrlary birinen keyin biri tolassyz shyqqany sonsha, Ayaz deytin qatal shaldyng múz-qanjar asynghan sansyz әskerin tyrqyrata quyp suyq jaylaghan ýiden týgel quyp tyndy.

Sóitip, qariya quanyshtan bir shalqyp kitaptaryn týgel otyn qylyp jaqqandyqtan  ayaday ýii jylugha tolyp, ózining anyz batyrlary búrysh-búryshqa tyghylghan múz-jauyngerlerdi qughan jenis toyyn jasap әn-úranyn jan-jaqta әuelete saluda.

Arbaqay órmekshi  tabaqtyng erneuine shyghyp on ayaghynyng ekeuimen ghana tepe-tendik jasap lambada kórsetude. Kóshegen deytin domalanghan kishkentay qonyz ala qanatyn ashyp әlgining ýstinde ainala úshyp oinap jýrdi. Tabaldyryqtyng kiyesi Tobyqtay bala tabaqtyng ishine domalap ketipti. Qúmyrsqa at mingen, Qúmalaq bala shy talynan әsemdep órip jasaghan arbasymen shaqpylap shygha keldi de qiyaq shópten órip jasaghan shalmasyn laqtyryp Tobyqtaygha kómektesip jatty…

Qariyanyng boyyndaghy býkil auru-syrqauy men qayghy-múny tarqap, Tompyldaq  deytin iyt-býrgeden beter  denesi jenildep, ornynan atyp túrdy.  Sóitip, bosagha attaugha az qalghan jana jyldyng әsem әnin shyrqaghan anyz-batyrlar men jalyn-әskerler bәri birigip abyz qariyany ainala biyley bastady. Qariya da olarmen qosylyp biyley-biyley sharshaghan shaqta, ózi de birtindep tansyq iyisi anqyghan shyrsha aghashyna ainalghan edi. Búl kezde әlgi anyz-batyrlar bir-bir sýikimdi oiynshyqqa ainalyp qariyanyng jan-jaghyna taghylyp, quanysh shúghylasyn shashyp  túrdy.

***

Otbasylargha dәrkery qyzmet etetin  medbiyke Dulamjav shaqyru alghan sәtte-aq asygha jýgirdi. Onyng jauaptanghan bólimshesinde birneshe qausaghan qariya bar edi, sonyng biri Rinchinbumba abyzdan jana ghana shaqyru kelgen-di. Ol ózi de bir erekshe kórinetin kisi edi. Basqa qariyalar sekildi ashulanu, tymyrai, qaydaghy-jaydaghysyn aityp aryzdanu, auru-syrqauyn aldygha tartu sekildi minezden ada, ýnemi jaydary minezben әzil-qaljyng aityp, bala sekildi quanyshpen kýlip jýretin. Áytse de, sonday jaysang minezdi Rinchinbumba qariya birneshe ret jýrekting talmasymen jyghylyp ólim auyzynan qalghany medbiykening tipti, kóniline qonbaghan edi-au!  Áytsede, kýz ayaghynda ókpesi qabynyp, amaldap jýrip audannyng emhanasyna jatqyzyp birneshe kýn emdetkeni  esinde. Biraq, tolyq sauyqpaghan-dy. Qar týsip kýn suyta әlgi ókpesining syrqaty qaytalap, emdetu ýshin audannyng emhanasyna qayta jatqyzbaq bolghanymen onyng dәlizine deyin syqasqan syrqattardan oryn bosamady…

Az kýnning aldynda bir barghanynda jaghatyn otyny týgesip, kórshi shaldan otyn alghanyn aitqan. Suyq ýide tonsa ne boldy dep, qansha uayymdasa da qolynda týgi joq medbiyke oghan ne istey alsyn…

Dulamjav jýgire basyp, asygha kirip kelgen kezde abyz qariya peshting dәl auzynda oryndyqqa sýiengen qalpy qaqiyp qalghanyn kórdi. Bәlkim, talghan qalpynda qatyp qalghan synayly… Ókinishten keudesi uday ashyghan Dulamjav qariyanyng betine ýnilgende  onyng jýzinde ghajap bir quanysh kýlkisi óshpestey qalyp qoyghanyn da anyq kórdi.

13-04-2024

Mongholshadan audarghan: Abay Mauqaraúly 

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716