Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Ádebiyet 2578 15 pikir 29 Sәuir, 2024 saghat 14:05

Qazymyr enening qanquy nemese Aldamjarovtyng dýresi

Kollaj: Abai.kz

«Ádebiyet, mәdeniyet jәne ónerge» arnalghan respublikalyq «Ýsh qonyr» gazeti jaryqqa shyqty» degendi estigenim bolmasa, óz basym kórmegem. Qytayda túratyn bir aqyn apamnyng ólenderin gazetke beru ýshin «Ýsh qonyr» redaksiyasyna әdeyi bas súqtym. Qúdaygha shýkir, sodan beri «Ýsh qonyrdyn» oqyrmany jәne avtory bolyp jýrmin. Sauatty maqalanyng ózin qaysybir redaktorlar sekildi «týzeymin» dep kýzemeydi eken. Búl – avtorgha degen qúrmet.

Búl kezekti dýniyem Bek.Aldamjardyng  (gazette avtordyng esimi osylay jazylghan. Tolyq aty-jóni – Begdildә Aldamjarov) «Altyn tórding әuresi» («Ýsh qonyr», No18, 3 qarasha 2010 j.) atty syn maqalasy turaly bolmaq.

Avtor Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Basqarma tóraghasy turaly adam ilanarlyqtay salmaqty birdene aitqan shyghar dep, kóldey eki bet maqalany erinbey-jalyqpay oqyp shyqtym. Sóitsem, synyqtan syltau izdep kelinine kýn kórsetpeytin qazymyr ene siyaqty «anasy dúrys emes, mynasy bylay emes, ol sýitken, búl býitken...» degen sekildi otbasy, oshaq qasynda aitylatyn úsaq-týiek kýnkil әngime bolyp shyqty. Men búl maqalamdy jazbas búryn kóp oilandym. Biraq, Bek.Aldamjardyn: «Ángimening ashyghy, Orazalinde eshkimning de úzynda óshi, qysqada kegi joq...» degen sózi meni qamshylady. Mening de synshy Bek.Aldamjarda «úzynda óshim, qysqada kegim joq». Biraq óz pikirimdi ashyq bildirudi jón sanadym.

Bek.Aldamjar maqalasynyng әlqisasyn bylay bastapty: «Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jaqynda ótken jinalysynda jasalghan bayandamasyna sensek, Odaqtyng júmysy órkendep otyr, birde-bir min joq, shyqqan kitaptardyng bәri klassika, qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytynday әdeby zaman bayaghyda-aq ornap qalypty».

Siz qyzyq ekensiz, Bek. agha, qazirgi zamanda ózi basqaryp otyrghan mekemening tirligin kim jaman dep aitsyn. Ádebiyetimizding jetistigine kóz júma qaraugha bolmaydy ghoy. «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn әdeby zaman bayaghyda-aq ornap qalypty» dep dúrys aitqansyz. Býgingi kýni kim ne jazamyn dese, qalay jazamyn dese, tizgin-shylbyry óz qolyna tiygen erkin zaman ghoy. Búdan artyq beybit zamandy qaydan izdeysiz? «Shyqqan kitaptardyng bәri klassika» dep N.Orazalin emes, siz aityp otyrsyz. Múnynyz dúrys bolmaghan. Siz bayqamay, bilmey jýrgen shygharsyz, óziniz aiqanday klassikalyq shygharmalar arasynda bar shyghar. Klassikalyq shygharmalar aspannan salbyrap týspeydi ghoy. Ol da ómirding tuyndysy. «...Ádebiyetimizding altyn tóri jarqyrap shygha keldi – N.O», – dep gәpiripti («Qazaq әdebiyeti», 01.10.2010 j.). Tek búl arada «altyn taq» pen «altyn tәj» ghana jetispey túr!» – deysiz siz. «Ádebiyetting altyn tóri» dese ne bolypty? «altyn tór» degen sózdi qazaq әdebiyetine qimaysyz ba? Joq, «әdebiyetimizding altyn tóri» dep Orazalin aitqany ýshin sizge únamay túr ma? «altyn taq» pen «altyn tәj» jetispey túr degeninizge kýmәnim bar. Oiynda túrmaq, sanasynda joq qaydaghy bir «altyn taq» pen «altyn tәjdi» siz Orazalinge zorlap tanyp otyrghan joqsyz ba?

«...Ádeby qauymnyng auzyn odan әrmen qaray ashtyra týskisi kep: «Osydan biraz búryn mening de Elbasy qabyldauynda bolghanym bar. Úzyn-yrghysy bir saghatqa sozylghan әngime basynda qanshama tilge, kórkem sózge, últty ruhany tәrbiyeleu mәselesine qatysty irgeli oilar aityldy», –  dep dónaybat kórsetipti» deysiz. Orazalinning Elbasynyng qabyldauynda bolghanyn «dónaybat» dep týsinseniz, onda arghy jaghyn aitudyng ózi qiyn. Siz búl sóz tirkesin «dúrystaugha» tyrysyp, әure bolasyz. Ol tilshi-ghalymdardyng júmysy ghoy.

«Shonjynyng bazarynda ýirengen shala qazaqshasymen shyrqay siltepti» degeninizge qaraghanda, siz Orazalindi anasynan shyr etip týskennen beri biletin siyaqtysyz. Olay boluy mýmkin emes qoy. «Búl arada meni ynghaysyzdandyra bergeni – Orazalinning sózinshe, әlgi «irgeli oilardy» kim aitty? Elbasy ma, әlde ózi me, – mine, osy ashyq emes.

Eng qiyny, búl jerde Orazalinning ózin bildey memleketti basqaryp otyrghan ýlken qayratkerlermen terezesining teng ekendigin kórsetuge tyrysuy kisini ynghaysyzdandyra beredi. Men Elbasynyng әdebiyet turaly irgeli oilar aitatynyna senemin, biraq Orazalin irgeli oy aita qoyady degenge senbeymin» deysiz. Siz bosqa ynghaysyzdanyp, janynyzdy beker qinaghan ekensiz. Biraq «әlgi irgeli oilardy kim aitqany» turaly jazushylargha tәptishtep týsindirip, bayandap jatu Orazalinge mindet te emes shyghar. Eger Elbasymen ashyq týrde kezdesu bolsa, elge aqparat taratu – jurnalisterding júmysy. Al, jabyq bolsa, onyng jóni tipten bólek. Siz Elbasynyng әdebiyet turaly «irgeli oi» aitqanyna senesiz, al Orazalin «irgeli oi» aita qoyady degenine nege senbeysiz? Demek, Elbasynyng «irgeli oi» aituyna kim sebepshi bolyp otyrghanyn esten shygharyp alghan siyaqtysyz. «Shonjynyng bazarynda ýirengen shala qazaqshasymen» Qazaqstannyng 700-den asa aqyn-jazushysyn auzyna qaratyp otyrghan (әriyne, auzyn-aulaq qiqar aqyn-jazushylardan basqanyng bәri) Orazalinge «irgeli oilar aita almaydy» degenge siz senbeseniz el senedi.

«Sonysyna qaramastan Orazaliyn: «...Últ әdebiyetining Qaghbasynday bolghan qasiyetti tórimiz jayly pikir aitugha asyghystyq jasamayyq». Barynsha әdil bolayyq, әdil bolayyq», – dep kósiledi (B.A). Áriyne, kósiledi. Býgin kósilmegende, endi qashan kósiledi. Sabyrgha, auyzbirshilikke shaqyrghannyng nesi aiyp, nesi dúrys emes? Orazalin bayandamasynda «naqtyly derekterdi búrmalap, ótirik aityp (B.A)» otyrghanyn siz bilmeseniz, men bilmeydi ekenmin. Biraq «Qaghbasynday» degen sózding ózin: «Jazushylar odaghy esh uaqytta qalamgerler jappay minajat etetindey «Qaghbanyn» dәrejesine kóterilgen emes, olay boludyng qajeti de joq», – dep san-saqqa jýgirtesiz. Búl jerde «Qaghbasynday» degen tirkes balamaly, auyspaly maghanada aitylyp túr ghoy. «Qaghbasynday» bolghany ýshin qalamgerler jappay minajat etui kerek pe? Olay boluy mýmkin de emes qoy. N.Orazalin múny tabynushylar ýshin emes, qazaq әdebiyetin qadirleytin, últ ruhaniyatyn qúrmetteytin jәne ony pir tútatyndar ýshin aityp otyrghan bolar. Ádebiyette barynsha kórkem teneuler men metaforalar aitylmaushy ma edi?

Al, «Qazaq әdebiyeti», «Júldyz» jәne «Prostordy» qaytaryp alu Úly Otan soghysyndaghy fashizmdi talqandaumen birdey eken. Al, shynynda solay ma?» degeninizdi qalay týsinemiz? Atalghan ýsh basylymdy qaytaryp alu «Úly Otan soghysyndaghy fashizmdi qaytaryp alumen birdey» dep siz aitpasanyz da, soghan jeteqabyl bolghanyn shetjaghalatyp estigenimiz bar. Sol kezde aqyn-jazushylar qaq aiyrylyp, jekpe-jekke shyghugha deyin barghanyn siz ghana emes, kýlli qazaqstandyqtar bildi.

Ile-shala «Ras, biraz uaqyt búryn óz abyzynda bolghan ýsh basylymdy Odaqqa bermeymiz dep «Qazaq gazetterinin» jabylyp, sol kezdegi noghay basshylary mýldem qate, anghart qadam da jasady» dep moyyndaghanynyzben, sonyng qatarynda ózinizding de barynyzdy úmytyp «sýtten aq, sudan taza» bolyp, bar kinәni «noqay basshylargha» arta salasyz. Sondyqtan kemshilikti bir jaqtan izdeu dúrys emes

«Ótken ghasyrdyng 90-jyldary sol ýsh basylymnan bas tartyp, óz kýnindi ózing kór dep, syrtqa tepken Jazushylar odaghynyng ózi emes pe? (B.A)". Áriyne, basynan dau, kózinen jas ketpegen, «baytal týgil bas qayghysymen» bolghan Jazushylar odaghy sizding ol basylymdarynyzdy ne qylsyn? «Odaqtyng ghimaratyna ornalasqan «Júldyzdyn» basshylyghyna Odaq basshylyghynyn: «Sizder «Qazaq gazetterine» qaraysyzdar, Odaqtyng bólmelerin jalgha alyp otyrsyzdar, púldarynyzdy tólemesenizder, Odaqtan quyp shygham!» – dep talay ret zyghyr etkenine men kuәmin. Sonda múny ne dep týsinemiz? (B.A)». IYә, biz de naryq eshkimning «әke-sheshesi», «naghashysy» nemese «qayynjúrty» emes dep týsinemiz. «Júldyzdyn» sol kezdegi zandy bas iyesi, qojayyny kim? Oghan bas-kóz bolyp, ony asyrau – sonyng mindeti emes pe? Ony sizding bilmey qaluynyz mýmkin emes qoy.

«Onyng ornyna «Ádebiyet aidyny» degen (nedegen talghamsyz metafora) qabyrgha gazetining dәrejesindegi birdemeni shygharghan joq pa? (B.A)». «Qabyrgha gazetting dәrejesi» dep, tym qarabayyr, sauatsyz aitqansyz. Búlay aitudan úyalmadynyz ba? «Ózi qol qoyyp otyrghan gazetke ózining tabaqtay suretin bir betke berip, birneshe betti alyp jatatyn ózi jayly maqtau maqalasyn dýrkin-dýrkin bergen joq pa? (B.A)». Endi qaytsin, "Qazaq gazetterin» basqarghan sol kezdegi «Qazaq әdebiyeti» men «Júldyz» jurnaly orazalinshilderge esigi jabyq bolghan son...

«Sol u-shudyng kezinde asa belsendilik kórsetip, Odaqtyng jinalysynda jazushy B.Qoyshybaevqa: «Seni óltirem! Baskeserlerim syrtta dayyn túr!» – qoqan-loqqy jasaghan (B.A)». Búl jaghday siz aitqanday shyn bolsa, N Orazalin pendeshilik jasaghan eken.   «Q.Uәliyev aqyrynda, әdebiyetshilerden estuimshe, Orazalinge qarsy bir sóz aitqany ýshin «sol Baskeserlerden» tayaq jep, on eki qabyrghasy on eki jerinen kýl-talqan bop, auruhanadan bir-aq shyghypty (B.A)». Siz tym sengish ekensiz, «ósekshi әdebiyetshilerdin» aitqanyna sengenshe, auruhanagha baryp, dәrigerge jolyghyp, renttegen qaghazyn kóru kerek edi. Dәrigerden «on eki qabyrghasy kýl-talqan boldy» degen anyqtama alyp, ony osy maqalanyzgha qosyp berseniz, óte qatyp ketken bolar edi. Ony nege oilamadynyz? «Álgi bas keserlerden» degeninizge qaraghanda, ol «baskeserlerdi» siz jaqsy biletin siyaqtysyz. Maqalanyzgha atyn atap, týsin týstep nege jazbadynyz? «Odaqqa bas súqsa qabyrghasy kýireytinin bilgen qalamdastarynyz» olardan saqtanyp, qorghanyp jýrsin. Biz de bile jýreyik. On eki qabyrghasyn kýl-talqan etkeni ýshin Q.Uәliyev «әdebiyetti syilap» Orazalindi sotqa bermedi» degenge óz basym senbeymin. Bir shiykilik bar-au, sirә...

«Osyghan úqsas óreskel jaghday Orazalin ótkizgen bir jinalysta da bolady. Ony da әdebiyet ýshin jany ashyp, mazasyzdanyp jýretin tanymal jazushy, synshy Ú.Dospanbetovti balaghattaghany, til tiygizgeni azday, «Osy da erkek pe, tekserip kóreyikshi" dep, aghamyzdyng úmasyna qol jýgirtuge talap ta qylady. Úzekeng de әdebiyetti syilaghanynan sotqa bermeytinin baspasózde ashyq jazdy (B.A)». Búl endi kýlkili, úyat әngime eken. Shynymen de, jazushy Ú.Dospanbetov «Orazalin osy da erkek pe, tekserip kóreyikshi» dep, mening úmama qol jýgirtti» әdebiyetti syilaghan song sotqa bermedim» dep, baspasózge jazdy ma? El-júrttan úyat bolghan eken. Orazalinning soghan deyin baruyna ne sebepshi boldy? Aldynghy oqighany «әdebiyetshilerden estidim» dediniz, al búl oqighanyng bas-qasynda siz boldynyz ghoy. Sony nege oqyrmangha týsindirip jazbaysyz? Jel túrmasa, shópting basy qimyldamaytynyn úmyttynyz ba?

«Jaraydy, sonymen ýsh basylymdy aldyq delik. Endi solar óz mindetin atqaryp otyr ma? (Sizshe qalay? – Á.Á). Solardyng qaysysynda qazaq әdebiyetining ózekti mәselelerin qozghaghan salmaqty әdeby syn maqala jariyalandy ma? (Mýmkin, siz aitqanday әdeby syn maqalalar «Qazaq әdebiyetinin» qorjynyna týspegen shyghar – Á.Á). Orazalin aitqysh bolsa, solar turaly nege aitpaydy (Búl turaly basylymnyng redaktory mәlimdemegen bolar – Á.Á). Álde, búl Odaqty jaylap alghan azghantay top pen «qayynjúrttan» qúralghan, «әdeby mafiyanyn» aramza aila-sharghysy ma? (B.A)». Siz aitqanday, shyn mәninde «az ghana top pen «qayynjúrttan» әdeby mafiyanyng aramza aila-sharghysy bolsa», әdebiyetimiz jetisken eken. Ádebiyette de «mafiya» bola ma, әy qaydam?! Búlay bolu mýmkin be? Búl әlem әdebiyetinde bolmaghan tarihy oqigha ghoy. Biraq bizding elde bәri bola beredi.

«Orazalin endi birde: «Áueli úiymnyng basy daugha týsti. Odaq taghdyryn talaugha salghysy kelgenderden sózi sýrindi (sóz sýrine me? – B.A), – dep , taghy da ishten jau izdeuge tyrysady» depsiz. Sóz nege sýrinbeydi? Ornymen aitylmaghan, jýiesiz sóz sýrinbek túrmaq, byt-shyty shyghady. Qayta Orazalinning «Odaq taghdyryn talaugha salghysy kelgenderding saghy syndy, kýl-talqany shyqty» dep aitpaghanyna shýkir. «Jýieli sóz ornyn tabady, jýiesiz sóz iyesin tabady» degen sóz beker aitylmaghan. Bayqaymyn tayaqtyng bir úshy sizge de tiyip jatqan sekildi. «Oghan bola ishten jau izdeuge tyrysty» dep baybalam salugha bolmas.

«Odaqqa men mýshelikke ótken kezde, әlde birde-bir nәrsesi jaryq kórmegen, mýshelikten dәmesi de joq Orazalin Odaqtyng qayda ekenin de bilmeytin edi (B.A)». Sonda qalay? Orazalin ol kezde jas bolghan shyghar, Odaqtyng qayda ekenin bilu mýshe boludyng alghy sharty emes qoy. Osyny da sóz dep aityp otyrsyz ba?

«Toqsanynshy jyldary Odaq basshylyghyna oida-joqta kelip qalghan, shyn mәninde, әdebiyetti ainalshyqtap jýrgen Orazalinning osy tәjiriybesi eske kóp nәrseni týsiredi» dep 40 jyldan bergi ertegini terip aitasyz-au kep, aitasyz. «1964 jyly Gh.Mýsirepovting Odaqtyng basshylyghynan týsti de, ornyna partizan Á.Shәripov keldi. (Sonda siz Orazalindi Á.Áripov sekildi qoldan jasalghan aqyn dep oilaysyz ba? Áy, siz de aitady ekensiz ghoy. Jazushy men aqyndy qoldan jasady degendi sizden birinshi estip otyrmyn – Á.Á). Odaqtan ketip әdebiyet institutyna barghan son, professor, t.b. degen ataqtardy ala qoydy (Kenes ýkimeti kezinde ghylymy ataq alu qiyn deushi edi. Shynymen de ol kisi ghalym bolmaghany ma? – Á.Á). Onyng ornyna qazaq әdebiyetine Á.Álimjanov pen O.Sýleymenovting kelui, shyn mәninde qazaq әdebiyetin qorlau, onyng ar-namysyn ayaqqa taptau, irip-shiruding barysy edi. (orys tildi Álimjanov pen O.Sýleymenovtyng qazaq әdebiyetin basqarghan kezde әbden qorlyq kórgender «Shonjynyng bazarynan ýirengen shala qazaqshasymen shyrqay siltegen» Orazalinmen jylap kórisip, oghan rahmet aitpaysyz ba? Álde, men dúrys aityp otyrghan joqpyn ba? Áriyene, búl sózim sizge únamaydy – Á.Á). Býgingi bylyqtyng ishi, sonyng ishinde M.Maqataevty qudalau, Odaqtyng mýsheliginen shygharu osy kezde bastaldy. Sol kezde mýizi qaraghayday bolyp jýrgen qay jazushy osy jayynda Ortalyq Komiytetke baryp ashyq aita aldy? Eshkim de! Kerisinshe bәri de jaghympazdanyp, olardyng soyylyn soghyp, bas paydalaryn kózdep ketti (B.A)». Býgingi bylyq pen M.Maqataevty qudalaudyng ne qatysy bar. Ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn dýnie ghoy. Orazalin kimdi qudalap Odaqtyng mýsheliginen shyghardy? Sol kezdegi mýizi qaraghayday jazushylardyng Ortalyq Komiytetke nege ashyq aita almaghanyn maghan qaraghanda siz jaqsy bilesiz. Býgingi qazaq әdebiyetining janashary, ondy-soldy silteytin batyr synshymyz – siz de sol ortada bolsanyz, aita almas etiniz. N.Orazalinge jazghan maqaladay syn jazsanyz (әriyne, jaza almas ediniz), «halyq jauy» atanyp, qudalaudyng kókesin sonda kórgen bolar ediniz. Múny moyyndanyz!

«Osyny jaqsy biletin, sol kezdegi ekinshi hatshylar I.Esenberin men S.Múratbekovting bar istegen sharuasy – Gh.Mýsirepov pen Á.Núrpeyisovti talqandau, ayaqtan shalu bolsa», al "Onyng mәnsapqorlyghyna jana ghana kózderi jetken, kezinde Orazalindi óte-móte qoldanghan tanymal jazushy T.Ábdikov pen D.Isabekovterding endi ghana saldaryn soghyp, syn aita bastauy әdeby qauymdy oilandyrugha tiyis» degeninizdi qalay týsinemiz?

Ary qaray Odaqtyng ekinshi hatshysy S.Múratbekovting Odaq jazushylarynyng 200-den 500-ge jetkizgenin, 1989 jyly Núrpeyisov bastaghan qyryq shaqty jazushynyng jinalysyna kezdeysoq qatysqanynyz ýshin S.Múratbekovten syn, sógis estigeninizdi, sodan keyin Odaqtan pәter alu ýmitinizding ýzilgenin, Odaqtyng sol kezdegi basshylarynyng da ózining «naqsýierlerin» júmysqa alyp, ertesi pәter kiltin beretinin jyr ghyp aitasyz. Sodan song «...Osynyng saldarynan býgingi Odaghymyzdaghy mýshelerding 90 payyzgha juyghy – shyn mәnindegi suretker jazushylar (prozasy, poeziyasy bar) emes, jylmaghay sóilem qúra alatyn, jýzikting kózinen ótken jurnalister ghana (B.A.)». Búl sózinizben jartylay kelisuge bolady. Al, «Kezinde Odaqqa mýshe bop óte sap, shyn jazushylargha tiyisti pәterdi alyp, eki jep biyge shyghatyndar bar. Sebet zamanynda bar jaqsylyqty kórgender de, pәter, syilyq pen shen-shekpen, ýlken qyzmet alghandar da solar!» deysiz. Siz múny jaqsy biledi ekensiz, al maghan ony biluding qajeti de joq. Sebebi, eski qyrmannyng topanyn sapyrghanmen odan eshteme shyqpaydy. Biraq siz búl dәstýrlerding býginde jalghasyn tauyp jatqanyna ókinish bildiresiz. Óitkeni, býgingi tәuelsiz Qazaqstandy qúrdymgha ketken Kenestik jýiening múragerleri basqaryp otyr. Tek shapany men qalpaghyn auystyryp kiygeni bolmasa. Qúday bireuge baq, bireuge taq beredi, al bireuge baylyq beredi, oghan talasugha bola ma? Talasugha bolar, biraq astynda taghy, basynda baghy, qaltasynda aqshasy barlarlar siz ben bizdi qúiryghyna qystyrmas. Alayda derkezinde shyndyqtyng kózin tauyp aitqan dúrys. «Jau ketken son, qylyshyndy boqqa shappa» bolyp jýrmesin. Biraq ta «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» degen mýlde bolmau kerek.

«...Sәbet iydeologiyasynyng soyylyn soqqan 1937 jyly jazba әdebiyetimizding negizin salghan alghashqy qarlyghashtarymyzdy atqyzghan da, qughyn-sýrginge úshyratqan da, endi pәlenbay jyl ótken song úyalmay-qyzarmay solardy «alyp-salyp», t.b. dep dәriptep jýrgen de osy Odaq!? Sol qylmysy ýshin býgingi Odaqtyng halyqtan, jazyqsyz jazalanghan jazushylardyng ruhynan keshirim súrau degen oiynda joq. Qalay deseng de, Kenes biyligining soyylyn soghary bolghan Jazushylar Odaghynyng eki qoly qan-qan!» dep yzagha bulyghasyz. Siz osynyng sәl aldynda: «...Shyndyghyna kelgende, SSSR Jazushylar Odaghy Kenes iydeologiyasyna qyzmet etkizu ýshin qúrylghan bolatyn. Bizding Odaghymyzda (solkezdegi – Á.Á) sol qyzmetti mýltiksiz atqarady» degen bolatynsyz. Múny qalay týsinemiz? Endi kelip tәuelsiz Qazaqstannyng Jazushylar odaghyna «halyqtan, jazyqsyz jazalanghan jazushylardyng ruhynan keshirim súraudy talap etesiz, әri «Jazushylar odaghynyng eki qoly qan-qan!» dep, kisi balasy shoshityn әngime aitasyz. Eger keshirim súraugha tura kelse, sol kezdegi qylyshynan qan tamghan Kenes biyligi men onyng soyylyn soqqan SSSR Jazushylar Oday keshirim súrauy kerek edi. Ókinishke qaray, onyng qúrdymgha ketkeni qashan. Onyng esesine býgingi, Orazalin basqaryp otyrghan Odaq keshirim súraugha mindetti me? Búl qisyngha siya qoyar ma eken. Buynsyz jerden pyshaq úryp otyrghan joqsyz ba?!

Siz jәne «Sodan bas tartyp, qisyq joldan shyghyp, Odaqtyng negizin ózgertip, janadan basqa bir úiym etip qarayyq degende túrghan ne qylmys bar?» deysiz. Dúrys aitasyz, búl eshqanday qylmys emes. Siz aitqanday, «Odaqtyng negizin ózgertip, janadan basqa bir úiym qúryldy» delik, sodan birdeme ózgeredi dep oilaysyz ba? Sizding sózinizben aitqanda, «býgingi danghoylar» tiri túrghanda, siz oilaghanday «týzu jolmen jýretin, beybit Odaq» jaqyn arada ornay qoymasy anyq. Búl sizding tәtti týsiniz, asyl armanynyz ghana. «Su bastan túnady» demekshi «bayaghy eski joldan bas tartpay otyrghan (B.A)» joghary biylikten bastap ózgertu kerek shyghar. Siz múny aitudan ynghaysyzdanyp nemese qorqaqtap otyrghan siyaqtysyz.

«Endi Orazalin qyza kele: «Jazushylar úiymy jazushylargha shygharma jazyp bermeydi. Biraq, jaqsy shygharma jazu ýshin kerekti eng basty sharttardyng oryndaluyn (saqtaluyn bolar – B.A) qamtamasyz etedi. Birinshi shart – oiy, sózi sergek әdeby ortanyng boluy, jiyndar men talqylaular, plenumdar men konferensiyalar – sol ortanyng bas qosuynyng kórinisi. Ekinshi shart – orta bas qosatyn, «óz joghy» men «óz baryn» týgendep otyratyn, әriptestik pikir almastyrugha mýmkindik tudyratyn, bagha beru minbesinde boluy», – dep kósemsiydi. Bәri de dúrys. Biraq osy eki sharttyng jarym-jartysy bar ma? (Bolmasa endi bolatyn shyghar, – Á.Á). Ol joq qoy?(B.A) (Joq bolsa, búdan keyin bar bolatyn shyghar, – Á.Á)». «Jazushylar úiymy jazushylargha shygharma jazyp bermeydi» dep Orazalin óte dúrys aitqan. Onyng ýstine shart ta jaman emes. Eger osy sharttar tolyq qandy oryndalatyn bolsa, sonyng ózi jazushylargha jetip jatyr. Odan artyq Odaq jazushylargha ne istep, ne jasap berui kerek?

«Osydan biraz jyl búryn «Júldyz» jurnalynda mening ghylymy zertteuge negizdelgen әdeby syn maqalalarym jaryq kórip edi. Orazalinning ózi bas bolyp, meni «sottau kerek, sotqa beretin kisilerding tizimin jasap, qol qoydyralyq» dep, tabany kýrektey ýsh jinalys ótkizgen edi» deysiz. Eger, maqalanyz bireuding jeke basyna, ar-namysyna tiymegen, tek siz aitqanday, shyn mәnindegi ghylymy zertteuge negizdelgen әdeby syn bolsa, Orazalinning ózi bas bolyp, «tabany kýrektey ýsh jinalys ótkizgeni» úyat bolghan eken. Al, «...Bir qyzyghy men ol maqalarymda Memlekettik syilyq turaly, ony Orazalinning ózin 7-8 ret úsynyp, aqyrynda Odaqtyng bir jinalysynda (men ol jinalysqa qatysqanmyn) «jylap-enirep», «auru-syrqaumyn» dep, turasyn aitqanda, «súrap» alghany. Orazalinning ózi 14 dauys qana alyp, dauys jetpegesin, aragha joghary jaqtaghy tanystaryn salyp, tizege salyp otyryp alghany jóninde jazghan edim» degeninizdi biz qalay týsinemiz? Múny basqa emes, oqyrmannyng enshisine qaldyrayyq...

«Orazalinning endi kep, «Sәbet ýkimeti ziyalylary qúrtty, joydy», t.b. dep, myna bayandamasynda kóz jasyn kól etedi. Sonda múny qalay týsinemiz? (B.A)». Enbastysy siz aman-esen jer basyp jýrsiz ghoy. Osyghan shýkirshilik etu kerek.

«Erkin pikir auysu degen atymen joq. Ýkimetting jyl sayyn beretin stiypendiyasyn Orazalinge jaghatyndar ghana alady. Olardyng da tizimi belgili. Ádeby basylymdarda tek qana Orazalindi jaqtaytyndardyng ýnderi basylady da, basqalargha esik jabyq (B.A)». Ýkimetting jyl sayyn beretin stiypendiyasyn Orazalinge jaghatynlar ma, әlde ýkimetke jaghatyndar ala ma? Orazalinde stiypendiya beretindey qauqar da joq qoy. Siz biletin «olardyng da tizimi» ýkimetke taygha basqan tanbaday belgili bolar. Jogharyda san ret sýzgiden ótkizetinder otyr ghoy. Sol ýshin sabyr etip kýtu kerek.  «Kezekti dýnie kezimen» degen sóz bar. Orazalinning kezinde ala almasanyz basqanyng kezinde alarsyz...

Ádeby basylymdargha tek qana Orazalindi jaqtaytyndardyng dýniyeleri basylyp, basqalargha esik jabyq bolghany mýlde dúrys emes. Sizding osy maqalanyzdan keyin N.Orazalin әdeby basylym redaktorlaryna tapsyrma berip, búl kemshiligin týzeudi qolgha alghan da shyghar. Al endi «...Orazalin «altyn tórde» otyrghan tóragha, yaghny «әdeby kósem» bolyp shygha kelip otyr! Búghan nedeuge bolady? (B.A)». Taghynyz qútty, bayandy bolsyn! dep tilek aitqannan basqa ne aituymyz kerek? Kim osy kýnde jyly ornyn, otyrghan taghyn basqa bireuge onay-ospaq bere qoysyn.

Siz taghy «Endi kópten beri әdeby qauymnyng «әnine» ainalyp ketken «ýy ishinen ýy tigu» turaly byqsyq әngime jayynda aita ketpese bolmaydy. Úmytpasam, 1988 jyly bolar», – dep, Á.Núrpeyisov bastaghan biraz jazushynyng QazPIY-de ótken bir jinalysta bolghanymyzdy aityp, «Sony bizding danghoylar: «Oybay, ýy ishinen ýy tigip jatyr!», «Ábu baba jәne qyryq qaraqshy», – dep baybalamgha basty deysiz. «Izinshe, sol kezdegi Ortalyq Komiytetting iydeologiya hatshysy, Kolbinning kótergen kadri Ó.Jәnibekov Odaqta jinalys ótkizip, jinalysqa qatysqandardy partiyadan shygharamyn dep zirkil saldy. Sol-aq eken, osy, jinalysqa basshy bolghandar óz esebin týgendep alghasyn, 180 gradus ainalyp ketip, qatysqandardy aqymaq etip shygha keldi» deysiz. Bastaghannyng sonyna ergender qashan da aqymaq bolyp qala beretini tarihtan belgili. Siz ony qalaysha bilmey qaldy ekensiz?

Taghy birde «...Sol kezdegi «Qazaq әdebiyetining bas redaktory O.Bókeev auylda túratyn jazushylardyng basyn qosyp, Odaqtan basqa, «AQQÚS» degen ýiym qúryp, ýlken jinalys ótkizip, banket beredi. Búl shyn mәninde, Q.Naymanbaevtan biylikti tartyp aludyng qamy edi» deysiz. Búl sózinizge senerimdi, iyә, senbesimdi bilmedim. Endi birde «Eng qyzyghy, Núrpeyisovti qara esekke teris mingizgen baybalamshylar, nege ekeni belgisiz, júmghan auzyn ashpady. Olar qazir de ol jayynda eshtene demeydi. Sonda búl ne?» deysiz. Ony Núrpeyisovti «qara esekke teris mingizgenderdin» ózinen súrau kerek qoy. Joq, oghan da N.Orazalin jauap berui kerek pe?

Jәne birde: «Qazaq gazetterinin» basshysy, «Aqiqat» jurnalynyng bas redaktory T.Medetbekov bastaghan bir top jazushynyng taghy da jinalys ótkizgenin, olardyng taghy da aiyptalghanyn, sonynda T.Medetbekov qulyqqa basyp, qútylyp, B.Qoyshybaev tútylyp, basy bәlege qalghanyn aityp, әr shópting basyn bir shalyp kelip, «...Ýnemi birdeneni bastap alyp, ayaghyn tastap jalt ete qalatyn Á.Saraev, qashanghy qalyp alghan daghdysyna basyp, taghy da 180 gradus ainalyp ketip, «Orazalinge senim gramotasyn» tapsyryp, «qúlpyryp» shygha keldi. Osyndaylardyng ýgit-nasihattyna senip, hatqa qol qoyghan 200-den astam jazushy aqymaq boldy da qaldy» dep dúrys aitqansyz. Onday jalt etip, orta jolda attan audaryp tastap ketetinderge ermeniz. Áli de talay alayaqtar aldap ketui ghajap emes. Óziniz tym sengish jan siyaqtysyz. Bireuge talghamsyz erip ketuinizdi qoyatyn keziniz boldy ghoy. Biraq, «auru qalsa da, әdet qalmaytyny» taghy bar emespe.

«...Basqasyn aitpaghanda, Orazalindi jazushylar birauyzdan saylady deuge bolmaydy (Birauyzdan saylau qajet bolmaghan shyghar, – Á.Á). Óitkeni, biraz jazushy saylaugha qatyspay ketip qaldy (Demek, qalghan jazushylar Orazalindi saylaghan boldy ghoy, – Á.Á). Ángimening anyghy – bir kezde M.Maqataevty soyylgha jyqqan S.Áshimbaevtyng Preziydent apparatynda qyzmet isteytin balasy M.Áshimbaev kelip, әkesining jandosy, әdebiyette joq, Orazalindi taghayyndap ketti! (B.A)». Olay bolsa, jogharydan taghayyndalghan adamgha dauystyng qajeti joq qoy. Siz Orazalindi әdebiyete joq dep myng ret qaytalap jazsanyz da, ol – Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Basqarma tóraghasy, aqyn, Memlekettik syilyghynyng lauriyaty!

«Al, shyndyghyna kelgende, qoghamdyq úiymnyng ishki júmysyna, sonyng ishinde memlekettik qazynadan kók tiyn da bermey otyrghan Jazushylar odaghynyng sharuasyna, syrttan qol súghugha eshkimning de qaqysy joq» degeniniz bir jaghynan dúrys bolghanymen, ekinshi jaghynan qate pikir. Memleketting iydelogiyasyna tikeley әser etetin, últtyq ruhaniyattyng ordasy sanalatyn 700-den asa aqyn-jazushysy bar Odaqtyng ishki júmysyna memleket, biylik aralaspaydy deuge negiz joq.

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

15 pikir