Beysenbi, 20 Mausym 2024
Abay múrasy 2011 3 pikir 26 Sәuir, 2024 saghat 13:19

Osy júrt Eskendirdi bile me eken?..

Kollaj: Abai.kz

Búl poema adam bolmysyn ashyp, jaman qasiyetterden arylu jolyn kórsetetin tereng maghynaly, ýlken manyzy bar shygharma. Hakim Abay Eskendir Zúlqarnayyn beynesi arqyly jaqsy men jamandy aiyrugha ýiretedi.  Ol poemasyn «Osy júrt Eskendirdi bile me eken?» dep bastaydy. Eskendir esimi býkil әlemge keninen belgili. Tipti, qasiyetti Qúranda da kórsetilgen. Biraq, Qúrandaghy Eskendir basqa adam degen sóz bar. Qalay dese de, Eskendirding esimi әlemge әigili. Endeshe Abay nege osynday әigili esimdi júrttyng biletinine kýmәndi súraq qoyady? Múnyng ýlken syry bolsa kerek.

Eskendir túlghasyna әlem boyynsha erte zamannan beri óte ýlken kónil bólinip keledi.  Shyghysta -- Firdausi, Jәmi, Nizami, Nauai, Batysta -- Lamberu, Lamreht, Berne, Shamisso tәrizdi oishyldardyng enbekteri sonyng dәlelderi. Olardyng shygharmalarynda Eskendir әdil patsha, aqyldy, әri batyl jauynger retinde dәriptelip keldi. Biraq, Abaydyng suretteui mýlde basqasha. Onyng shygharmasynda Eskendir beynesi «maqtan sýigish, qyzghanshaq adam», qatygez de, nәpsisi toyymsyz jaulap alushy retinde kórsetilgen. Sebebi, Abaydyng maqsaty júrttyng әdettegi qalauy boyynsha Eskendirdi dәripteu emes, kerisinshe, shapqynshynyng boyyndaghy jaman qasiyetteri arqyly, olardyng adamgha tiygizetin ziyanyn ashyp, jәne odan arylu joldaryn kórsetu bolyp tabylady. Búl shygharmanyng negizgi qúndylyghy da osynda bolsa kerek. Onyng maqsaty -- Eskendir beynesi arqyly adam ómirindegi negizgi kedergini kórsetip, ony jenu jolyn beru.

Poemada Eskendir qarapayym adam emes. Ol kóptegen soghystarda jeniske jetip, býkil Evraziyanyng kóptegen jerlerin jaulap alghan patsha. Ol syrtqy jaularyn jengen sonday qúdyretti әmirshi bolsa da, ózining ishki jauy bolyp tabylatyn nәpsisin jene almay jýrgen beyshara, pende. Yaghni, ol nәpsining qúly, nәpsiqúmarlyqtyng beynesi deuge bolady. Nәpsi adamnyng ishki jauy, onymen kýrese biluding ýlken manyzy bar. Eger osy túrghydan alatyn bolsaq, onda Abaydyng súraghynyng maghynasy «Osy júrt Eskendirding nәpsining qúly bolghanyn bile me eken?» degen úghymmen sәikes bolyp shyghady. Áriyne, júrt bilmeydi, sebebi Eskendir beynesi búl túrghyda búryn aitylmaghan, jazylmaghan.

Shygharmada Eskendir mýlde jana qyrynan suretteledi. Osylay, Abay Eskendir beynesi arqyly adamnyng negizgi jauy bolyp tabylatyn nәpsining yqpalyn kórsetip, ony jenu jolyn beredi. Hakim ózi kórsetkendey, «Zamangha jaman kýilemek, Zamana ony iylemek» bolatyn Abay «jaman adam» emes, kerisinshe, «Týzetpek edim zamandy, Ózimdi-ózim zor tútyp» dep armandaytyn ruhany biyik túlgha ekenin kóremiz.  Búl naghyz hakimdik qasiyet.

«Eskendir» poemasynan qogham ómirindegi, tipti býkil jer betindegi qayshylyq, qaqtyghystardyng sebebin kóruge bolady. Abay Eskendir patshanyng ómiri men onyng minez-qúlyqtary arqyly fәny әlemning negizgi zandylyghyn kórsetedi. Ol zandylyq – jan qúmary men tәn qúmarynyng kýresi. Abay osy kýrestegi nәpsining ziyandy rólin ashady. Nәpsining ýlken ziyanyn bilip, onymen kýrese biletin adamdar óte siyrek kezdesedi. Úly jauynger Eskendir de osynday adam bolghan. Ol nәpsisimen kýrese bilmey, odan jenilis tapty.

Endi poemanyng ózine keleyik.

Osy júrt Eskendirdi bile me eken?
Makedoniya shahary -- oghan meken.
Filipp patsha balasy, er kónildi,
Maqtan sýigish, qyzghanshaq adam eken.

Filipp óldi, Eskendir patsha boldy,
Jasy әreng jiyrma birge toldy.
Óz júrty az kórinip, kórshilerge
Kóz alartyp qarady ondy-soldy.

Súmdyqpen ghasker jiyp qarulandy,
Jaqyn jerge jau boldy, túra attandy.

Kóp eldi kýtinbegen qyrdy, joydy,
Handy óltirip, qalasyn tartyp aldy.

Poemada әueli Eskendir (batys elderinde Aleksandr Makedonskiy) osylay qarapayym adam emes, Vilipp patshanyng balasy ekeni aitylyp, onyng minez-qúlqy suretteledi. Patshanyng balasy (b.d.b. 356-323 j.j.) bolghan son, әriyne, onyng kókiregi joghary, egosy ýlken bolady. Basqa tarihy derekter boyynsha, anasy -- Olimpiya, Epir patshasynyng qyzy. Ákesining kóp әiel aluyna baylanysty Eskendirding birneshe әpkeleri men aghalary bolghan. Anasy Olimpiya órkókirek, ataqqúmar qatygez әiel bolghan. Ol Eskendirdi jas kezinen bastap «Zevs Qúdaydyng balasysyn, sondyqtan býkil dýniyeni jaulap, baghyndyratyn erekshe róling bar» degendi týisigine qúiyp, oiyna bekitip otyrghan. Kýieui Filipp patshany óltiruge sebep bolyp, taqtyng negizgi múrageri bolyp tabylatyn Eskendirding basqa әielden tughan aghasyn óltirip, balasyn ol taqqa otyrghyzghan. Osynday tәrbiyeden keyin, әriyne, Eskendir ósken song ózin Amona Qúdaydyng balasymyn, yaghny qarapayym adam emespin dep jariyalaghan. Ol kezde gresiyada kópqúdayshylyq bolghan, yaghny tәnirshildikting ruhany emes, materialdyq bóligine tabynghan. Al materiyanyng negizgi belgisi nәpsi ekeni belgili. Ústazy ataqty Aristoteli bolsa da, ol tәn qúmarynyng yqpalymen osylay «Súmdyqpen ghasker jiyp qarulandy, Jaqyn jerge jau boldy, túra attandy».

Sonymen, Eskendir jarty әlemdi   jaulap alghan tarihta ýlken  oryn alghan túlgha. Oghan búl dәrejege jetuge tәn qúmarynan payda bolghan fәny әlemdegi nәpsi quaty yqpal etti.

Ári qaray Eskendirding әreketining nәtiyjesin aqyn bylay dep suretteydi:

Jazasyz jaqyn jerding bәrin shapty,
Dariyanyng suynday qandar aqty.
Shapqan elding bәrin de bodam qylyp,
Ókimetin qolyna tartyp apty.

Eskendir elde almaghan han qoymady,
Alghan sayyn kónili bir toymady.
Arany barghan sayyn qatty ashylyp,
Jerding jýzin alugha oy oilady.

Qan isher qaharly han ashuy kóp,
Ataghynan qorqady júrt qayghy jep.
Sol kýnde qoshemetshi aitady eken,
Hannyng hany, patshanyng patshasy dep.

Ataghy talay jerge onyng jetti,
Jerding jýzin alugha talap etti.
Esepsiz әsker ertip, jaraqtanyp,
Esitken elderine jýrip ketti.

Aldynan shygha almady eshkim múnyn,
Bәrin de aldy, qorqytty joldaghynyn.
Jan shyqpady aldynan, toqtauy joq,
Jer jýzin jeke biylep almaqshynyn.

Kóp eldi jaulap alyp, endi býkil әlemge kóz tikken múnday toyymsyzdyq onyn     tәn qúmaryn odan sayyn qozdyryp, nәpsining qúlyna ainaldyrdy. Búl zandy qúbylys. «Altyn kórse, perishte joldan tayar», -- degendey, qylyshy mayyrylmaghan Eskendirding qúlqyny ashyla beredi. Onyng ýstine jantaysha, qolshoqparlary  «Sol kýnde qoshemetshi aitady eken, Hannyng hany, patshanyng patshasy dep». Manyndaghy qoshametshi júrt dәriptegen adam ózi de soghan senip, ózin qúdyretti sanay bastaydy. Búl ómir zandylyghy. Qorshaghan ortasy patshanyng ózin osylay Qúdaymen tenegen jalghan egosyn  ósirip, onyng ashkózdigin kýsheyte týsedi. Patsha ózin endi Qúdaymen balay bastady. Jolynda ne kezikse, sonyng barlyghy úly jenimpaz Eskendirge tiyesili boluy tiyis!

Biraq, kóp asqangha -- bir tosqan. Kim bolsa da, ózining jasaghan әreketine say onyng qarymyn, yaghni, nәtiyjesin alady. Búl býkil әlemge ortaq, ózgermeytin túraqty әdilet zandylyghy. Býkil әlem ýilesimdiligin osy zandylyq basqarady. Fizikalyq әlemde «Zatqa qanday kýshpen әser etsen, sonday qarsy kýsh әser etedi» degen IY.Niutonnyng ashqan tabighattyng ekinshi zandylyghy búl. Búl zandylyq adamzat qoghamynda da bar: «ne ekseng – sony orasyn», yaghni, jasaghan әreketine baylanysty onyng beynetin, ne bolmasa zeynetin alasyn. Qiyanattyng jazasyn eshkim toqtata almaydy. Ol jaza kóp te emes, az da emes, tek qiyanattyng mólsherine baylanysty.  Jasaghan әreketine sәikes qarymyn osy ómirde, ne bolmasa, Abay sózimen aitqanda, «Qabirden әri ótkende» alasyn. Búl eshkim ózgerte almaytyn, túraqty tabighy zandylyq. Abaydyng kórsetip otyrghan búl zandylyqty qogham ýilesimdiligin búzyp jýrgen býgingi paraqor, korrupsionerler jaqsy bilip, eskeruleri kerek.

Ózin qúdirettimin dep jýrgen Eskendir de ózining әreketine baylanysty qarymyn aldy.

Jýre-jýre bir elsiz shólge týsti,
Alyp jýrgen suynyng bәrin ishti.
Adam, hayuan bәri de birdey shóldep,
Basyna Qúday saldy qiyn isti.

Sandaldy sar dalada su taba almay,
Shóldegen júrt qaytedi bos qamalmay?
Qyzmetkerding bәrin de óltirmekshi
Bolypty, shóldegenge shyday almay.

Mysaly, astyndygha at o daghy úshty,
Eskendir de atynyng jalyn qúshty.
Jaltyrap sәule bergen bir nәrsege
Patshanyng at ýstinde kózi týsti.

Qúday taghala Ózining sheksiz meyirimdiligimen múnday adasqan pendelerge ózining qateligin týsinip, kýnәsin әri qaray auyrlatpau ýshin oghan dúrys jol kórsetip, ghibratty sabaq beredi. Eskendirge de osynday sabaq berildi. Jýgensiz patshagha sabaq berip, ony dúrys jolgha salu ýshin «Basyna Qúday saldy qiyn isti». Búl synaqtyng qiyndyghy sonday bolghan, tipti, Eskendir «Qyzmetkerding bәrin de óltirmekshi, Bolypty, shóldegenge shyday almay». Ol osylay ózining qateligi ýshin qyzmetkerlerdi kinәlap, óltirmekshi bolghan.

Ol osylay, búl qiyn isten sabaq ala almady. Soghan qaramastan, meyirimdi Qúday oghan basqa sabaq beredi.

Barsa, bir syldyr qaqqan móldir búlaq,
Taspaday beyne aryqtan shyqqan qúlap.
Týse sala Eskendir basty qoydy,
Ishse, suy ózgeshe, tәtti tym-aq.

Kepken balyq keltirtti sonda túryp,
Sol sugha balyqty aldy bir judyryp.
IYsi, dәmi ózgeshe bolyp ketti,
Tang qaldy múnyng bәrin sugha joryp.

Eskendir qolyna aitty: «Búl netken su?
Bәring de iship, búl sugha betindi ju!
Bir bay elden osy su shyqqan shyghar,
Órlep baryp, ýstine tigelik tu.

Búl salqyn, tәtti sugha qanynyzdar,
Shaq keler maghan jan joq nanynyzdar.
Menen qalmay, búl sudy shapshang órlep,
Talqan qylyp shaharyn alynyzdar!»

Biraq búl sabaqty da dúrys qabylday almay, sugha jughan balyqtyng «IYsi, dәmi ózgeshe bolyp ketti, Tang qaldy múnyng bәrin sugha joryp». Imansyz patsha osylay әli de barlyghy tabighat kórinisi dep, Qúdaydyng qúdyretin moyyndaghysy kelmeydi. Ómir qiynshylyqtary adamgha sabaq alyp, ózining qateligin týsinip, ózin týzetuge mýmkindik beredi. Biraq, Qúdaydyng bergen búl ghibratty sabaghyn әrkim, әsirese Eskendir tәrizdi imansyz órminezdiler, qabylday almaydy. Sebebi, barshagha ortaq әdilet zanyn bilmeydi, nemese, bilse de, ony moyyndaghysy kelmeydi. Osylay kóp adamnyng ayaghy shalynyp, ózining kýnәsi ýshin týrmege týsip, jazasyn alyp jatsa da, odan sabaq almay, qiyanatty isterin taghy qaytalaydy. Jarym adam dengeyine qúldyrap, әri qaray hayuan istemeytin isterge barady. Olar turaly Abaydyng «Ózdering de oilandar, Neshe týrli jan barsyn. Ghylym da joq, my da joq, Daladaghy andarsyn» deytini bar.  Eskendir de, menmendigi kóterilgeni sonshalyqty, ol Qúdaydyng bergen sabaghyn týsinbey, búlaqty iyemdenu ýshin «Menen qalmay, búl sudy shapshang órlep, Talqan qylyp shaharyn alynyzdar!»  dep әskerine búiryq beredi.

Ózin «men» dep qabyldaytyn adam qorshaghan ortany «meniki» bolsyn dep úmtylyp, ózine menshiktegisi keledi. Osylay, qiyanat jasaydy. Qiyanat kýnә tudyryp, adam qúldyrau jolyna týsedi. Qarapayym adam qolyna sheksiz biylik tiygen osylay qatigez tirangha ainalyp ketedi. Búl barlyq diktatorlargha tәn qasiyet. Sondyqtan, qanday qogham bolsa da, múnday diktatordyng payda bolmauy ýshin demokratiya kerek.  Danghoy Eskendir de, Tәnirding bergen sabaghynan dúrys nәtiyje almay, kerisinshe qorytyndy jasaydy. Tәn qúmarymen nәpsining yqpalyna tolyq týsken adamnyng qylyghy osynday. Sheksiz biyligi bar adamdy eshkim de toqtata almaydy!

Jarlyq shashty, qol jýrdi sudy órley,
Shaharyna jetkenshe damyl kórmey.
Kókpenbek temir kiygen ónkey batyr
Tarttyryp jóneledi syrnay-kerney.

Sol әsker sudy órlep talay jýrdi,
Sudyng basy bir qúzar shatqa kirdi.
Shattyng auzyn bekitken altyn qorghan,
Qaqpasy bekituli, kózi kórdi.

Qaqpany ashayyn dep han úmtyldy,
Tútqasyn olay-búlay qatty júldy.
Asha almady qaqpany, ýmit ýzdi,
Aqyldasyp tәuir-aq amal qyldy.

Eskendir toqtau kórmey ósken jan ghoy,
Kelmey me toqtausyzdyng bәri danghoy?
Del-sal bolyp bәri de qayta shyqty,
Alysyp әl kelmesin bayqaghan ghoy.

Doldyqpen han Eskendir ashulandy,
Ashulanyp qaqpagha jetip bardy.
Qaqpany dýbirletip qaghyp-qaghyp:
- Qaqpany ash! - dep barynsha aighay saldy.

«Eskendir toqtau kórmey ósken jan ghoy, Kelmey me toqtausyzdyng bәri danghoy?» bolsa da, Qúdaydyng biyliginen eshkim de asa almaydy. Bolmystyng materialdyq bóligin biylep ýirengen ateister ruhany dýniyede ózderining әlsizdigin bildiredi. Biraq, olar búl әlsizdikting sebebin bilmey, ózining maqsatyna dóreki kýshpen jetuge úmtylady. Osylay kóptegen qiynshylyqtargha kezdesse de, odan sabaq almay,  aqyry jeniliske úshyraydy. Qúdaydyng qúdyretti quatyn jenetin búl dýninde kýsh joq. Sebebi, búl әlemning ózi Qúdaydyng bir kórinisi, yaghny Abay kórsetkendey, Onyng Ózi bolyp tabylady. Toyymsyzdyq, ashkózdik, qanaghatsyzdyq, qatygezdik, ózinen basqany kórmeu, ózgeni moyyndamau, qyryp-joy arqyly Qúdaydy jenuge bolmaydy. Búl jetistik pe? Joq, búl ruhany nadandyq, qasiyetsizdik, osaldyq, patshanyng ózi bayqamaghan soraqy әlsizdigi! Osylay qúdyretti patsha jeniliske úshyraydy.

Qaqpanyng ar jaghynan bireu keldi,
Kýzetshisi sol eken, dybys berdi.
- Qaqpany saghan ashar rúqsat joq,
Búl - Qúdaygha bastaytyn qaqpa, - dedi.

- Bilmesen, men Eskendir patsha degen,
Jer jýzining soghysta bәrin jengen.
Qaqpandy ash, habaryndy ait, bildir maghan,
Qorlyghym ózim tauyp, kóz kórmegen.

Abaydyng «Jәne Oghan (Týp IYege) qaytpaqsyn, ony oilamay, Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?» degen ghibratty sózi bar ghoy. Eger adam Týp IYege qaytudy oilap, ruhany damu jolyna týsip, ózin tanyy bilse, onda ol ólgen song Týp IYege qaytugha mýmkindik alady. Búl «tolyq adam» joly. Onday adam Qúdaygha bastaytyn qaqpadan aman ótip, Týp IYege qayta alady. Biraq múnday jolgha әrkim týse bermeydi. Kópshilik júrt pendeshilikpen tirshilik kýibeninen shygha almay, nәpsining yqpalymen «adam» dengeyinde ómir sýredi. Onday adamdar ózining jan ekenin de bilmey, ózin tәnmen balap, «ómir bir-aq ret beriledi» degen oimen Qúdaygha qayta almay, shynynda da ólip, ólgen song topyraqqa ainalyp ketedi. Onday adamdargha búl shynynda da ólim bolyp tabylady. Onday adamdargha ómir «Qaqpany saghan ashar rúqsat joq» dep habar beredi. Biraq, Eskendir bolsa, ózining ashkózdigimen әlemdi jaulap almaq bolyp, qansha adamnyng qanyn suday aghyzyp, Bolmys birligine orasan ziyan keltirip jýrgen adam. Áriyne, múnday adamdargha Qúdaygha bastaytyn qaqpa әrqashan da jabyq. Biraq, Eskendir ruhany nadandyghynan múny týsinbeydi, ózining beysharalyghyn da bilmeydi. Ol әli de ózin   «Jer jýzining soghysta bәrin jengen» patshamyn dep sezinedi. Sondyqtan Qúdaydan alghan habardyng ózin «Qorlyghym ózim tauyp, kóz kórmegen» dep, ózine qorlyq sanaydy. Mine, ruhany nadandyqtan shyghatyn órkókirekting shyny osynday.

Biraq, Qúday qaqpasynyng kýzetshisi, ony elep, ózining meyirimdiligin taghy kórsetip, qateligin týsindirip, dúrys jolgha týsudi ýiretedi. Ol bylay deydi:

- Myqtymyn dep maqtanba, aqyl bilsen,
Myqty bolsan, ózinning nәpsindi jen!
Ishi tar, kóre almastyng bireui - sen,
Onday kisi búl jerge kelmeydi ten.

Ruhany әlemning kýzetshisi Eskendir arqyly osylay býkil adamzattyng negizgi jauyn kórsetip otyr. Ol - nәpsi. Ótkendegi barlyq úly adamdar nәpsining adamgha keltiretin búl qasireti turaly aityp ketken. Islamdaghy nәpsimen kýresti «Ýlken jihad», al syrtqy jaularmen kýresti «Kishi jihad» atap, nәpsini syrtqy jaulardan joghary qoiy tegin emes. Eskendir qansha syrtqy jaularyn jenip, ózin myqtymyn dep jýrse de, ol ózining negizgi ishki jauyn bilmeydi de, jene de almaydy. Sondyqtan, ol Qúdaydyng qaqpasyna kire almaydy. Ruhany әlem men materialdyq әlemning qasiyetteri men zandylyqtary bólek, tipti birine biri qarsy. Biraq Eskendir búl zandylyqty bilmey, ózining jenilisin qabylay almay, әdettegidey ashu shaqyrady. Ruhany әlem kýzetshisi onyng ashuyn basyp, jenilisting sebebin «Myqty bolsan, ózinning nәpsindi jen!» dep týsindiredi. Biraq, nәpsi biylegen patsha ózining kemshiligin týsiner emes.

- Talpynghan talappenen men de bir er,
Kóp jýrdim, kezdey keldi kórmegen jer.
Eng bolmasa, halqyma kórseteyin,
Syy qylyp, belgi bolar bir nәrse ber.

Ruhany әlemning qaqpa kýzetshisi patshagha jenilu sebebin kórsetip, ol qatelikten qútylu jolyn berip otyrsa da, ol ózin әli de er sezinedi. Eline barghanda sol erligine dәlel bolatynday  «Syy qylyp, belgi bolar bir nәrse ber» deydi. Osylay ol tipti ruhany әlemning habarynyng ózinen ghibrat ala almay otyr.

Kópshilik júrt búl ómirde týrli qiynshylyqtar kóredi. Biraq, olar búl qiynshylyqtardan sabaq ala bilmeydi. Jýrek kózi jabyq, sondyqtan, ómir qúbylystarynyng sebebi men keleshektegi saldaryn týsine almaydy. Sana dengeyine baylanysty ómirden ghibrat alu dәrejesi әrtýrli bolady. Búl turaly búrynghy danalardyng әigili tújyrymy bar: aqylsyz adam ózining qateliginen ghibrat ala almay, ony taghy da qaytalaydy. Búlar «jarym adamdar». Al aqyldy adam ózining qateliginen ghibrat alyp, ony endi qaytalamaydy. Búl -- «adam». Odan da joghary, «tolyq adam» bar. Ol basqanyng qateliginen ghibrat alyp, ony ózi qaytalamaydy. Hakim Abay patsha Eskendir arqyly ózining qateliginen ghibrat almaytyn aqylsyz, jarym adam beynesin beredi. Oghan qarapayym ómir ghana emes, ruhany әlemning ózinen habar kelip, birneshe ret týsindirse de, ol ózining qateligin sezine almay otyr. Nәpsi biylegen adamnyng qasiyeti osynday bolady. Jýrek kózi jabylghan adam qansha aityp, aqiqatty kórsetip otyrsa da, ol ony qabylday almaydy. Búl -- ómirding beybereket kórinisining negizgi sebebi. Býgingi kýnderdegi adamzat qoghamynyng qúldyrau sebebin Abay osylay kórsetkendey bolady.

Qúday taghala sheksiz meyirimdi, jәne qamqor, sondyqtan, qanday jauyz adam bolsa da, ony dúrys jolgha salyp, kómektesuge úmtylady. Sondyqtan, tәn qúmary biylegen danghoy Eskendirge taghy bir ghibratty belgi berildi.

Qaqpadan laqtyrdy bir oramal,
Syiym --  osy, padisha, mynany al!
Ishinde bir nәrse bar aqyl berer,
Apar daghy oilanyp, kózindi sal!

Oramaldy quanyp qolyna aldy,
Syy aldym dep halqyna qayta saldy.
Qarasa, ishinde bir qu sýiek,
Búl ne etken mazaghy dep an-tang qaldy.

Ashulanyp, syiyna boldy kekti,
-  Eng bolmasa bilmedi syy bermekti.
-  Osy mening tenim be? -  dep aqyryp,
Laqtyryp jiberdi sol sýiekti.

Ruhany jolda ghana emes, qarapayym ómir  kórinisterinen de sabaq ala bilu kerek. Al ruhany jolda әrbir qadam ýlken sabaq bolyp tabylady. Nәpsi yqpalynda jýrgen adam «Ishinde bir nәrse bar aqyl berer,
Apar daghy oilanyp, kózindi sal!»
dep eskertu alsa da,
búl aqiqatty týsinbeydi. Eskendir de, tipti, búl qaqpa turaly «Búl –Qúdaygha bastaytyn qaqpa» degen habar alsa da, ony týsinbey, alghan syiyn   «Osy mening tenim be? --  dep aqyryp, Laqtyryp jiberdi sol sýiekti». Osylay, jýrek kózi jabylghandyqtan, Qúdaydyng bergen syiy bolyp tabylatyn ómir kórinisterinen sabaq almay, tipti, keyde narazylyq bildirip, kóp uaqytymyzdy bosqa ótkizip, berilgen mýmkinshilikterdi qoldan shygharyp alamyz. Abay osynday ómirding ýlgisin kórsetip otyr. Ári qaray múnday paydasyz ómirden shyghu jolyn kórsetedi.

Joldasy Aristoteli aqyly mol,
Laqtyrghan sýiekti alady sol.
Hangha aitty: «Qasiyet bar búl sýiekte,
Kózine kórseteyin, habardar bol».

Sol kýnde Aristoteli jeke dara,
Aqyl sózin tyndamay bar ma shara:
-  Tarazyny әpkel de, sýiekti sal,
Bir jaghyna altyn sap, ólshep qara!

Tarihy derek boyynsha grekting ataqty ghalymy Aristoteli Eskendirding ústazy bolghan. Búl shygharmada Abay «Joldasy Aristoteli aqyly mol» dep ony Eskendirding joldasy retinde kórsetedi. Ústaz ózining shәkirtining jaugershilik soghysyna qatyspaydy. Abaydyng ony ústaz emes, joldas retinde kórsetui sondyqtan bolsa kerek. Ómir syrlaryn aqyldy adamnyn, al ruhany bolmysty tek qana ruhany ústazdyng kómegimen týsinuge bolady. Ruhany ústazdyng Bolmys turaly tolyq bilimi bar, sonymen birge, ol jetilu jolyn ózi tolyq ótken. Múnday ústazben jolyghu adamnyng jetilu jolynda Qúdaydyng oghan bergen ýlken  syiy bolyp tabylady. Al aqymaq adamnyng dúrys jolgha týsuine bir ghana jol bar. Ol jol -- aqyldy adamnyng sózin tyndau. Eskendir osy jolgha týsip, aqyldy joldasynyng sózine qúlaq salady.

Búl sózge Eskendir de qaray qaldy,
Tarazyny qúrdyrtyp, ortagha aldy.
Qansha altyndy kýmis pen salsa daghy,
Bir kishkentay sýiekti audarmady.

Múny kórip Eskendir an-tang qaldy,
Bar qaruyn altyngha qosa saldy.
Endi qayter eken dep qarap edi,
Búrynghydan qu sýiek auyrlandy.

Sýiekti әuelde qarapayym zat retinde qabyldaghan patsha, endi aqyldy joldasynyng aitqanyn jasap, búl sýiekting qarapayym emes ekenine kózi jete bastaydy. Ruhanidy eshqanday zat basa almaydy. Barlyq zattyng negizi, onyng shyqqan kózi ruh bolghandyqtan, eshqanday zat ruhtan artyq bola almaydy. Býkil әlem ruhtan payda bolatyndyqtan, onyng eshqanday  baylyghy ruhty basa almaydy. Ruh pen materiyanyng qasiyetteri qarama-qarsy, sondyqtan Eskendir «Bar qaruyn altyngha qosa saldy», biraq «Búrynghydan qu sýiek auyrlandy». Fәny әlemde zattyq baylyq kóbeygen sayyn, ómirding mәni, yaghny onyng salmaghy tómendey beredi. Ruhany bolmystyng manyzy ósip, zattyq bolmysty basyp ketedi. Abay osyny kórsetip otyr: materiyagha baylanghan sayyn onyng manyzy jenildep, ruhany bolmystyng әseri auyrlay beredi. Búghan tanyrqaghan patsha qúpiyanyng syryn ashu ýshin ózining ústazyna jýginedi.

Aristoteli hәkimge patsha keldi:
-  Myna sýiek qazynanyng bәrin jendi.
Búl sýiekti basarlyq, nәrse bar ma?
Aqylynmen
tapshy! -  dedi.

Abay Aristotelidi hakim dep atap otyr. Otyz segizinshi sózinde ol hakimder men әuliyeler býkil adamzattyng ruhany ústazy ekenin jazady. Hakim ruhany bilimning ayasynda býkil bolmystyng materialdyq jәne ruhany bólikterin zerttep, tolyq tanyghan adam, sondyqtan oghan búl әlemde qúpiya joq. Sony bilgen patsha  «Búl sýiekti basarlyq, nәrse bar ma? Aqylynmen tapshy! -  dedi». Búrynghy zamanda hakimder patshalardyng aqylshy, kenesshisi bolyp, el basqaruda negizgi kómekshisi bolghan. Osylay әrkim ózining tabighy qasiyetine baylanysty qoghamda oryn alyp, beybit ómir sýrdi.

Hәkim jerden topyraq alyp bardy,
Bir uystap sýiekke shasha saldy.
Ana basy sylq etip jerge týsip,
Sýiek basy joghary shyghyp qaldy.

Hakim Aristoteli sýiekting ruhany bolmysyn jaqsy týsinip túr. Sondyqtan ol topyraqty  «Bir uystap sýiekke shasha saldy». Osylay ruhany sýiekti materiyamen japty. Ruhany kózi materiyamen jabylghan sýiek ózining ruhany qasiyetinen aiyrylyp, zattyq qasiyet aldy. Osylay materiyamen jabylghan ruhany qúndylyqty zattyq qúndylyq  basyp ketti. Búl býkil adamzat ýshin ýlken ghibrat bolyp tabylady. Adamnyng jany sarandyq, ashkózdik, ataqqúmarlyq, kóre almaushylyq, nәpsiqúmarlyq tәrizdi materialdyq bolmys qasiyetterimen bylghanyp, jýrek kózi jabylyp, adam ómiri tolyq zattyq qasiyet alady. Jarym adam dengeyine týsken múnday pendelerding hayuanattardan aiyrmashylyghy kóp bolmaydy. Ondaylardy taza materiyamen balap, Abay «Ana basy sylq etip jerge týsip, Sýiek basy joghary shyghyp qaldy» dep bildirip otyr. Biraq kópshilik qauym múnday ghibratty týsinbeydi de, qabylday da almaydy.

Eskendir de solardyng qatarynda:

Eskendir múny kórip az túrady,
Hәkimdi aulaq jerge shaqyrady.
- Tang qalarlyq is boldy múnyng ózi,
Mәnisin aityp bershi, - dep súrady.

Ári qaray patshanyng ústazy búl qúbylystyng syryn týsindiredi.

- Búl - adam kóz sýiegi, -  dedi hangha.
Toya ma adam kózi myng men sangha?
Jemit kóz jer jýzine toymasa da,
Ólse toyar, kózine qúm qúighanda.

Kәpir kózding dýniyede arany ýlken,
Alghan sayyn dýniyege toya ma eken?
Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni
Ózge kózben birdey-aq bolady eken.

Ashulanba, ei, patsham, aitayyn dat:
Altyn qaqpa bermedi sizge rúqsat.
Syy súradyn, bergeni -  bir qu sýiek,
Múny kórip, alynyz siz de ghibrat!

Adamnyng fәny dýniyeni qabyldaytyn negizgi qúraly kóz bolyp tabylady. Nәpsimen jabylghan kóz jaqsy men jamandy aiyrmay, kórgenning bәrin ala bergisi keledi. Biraq, Abaydyng óz sózi boyynsha «Býgingi ómir jarqyldap aldar biraq».

Osylay ómirding jarqylyna aldanghan jan alghan sayyn dýniyege toya almay, Eskendir tәrizdi býkil әlemge qol sozady. Sebebi -  imansyzdyq. Imansyz «Kәpir kózding dýniyede arany ýlken, Alghan sayyn dýniyege toya ma eken?» Jalghan egonyng yqpalymen kórgenning barlyghy meniki bolsyn dep jýrgen kóz «Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni, Ózge kózben birdey-aq bolady eken». Biraq búl aqiqatty kәpir patsha bilmeydi. Eskendir ózin Qúdaydyng balasymyn dep oilap, Qúdaymen tenestirip jýrse de, osynday bilmestikke úrynady. Bolmystyng birligin úmytyp, kópqúdayshylyqqa qúldyraghan Tәnirshildikti kәpir, yaghni, imansyz dep atap, Abay ruhanilyqtyng qúldyrauyn osylay kórsetedi. Tәnirshildikting ózining ruhany tireginen aiyrylghanda kónili tek qana materialdyq bólikke auyp, «kәpir» bolyp ketedi eken! Búghan dәlel – kәpir bolghan Eskendir beynesi. Patshanyng qúldyrau dengeyin kórgen ústazy Aristoteli «Syy súradyn, bergeni -  bir qu sýiek, Múny kórip, alynyz siz de ghibrat!» dep kenes beredi.

Oylap-oylap patshanyng moyny týsti,
Qúdayym kórsetti dep búl bir isti.
Bekerlik eken mening búl isim dep,
Qolyn alyp júrtyna qayta kóshti.

Shәkirt ústazynyng sózderin tolyq qabyldap, mýltiksiz oryndauy kerek. Sonda ghana oghan ruhany jetiluge jol ashylady. Eskendir qansha tonmoyyn, órkókirek bolsa da, ol ústazynyng sózine kónil bólip, dúrys sheshim qabyldaydy. Búl sheshim poemadaghy Eskendirding eng dúrys sheshimi edi. Osylay ol ústazynyng kómegimen ózining qateligin týsinip, «Bekerlik eken mening búl isim dep, Qolyn alyp júrtyna qayta kóshti». Ómir boyy dúrys tәrbie almay, nәpsining yqpalyna týsip, kóptegen júrtty zarlatqan Eskendir osylay ózining ruhany ústazy Aritoteliding kómegimen taghdyrdyng bergen synaghynan ghibrat alyp, dúrys jolgha qayta kóshti. Eskendir Aristoteli tәrizdi danyshpannyng kómegimen ómirden sabaq alyp, ózining qateligin týsinip, dúrys jolgha týse bildi.

Qazirgi zamanda múnday aqyldy adamdar siyrek kezdesedi. Adamzat tarihynda búghan mysaldar kóp. Orys patshalyghy Reseyde, onyng jalghasy bolghan Kenes Odaghy basqa halyqtardy bodandyqta ústap, eldi «halyqtar týrmesine» ainaldyryp jiberdi. Al býgingi kýnderdegi Resey preziydenti V.V.Putinnyng Ukrainagha shabuyly sol ashkózdikting jalghasy bolyp otyr. Abay ózining poemasynda Eskendir obrazy arqyly osynday ashkóz basshylardyng kózin ashyp, olargha ýlgi kórsetedi. «Eskendir» poemasynyng negizgi qúndylyghy da osynda jatsa kerek.

Abay әri qaray sózin býgingi júrtqa arnap, Eskendir tәrizdi nәpsining qúlyna ainalyp ketpeuding jolyn kórsetedi. Ol sózin bylay dep jalghastyrady:

Az-aq sóz aittym, bitti búl әngime,
Múny bir ózge sózding biri deme.
Qarnyng toysa, qayghyrma maqtan ýshin,
Toymas kezing tolar dep qayghy jeme.

Qu ómir joldas bolmas, әli-aq óter,
Óz kýlkine ózing qaryq bolma beker!
Úyatyng men aryndy malgha satyp,
Úyatsyzda iman joq, týpke jeter.

Maqtanasyng bireuge maqtasyn dep,
Shaujayymnan esh adam qaqpasyn dep,
Sen ketken song artynnan kýlip qalar,
Antúrghannan Qúdayym saqtasyn dep.

Aqylsyz ózin maqtap byljyraydy,
Boyyna ólshep sóilesen, neng qúraydy?
Jaqsy bolsan, jaryqty kim kórmeydi,
Óz baghandy ózinnen kim súraydy?!

Abay «Múny bir ózge sózding biri deme» dep búl sózderding manyzy ýlken ekenin týsindiredi. Sebebi, búlardyng ghibraty mol: «Qarnyng toysa, qayghyrma maqtan ýshin, Toymas kezing tolar dep qayghy jeme». Ómirdi ókinbeytindey bolyp, bosqa ótkizbeuge ýiretedi. Kókiregindi kóterip, qúr maqtangha salynghanmen, júrtty alday almaysyn. Sondyqtan, «Sen ketken song artynnan kýlip qalar, Antúrghannan Qúdayym saqtasyn dep», onday qylyghyndy el kýlki qylady. Al jaqsy adamgha ózining qylyghyn maqtap keregi joq, sebebi onyng jaqsylyghy jaryq tәrizdi kórinip túrady.

Eskendir ómirding kóptegen shyrghalanynan ótip, aqyry ózine ghibrat alyp, dúrys jolgha  týse bildi. Abay Eskendirden ýlgi alyp, dúrys jolgha týsuge býkil adamzatty shaqyrghanday bolady.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

3 pikir