Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Qúiylsyn kóshing 4708 13 pikir 12 Nauryz, 2024 saghat 14:29

Qytay qazaqtary Qazaqstangha asyq, biraq kedergi kóp...

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Qazaqta bir әdemi sóz bar, «El aughan jaqqa qyzyr auady» degen.

Qily zamannyng qym-quyt kezenderinde atamekeni, tughan jerinnen eriksiz ózge elge qonys audarugha mәjbúr bolghan elding aqtanlaghy men keshken azapty kýnderining izderi tarih paraghyna óz shyndyghymen jazylyp qalatyny aqiqat!

Qazaq eli Tәuelsizdik alghannan beri óz tizginin ózi ústap әlemdegi eldermen terezesi teng Tәuelsiz elding biyik túghyryn kóterdi. Álemdik sayasat sahnasynda zayyrly el retinde tanylyp, moyyndata bildi. Búl qazaqtyng mandayyna qonghan baghy desek artyq aitpaghan bolarmyz. Eng alghash Mongholiyadan atajúrtqa qazaq kóshining alghashqy qarylghashtaryn qondyrdy. Keng peyil darqan elding izgi tilegi qabyl bolyp art-artynnan qazaq kóshi qozghala bastady. Aytar bolsaq, Mongholiya, Týrkiya, Aughanstan, Qytay t.b. elderden aghayyndar kele bastady. Osylaysha Qazaq elining tәuelsizdigi әlemdegi bar qazaqtyng qúanyshy men asyl armanynyng alauyn jandyryp, ýmitin jalghady. El ensesin kóteruge degen úly maqsatyn әr qazaq balasynyng jýregine  úyalatty.

Úly kósh Qazaqstannyng túnghysh priyzenti N.Á.Nazarbaevtyng qoldauymen qarqyn alyp, etegin kenge jayyp jatty. Qazirge deyin millionnan astam qandasymyz otanyna oralyp, ruhy biyik erkin elding azamaty bolyp, ósip-ónip, kógerip-kóktep, el ensesin kóteruge óz ýlesterin qosyp keledi.

Qazaqtyng kóshi – tarihta qily zamandy basynan ótkergen elding kóshi. Al osy kóshting zandy normalary halyqaralyq kóshi-qon zany boyynsha búrynghy TMD elderi ýshin asa qyiyndyqtar tudyrghan joq. Al osy kóshting eng kýrdeli auyr basqyshyn basynan ótkizip jatqan – Qytay qazaqtary. Qazir Qytay men Qazaqstan arasyndaghy kórshiles elding sayasi-ekonomikalyq baylanysy jaqsy bolghanymen, biraq kóshi-qony әli bir izge týspey keledi. Qytaydan Qazaqstangha kóship kelu ýshin kóptegen qújattar jinau kerek. Mәselen, Qazaqstangha túraqty qonys audaru ýshin aldymen bir familiyaly tuysy shaqyrtu jiberu kerek, sodan baryp tólqújat jasatugha mýmkindik alasyn. Al osy tólqújatty alu ýshin qanshama mekemege kirip, taban tozdyrghanyn aitudyng ózi qiyn. Sonyng bәri onay shyghyn emes, sottalmaghan boluyng kerek, bankte qaryzyng bolmauy kerek, t.b. tekseriuler jetip jatyr.

Osynyng bәrin basynan ótkerip tarihi  otany Qazaq eline kelip túraqty tirkeuge túru ýshin, qandas kuәligin alu ýshin qýjattar jinay bastaydy. Múnyng ishinde Qytaydyng tólqújaty, jeke kuәlik, neke kuәlik, tuu turaly kuәligin audaryp notariustan ótkizedi. Osy qújattar arqyly Qazaqstanda túraqty tirkeu men qandas kuәlik mәrtebesin alady. Qandas kuәlik alu búryn tez bolatyn, qazir Qytaydan kelgen qazaqtar ýshin óte qiyn. Sebebi, olar qújatyn retteu ýshin kirill jazuyn tanymaghyndyqtan jәne orys tilin bilmegendikten qatty qinalady. Kóp ataular orys tilinde beriledi, ony olar týsinbeydi.

Osyndaghy manyzdy qýjattyng biri – tuu turaly kuәlik. Búl tuu turaly qújat 1996 jyldan búryn tuylghan jalpy Qytay azamattarynda atymen joq. QHR  boyynsha 1996 jyldan beri qaray ghana tuu turaly kuәlik berildi. Búl jayynda Qytay ýkimeti (其他国家都是要求96年后是出生医学证明 96年以前是出生 区别对待) 1996 jyldan ary qarayghy tuylghan adamdardan halyqaralyq syrtqy kóshi-qon zany boyynsha talap etilmeydi, ol jayly naqty belgileme zandy kýshine engen, al bizde osy qújatty zansyz talap etedi. Osy sebepti (附加证明) APOSTILLE, yaghni, qosymsha kuәlandyru sipattamasyn talap etip otyr. Al ony Qytay ýkimeti tek 1996 jyldan beri tuylghan adamdargha, onda da tuu turaly kuәligi bolghan jaghydayda ghana beredi. Eger tuu turaly kuәligi bolmasa ony mýldem bermeydi.

Qazaqstannyng kóshi-qon zany boyynsha Qytaydan kelgen qandastargha ýsh týrli qújatty rastatu kerek. Ol – jeke kuәlik, tuu turaly kuәlik jәne neke kýәlik.

Al osy ýsh qújatty rastau ýshin әr qýjatqa 400 yuan al qazaq tili audarmasy ýshin 240 yuan aqsha tóleuing kerek eken. Búl bagha Qytay ýkimetining zandy, túraqty baghasy. Demek bir adamnyng qújaty ýshin 1900 yuani tólenedi, eger bir otbasynda bes adam bolsa 9500 yuani aqsha tóleui kerek. Búl kóship kelgen nemese endi kóship keletin otbasy ýshin onay shyghyn emes. Al Qazaqstan jaqtan óteuge mindetti rasmiyattar birinshi ýy iyesining kelisimi boyynsha tirkeu qújatyn notarius arqyly rastatyp, bir ýige túraqty tirkeuge túruy kerek. Ekinshi qújattaryn týgel audartu kerek, әr audarma ýshin baghasy әr týrli. Densaulyq túraly auruhanadan alynatyn mәlimetter, yqtirhatqa, azamattyqqa әr adam basyna tólenetin aqsha komissiyasymen 14500 tenge  kóleminde júmsalady. Sonymen qatar Qytay azamattyghynan bas tartu turaly qújattaryn rastau ýshin taghy biraz aqsha júmsauy kerek. Al osy qarjynyng bәri kóship kelgen adamnyng qaltasyna jenil salmaq emes qoy.

Áriyne, qújat tapsyru ýshin bәrin mindetti týrde ózing dayyndauyng kerek, búl zandy talap. Tek kóship kelgen qandas ýshin Qytay jaqta joq qújatty talap etumen qandas mәrtebesin aludyng qiyndauy, Qytaydan kelgen azamattardyng qaytys bolghan jaghdayda ýi-mýlkin audaryp zandastyru ýshin tuu turaly kuәlikti talap etui, eger tuu turaly kuәligi bolmaghan jaghdayda ýiding qújattaryn ekinshi adamgha audarugha nemese satyp beruge bolmaydy.

Sonymen qatar qaytys bolghan jaghdayda tuu turaly kuәligi bolmasa memeleket jaghynan beriletin ólim qarajaty men ay sayyn qúighan qarttar asyrau somasyn qaytaryp ala almaytyny, arqagha ayazday batady. Osy mәselening ong týiini sheshilse, «elim» dep kelgen elge azda bolsa jenillik bolyp, qazaq kóshi toqtamay elge qaray bet týzer edi.

Álemdegi bar qazaqtyng jalghyz tarihy otany bolghan qazaq dalasynyng topyraghynda qazaqtyng saltanatty kóshi boy týzep el ensesi ýshin parasatty qazaq úrpaghynyng izgi arman jarqyn bolashaqqa bet alar edi.

1932 jylghy asharshylyq saldarynan talay qazaq amalsyz Qytaygha qonys audardy, sondaghy túrghylyqty elmen qatar qanshama auyr azaptardy basynan ótkizbedi desenizshi?! Osy qiyn kýnderdi basynan ótkizgen elding qatarynda mening de әke-sheshem (әkem әzirgi Kegen audany Qarqarada tuylsghan, anam Shonjynyng Ketpen auylynda tuylghan) bolghan.

Al solar Qazaqstanda tuylghany ýshin qanshama azapty kýnderdi basynan ótkizip, «qos jýrek», «sholaq etek», «Sovetting jansyzy» degen sekildi jalalarmen jer audaryp kórmegen azaptardy kórdi, keyin jalpy sayasy jaghday jaqsarghanan keyin ghana abzal sayasattyng jaqsylyghyn kórdi. Al endi olardyng úrpaghy - biz tәuelsiz otanymyzda solardyng kórgen taghdyryn qaytalmasaq eken dep tileymiz. El aman júrt tynysh bolghay!

Qazaq memeleketining túghyry biyik bolyp, shetelden ózining tarihy otanyna oralyp jatqan elling kóshi toqtamay jalghasa bersin. Qazaq eli jarqyn bolashaghymen damyp әlemdegi qúdiretti elge ainalsyn!

Yrysbek Janbolat

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2273
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2625
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2653
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1718