Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Ádebiyet 1458 2 pikir 8 Sәuir, 2024 saghat 15:06

Ferrariyin satqan monah

Suret: elenatuleiko.com

Ómir jolyndaghy barlyq tosqauyldy
tek ózing ghana qoyyp, ózing ghana alyp tastay alasyn.
Ýndi halqynyng naqyl sózi

Kanadalyq jazushy Robin Sharmanyng «Monah, kotoryy prodal svoy Ferrari» atty psihologiyalyq enbegin kezdeysoq oqyp qaldym. Milliondaghan adamnyng ómirin ózgertuge sebepker bolghan atalmysh enbekti batystyng resmy túlghalary, júldyzdary, psihologtary óte joghary baghalaghan kórinedi. Sóitip búl enbek býkil dýniyejýzine tanymal bolady.

Shygharmanyng qysqasha mazmúny: batystyng shirigen bay, tabysty advokaty Djulian oqys nauqastan keyin ózining ómirge keludegi basty maqsatyn (prednaznacheniye) tapqysy keledi. Aqyry tanymal, millioner advokat batys pen shyghystyng dana adamdarynyng tәjiriybesine jýginu ýshin ilim-bilim izdep, býkil jer sharyn aralaydy. Ýsh jyl boyy ózin-ózi tanu jolyna týsip, talmay izdenip, aqyl men jan-tәnin emdep, aqyry sopylyq jolgha týsedi.

R.Sharmanyng búl enbegi adamdardyng ómirin ózgertuge, armandarynyng oryndaluyna kóp kómegi tiygen enbek kórinedi. Mýmkin búl audarma sizding de ómirinizdi azdap bolsa da ózgertip jatsa, núr ýstine núr! Sizge sәttilik tileymin, dostym!

Audarma avtorynan

Ol kenet sot zalynyng edenine gýrs etip qúlady. Ol osy eldegi eng tanymal, óte yqpaldy advokattyng biri bolatyn. Ýstindegi ýsh myng dollar túratyn italiyandyq kostumge nyghyzdalghan auyr dene onyng sottaghy tamasha jenisterining kórinisi ispetti. Myna kóriniske men de sener-senbesimdi bilmey, sileyip qattym da qaldym. Jana ghana zardap shegushining rólinde túrghan ataqty Djulian endi qauqarsyz jas bala sekildi jatyr. Qatty soqqydan mandayy jaralanypty, dir-dir etedi. Ári qaray týsirilim alanyndaghyday bayau kórinister ótip jatty. Onyng kómekshi qyzy "Djulian myrza qysylyp qaldy!" dep, kópe-kórneu júrtqa belgili kórinisti jariyalay aighay saldy. Tórdegi sot tóreshisi de telefonmen jalma-jan bireuge habarlasyp jatty. Sasqalaqtaghan men de ishtey "Óle kórme, dostym", "Múnday ólim saghan layyq emes" dep, sileyip jatqan denege jetip bardym da, qoldan dem aldyryp, bilgenimdi jasap jatyrmyn...

Djuliyandy biletinime on jeti jylgha juyqtapty. Men ony zang fakulitetinde oqyp jýrgen kezimnen biletinmin. Ol kezde Djuliyan súlu, kórnekti әri bilimdi advokat edi. Alghash qolastyna mashyqtanushy bolyp kelgenim de esimde. Kirgen bette at shaptyrym sәn-saltanaty jarasqan qymbat kabiynetindegi emen stoldyng ýstindegi U. Cherchillding "Óz sana-seziminizdi ózgerte otyryp, siz óz әleminizdi jasaysyz" degen sózine kózim týsken bolatyn. Búl jazu maghan Djuliyangha arnap aitylghanday kórinetin. Ýlken әkesi yqpaldy senator bolsa, óz әkesi federalidy sottyng tóreshisi boldy. Ataqty otbasynan shyqqan ol óz ómirin ózi tandaghan edi. Atyshuly sot isterinde myqty advokat bolghan son, qaltaly baylar tek ony tandaytyn. Bizding kensede onyng baylyghy, qymbat meyramhanalarda súlu biykeshtermen qydyratyny jayly aqparat jyrday tógiletin. Kóp mashyqkerlerding ishinen meni kómekshi etip qalap, júmysqa aluyna keyde tang qalatyn em. Keyinnen meni ózimen seriktes bolyp qalugha shaqyrdy. Men quanbasam, renjimedim. Ol enbekqorlyghynyng arqasynda talay belesti baghyndyra bildi. Keybir adamdar ómir boyy armandaytyn jetistikke tez әri onay qol jetkizdi. Ol naghyz júldyzgha ainaldy.

Ataqty adamdar túratyn audandaghy keng sarayday ýiinen bólek, jeke úshaghy, tropikalyq araldaghy reziydensiyasy jәne onyng eng basty maqtanyshy zәulim ýiining aldyndaghy túraqta túratyn, kózding jauyn alatyn әdemi, jyltyraghan qyp-qyzyl "Ferrari" kóligi edi. Biraq meni tang qaldyratyn bir jayt, osynsha baylyghy bola túra Djulian ózin-ózi kórge tyghyp jatqan janday kórinetin. Ne bary elu ýsh jastaghy Djulian maghan seksendegi shalday kórinetin. Jýzindegi qatpar-qatpar әjim onyng júmysynyng auyrlyghyn kórsetkendey. Úiqysyz týnderde júmys jasaytyn ol eki saghat úiqyny qanaghat etip jýre beretin. Týnning bir mezgilindegi qymbat meyramhanadaghy mayly auqat, semiz kuba temekisi men ishken ishimdikten semirgen dene óte ebedeysiz, kórer kózge qorash kórinetin. Jýzinen kýlki izi ketkeli qashan? Ýnemi ózining sharshghanyn, auratynyn aita beretin. Ábden kýsh-jigeri sarqylyp, materialdyq jaghynan bay bola túra, ruhany ash ómir ony kórge әketip bara jatqan tәrizdi. Qysqasy, janyp túrghan júldyz Djulian, aqyryndap kóz aldymda sónip barady.

Zannyng kýshimen әlemdi ózgertemin degen, sot isinde "Ghasyr adamy" atanghan Djulian auyr nauqastan keyin óz qyzmetin toqtatyp, bir-aq kýnde sýiikti advokattyq qyzmetinen qosh aitysty. Búl qyzmettesteri ýshin kýtpegen janalyq edi. Men ýshin tipten auyr boldy. Oghan qansha qonyrau shalsam da, ol eshbirine jauap bermedi.

Mine, búl ýsh jyl búryn bolghan oqigha edi. Úzynqúlaqtan estuimshe, Djulian Ýndistangha sapar shegip ketken kórinedi. Ózining zәulim sarayyn, úshaghyn, reziydensiyasyn, tipti sýiikti "Ferrari" kóligin de satypty. Qúdaydyng isine kim qarsy túrghan. Djuliandy psihologiyalyq, ruhani, fizikalyq ýndi ilimin ústanyp ketedi dep kim oilapty?-dep oiladym da qoydym.

Ýsh jylda mening de qyzmetim ósip, ataqty advokatqa ainalghan edim. Biraq onasha qalghan sәtterde Djuliandy jii esime alatynmyn.

Bir kýni mening esigim qaghyldy. Kómekshi qyz maghan bir adamnyng kelip túrghanyn aitty. Júmys ayaghynda kelgen adamdy asa únatpay, uaqytymnyng joqtyghyn aita bastap edim, kómekshim: -Kelgen adam sizdi dәl qazir kórmese, ketpeytinin aitty,- degende:-Jaqsy, kirsin,-dedim.

Mýmkin men ýshin paydaly kezdesu shyghar dep oiladym. Esik bayau ashylyp, tabaldyryqtan otyzdar shamasyndaghy jas jigit kýlimdep kirip kele jatty.

Jas jigit ýnsiz jymiyp qarap túr. Mylqau ýnsizdikti jigittin: -Kelgen adamdy osylay qarsy alady ekensing ghoy, Djon? Iste qalay jenuding qyr-syryn ýiretken kisini de osylay qarsy alasyng ba? Barlyq qúpiyamdy saghan bosqa ýiretken boldym ghoy,- dep, yrjiya kýldi. Denemdi jenil diril sharpyp ótti. Qas qaghymda sәtte janyma jaqyn dauysty jazbay tanydym. Keudemnen jýregim ytqyp kete jazdaghan bayghús basym: - Djulian, búl sen be? Mýmkin emes. Rasymen, Djulianbysyn? Jauap ornyna jas jigit qarqyldap kep kýldi. IYә, qarsy aldymda túrghan jas jigit rasymen de Djulian edi.

– Yapyray, neshe jyl búryn kezdeysoq, iz-týssiz joghalyp ketken jigitting adam sengisiz ózgerip ketkeni qalay? Kezindegi myna qan-sólsiz túnjyraghan jýz, kýrk-kýrk jótel, sóngen janardyng izi de joq. Kerisinshe, aldymda engezerdey sap-sau, jýzinen núry tamghan, sylqyldaghan jas jigit túrdy. Kózine qarap ómirge qúshtar jannyng kózqarasyn tanydym. Ósip, ózgergen, kónildi jandy kórdim. Kezinde shógip, jasyna jetpey qartayghan, nauqas adamnyng órimdey jap-jas jigitke ainalghanyna qarap: "Janadan shyqqan dәrining nәtiyjesi-au! Mәngi jap-jas bolyp kórinuding kózin tapqan eken ghoy" dep oiladym.

Djulian әngimesin bastady. Aytuynsha, dәrigerler oghan mansap pen ómirding bireuin ghana tandaugha kenes bergen eken. Sóitip býkil dýniye-mýlkin tәrk etip, kóne dәstýrge, mәdeniyet pen anyzgha toly Ýndistan eline sapar shegedi. Sol elde barmaghan jeri, baspaghan tauy qalmapty. Sonda Batystyq jihangerdi bir nәrse tang qaldyrypty. Qayda barsa da, qonaqjay, jyly jýzdi adamdardy kezdestirip, oigha qalady, jýregi jylylyqqa eriydi. Ózin tiri adam retinde sezinedi. Tansyq, qonaqjay elde kýnderi syrghyp óte beredi. Sayahattap jýrip ol jýz jyldan artyq ómir sýrushi, sonsha jasta bola túra ómirlik kýsh-quattary boyynda jap-jas qalypta qalyp qalghan ýndining taqua adamdary jayly kóp estiydi. Aytularynsha, kәrilikti yogamen jengen, sana-sezimderin der kezinde baqylay biletin, ruhany sanalary joghary dengeyde eken. Onyng bar ansary adam tabighatyn ózgertetin osy qúpiya bilimdi óz ómirimde qoldansam, sol adamdarmen kezdessem degen ýmitke auysty. Búl kezde ol Kashmirde túryp jatady. Sonda jýrip bir ghibadathananyng shyraqshysymen tanysady.

– Men de búl jolgha sen sekildi kezennen ótip kelgem,- dedi qariya. -Esinde bolsyn, bizding ómirimizde bolghan әrbir oqighada tereng astar bar. Ómirimizdegi ótken sәtsizdikter – bizge bagha jetpes tәjiriybe, ýlken sabaq. Kim sol sabaqty jaqsy mengerse, syisyz qalmaydy. Ótkenge esh ókinbe! Ótkening – úly ústazyn.

Shyraqshynyng myna sózinen keyin "Mýmkin mening izdep kelgen ruhany ústazym osy adam shyghar" degen oy keldi.

– Maghan kómektesinizshi. Men qazir ólim men ómir arasynda túrmyn. Men tolyqqandy ómir men sol ómirding ruhany mәnin tereng týsingim keledi,-dedim. Shyraqshy:-Sendey jangha kómektesu men ýshin ýlken mәrtebe. Biraq bir kenesime qúlaq salasyng ba? -Áriyne! -Tynda, men osy ghibadathanagha alghash kelgende anau Gimalay tauynyng basynda tirshilik etetin qúpiya dana adamdardyng qauymy bar dep estigen edim. Myna damyghan ómirden tysqary, jýz jastan asqan olar – kóne dәuirdegi ata-baba dәstýrin ústanatyn jandar. Olardyng mýmkindikteri sheksiz. Tipti bolashaqty boljap, jer sharynyng basqa bóliginde ne bolatynyn aldyn ala bilip otyratyn kórinedi.Estuimshe, adamdy anadan alghash tughanday etip ózgertip qana qoymay, onyng tәni men janyn, jýrek kózin ashatyn qasiyetke ie eken. Olar bizding әrbirimizding ishimizde búghyp jatqan ruh, sana-sezimimizdi oyatyp, bosatatyn erekshe tәsilge iye. Djulian jalma-jan: - Maghan keregi sol ghoy. Dostym, qayda ol qúpiya taqua jandar, aitshy! -Ókinishke oray múny saghan men de, basqa bireu de aita almaydy. Sebebi, Gimalay tauynyng jýreginde mekendeytin olardy tapqan jan joq. Taugha alipinizmmen shúghyldanatyn adamnyng ózining jetui neyghabyl.

Myna әngimeden keyin Djulian taugha barugha bel sheshti. Ertesinde ystyq kýnge qaramastan taugha bet aldy. Birinshi ret ózining aqyl-oy tarazysyn emes, jýrek qalauyn tyndady. Etegin shengel jyrtsa da, shól men ashtyqqa da moyynsúnbay taugha shygha berdi. Basynda biyikten týiirdey bolyp kóringen etektegi auyl da kózden tasa boldy. Ózinen basqa tiri jan joq menireu taugha qaray bar ynta-jigerin salyp úmtyldy. Taudyng úshar basyna jetkende jan sarayy ashylyp qoya berdi. Búryn bilip kórmegen sezim boyyn biyledi. Ishki týisik pen adastyrmaytyn baghyt ony algha jeteledi. Sirkirep jaughan janbyr da ony toqtata almady. Tau ýstindegi jeti kýngi jýriste ótken ómirin esine aldy. Sóitip kele jatyp qyltyng etken adam súlbasyn kózi shaldy. Ádemi qyzyl "Ferrariyin" oilap kele jatqanda, búl kim boldy eken dep sәl abdyryp qaldy. Kók kýlәparaly úzyn, qyzyl keng halatymen bireu kólbendep joghary órlep kete bardy. Dereu: -Dostym, toqtashy!-dedi sonynan aiqaylap.

– Maghan Sivan eli kerek. Jeti kýn boyy as-susyz qanghyp jýrmin. Adasyp kettim be, bilmeymin? Kenet әlgi adam kilt toqtady. Djulian da bayau basyp, janyna keldi. Kýlәpara jýzin japqan beytanys adamnyng bet-jýzi kórinbeydi, biraq qaryna ilip alghan sebetinde búryn-sondy kórmegen kóz jauyn alarlyq әdemi gýl desteleri tolyp túr. Beytanys qolyndaghy sebetin Djulian tartyp alatynday, syghymday ústap, evropalyq úzyn boyly jigitke shól dalada qar kórgendey tanyrqay qarady. Djulian ózin tanystyrdy. Beytanys jannyng janary jarq etip: -Seni dana adamdardy izdeytindey kýige jetelegen ne?-dedi. Djulian shyraqshydan estigenin aityp, ózining býkil baylyq, mansaptan bas tartqanyn, dәl qazir tek janyna tynyshtyq, jýregine iman, ishki jan dýniyesining ýilesimdiligine qol jetkizgisi keletinin aitty. Álgi adam Djuliannyng iyghyna qolyn salyp: - Ómirinning shyraghyn jaghugha degen qúlshynysyndy bayqap túrmyn. Moyyndaymyn, óz basym osynda bolghaly Sivandy óz betimen izdegen adamdy birinshi ret kórip túrmyn. Tipti taudyng etegindegi auyl da bizding bar-joghymyzdan beyhabar, olar ýshin biz bar bolghany anyz ghanamyz. Sen meni tabandylyghynmen tәnti ettin. Jigitim, sen bizding qauymnyng qonaghy bol. Biz osy jerden birneshe saghattyq jerde túramyz. Ondaghy bauyrlastar seni qonaqjaylylyqpen kýtip alady. Biz saghan ata-babamyzdyng birneshe ghasyrlyq ilim-bilimin ýiretetin bolamyz. Kóne bilimdi ýirengen son, sen bizben qala almaysyn. Óz әlemine qayta oralyp, ghasyrlar boyghy qúpiya bolghan ilim-bilimdi batystaghy adamdarmen bólisetin bolasyn. Biyik shyndaghy eng myqty qamal bizdi syrtqy әlemnen qorghaydy. Desek te, biz jerde bolyp jatqan astan-kesteng sýrgin ómir men daghdarystyng bәrinen habardarmyz. Adamdar óz ómirlerining baghyt-baghdaryn joghaltyp, qayda bararlaryn bilmey adasuda. Sen solargha baryp, ghajayyp ómirding baryn aityp, olardyng jýrekterine ýmit otyn jaghatyn bol. Eng bastysy, sen adamdargha alghan tәjiriybendi tanystyryp, sony ómirmen ýilestire biludi ýiret! Mening senen súraytynym sol dedi. Djulian basyn shúlghy berdi.

Birneshe saghatty artqa tastap, búlar asqar shynyn qar basqan qart Gimlaydyng qalyng qaraghayly ormanyna kirdi. Odan tómenge jazyq alanqaygha týsti. Djuliandy júmaqtyng esigine kirgendey әser biyledi. Sivan degen ýileri rayhan gýlderimen kómkerilgen shaghyn әdemi auyl bolyp shyqty. Auyldyng ortasynda kishigirim ghibadathana túr. Mine, osy qarapayym ghana shaghyn әdemi ýilerde Sivannyng dana adamdary túrady eken. Mynaday kóriniske auzy ashylghan Djulian tilin jútyp, tan-tamasha qaldy. Túrghyndaryn da kórdi. Bir ghajaby bәri Raman (taqualyq qoghamnyng basshysy, Djuliandy ertip әkelgen adam) sekildi bir-birinen aumaydy eken. Jәne búl júmaq jerding jandary erekshe jas bolyp kórinedi. Ózderi sonday jenil әsem qozghalysta әri tәkkappar, ózderine óte senimdi. Djulian olardyng boyynan ústamdy, tózimdi, sabyrly qalyppen qatar osy jerde saltanat qúraghan ýnsiz ýilesimdilikti búzbaudy qalaytyndaryn bayqady. Árkim óz sharuasymen, qysqa sóz qayyryp qana sóilesedi. Djulian ishtey sanap shyqty, Sivanda on shaqty ghana erkek bar eken. Al әielderi óte nәzik, sary týsti sary kóilek kiygen. Qara, qoiy tolqyndy shashtaryn appaq lotos gýlderimen kómkergen. Djuliandy tan-tamasha etken taghy bir kórinis múndaghy adamdardyng jýzinen әjim kóre almady, kózderi úshqyn shashyp, balghyn jýzderi perishtedey erekshe núrlanyp túrady. Jәne aq shashty adam tappay, dal boldy. Al búghan úsynghan astary jana pisken balghyn jemis-jiydekter boldy. Az uaqytqa kelse de, osy jerde jany jay tauyp, osy júmaqtan jan-sarayy ashylyp, kýsh-quaty molayyp, janyna jaryq sәule qúiyldy. Ásirese, ol múnda eki qasiyetti tanydy: biri – óz sezimin iygeru, ekinshisi – óz is-әrektine jauap bere alu.

Kýnder zulap ótip jatty. Tanmen talasa túryp, ústazy Ramanmen yoga, meditasiyalar jasaydy. Bir aidyng ishinde jany, ruhy tolysyp, salmaghy azayyp, betine qan jýgirip, densaulyghy jaqsara bastaghanyn sezdi. Ol jayly dosy Djongha:-Myna ghalam ghajayyptyng qoymasy eken. Kýlli ghalamdy adam óz jýregine syidyra alady eken. Sóitip jýrek kózimiz ashylghanda mansap, jetistik, baylyq, aqsha týkke túrmay qalady eken. Baqyt aqshada emes, baqyt sening – ruhany ósuin. Eger sen ózinmen ózing júmys jasamasan, ishki sana-sezimindi eski qoqystan tazartpasan, ishki jan-dýniyening tynyshtyghy, baqyt, baylyq senen ailanyp qashatyn bolady. Bizdi ne ózgertedi? Mahabbat. Eger ózindi sýimesen, basqa eldi sen qalay sýimeksin, aitshy? Óz janynmen júmys jasaghanda baryp, sen myna ainalandaghy әlemdi týsinip, baghalay bastaysyn. Sondyqtan da, dostym, kez kelgen adam osy bilimdi mengerse, ómiri ózgeretini anyq. Qúday adamdy sol ýshin jaratqan. Árbir adam ózin-ózi tanysa, ózin-ózi tazartsa ómir sýruding әldeqayda jenil ekenin úghar edi. Adamgha kerek qazyna myna bizding jýregimizding ishinde búghyp jatyr. Mysaly, mening jýzime qarashy, keybireuler maghan plastikalyq operasiya jasatqan dep oilaydy. Plastikalyq operasiya syrtqy kelbetimizdi ózgertkenimen, ishki jan dýniyeni esh ózgerte almaytyny anyq. Sondyqtan tәn men jan ýilesim tabu kerek. Men seni oqytyp jatyrmyn. Sondyqtan sen búghan shynayy kózqaraspen qara! Adam tolyqqandy ózgeruge 1 ay uaqyt jetedi, tolyq bir ai, 672 saghat ózinmen júmys jasap kór! Sol uaqyt ishinde sen jasaryp, energiyang tolysyp, әr isinnen lәzzat alatyn bolasyn. Jaman emes qoy, iyә?! Týsinding ghoy, eng tiyimdi investisiya – ol ózindi damytugha kýsh-jigerindi salu. Sonda ózindi ózgerte otyryp, ómirindi ózgertesin. Búl kóneden kele jatqan qaghida! Óz jýregindi ashyp, elge jylylyq pen mahabbat syilaytyn bolsan, ózine de sol qaytyp keledi. Alghys aita ber, bәrine alghys ait,- deytin Sivandyq danalardyng sózi!

Birde keshke maghan Raman keldi. Mine, ýshinshi ay oqyp jatyrsyn, men endi seni óz balamdy qalay oqyttym, solay qasiyetti qúpiyalardy saghan ýiretetin bolam,-dedi. Saghan bir tәmsil aitayyn. Adamnyng basyndaghy miyn, sana-sezimin baqsha dep alayyq. Kim sol baqty kýndelikti mәpelep, kýtim jasar bolsa, jayqalyp, gýldenip sala beredi. Ónimdi de kól-kósir beredi. Al baghbany jalqau baqshany aram shóp basyp, mәdeny ósimdikter óle bastaydy. Aytshy, men gýldenip túrghan sening maqtanyshyng bolghan kishigirim baghyna kirip, әdemi gýlderindi umen sughara bastasam, ne ister edin? Ashulanasyn, solay ghoy?

– Áriyne, esi dúrys baghban ózi ósirgen ósimdikterining ulanyp, auyrghanyn qalamas. -Biraq, týgel derlik adam basyndaghy baqshasynyng ulanuyn qauipti dep eseptemeydi. Oghan qosa, ózderi soghan uly, qauipti zattardy aparyp tógedi. Ol u – kýizelis, ótkenine mazasyzdanu, bolashaghyna alandau, qayghy, qorqynysh, uayym, senimsizdik. Osynyng bәri bizding ómirimizdi týpsiz tereng túnghiyqqa batyryp, aldymyzdy qoi túmangha ainaldyrady. Bilesing be, bizde sivandyqtar "uayym" men "tabyt" sózin bir iyeroglifpen belgileydi. Men múny basynda sәikestik shyghar dep oilaghan em. Joq, rasynda solay eken. Ýrey, uayym, mazasyzdyq oty sening boyyndaghy ruh pen janyndy, aqylyndy kýlge ainaldyrady. Sondyqtan jayqalyp, qúlpyryp ómir sýremin desen, óz miynnyng baqshasyn údayy kýzetip, oghan qúnarly zattardy der kezinde berip, qorektendirip otyr. Bastaghy migha tek ómirine qajetti aqparatty ghana qabylda. Dana adamdardyng ólshemsharty – Jaratushy әlemdi tanu. Olardyng ereksheligi jaqsy, kemel oy oilauynda. Olar ýrey, qorqynysh, mazasyz, kýigelektikke ómirlerin sarp etip, shyghyndamaydy. Dana adamdardyng aituynsha, adam miyna kýnine alpys myng oidy qabyldaydy deydi. Senseniz, sonyng bes payyzy ghana jana oi, qalghan toqsan bes payyzy bizding keshe, aldynghy kýngi, apta, ai, bir jyl búrynghy oilar eken. Osy jazyp alghan qat-qabat oilar bizding miymyzdyng energiyasyn jeydi. Midaghy eski oilardyng qúrsauynda, ótken shaqpen jýrgen adam naghyz baqyttyng kilti – óz sana-sezimin basqara bilu ekenin qaydan týsinsin? My sen ne aitasyn, sony qabyldaushy. Al basqarushy-sen ózin! Sol sebepti jaman, pasyq oidan midy tazalap otyru sening júmysyn! Eng basty nәrse: ótken nәrseni oilaumen ómir sýrudi toqtatyp, armandap ómir sýrudi basta! Djuliangha qarap men múnyng bәri bos sóz emes ekenin sezindim.

Djuliyannyng әngimesin tyndap otyrghan dosy:- Bәri týsinikti, mysaly, men senen ýirengen bir onay әdisten birden nәtiyje shyghara alamyn ba? - Sonda qanday nәtiyjege qol jetkizging keledi? -Mysaly, ekeumiz aityp otyrghan әngimeden mening sanam birden ózgerip kete ala ma? - Kórding be, múndaghy kez kelgen әdis birden adamdy ózgertip jibermeydi. Ol ýshin sen bir ay boyy ózinmen júmys jasau kereksin. Ózindik "Men" -indi joghary kóteru kereksin. Men saghan taghy bir tәsil aitayyn. Bir jas jigit ózine pir tútar ústazdy izdep әlemdi sharlaydy. Kýlli әlemdi sharlap, aqyry bir ghúlama ústazgha keledi. Ústazdyng aldyna kelip: "Aytynyzshy, sizdey bilimim úshang teniz bolu ýshin maghan qansha uaqyt kerek?" deydi. Ústaz:"Bes jyl" deydi. Shәkirt: "Al eger eki ese kýsh salsam she?". Ústazy: "Onda saghan on jyl kerek bolady" deydi. "Nege sonsha úzaq? Eger men úiqy, demalys kórmey, kýni-týni oqysam she?" -"Múnday jaghdayda sen on bes jylda qalaghan maqsatyna jetesin"-deydi ústaz. -"Óte qyzyq eken myna aityp túrghanynyz" dep, jigit tan-tamasha bolady. "Men bar kýsh jigerimdi salugha úmtylsam, ol nege menen alystaydy?" Ústaz: "Óte qarapayym ghana. Eger sen bir kózinmen ghana maqsatqa úmtylsan, onda seni joldan adastyrmaytyn jalghyz-aq kózing qalady ghoy" depti. Sondyqtan ózgeremin desen, shynayy tózimmen bar jan-tәninmen júmys jasa! Bәri aqyryndap óz oryn-ornyna keledi,- dedi Djulian jymiyp.

Oy – tiri aghza, tiri energiya. Adamdar sony týsinbeydi. Biz qalay oilaymyz, solay ómir sýremiz. Dosynyng myna sózine Djon:-Oydyng tiri bolatyny jayly ómiri estimeppin. -Kóne zamanda adamdar týrli tәsilmen oi- sanalaryn tazartyp otyrghan. Mysaly, ýnemi dúghada bolghan, ruhany kitaptar oqyghan. Bastaghy oy ólkesine qay-qaydaghy alapes, jaman oilar kele berse, ózderin jazalap otyrghan. Gimalay tauynan aqqan sarqyramanyng múzday suyq suynyng astyna túryp, auyr, qapas oidan ózderin bosatatyn bolghan. Osyghan oray, "Kól qúpiyasy" degen әdis jayly aitayyn. Raman ústaz jas kezinde óz túrghylastarynyng arasynda ózine senimsiz, úyang bolatyn. Osydan qútylu ýshin ol kólge keledi. Aynaday jaltyraghan kól betine úzaq qarap, ózi úqsaghysy kelgen, armandaghan adamyn elestetip otyratyn kórinedi. Sonda ol ózin keremet úly ústaz, ghajap qasiyet iyesi retinde kóredi eken. Sóitip, birneshe aida-aq, ózi oilaghanday adamgha ainalady.Sonda oy arqyly óz keypindi somdap, sony shyndyqqa ainaldyrugha bolady. Qazir kóbine múny vizualdau dep aitady. - Men sonda osy joralghyny jasau ýshin kólge baruym kerek pe? Kóldi qaydan tabamyn? - Joq, búl jay atau. Búl praktikany sen qay jerde jasaghyng kelse, sol jerde orynday alasyn. Mysaly, óz ýiinde, júmys bólmende de otyryp jasay beresin. Bastysy, tynysh jerde, esikti jauyp alyp, telefonyndy sóndirip, kózindi júmasyn. Birneshe ret tereng tynys alsan, keshikpey denenning bosap, jenildegenin sezesin. Endi vizualdaugha kirise beruine bolady. Yaghni, óz armanyndaghy keyipke enesin. Mysaly, balalaryng ýshin jaqsy әke bolghyng keletin shyghar. Qyzmette ósking kele me? Qajetti adamdarmen baylanys ornatqyng kele me? Bәribir. Elestetu – siqyrly kýsh, ne qalasang da qol jetkize alasyn. Bastysy, osy praktikamen kýndelikti ainalyssan, әlemning bar qazynasyna qol jetkize alasyn(әriyne, shyn qalasan). Sening oi-sanang magnit tәrizdi: ne qalasan, neni oilasan, sony ózine tartady. Eng bastysy, tek jaghymdy dýniyeler ghana oilau kerek! Bireuge zalal keltiretin oi, ainalyp iyesine keletinin úmytpa!

– Bes myng jyldyq tarihy bar kóne ýndiler adamnyng oiyn, isin ózgertuge, jaqsyny boygha sinirude jiyrma bir kýn jetetinin aitqan. Osy ýsh apta boyy qanday әdispen júmys jasasan, adamnyng miy soghan sene bastaydy. Yaghni, my qabyldasa, "Ózgerdim" degen sóz. Mening qonaq bólmemde Djulian maghan "Jarqyn ómirding on týrli әdisi" jayly týsindirdi. Búl qúpiyagha toly mashyqtardyng men ýshin onay әri kýrdeli jaqtary da baryn bayqadym. Birinshi tәjiriybe "Onasha bolu әdisi" dep ataldy. Búl degen, kýnine óz-ózinmen az uaqytqa onasha qalu. Mysaly, kýnine 15-20 minut onasha ghana tynyshtyqty bolu sening kýsh-quatyndy qalpyna keltiruge jәrdemdesedi. Múny tabighat ayasynda da jasaugha bolady.

Ekinshi, "Sau tәnning әdisi". Tәning sau bolsa-janyng sau bolady,- deydi. Kýndelikti dene qimyldary, deneni qozghalysqa keltiru-tәndi ghana emes, jandy emdeydi. Tynys alu jattyghulary-týrli aurular men uayymnan aryludyng tamasha joly.

Ýshinshi tәjiriybe "Tabighy tagham әdisi" dep atalady. Esinde bolsa, advokat bolyp jýrgende fry kartop, mayly et, shújyq tәrizdi qoqys mening as mәzirimde boldy. Qansha qymbat meyramhanada әzirlense de, olar meni aurugha әkep soqtyrghan edi. Dúrys tamaqtanbau – óz ómirindi ulau, boydaghy kýshten airylu. Raman ústaz: "Ózing qalay tamaqtansan, janyng solay qorek alady" deytin. Kóne oishyldar mәngi jas, kýsh-quaty boyynda bolu ýshin tek "tiri taghamdarmen" tamaqtanghan. Olar dәrumenge bay tabighy ónimder- jemis-jiydekter, dәndi-daqyldarmen qorektenedi. Ásirese olar vegetarian diyetasyn ústanghan. Auyr qortylatyn etten góri jenil qortylatyn jemis-jiydekterdi tútynudy jón kórgen.

Tórtinshi tәjiriybe "Bilimning múhity әdisi" dep atalady. Bilim – sheksiz múhit deymiz. Osy múhitty biz ómir boyy zerttey jýrip ózimizge de, basqalargha da kómektesemiz. Negizi bar kýsh bilimde emes. Kýsh – alghan bilimindi óz ómirinde qoldana aluynda. Ol ýshin oqityn kitapty dúrys tanday bilu qajet. Ómirindi jaqsartatyn, miymyzdyng oy baqshasyna nәr berip, gýldendiretin kitaptardy tandaghan abzal. Ýndining dana adamdary qúdaydyng sózindey qasiyetti traktattardy on-on bes ret qaytalap oqityn. Sebebi, kitaptan bar súraghyna jauap alasyn. Jarty saghat kitap oqu sening ómirindi ózgertedi.

– Al maghan qanday kitap oqugha kenes beresin?

– B.Frankliyn, M.Gandiydi oqy. German Gasse "Siddhartha" kitaby únaydy. Tayauda ghana Napoleon Hillding "Dumay y bogatey" kitabyn oqydym.

– Sonda "Bilim Múhity әdisi" kýnine 30 minut kitap oqu boldy ghoy. -IYә, basyn solay bastasan, әri qaray ózing bilesing ghoy,-dep jymidy Djulian.

– Al, besinshi әdising ne turaly bolmaq?

– Besinshi әdis- "Óz qabiletine ýnilu". Búl – erekshe joralghy. Bizde adamdar kóbine ózining mýmkindikterin baghalamay jatady. Bizde qúday bergen erekshe qasiyetter bar, sony basqa týgil ózimiz tanymay jatamyz. Kýndelikti is-әreketimizge bagha bermeymiz. Kóne ýndiler qaghazdy ekige bólip bir jaghyna jasaghan isterin, ekinshi jaghyna soghan bagha bergen. Sóitip ózderining myqty, әlsiz jaghyn baghamdap, әri qaray qaray ne isteytinderin josparlaghan. Ár kýnine esep beru – sening qabiletindi ashugha mýmkindik beredi. Búl – ósuding bir joly!

Endi kelesi, altynshy әdisti aitayyn. Ol "Tansәri әdisi" dep atalady. Tanmen talasa túru – boygha kýsh-quat qúiyp, armandarynnyng oryndaluyna kómegi zor. Kóp úiqyny әdetke ainaldyru, aurugha әkep soghady. Úzaq jasaudyng qúpiyasy – tang sәriden túru! Tanerteng túrghan bette alghys aitudy úmytpa! Kýnine alghystaryndy jazyp jýr. Klassikalyq muzyka tyndap, uaqytyng bolsa, taza auada seruendep qayt. Mindetti týrde kýlimde. Kýlki – janyndy jadyratatyn kýsh. Tipti kónil-kýiing joq bolsa da, ainagha qarap kýl! Uiliyam Djeyms "Kýlki baqyttan tuady, baqyt kýlkiden tuady" degen. Ómir degen oiyn әri kónildi oiyn!-dep beker aitpaghan. Ómirimizding ghajayypqa toluy tek ózimizge ghana baylanysty. Sebebi, sening ómirindi bireu jasap bermeydi. Ol sening ghana ómirin

Jetinshi әdis "Muzyka әdisi" dep atalady. Aldynghy tansәriden túrumen búl әdis óte baylanysty. Erteden adamdar muzykanyng qúdyretin bilgen. Kýndelikti muzyka tyndaudy әdetke ainaldyrghan. Júmysqa bara jatsang da, kólikte kele jatsang da muzyka tyndap ýiren. Ásirese klassikalyq muzyka sharshaghanyndy basyp, jan tynyshtyghyn oyatady. Endi segizinshi әdis turaly aitsam, ol "Sóz qúdyreti" jayly bolmaq. Kýnine dúgha qaytalau – boydaghy bar qasiyetti bir ortagha shoghyrlandyrudyng eng tiyimdi joly. Sóz qúdyretinde shek joq. Auzyndaghy sózing – sening oiyn. Oiyng әrdayym is-әreketke auysady. Jaqsy sóz-sening ómirinning baghdarlamasy. Mysaly: Men baqytsyzbyn. Mening jolym bolmaydy,-desen, әriyne tura solay bolady. Ózine degen senimdi oyatqyng kelse, jaqsy sóz ait, júmysqa bara jatqanda, kólikte kele jatqanda da, qay kezde bolsyn tamasha sózderdi ayamay, aita ber. Eger sharshap kele jatsan: Mening kýsh-jigerim mol! Men – shabyttyng kózimin! Men óte sergek janmyn! Men myqtymyn! -dep aitugha bolady. Sonday-aq, "Men óte talanttymyn! Men óte parasatty janmyn! Mening densaulyghym tamasha!" dep qaytalap aita bersen, densaulyq pen jastyqty saqtaugha paydasy óte zor. Ómirindi tolyq ózgertemin desen, óz obrazyndy somda. Neni armandaysyn, sony jaqsy sózge ainaldyryp aita ber. Sóz – tas jarady, tas jarmasa da bas jarady. Aytqan sózding barlyghy jýzege asady, oryndalady.

Kelesi әdiske dayyn bol. Ol "Jaghymdy qadir-qasiyet әdisi" dep atalady. Adamnyng minez-qúlqy is-әreketinen tanylady. Kóne ýndiler "Baqytty ómir degen-mәndi ómir sýru" dep esepteydi. Maqsatqa qol jetkizudegi tabandylyq, tiri jangha degen ayaushylyq, baysaldy-sabyrlylyq, ózindi de, ózgeni de aldamau – eng bir bizge kerek qaghida. Eger sening amal-әreketing osyghan say bolsa, janyng men tәning ýilesim tauyp, ruhany ósetin bolasyn. Búl qaghidamen ómir sýru- Jaratushynyng zanymen ómir sýru degen sóz. Jaratushynyng zanymen ómir sýrding be sen adamgha tiyesili barlyq syy men syyapatqa ie bolaryng haq. Eger Jaratushynyng zanymen jýrsen, sen óz minezindi tәrbiyeleysin. Al oghan kónbeding be, baqyt senen teris ainaldy dey ber.

Sonymen, songhy әdis "Qajettilik әdisi" dep atalady. Búl әdisti mengeru ýshin sen azgha qanaghat etudi ýiren. Maghan ústazym Raman: "Týkke túrmaytyn úsaq-týiekpen ainalyspa. Óz maqsatyng ýshin eng kerek nәrsege ghana den qoy. Sonda baryp erkindik pen baqytqa qol jetkizesin" degen bolatyn. Búl sózding jany bar eken. Mәnin endi úqtym. Men birtindep ainalymdaghy ózime qajetti, qajetsiz dýniyelerdi elekten ótkize bastadym. Alas-kýles, qarbalas ómirden qúiynnan shyqqanday ózimdi bosatyp aldym. Ómirim kýrt ózgerdi. - Sonda qalay? -Qalay týgi de joq. Qazir aqparat óte kóp. Mysaly, kereksiz kiyimder aludy, teledidardan serialdardy kórudi, basylymdaghy qaraly aqparat, sayasy aqparatty oqudy toqtattym. Lyqiyp toya tamaq ishudi toqtattym. Qysqasy, ózime eng qajetti degen nәrselerdi ghana alyp, kerek emesin sanamnyng baqshasynan laqtyryp tastaytyn boldym. Azgha qanaghat mol jaqsylyqqa jol ashatynyn úqtym.

– Djulian, maghan on týrli ómirime qajetti tamasha joralghyny aityp jatyrsyn. Myna songhy әdisti kýndelikti ómirimde qoldanudy ýiretshi. -Azdan bastasan, seni aldynnan ýlken ózgeris kýtedi. Paydasyz nәrseden bas tartyp ýiren. Shamang jetse, qolyndaghy telefonnan da bas tartyp kór.Týrli jarnamalargha jaltaqtaudy qoy. Meyramhananyng tamaghy, týrli oiyndardan bas tart. Onyng esesine otbasyna kónil ból. Aptasyna bir ret tabighatta bolyp, odan lәzzat aludy ýiren. Ekeumiz biraz ýnsiz qaldyq. Men ómirdi ózgertudin, jarqyn ómirding on týrli joralghy, әdisin oiladym. Tynyshtyqty Djulian búzdy: - Ekeumizge әli "Bilim Múhity әdisi" boyynsha kóp júmys jasaugha tura keledi. Bir nәrseni bil, ghalam aspandaghy júldyz, ghalamshar, basqa ghajayyptardy ózine syidyrushy. Kýlli tirshilikti jaratushy seni de jaratushy. Bilesing be, ghalam bәrimizdin ishimizde búghyp jatyr. Óz janynmen júmys jasap, minezindi tәrbiyelep, sanandy tazartyp, jýrek kózindi ashyp, jan men tәnning tepe-tendigin saqtar bolsan, ómirinning ghajayypqa ainalary sózsiz. Sen ózgergende ainalandaghy jandar da ózgeredi. Tәnindi semirtpey, janyndy semirter bolsan, saghan anau jeti qat kóktegi ghalam ózi-aq bar jaghdayyndy jasaydy. Biraq bizde adamdarda qorqynysh basym. "Oybay, men bayyp ketsem, qaytem?" dep qoryqsan, dittegen maqsatyna eshuaqytta jete almaysyn. Bastysy, ómirindi ózgertuge qoryqpay sheshim qabyldasan, ghalam saghan ózi-aq kómektesedi.

Tang sibirlep atyp keledi. Bir jarym kýn Djulian Sivanda ótkizgen kýnderining sabaqtaryn maghan әli aityp tauysa alar emes. Ol: - Myna ómirge kelding be, ómirding shynayy mәnin tereng úghynuda adamnyng adamgha degen mahabbaty qajet-aq. Ertede kóne ýndi oishyly úiqygha jatugha jinalyp jatqan úlynan: "Býgin nendey paydaly is jasadyn?" dep súraydy eken. Eger balasynan "Eshtene jasamadym" degen jauap alsa, tósekten mәjbýrlep túrghyzyp, paydaly is jasap keluge júmsaydy eken.

Adam Jaratushydan alushy ghana emes, berushi de bolu kerek. Kóne qytaydyng mynaday tamasha ghibratty sóz bar. "Raushan gýlin syigha tartqan qolda onyng ghajap iyisi qalady" degen. Yaghni, sen bir adamgha jaqsylyq jasasan, ol saghan eselenip qaytady.

– Sonda adam qayyrymdylyq jasap, sadaqa berip túrghany jón ghoy, Djulian.

– Búl jaghdaygha qaray qarym-qatynas, Djon. Mysaly, staqan jartylay bos nemese jartylay tolyp túr ma? Búl saualgha optimist ózinshe jauap berse, pessimist te ózinshe jauap beretini siyaqty. Adam dýnie esigin ashqanda ómirge jalanash kelip, qaytqanda da jalanash ketedi. Eshteneni ózimizben alyp ketpeymiz. Biraq biz bir maqsatpen kelemiz. Adamnyng kýni adammen demekshi, adamnyng adamgha qyzmet etui – ómir. Qayyrymdylyq jasau baghamen emes, sening niyetinmen ólshenedi. Kóne ýndi oishyly ústazym maghan: "Nәreste jaryq dýnie esigin ashqanda ol jylaydy, al әlem kýlimdeytini sekildi, biz jaryq dýniyemen qoshtasqanda kýlimsirep ketip, әlem jylap qalatynday bolyp ómir sýruimiz kerek" degen bolatyn. Myna ómirdi jaqsartugha jasalghan kez-kelgen úmtylys, sening ómirindi de jaqsy jaqqa qaray ózgertetini aiday anyq.

– Bir kóne tәmsil bar. Ertede bir qart jesir әiel bolypty. Jyldar óte qartayyp shóge bastaghan kempirdi úly men kelini qolyna alady. Álsiz qariya qolyna qasyq ústay almay, as ishkende kójesin tógip alyp, jep otyrghan tamaghyn tógip-shashyp alatyn kezder bolady. Úly men kelinine qauqarsyz kempirding әreketi esh únamaydy. Olar kәri shesheyge arnap shaghyn ýstel satyp alady. Qariyanyng bylapyt tamaq ishkenin kórgisi kelmegen olar ony ýiding bir búryshyna, әlgi ýstelge otyrghyzyp jeke as beredi. Kәri sheshey bergen nandy kózining jasymen shylap jep otyratyn edi. Sebebi, balalary ony dastarhannan qughanymen qoymay, adam qúrly kórip sóilespeytin. Birde keshqúrym astyng aldynda әkesi kishkentay qyzyn teksheler qúratyp oinatyp otyrady. "Qane, qyzym, ne qúraymyz? Ýy me әlde kólik pe? -dep erkelete súraydy. Sonda qyzy: "Men anam ekeuine arnap kishkentay ýstel qúraymyn. Sender qartayghanda osy ýstelde búryshta otyryp, әjem sekildi as ishetin bolasyndar",-deydi. Qyzdarynyng myna sózi ata-anasynyng jýregine mirding oghynday qadalady. Analaryn qatty renjitkenin sol sәtte baryp týsingen ekeui jylap jiberipti. Kózderining jasyn kóldetip, analarynan keshirim súraydy. Sol kýnnen bastap anasyn ortaq dastarhannyng tórine otyrghyzyp kýtetin bolypty. Búl oqighada kishketay qyzdyng ata-anasynda qatygez әreketterining bireuding janyn qatty jaralaytynyn týisinbegendigi bayqalady. Qyzdarynyng sózinen keyin baryp, olarda meyirim, raqym, ayaushylyq sezimi oyanady. Ár kýninde qayyrymdylyq jasau arqyly sen әlemdegi eng bay bolghan ýstine eng bay bola bastaysyn. Kýnde tanerteng túrghanda adamdargha bir izgi jaqsylyq jasaymyn dep oisha josparlap, sony jýzege asyrugha tyrys. Qarsy kezdesken adamdargha qarap, jýzine kýlki ýiir. Jaqyn tanystarynnyng basyna qiyndyq týsse, qamqor bolyp, bólis. Tuystargha mereke kýnderi ghana emes, jay kýnderi de habarlasyp, olardy jaqsy kóretinindi ait. Dostarynmen jii aralasyp túr. Mine, osynyng bәri sening kýndelikti ómirine әr beretinin esinnen shygharma, dostym! Búryn shylqyghan bay bola túra, mende dos ta bolmapty. Býgin alghash ret saghan ghana jýregimning kiltin ashyp otyrmyn. Men Djuliangha kózim baqyrayyp qarap qalyppyn. Búryn kim kóp aqsha tólese, sonyng qúqyghyn ghana qorghaytyn ol qazir ózin ózi jene bilgen ruhany bay jan edi.

– Biz ýshin shynayy ómir dәl qazirgi sәtterimiz. Ótken ómirimiz aghyn su sekildi aghady da ketedi. Bolashaghymyz – әli shyqpaghan kýn. Adam ótken ómiri men bolashaq ómirine biylik jýrgize almasa da, dәl býgingi ómirining qojayyny. Dәl qazirgi sýrip jatqan ómirindi baghalap, tereng týsiner bolsan, mәngilik raqat pen shattyqqa shomyluyng óz qolynda. Bastysy, býgingi baryndy baghalay bil. Eng basty baqytyng – sening otbasyn! Al balalaryng Jaratushynyng saghan bergen úly syiy!

– Qalaysha? Men bilgeli sen ýilenuden qashatyn eding ghoy?

– Mening otbasym boldy ghoy.

– IYә, biraq ajyrasyp ketting ghoy. Ýnsiz qalghan oghan qarap, birnәrse aitqysy kelgenin bayqadym.

– Sen bir nәrseni bilmeysin, Djon. Mening qyzym bolghan edi. Qyzym beyne pәk perishte edi. Ol uaqytta baylyq, mansaptyng buyna mas bolghan men eshteneni kórmey kettim. Tamsanghan júrt bizge qyzygha da, qyzghana qaraytyn. Biraq qara búlt ýiirilgen kýni men bәrinen aiyryldym. Kýreng qonyr kýzding bir kýni qyzym mashinanyng astyna týskende ol ghana emes, men qosa óldim. Men ýshin ómirding bar mәni qyzymmen birge ketti. Auyr qayghyny úmytu ýshin júmystan bas almadym. Ýige barsam, qyzym esime týsetin bolghan son, júmystaghy kabiynetime divan qoyyp aldym. Ýiding betin kórmedim. Júmystan tasym órge domalasa da, janym shynyrau qúzgha qúldyrady. Kezindegi sýiikti jarym bóten adamgha ainaldy, kóp úzamay ajyrastyq. Sóitip 27 jyl óz-ózimdi taba almay, qúrdymgha kettim. Men qyzymnyng taza, pәk kýlkisin estu ýshin bәrin beruge dayyn edim. Sivanda kóp nәrseni ýirenip, basqa adam bolyp, janym jay tapsa da, qyzymnyng móldiregen janaryn kýnde bir esime alamyn. Sondyqtan mýmkindiging barda balalaryna bar jylylyq pen mahabbattyndy ber. Baryndy býgin, dәl qazir qolynda bar kezde baghala! Allagha alghys ait! Ár kýnindi songhy kýnindey baghala. Býgin tuyp túrghan mýmkindikti eshqashan ertenge qaldyrma. Aynalandaghy әlemdi emes, ishki әlemindi tanyp bil!

Osy sózderdi aityp búrynghy millioner advokat, qazirgi taqua jigit meni tughan inisindey keng qúshaghyna aldy da, qoshtasyp kete bardy.

Taghy bir jazdyng ystyq tany atty. Týni boyghy Djulian ekeumizding súhbatymyzdyng belgisi bolghan ýsteldegi bos shyny ayaqqa janarym eriksiz týse berdi.

Audarghan Nazym Irbaeva

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2394
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2722
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3113
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792