Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Aqmyltyq 1986 2 pikir 17 Sәuir, 2024 saghat 15:24

Ázilding basy «Á» bolghanymen ayaghy «Zil»

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Men býgin kópten beri jazyp kele jatqan «Jaqsydan kórdim sharapat, jamannan kórdim kesapat» atty estelik kitabymnyng әigili kompozitor Shәmshi Qaldayaq aghagha arnalghan bólimine qosylar estelikterimdi jalghastyrghym keldi. Sonyng biri – sonau 1960 jyldardaghy kompozitorlar ómirining jay ghana bir әngimelerinen tuyndaghanday bolghanymen maghan óte auyr salmaq salyp túrghanday bolyp edi. Shәkeng ol turaly bylay aitushy edi:

– Menimen qatar shygharmashylypen ainalysqan, sol tústa tamasha әn-kýy simfoniyalyq shygharmalaryn jariyalap jýrgen Taldyqorghandaghy Nayman ata elining tumasy Mәlikajdar Áubәkir deytin minezi auyrlau, kóp sóilemeytin, biraq orayy kelgende qarsylasyn qarapayym әzilmen-aq oisyrata jene salatyn, jatyp atarlyghy bar sýikimdi azamat bar edi.

Bizding iship te, ishpey de shalyqtap, basqa shauyp tóske órlep jýrgen shaghymyz bolsa kerek. Sonday bir bas qosuda әdettegi әzil-qaljynymyzdyng biri – Kishi jýzdi nayza berip jaugha qoy, orta jýzdi qalam berip  daugha qoy, úly jýzdi tayaq berip malgha qoy, - degendi taghy qaytalap, elire bastaghanymdy onsha únatpay otyrghanday bolghanymen,  dauysyn onsha ózgertpey maghan kýle qarap:

– IYә, Shәke senderding batyrlyqtarynda dauym joq, biraq osy nayzalaryndy shoshandatyp, qylyshtaryndy jarqyldatyp jýrip, qaptaghan orysty qazaq shekarasynan ótkizip jibergenderinizge qayran qalamyn. Al, myna qaghaz-qalammen dau quyp jýrdi deytin orta jýz ben malshy úly jýz, san jetpeytin qúmyrysqaday qaptaghan qytaydyng bireuin de shekaramyzdyng manyna jolatpaghan eken. Sonda múny qalay  týsinuge bolady, a batyrym? – degende, men shynymen oilanyp, sóz taba almay tosylyp, ornymnan qarghyp túryp Mәkeng dosymnyng aldyna jýgine otyryp:

– Andamay sóilegen auyrmay óledi degen ras eken-au, keshir dosym, naghyz batyrdyng kim ekenin endi ghana bildim-au, iyә, sen, men siyaqty esirikterdi tәubәsine týsirdin, keshirersin. At-shapan aiypqa jyghyldym, әzir, býgingi at-shapan ornyna eki orysty alqymynan qylqyndyra alyp kelmesem bolmas, - dep syrtqa jýgire shyghyp eki shisha portveyn alyp keldim. Ivangha shamam kelmedi, mynaghan qanaghat etinder dep, gulesip otyryp Mәlikajdardyng tapqyrlyghyna tәnti bolghan edik.

***

Sodan beri de jarty ghasyrdy artqa tastappyz. Shәkeng men Mәkeng tiri bolsa býgingi Qazaqstannyng geosayasy jaghdayyn kóz aldyna keltirer bolsa, at-shapan aiypty kimge tóleter  edi? Almaty men Astanadan bastap keng baytaq qazaqtyng tau men dalasynda qaptap jýrgen qara qytaydy shekaradan kim ótkizip jiberip otyr, - degen súraqqa jauap tappaghan Mәkeng at-shapan aiypty arqalaugha mәjbýr bolar ma edi, - degen oigha kettim. Biraq búghan qazaq jýzderining kinәsin izdep qyljaqtaugha bolmaytyny әu bastan-aq belgili ghoy. Sondyqtan әzilding basy jәy ghana «ә» bolghanymen ayaghy «zil» ekenin oilaugha mәjbýrmiz. Osyndayda, sonau ÝIII  ghasyrda qara tasqa oiyp jazylghan «Kýltegin, Tonykók, «Bilge qaghan» eskertkishinde jazylghan ókinish pen óksikke toly qandy tarihtan týrik halyqtaryna tóngen jәne alda tóner qauyp-qaterding qaydan, kimnen kelerin barlap ta, zarlap ta aityp  ketkeni  esime týsti

Ey tәubәshil hәm úmytshaq qazaghym, sýiikti aghalaryng Shәkeng men Mәkenning eshqanday zilsiz әzil-qaljyndary meni zil-batpan oy túnghiyghyna batyrghanday bolghan song Sizderding nazarlarynyzdy sol qasiyetti qara tasqa oiyp jazylghan «Bilge qaghan, Tonykók eskertkishterinen birneshe ýzindilerge audara otyryp múndasqym keldi:

Qalyng elim, qazaghym, tarih taghylymyn úmytyp, býgingi kýnmen ghana ómir sýre berer bolsaq kýnderding kýninde kók týrik babalarymyzsha: «...Eldi halyq edim, elim endi qayda? Kimge eldik qúraymyz?... Qaghandy halyq edim, qaghanym qayda? Qay qaghangha kýsh-quatymyzdy beremiz», - dep zar jylap qalmas pa eken qazaghym?! Alla saqtasyn,  onday qaraly, nazaly kýnderden. Qazaqtyng qazaqtan basqa, odan qalsa kýlli týrikting týrikten basqa dosy da joq ekenin týsine otyryp tize qosa, qol ústasa әreket etuden basqa ne qaldy aghayyndar?!

Qadirli Alash azamattary, endi bir sәt danyshpan Bilge qaghan ósiyetine qúlaq salynyzdar. Ol bylay deydi:

«Altyn,  kýmis,  ishkilikti,  jibekti esepsiz sonsha bergen Tabghach halqynyng sózi tәtti aqyghy /qazynasy/ asyl» dey otyryp, «tәtti sóz, asyl qazynasymen arbap, jyraqtaghy halyqty ózine sonshama jaqyndatqan» Tang memleketining qulyghyna qúryq  boylamaytynyn eskertedi.

***

Dana Tonykók bylay deydi: «Týrik halqy eldigin joydy, qaghandyghynan airyldy. Tabghach qaghanyna  bek úldary qúl boldy, pәk qyzdary kýng boldy. Týrik bekteri týrik atyn joghaltyp, tabghach bekterining tabghach atyn tútynyp,  Tabghach qaghanyna baghyndy. Elu jyl isin, kýshin berdi».

Al, Bilge qaghan ol turaly bylay deydi:

«Jaqyn qonghanymyzda jaghymsyz qylyqtar ýireter edi. Jaqsy, bilikti kisiler, alyp (aqyldy) kisiler oghan ilespes edi. Bir kisi janylsa, iyeligindegi halyq, besigine deyin (úrpaghynyng úrpaghyna deyin) japa shegedi. Tәtti sóz, qymbat dýniyesine aldanyp, týrik halqy, óldin, týrik halqy qyryldyn.

***

Bilge qaghan halqyna taghy da bylay deydi: Týrki júrtym, sen ashtyqty da, toqtyqty da bastan ótkerdin. Biraq bir jamany, ash kezinde toq bolam dep ýmittenbedin, toq kezinde ash bolamyn dep oilamadyn. Yaghny kózaldyndaghy tirilikti ghana mise túttyn, Joq kezde tintinip izdedin, bar kezde dýniyeni ondy- soldy shashtyn. Sóitip, ózine jany ashyityn qaghanynnyn, biyleushinning erkine qarsy is isteding (onyng ayasyna  toptaspadyn). «Jer-jerge bardyn, yaghnyy bet-betine bosyp kettin. Jaqsylyqty óz-óz betinmen izdedin. Aqyrynda aryp-ashyp, ólimshi qalge jettin.

***

Týrik bekteri, halqy, búny estinder! Týrik halqyn terip (jiyp)  el tútqandaryndy mynda bastym. Janylyp, bytyraghandaryndy da mynda bastym. Nendey bir aitar sózim bolsa mәngi tasqa bastym. Múny kórip, bilinder. Týrik halqy, bekteri, bódke, (taq kiyesine) iyesine kiriptarsyndar ghoy,  sizder bekterinizben birge janylypsyzdar ghoy.

Bilge qaghan taghy da mynany eskertedi: Týrik qaghandarynyng barlyq bekteri men halqy  búl sózderimdi tyndandar – osynday úly eskertkish ornata otyryp, týrik halqyn jiyp-terip el qylghanymyzdy osynda tasqa jazdym, tura joldan adasyp, jan-jaqqa bytyrap tozghyndyqqa týskenimizdi de osynda jazdym. Jalpy, kókeyimde elime aitpaq bolghan sózderimning bәrin osynda tasqa jazdym. Osynyng bәring oqyp búryndary ne bolghanyn, qazir ne bolyp jatqanyn jәne bolashaqta ne isteuimiz keregin oilandar. Óitkeni sender, týrik halqy, bekteri, birinshiden bódke (taqqa) qúmarsyndar, ekinshiden janylghyshsyndar».  

***

Qadirli Alash azamattary, týrik halyqtary basynan ótkergen býkil tarih bizge Bilge qaghan men Tonykók siyaqty aqylman qaghandardyng aitqanyn istemey tabghachtardyn  aldap-arbauyna  aldanyp qanday qayghyly, qasiretti bastan  keshkenimizdi myn-san ret dәleldep edi ghoy. Býgingi tanda bizder – týrki halyqtary  HHI ghasyrdyng alapat, joyympaz otarshyl imperiyalarynyng tegeurindi sayasi, ekonomikalyq, diplomatiyalyq aila-sharghylaryna tap bolyp otyrmyz. Búl kýnderi tarihtaghy әrqanday qauyp-qaterden de zardaby orasan zor synaqqa tap bolyp otyrmyz. Ásirese, Qytayda ómir sýrip jatqan bauyrlarymyzdyng býgingi tragediyalyq hal-jayyn kórip bile otyryp, Qytaygha esikti aiqara ashyp, taghy da san soghyp qalarymyzdy oilamaugha bola ma?!

Qytaydyng qazaq halqyna ne istep, qanday zúlymdyqtargha barghanyn Qytayda túratyn kózi ashyq bir jas aqynnyng tómendegi óleni Qytaydaghy әlumettik jelilerde jariyalanghandyqtan qudalanyp, ondaghan jyldargha sottalghany belgili. Qazaqtyng zarly ýnin, qasiretin qan jylamay oqu mýmkin emes.

«Araghyn berip airanyndy aldy,
Kók shóbin berip qaymaghyndy aldy,
Sayahat ashyp bayytamyn dep,
Qanas pen Narat, Sayramyndy aldy,
Tau men kólindi, saylaryndy aldy.
Qorjasyn berip jaylauyndy aldy,
Orman men toghay qoynauyndy aldy.
Quyrmash berip etterindi aldy,
Shen beremin dep shekpenindi aldy,
Otyryqtastyryp otyrghyzdy da,
Qyrdaghy qystau, kókteuindi aldy.
Dualyn soghyp dalandy aldy,
Qara nópir kelip qalandy aldy.
Qos tilde oqytyp qaryq qylamyn dep,
Til úqpas qylyp balandy aldy.
Tumay jatyp jatyrdaghy balandy aldy.
Etek jening jinalmay jatyr,
Anqau qazaghym,  endi neng qaldy?!!»

***

IYә, shynynda anqau qazaghym, endi neng qaldy?

***

IYә, shynynda anqau qazaghym, endi neng qaldy?!

Marqúm Shәmshi Qaldayaqov pen Mәlikajdar aghalarymyzdyn  qarapayym әzilderinen bastalghan  qaljyndary bizdi osynday auyr oilargha, Bilge qaghanday danyshpandarymyzdyn  ósiyetterin esimizge  salugha  týrtki bolyp edi. Beygham, úmytshaq  qazaghym sizder qanday oida, qanday tolghanysta jýrgenderinizdi bilgim keledi.

***

Sonau 1975 jyly - «Qazaq» gazetining 1914 jylghy bir nomerinen Bashqúrt Bektúrlyúlynyng Qyzaydyng as beruine arnalghan (Jabyqbaydyng әkesi  Búlghynshygha bergen asyn kórgende jazghany) joljazbasynda...

– E, qayran beygham qazaghym-ay kýnderding bir kýninde Oral taularynan airylghan bizding bashqúrt-tatarlar qúsap myna gýl jaynaghan Ilening tau men dalasynan airylyp, sorlap qalasyng ba dep qorqamyn, - degen joldaryn  oqyghanda ishime órt týskendey ah úryp:

– IYә, solay boldy bashqúrt bauyrym, biz de airyldyq qasiyetti Ileden, Shyghys Týrkistannan degen bolatynmyn. Taghdyrlaspyz, qayghy-qasiretimiz úqsas sorlaghan kókbórining jetimek bóltirikterimiz ghoy.

Qúdayym aqyryn bersin, bir qalypta túrghan tarihty adamzat bilgen emes. Bәri de ózgeredi, tarih qaytalana beredi. Tasyghan tógiledi, Asqangha tosqan bar. Biraq, ghapyl pende baq qúsynyng qolyna qonghanyn bilmey, basynan pyr etip úshqanyn bir-aq bilip, sanyn soghumen keledi. Adam ata, Hauaananyng perzentteri qashan aqyldy, esti bolar eken? Ásirese, bizding qazaq?!

***

Qadirli Alash azamattary, búl maqala osydan 10 jyl búryn jazylsa da kezinde aghymdaghy baspasóz betinde jariyalanbay qalyp edi. Sodan bergi jyldardaghy geosayasi  jaghdaydyng qanshalyqty ózgerip ketkenine qaramay men kótergen qazaq-qytay qarym-qatynasyna qatysty problemalar kóbeymese azaya qoymaghanyn kórip otyrmyz, әsirese, Qytay men Qazaqstannyng vizasyz barys-kelisi  bastalghaly  Qytaydan kelip-ketip jatqandardyng elimizding tәuelsizdigi men qauipsizdigine qater tóndiretin arandatushylar әleumettik jelilerde auzyna kelgenin aityp, qazaq halqyn masqaralaytyn habarlardy ashyq jariyalap, eldigimizdi mazaqqa ainaldyra bastady. Nazarlarynyzgha úsynylyp otyrghan «Mysyq kóz»» beyne kóriniste:

«Qarandar, búl jer 750 mu  (16 mu bir gektar) baghasy 10 myng dollar. 70 myng iuan, búdan basqa ne isteysin? 1000 qoy baqsan, kelesi jyly 2 myng qoy bolady. 100 prosent payda. Búdan ótetin biznes bolmaydy. Taghy da bir teniz jaghasynda mening jerime úqsaytyn bir jer bar. Búnyng bәri seniki 8 qatyn alyp, qoy baqtyryp qoysan, tek payda tabasyn, ziyan degen bolmaydy. Tiyisti  qújattyng bәri bar. Taghy 10 myng dollar tólep, toghan salyp, birneshe jyljymaly ýy salyp, birneshe hasany әkelip 5myng qoy baqtyryp qoysan, kelesi jyly 10 myng bolady 100 prosent payda. Qytayda 10 prosent payda tabudyng qiyndyghyn aitsanshy, ony da әke-kóke dep jýrip tabasyn».

Kórinisti  kórgen qytaylyq kezbeler esh úyalmastan ashyqtan-ashyq qarghasha qarqyldasyp: Otandastar múnda kelinder. 7-den hasa qatyndaryn alyp 7-8 den bala tughyzyndar, ony qazaq ókimeti ózi asyraydy – aqsha beredi. Bala seniki sóitip qytaylardyng sanyn kóbeytinder, keleshekte әlemdi qytaylar biyleytin bolady.

Kelinder múnda jer kóp, baghasy týkke túrmaydy. Malyndy hasalar (qazaqtar demeydi, qazaqty kemsitip aitqany Á.D.) baghady qyz-qatyny seniki ha, ha... Mineki, qytay kelimsekteri osylay sóilep qana qoymaydy, ýisiz, kýisiz, baysyz qatyndar men kәri qyzdyrdy tiyn-tebenmen shyrghalasa araqkesh qazaqtardy araqpen sugharyp, gektarlap jer satyp alyp naqty isterge kirisip ketkenin kórip-bilip  otyrghan jergilikti mansaptylar da óz esebin turalap bilmegensip otyr.

Eger qytaylar osylay qazaqtyng dalasy men qalasyna súghyna kire berse, aldaghy onshaqty jylda-aq Qazaqstandy «Ekinshi Shinjiyang – jana shekara – jana ólkesine» ainaldyrugha búqaralyq-últtyq negiz jasap alary sózsiz.

Búl «Mysyq tileu – mysyq kózdiler» Ortalyq Aziyadaghy bes týrki tektes respublikanyng ishki jaghdayyna barlau jasap, búl el halqy KSSRO-dan bólinip shyqqannan beri damymaq týgil barynsha qúldyrap, halqy azyp-tozyp, әielderi jappay jezókshelikpen ainalysyp, tәn saudasymen ainalysyp ketipti. Olardy jalpy sany men qalalardaghy bir retki tәn saudasynyng baghalaryna deyin anyqtap shyghypty. Ásirese Tәjikstan astanasyndaghy naqty mәlimetti keltire otyryp «qyzdary óte súlu bolady eken, qytay aqshasymen eseptegende týkke túrghysyz bagha» dep jazghan maqalasyn qazaq tiline audaryp jariyalaugha úsynyp otyrmyz.

***

Qazaqstannyng Qorday audanyndaghy Masanshy auylynda túratyn dýngender turaly әr respublikalardaghy olardyng sanyn aita kelip, olarda da jer kóp, óte arzan, dýngender óte bay túrady deydi. Biraq sonau Qytay  qorghanynyng batysynda túratyn dýngender Shinjiyangha odan Qyrghyzstan arqyly Qazaqstangha qonys audarghan bosqyndyq tarihy turaly bir auyz sóz aitqysy kelmeydi. Óitkeni Qytaydan kelgen dýngender general Kaufmannyng qytay generaly Lujintannyng ulitimatovyna qaytarghan jauabyna atap  ótilgendey: «...Bizding jaqqa qylmyskerler emes, 5 myngha juyq sizderding әskerlerinizding qatigezdiginen qashyp shyqqan kedey dýngen otbasylary bolatyn». Ol dýngender orys patshasynyng qamqorlyghynda otyrghan beykýnә jandar edi.

Qytaydyng arandatushy kezbeleri sol dýngenderge qút meken bolghan qazaq jerine súqtanyp, qara qytaylaryna tanystyra, qyt-qyttaghan qorazday ashyqtan ashyq shaqyryp túr.

Qadirli otandastar, qaupyng qaydan bolsa qatering sodan ekenin esterinizge qaytalap aitudy jón kórdim, sizder ne oilap jýrsizder, búghan ne der ekensizder?

***

Qytay boyjetkenning óz kóligimen Qazaqstandaghy Masanchy qalashyghyna kelip, onda túratyn dýn eandar turaly  bergen mәlimeti:

Mening qazirgi  túghan jerim Qazaqstannyng Masanchy qalasy. Ortalyq Aziyanyn  Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan siyaqty elderinde túratyn Qytaydan kelgen huy (dýngen) halqy kóp eken. Men jana ghana tanysqan dýngen aghamyz da osy jerdegi Dýngen auylynda túrady eken. Múnda túratyn huy otbasylarynyng barlyghyn da keng aula, zәulim ýi, sheteldik sәndi kólikteri bar eken. Aulalary tolghan shet elderde shygharylghan әrtýrli sәndi avtokólikter, 1990 jyldary shygharylghan eski kólikter jәne 1980 jyly shygharylghan kóne SSSR kólikteri. Búl jerde eskirgen kólikterdi isten shygharu degen úghym mýldem joq, jýruge jarasa boldy eshqanday shekteusiz jýre beredi eken. Al bizding Qytayda kerisinshe, 10 jyldan asqan kólikterdi jyl sayyn tekseruden ótkizudi talap etedi, tekseruden ótpegen kólikterdi qoldanugha tyiym salady. Búl jerde kóne kólikterdi jyl sayynghy tekseruden ótkizip, saqtandyru aqysyn tólesen, qashan jýruge jaramay qalghansha paydalana beresin. Saqtandyru aqysy jylyna 10 myng tenge, búl 1500 qytay iuangha teng bolady. Qyrghyzstada tipti arzan 2100 som ghana. Búl ýlken ýimen keng aulanyng ainalasyndaghy keng aumaqty egistik jermen qaptaghan maldyng bәri osy kisige tәbighy. Ýiining ishine kirsen, onda keng qonaq bólmesi, birneshe jatyn bólmesi, as ýii jәne úlynyng ýilenuine arnalghan ýii bar. Bólmelerding barlyghy joghary dengeyde sәndetilgen jәne sapaly ýy jabdyqtarmen toltyrylghan. Ýiding bir búryshynda ata babalarynyng Qytaydan qashyp kelgen kezdegi tósek-oryndary jinauly túr, búl búiymdardy olar úrpaqtan - úrpaqqa ata múra retinde tapsyryp jәne ony eshqashan tastamay kelgen. Búl auylda shenisiyding kóne tilinde sóileytin 60  myng dýngen halqy túrady. Negizinde, olar basqa júmystarmen ainalyspaydy jәne olardyng barlyghy kókónis ósirumen kýn kóredi. Auylsharuashylyqqa arlanghan jer men túrghyn ýige arnalghan jerding barlyghyn ukimet bergen. Ot basyndaghy jan sany kóp bolghan sayyn beriletin jer kólemi de kóp bolady. Búl aghamyz kәzir 43 jasqa kelgen 5 balasy  bar, ot basyndaghy bala sanyna shekteu qoyylmaydy, qanshalyqty kóp tusan, sonshalyqty kólemdi jer iyelenumen qatar ukimetten sonshalaqty kómek jәrdem alasyn. Qazirgi uaqytta onyng әielining 5 balasy bolghandyqtan ukimet  aiyna 100 aqsh dollar subsidiya beredi. Odan tys kólik, oqu jәne medisinalyq kómek aqysyz beriledi. Balalar mektepke barghan kezde oqu aqysynyng bir bóligin tóleui kerek. Masanchiyding ainalasynda birneshe auyldary bar jәne olardyng túrghyndary negizinen dýngen halqy. Jergilikti túrghyndardyng ýilenu toyyna arnalghan qalyng mal qúny 1000 dollardan 1300 dollargha deyin, búl olardyng ómirine esh qanday qiyndyq tudyrmaydy.

***

Qadirli otandastar, qytaylyq kezbe biykeshting Masanchidaghy dýngenderdin  túrmys-tirshiligine tamsana jazghan sózderi kóp bolghanymen osy dýngenderding Qazaqstangha qaydan, qashan, qalay kelip qalghany jóninde  bir auyz sóz aitqysy kelmeydi. Tarihtan belgili bolghanynday  dýngerding ata mekeni Qytaydyng úly qorghanynyn  ontýstik batysyndaghy Gansu,  Shynhay,  Ninsha ólkeleri edi. Olar Qytaydyng zorlyq-zombylyghyna qarsy kóteriliske jii shyghyp, qytay jazalaushy әskerlerining soqqysynan yghysyp, jan saughalap, qazirgi Shinjiyang ólkesine qashyp kelushi edi. HIH ghasyrdyng 70-80 jyldary  Qytaydyng qandy qol generaldary  Zo Zyntang men Lu Jintang qyrghynynan bas saughalap, qazirgi Qyrghyzstan arqyly Qazaqstangha kelip qonystanghan dýngenderding úrpaghy turaly aitqysy kelmeydi.

Sol tústa búl bosqyndardyng sonyna týsken atalghan qatigez generaldardyng qolyna týspey, aman qútylghanyna qaharlanghan general Lu Jintang aq patsha generaldary Kaufman men Kalpakovskiyge 1876 jyly ses kórsete ulitimatum tapsyryp «qashqyndardy qaytaryp beruge 50 kýndik uaqyt beriletinin, eger osy uaqyt ishinde bosqyndardy qaytarmasa ol әskerimen Resey iyelikterine soghys ashatynyn aityp shart qoyady. Osydan bes-aq jyl búryn syltauratyp Ile súltandyghyn basyp alghan Kalpakovskiy «Bizding jaqqa qylmyskerler emes, bes myngha juyq sizderding әskerding qatigezdiginen qashyp shyqqan kedey dýngen otbasylary. Ol dýngender orys patshasynyng qamqorlyghynda otyr. Sondyqtan olar bizding jerde qalady», - dep jauap bergen.

Qytaydyng kezbe biykeshi búl tarihty auyzgha alghysy kelmeydi. Qashqyn dýngenderding kósemi Bayyanhudyng taghdyry jóninde de oilanghysy kelmeydi. Oghan keregi dýngenderding qasiretti tarihy emes, býgingi Qazaqstandaghy qút mekeni, úlan baytaq jeri, baylyghyna súqtanyp, qytaylyqtaryna jarnama jasap otyr.

***

Qadirli otandastar, qytaylyq «mysyq kózdi, mysyq tileu» telehabarynda jariyalanghan Tәuelsiz Tәjikstan turaly bergen tómendegi jazbasyn janyng týrshikpey, bauyrlas tәjik halqyn, Tәjik memleketin masqaralaghan habaryn  kóru, oqu mýmkin emes. Sizder osyny oqyp, qanday kónil kýide bolghandarynyzdy bilgim keledi:

Bes Orta Aziya elderining bireui bolghan Tәjikstanda súlu qyzdar kóp bolatyn el dep atanghan. Sovet songzy ydraghan son, búl elde úzaq jyldargha  sozylghan ishki soghystyng saldarynan erlermen әielderding ýlesi auyr jaghdayda alshaqtaghan. Osy sebepten, búl elde bir erge kóp әiel alu jaghdayy qalyptasyp, zandy týrde moyyndalmaghanmen, qalypty qogham tәrtәbәne birtindep ailanyp әri uaqyn ótken sayyn auyrlaghan. Bir erge kóp әiel aludan basqa, búl elding ekonomikasynyng qúldyrauy jezókshelik kәsibining qarqyndy damuyna qolayly jaghday tudyrdy.

Barshalarynyzgha sәlem, «mysyq kóz baqylau auditoriyasyna» (猫眼观察室) qosh keldinizder, «mysyq kóz baqylau auditoriyasy» әlemdegi eng tanghajayyp aqparattarmen sizderdi búryn-sondy estimegen, bilmegen tanqalarlyq әlemdi tanystyrady. Qonraushany basynyzdar, qyzyqty mazmúndardy jiberip almanyzdar.

Tәjikstan derbestik alghan song jezókshelikke jaqynday bastady, zandyq túrghydan da qabyldandy. Solay bola túra, keybir jezókshelikkke baylanysty әreketter, mysaly kliyent tartu jәne jezókshelik klubtargha shekteuler qoyyldy. jezókshelikke kliyent tartu zang búzushylyq dep tanyldy. Tekseru kezinde qoldy bolghan jezókshe qyzdardy aiyp púl salghan song qoya beredi, al jezókshelikke kliyent tartushylargha 8 jyldan artyq týrme jazasyn beredi. Solay bola túrsa da, kóptegen adamdar kýn kóru ýshin jezókshelik salasyna belsendi týrde kiristi. Birlesken últtar úiymynyng arnauly tekseru sanaghy boyynsha, Tәjikstanda jezókshelikpen shúghyldanatyn әielderding sany 14 mynnan asqan, jasyryn jezókshelik ortalyqtardyng sany 200 den asqan. Búl arnauly ortalyqtardan basqa, kósheler boyyndaghy bar-meyramhanalarda, diskotika jәne massaj jasau ortalyqtary jezókshelikke tolghan. Keybir jezókshelik úlghayghan aumaqtarda arnauly «qyzyl shamdy» rayondar qalyptasyp, tәn saudasy kýnnen kýnge qyza týsken.  Tәjikstan basqa elderge negizinen jabyq bolghandyqtan, búl elge kiru ruqsatyn alu óte qiyn, sol sebepten kliyentterding kóp sandysy jergilikti er azamattar jәne  tili men mәdeniyetteri jaqyn bolghan kórshi Aughanstan sayahattaushylarynan túrady. Jezóksherlerding enbek aqy mólsheri de әr týrli, kóshe boyyndaghy qyzdar eng arzan, olarda týraqty oryn bolmaydy, jaghdaylary nashar, eng tómengi aqysy 15 iuangha da barady, al qaladaghy shaqyrumen baratyn qyzdardyng aqylary odan 10 ese joghary bolady, el ordasy sanalghan Dushanbede eng qymbat. Joghary dәrejedegi qyzdardyng baghasy 80~100 dollar bolyp, baghagha kóp mәn bermeytin mansapty jәne bay adamdargha arnalady. Býl elde jezókshelik zandastyrylsa da, jezókshe qyzdardy tәrtip saqshylary ústap alyp aiyppúl salyp, densaulyqdaryn teksertip, júqpaly auru bolghandaryn jәriyalap emdeuge jiberip túrady. Qogham tәrtip saqshylarynyng búl әreketteri jezókshe qyzdardyng kisilik qúqyn búzumen qatar jeke mýddelerine de qol súqqandyq bolyp sanalady. Tәjikstan ýkimeti jezókshelikti tizgindeu sharalaryn da oilastyruda, jezókshelikpen ainalysatyn qyzdardy qadaghalaumen qatar olargha baratyn er kliyentterdi de jazalaudy qarastyruda. Biraq ta týrli sebeptermen býginge deyin iske asyrylmay keledi. Kóp sandy adamdardyng bayqaghandary, Orta Aziya elderining barlyghy damymay qalghan elder, búl elderde eng kóz tartarlyghy súlu kyzdar óte kóp bolady eken.

Álimghazy Dәulethan,

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng qúrmetti jazushysy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2391
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792