Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Mәdeniyet 1501 0 pikir 21 Aqpan, 2024 saghat 12:02

Ay-Qaragóz

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Búl ssenariy turaly әli talay aitylar, jazylar... Býginde qazaq kinosy qay dengeyde, kimge kerek degen sózder jii aitylyp jatqan kezde osy dýniyeni qadirli oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdim.

Smaghúl Elubay, Múhtar Qúl-Múhamed, Didar Amantay, Doshan Joljaqsynov syndy azamattardyng aitqan jyly sózderi shabytqa shabyt qosqanday boldy.

IYә, búl úly Múhtar Áuezovting «Qaragóz» piesasynyng jelisinde jazylghan. Didar bauyrym aitqanday, tar zamanda aitylmaghan sózdi býgin kóterudi jón kórdik. Onyng ýstine, Áuezov ekrangha shyqpaghaly elu jyldan asypty. Kezindegi «Qarash-Qarash» pen «Kókserekti» týsirgen Bolatbek Shamshiyev pen Tolomush Okeev edi. Endi osy dýniyeni pitchingke qosqaly otyrmyn. Últtyq dýnie halyqtyng qazynasy ghoy. Qazaq elining sayyn dalasyna alghash kelgen «qara shekpenderdi» kórsetu suretkerding mindeti de boryshy dep bilemin...

Talghat Temenov

Ay-Qaragóz

(M.Áuezovting piesasynyng jelisi boyynsha.)
Talghat Temenov

1 SAHNA

Dýniyening bәri aq boran. Jerde kók te aq búrqasyngha ainalghan. Ilgeri attaghan әrbir qadamyndy keudeden soqqan jel keri iyteredi. Ýsterinde ton bet-auzyn shamdyp oraghan eki adam  at ýstinde әzer ilbiydi. Borannyng soqqan qattylyghy sonshama at basqan iz lezde qargha kómiledi.

Alystan bir ýiir qasqyrlar jortyp keledi. Ortada kókjal bóri. Búl osy ýiirding abadany. Kópti kórgen... Naghyz әkki abadan. Boran tek atshylardyng ghana emes, dala tazysy qasqyrlardyng da izin lezde jasyryp ketedi.

Qasqyrlar  bir sәt toqtay qalyp aldynghy ayaqtarymen qar shashyp,  myna boranda kezdesken oljagha tezirek jetsek degen sekildi úlidy.

At ýstinde әbden tonghan 7-8 jasar qyz qasqyrdyng ýninen odan sayyn esi ketip qorqyp keledi. Birese artynda otyrghan anasynyng bauyryna tyghylyp, birese anasy aitqan sózdi qaytalap «Shu, shu januar» dep ol da aiqaylaydy. At ýstinde otyrghan әiel birese aldyna, birese artyna qarap atyn qamshylap «Shu,shu januar! Ey Alla ózing saqtay gór!» dep kýbirleydi.

Qasqyrdyng ýiiri at ýstindegi jolaushylargha óte jaqyndamay alystan oraghytady. Ortadaghy Abadan eki kózi jalt-júlt etip birese jata qalyp taghy da qar shashady. Ábden sharshap tityqtaghan attyng kózining asty múz. Auzynan shyqqan bu lezde joq bolyp, omby qardy әzer attaghan januar bir jamandyqty sezgendey. Ilgeri jýrgisi kelmeydi. Tek amalsyzdyqtan ilbiydi.

Ýstinde teri ton, basynda týlki tymaq úzyn boyly bala jigit mang dalada aq qarmen maltyp keledi. Bet-auzy qas-kirpik appaq múz bolyp qatyp qalghan. Onyng iyghynda shiyti myltyq, taqymynda shoqpar.  Omby qargha malshynghan qaraqonyr at әzer jyljidy. Búl Syrym bolatyn. Ol aldyna bir jan-jaghyna bir qarap.

– Ey ey eeeey ! Kim bar? Qaragóz! Qaragóz qaydasyn? –dep aiqaylaydy.

– Syrym kýn suytyp barady. – aiqaylady ekinshi atty.

– Qas qarayyp keledi. –dedi ýshinshi qara múrtty jigit.... Onyng da qasy múrty appaq qar.

– Qasqyrlar jýr manayda. –dedi qayta birinshi jigit.

– Sender qayta berinder! – dep aiqaylaghan- Syrym. Ol atyna qamshy saldy da ilgeri shapqan. Dúrysy әzer-әzer tartqan. Aq boran qasqyrlardyng úluyna qosylyp myna shetsiz-sheksiz aq bozang dalany qorqynyshty kýige bólegen.

Bir sәt ortadaghy Abadan toqtap aspangha qarap úlidy da, at ýstindegi panasyz eki jolaushygha jaqynday týsedi. Osqyrynghan attyng kózi alaryp, ezuindegi auyzdyqty qarsh-qarsh shaynaydy. Áyel de qasqyrlardy kórgen. Ol bir sәt at ýstinen domalap qargha kýlp etip týsti de, qamshymen januardy tartyp-tartyp jiberdi. Áyel qasqyrlargha, qasqyrlar oghan qarady. Olar tayaq tastam jerge jaqyndaghan eken. Búl kezde olar biyik tóbe basyna kóterilgen-di. Kishkene qyz moynyn sozyp sharasyz kózindegi jasy múzgha ainalady.  Áyel qolyndaghy tayaqpen attyng basynan tópeley úra berdi. Jylqy sheginip  ilgeri úmtyla bergende sýrinip baryp domalay jóneldi. Ýstindegi qyzben birge jar basynan tómenge qúlaghan. Aspan men jer shyr kóbelek ainalyp mynau jaryq dýnie appaq tozangha oranghan. Shylbyrdan ústaghan әielde attyng sonynan tómenge úshyp týsti. Qúlaghyna tek «Apa!Appa!» degen talyqsyghan ýn ghana keldi.

Myna ghalam appaq tozan, appaq qar shanyna oranghan. Tek qana kishkentay qyzdyng «Apa..Apaaa» degen ýni ghana myna jer betine janghyrghan. Búl ýnnen, búl ýreyden tipti qasqyrlardyng ózi keyin shegindi. Aq tozannyng ishinen aldymen esin jighan әiel boldy.

– Qaragóz! Qaragóz! Qyzym! Qaydasyn? –degen aiqaylap.

At ýstindegi bozbala jigit bir kezde ertoqymnyng ýstine qarghyp shyqty. Ol bir dausymen myna súryqsyz әlemge aiqay saldy.

– Qaragóz! Qara  góóz! Eeeeey! Kim bar? E-e-ey! Qa-arrrr-a-g-ó-óóó-zzzz!

Tau tóbe bop qalghan aq qardyng aq tóbening arasynan aldymen әielding basy kórindi. Ol qardy kósip-kósip jiberdi. Sonan-song qar astyndaghy attyng bauyryndaghy qayys tartpany kezdikpen oryp-oryp jiberdi. Attyng kózi alaryp, tanauy jelbirep әzer demalady. Áyel qyzyn qúshaqtap  «Qyzym! Qaragóz! Amanbysyn? » dedi. Qyz esin endi jighan. Sosyn baqyryp jylap jiberdi.

– Qoryqpa qyzym. –dedi әiel entige demalyp. Sosyn ol ertoqymdy qardyng ýstine tósep, attyng  bauyryna tyqpalady.

– Qaragóz qyzym!- dedi әiel dausy qatayyp- Sen qoryqpa. «Bórining tәniri bolsa, Bizding Allamyz bar!» - ol ýstindegi tonyn sheship qyzynyng ýstine japty.

– Men... Men qorqyp túrmyn.-dedi qyz jylap.

– Sen qoryqpa qyzym. Men kelemin. biraq sen eshqayda ketpe.

– Apa... Apaaaa. sen ketpeshi. –dedi qyz bar dausymen aiqaylap.

Áyel qyzyna kórsetpey óz bilegin ózi osyp jiberdi de, qyzynyng jylaghan dausyna qaramay onyng ýstin qarmen kómdi. Basyndaghy qyzghylt oramaldy qolyndaghy tayaqtyng basyna baylap janshydy da, sosyn dóng basyna túra jýgirdi. Azulary aqsighan qasqyrlar әielding sonynan ere jóneldi.

Dýnie appaq bozan, appaq boran. Qalyng qar betindegi qyltighan aqseleu men qyzghylt tobylghy ghana jelmen birge mayysyp synarday terbeledi.

Bozbala mingen qaraker attyng qúlaghy qayshylanyp osqyrynyp túryp qaldy. Jigit qyzghylt gýldi oramal baylanghan tayaqty kózi shaldy. Ol attan domalay týsip saygha qaray maltyghyp jýgire berdi. Ol qolymen,  etigimen jan úshyra omby qardy qaza berdi, qaza berdi. Mine ol bir sәt qar astyndaghy qyzdyng kiyimin kórdi.

– Qaragóz! Qaragóz! Tirising be ainalayyn! – dedi Syrym óz kózine ózi senbey.

Kirpigi ghana qimyldaghan Qaragózding ne tiri, ne ólgeni belgisiz.

– Tirising be Qaragóz?

Qaragóz birdene degendey erni ghana jybyrlaghan.

– Ey Aq tóbe! Ey Dýniye! Qaragózdi kezdestirgen qúdiretinnen ainaldym. –dedi jigit.

– Apppaaa...Apppp qqqayda? –dedi Qaragóz.

Syrym kishkene qyzdyng betin. qolyn qarmen uqalady.

Aynala tolghan týz tazysy qasqyrlardyng qaq ortasynda jalang ayaq jalang bas әiel ýnsiz ghana súrlanyp túrdy. Bileginen aqqan qyzyl qan ol jerdi qyp-qyzyl týske boyap túr.

T    IY   T   R   Y

2 SAHNA

Arada 10 jyl ótken son.

Basynan qar ketpegen tau etegi qaraghay men emenge malynyp túr. Odan tómenge qaray syldyrap aqqan Ertis ózeni jaghasynda shúbyrghan mal. Qúlyndary kisinegen ýiir-ýiir jylqy, tabyn-tabyn iri qara. Al etekte qora-qora qoy-eshki.

Tóbedegi júmyrtqaday appaq kiyiz ýiler kýnmen shaghylysyp erekshe kórinis beredi. Ýlken tóbening basynda on alty qanatty kiyiz ýi. Esik aldy baqanmen kerilgen ýlken kólenke. Kiyiz ýiding әbzel ong-órnegi búl ýiding ózgelerden erekshe ekenin dәleldep alystan men múndalaydy.

Ýlken ýiding tórindegi aghashtan jasalghan dәu ongly taqta jetpisti auqymdaghan kempir otyr. Qolynda appaq marjanday tasbiyh. Tasbihtyng tartqan әr tasy bayau jyljidy. Ájim basqan ortanghy sausaqta qyzyl kók gauhar jýzik. Ol shanyraqtan týsken kýn sәulesimen jarq-júrq etedi. Betindegi әjim bolmasa kempirding jas kezinde kórikti bolghany bayqalady. Kempirding qasynda kýtushi 2-3 әiel onyng ar jaghynda qara saqaldy sauyt kiygen batyr túr. Bosagha jaqta basy jalanbas, qaqshiyp qarap otyrghan engezerdey er adam.  Onyng ar jaghynda basy tanuly kýzetshi jylqyshy Áset otyr. Tórdegi kempir basyn keksheng etkizip «Sóile» degendey isharat jasady. Er adam qamshysyn aldyna tastady.

– Ua qasiyetinizden ainalayyn Dәu apa! Býginde siz tek qana orta jýzding ghana anasy emes, býtkil alty Alashqa ortaqsyz. Keshegi ótken Domalaq anaday, tatardyng Sýiinbiyke hanshasy sekildi ózinizding әdildiginiz ben aqylynyz jer-jerge jetken keyuanasyz. «Bas kespek bolsa da, til kespek joq». Aytpasqa amal qalmaghan song ózinizge keldim. Kórshi auyl Etekbaydyng jigitteri ótken týnde ýsh aiyr jylqymyzdy aidap ketti. Kýzetshilerdi soqqygha jyghyp, myna inim Ásetting basyn jardy. Dәu-apa, bizde qalja jegen anadan tughanbyz. Biz de ata jolyn qughan Uaq degen elding balasymyz.Búghan ne deysiz? Joq әlde әruaghynan ainalayyn әkemiz Baqtybekting kózi ketkennen songhy basynu ma? Ne sheshim aitasyz sheshe? –dedi.

Kempirding qolyndaghy tasbih toqtap qaldy. Ol basyn kótergende qysyq kózderi baghjang ete qaldy.

– Eset batyr –dedi Dәu apa-Eger aitqanyng ras bola múny kórgensizdik deydi. «Bassyz ýiding iyti osyraq.» «Tura biyde tughan joq» Ei, Sadyrbay –dedi kempir qasyndaghy sauytty erkekke qarap. –Myna sózdi tyndasan... Anau betimen ketkenderdi jauapqa tart. Tek kózime kórsetpe. El ishindegi tentekti tyimasan, tóring de, kóring de bylghanady. Birin qaldyrmay it jekkenge aidat.

Sadyrbay batyr  ýnsiz ghana Eset batyrgha bir, kempirge bir qarady da:

– Aytqanynyz bolsyn Dәu-apa! –dedi.

Dәu apa sosyn sausaghynyng úshymen isharat etti.

– At shaban aiyp bizden, Eset shyraghym arnayy ózderine otau tigip, mal soyamyz. Aynalayyn Áset balam, bas jarylsa bórik ishinde... Eset batyr Baqtybekting ónegeli úrpaghy ekenderindi dәleldep jatsyndar! Tәniri jarylqasyn! –dedi.

– Aumiyn  Dәu-apa!

– Dýnie túrghansha túrynyz! –dep aghaly-inili eki batyr betterin sipaghan.

Olar esik aldyna shyqqanda Sadyrbay eki batyrgha búryldy.

– Erteng bizge qonaq bolyndar. Dәu-apanyng nemeresine myna Dosan elinen qúdalar kele jatyr.

– Úzaghynan sýiindirsin! –dedi Eset batyr.

Auyldyng bәri toygha dayyndyqty bastap ketken. Áne bireuler soyatyn jylqylaryn dayyndap әlek. Endi bireuler arbamen otyn týsirip, endi bir әielder qazanda bauyrsaq pisirgen kórinis.

Ishtegi Dәu-apagha júpyny kiyingen qyryqty shamalaghan erkek iymene kirgen. Qasynda jap-jas er bala bar.

– Amansyz ba Dәu-apa- erkek iyilip sәlem berdi. Jas jigit jýgirip baryp kempirding qolynan sýiip sosyn ony mandayyna tiygizgen.

– Qay balasyn? –dedi Dәu apa

– Qasiyetinnen ainalayyn Dәu apa, men osy auyldyng jylqyshysy Túrsynbek bolam.

– Áәәә –dedi Dәu apa- Ana jylqyshy Dýisebekting balasymysyn?

– Iә –dedi Túrsynbek. –Mynau mening balam. Bes qyzdan song kórgen jalghyz úl. Talaby jaqsy. Qazir kez-kelgen kitapty oqy beredi. –dedi terlep-tepship.

– Qúlaghym sende. –dedi Dәu apa.

– Osy bir japyraghymdy oqytsam deymin. Orystyng oquyna berip Ombygha jibersem degem. Biraq ta... mening shamam joq.

– Jasyng qanshada, -dedi Dәu apa jas balagha.

– Onda - dedi bala - Dәu apa men óz betimmen oqyp ýirenip, arabsha hat tanimyn orysshany da shatyp-bútyp oqimyn.

– Atyng kim? –dedi Dәuapa

– Nyspym Japal-dedi bala.

– Dúrys eken qaraghym. –dedi Dәu apa.

– Bizge qazir  kózi ashyq oqyghan jastar kerek. Alandama balandy oqugha jiberem. Aqysy óz moynymda bolady.

– Tәnir jarylqasyn.-dedi Túrsynbek óz kózine ózi senbey - Ras aitasyz ba Dәu apa? Ua qasiyetinnen ainalayyn! Jamandyq kórmeniz!

Baraber degendey kempir isharat etkende ekeui keyin sheginshektey berdi.

3 SAHNA

Qalanyng ýlgisinde jasalghan tarantas ofiyser formasyn kiygen jiyrma tórttegi symbatty jigit jan-jaqqa qyzygha qaraydy. Keng jazyq dala. Úshy-qiyry joq. Qara jol birese tóbege kóterilip, birese saygha qúlap sayrap jatyr.

– Ua Jaynaq. –dedi ofiyser atqosshygha búrylyp- Orystyng jerinde bәri bar. Ne ishem, ne kiyem demeysin. Alayda osy dalany saghyndym.

Olardyng qasyndaghy eki jigit tarantastyng janyna keledi.

– Narsha kelgening qanday jaqsy boldy. Áytpese sen kelmegeli eki jyl boldy. Onyng ýstine qolyna qúsyng qonghaly túr. Búl núr ýstine núr emes pe-dedi at ýstindegi Asan. –Dәu kempirding nemeresi Qaragóz ay dese auzy, kýn dese kózi bar has súludyng ózi deydi.

– Men kórgende kip-kishkentay qyz edi ghoy.-dedi Narsha kýlip.

– Jas óspey me, kókeyindi tespey me? –degen. Jigitter qaljyndasyp kýle jóneldi. Narsha bir kezde jótele bergen.

– Búiyrsa saumal iship, qymyz iship, marqanyng etin jegen song , әli-aq qúlan taza jazylyp, jóteling basylady. –dedi Jaynaq.

– Qayran tughan jer Arqa... Seni de saghynatyn adamdar baryn bilseng ghoy. –dedi Narsha.

– Áne!  Ana tóbeden song auylgha jetemiz. Sýiinshimdi alayyn..–dedi de  Asan atyna qamshy basqan.

– Ua! Sýiinshi! Sýiinshi aghayyn! –dep aiqaylap shaba jóneldi

– Narsha, Narsha kele jatyr!!!

Ekinshi jigit te atyn tebinip:

– Ua Orynbordan úlyng keledi,  Aghayyn! -dedi aiqaylap.

Narsha qos at jegilgen tarantastyng shylbyryn qolyna aldy da týregep túryp

– Shuu januar, shu degen!

Arbanyng dóngelegi zyr ainalyp auylgha asygha berdi.

4 SAHNA

Búl ónir, búl manda kól az. Negizi aghashy az shyghatyn kóbinde seleu, jusan men jynghyly kóp ólke. Esesine janbyrly jazda shóp beluardan keledi. Aqshankól auyl 40-50 kiyiz ýili. Tarantas auylgha jaqyndaghanda aldarynan kishkene balalar kórindi. Qastarynda jýgirgen iyt-kýshikter de bar. Ýlkender әsirese әielder u-shu. Shashu shashyp qarsy alghan. Narsha ýlken ýige jetpey toqtaghan. Aldarynan aghayyn tuys lap qoyghan.

– Narsha!

– Narsha qosh keldin!

– Ábden ózgerip ketipti.

– Qanday jigit bolghan.

– Jigitting súltany osynday-aq bolghan shyghar.

– Pah! Qanday symbatty! –degen dausytar estilip túrdy. Áyelder jengeleri Narshanyng betin sýiip qúshaqtap jatyr. Shynynda da ofiyser kiyimi, aq gimnasterka, galiyfe shalbar, qara etik oghan jarasa qalghan.

Narsha ózin qorshaghan ortadan әzer sytylyp, anaday jerde túrghan әkesine sәlem bergen.

– Áke! –dedi Narsha qúshaghyn jayyp.

– Aman kelding be? –dedi úzyn boyly aryq kelgen 60-ty alqymdaghan erkek.

– Shýkir әke-dedi Narsha.-Jol alys tipti týndeletip te jýrdik.

Osy kezde anasy qúshaghyn jayghan.

– Kýnim kelding be? –dedi әiel balasyn bauyryna basyp. –Saghyndyrdyng ghoy.

– Men de saghyndym.-dedi Narsha.

– Sen keshigip qala ma dep әbden qobaljydym ghoy. –dedi anasy.

– Ishke kir, balam-dedi әkesi. –Shay isheyik. Erteng erte jolgha shyghamyz. Dәu apagha keshiguge bolmaydy.

– Qúday búiyrtsa seni ýilendirip nemere sýiem dep Alladan kýnde tileymin.-dedi anasy. –Erteng qúdalyq. - Narsha ýnsiz tosylyp qaldy. Bir qyzaryp, bir bozardy.

Narshany el júrt qorshap ýlken ýige bettedi. 

5 SAHNA

Qaragózding auyly býgin erekshe quanysh ýstinde. Jas jigitpen aru qyzdar «aq sýiek» oinaugha kirisken.

Qaragóz ýstinde kógildir kóilek, iyghynda appaq júqa shәli. Qasynda Aqbala... Qaragóz kózimen bireudi izdegen. Áne... Tapty... At ýstinde bir sәt Syrym kórindi. Qaragózding appaq jýzi du ete qaldy.

– Qane tyndandar halayyq! –dedi ortadaghy qara jigit. –Mynau aq sýiek... Kim tapsa jenis sonyky. Bas jýldeni sol alady.

– Jýldenizge ne beresiz? –dedi jigitter qaljyndap.

– Qalaghan qyzdy sýiesinder! Solay ma qyzdar? –dedi ol taghy kýlip.

El-júrt shuyldasyp jatqanda qara jigit ornynan túra jýgirdi de qalyng aghashtyng ishine kirip ketken. Tek dausy ghana estiledi.

– Aq sýiek! Aq sýiek! Aq qoshqardyn, aq siraghy býgin kimge búiyrady. Al mine laqtyrdym. Tabyndar. Qane kim tabady?

Qaragóz Aqbalamen qaranghy nugha sýngy bergen. Onyng sonyna Aqbala әzer ilesedi.

– Aqyryn... Aqyryn jýgirshi Kózjaqsym...

Qaragóz jýgirgen boyy eshnәrsege qaramay algha zyta bergen. Mine ol ainaday kólding janyna kep toqtady. Demin әzer alady.

Dóngelengen apaq ay kól betine shyqyrayyp týsken. Aydyn beti jybyrlap, kól ýstinde úshqan qústardy anyq kórsetedi. Kól jaghalauy qalyng qamys, itmúryn ótpeytin qalyng jynghyl. Bir sәt qamys sybdyrlap, jalghyz soqpaqpen kele jatqan eki adam bastaryn býrkenip alghan. Aldynghysy-úzyn boyly tal shybyqtay Qaragóz.  Ekinshisi-orta boyly, dóngelek kelgen Aqbala. Bir sәt, arttaghy әiel, ayaq astyndaghy bútaqqa sýrinip enbektep sýringen.

AQBALA

– Oibay, kótek... - dedi Aqbala

– Tss jeneshe. Tek shulama. –dedi Qaragóz

– Kózjaqsym... Búl ne qúpiya? - dedi Aqbala sybyrlap.

– Qazir kóresin! –dedi Qaragóz

– Búl mening qúpiyam. Endi býgin sende múny biletin bolasyn. Jeneshe men ghashyqpyn. –dedi Qaragóz sybyrlap.

Qaranghydaghy kól betinen susap, ýsh-tórt ýirek úshyp ótti. Alystan estilgen bireuding dybysy jaqynday týsti. Búl syrym bolatyn

– Qaragóz, aru Qaragóz-Ay Qaragóz.- dep jigit qyzgha qaray úmtylghan.

Qaragóz onyng qúshaghyna qúlay berdi.

– Syrym, jýregim! -dep

SYRYM

– Qara týnde kýnәning qaq ortasynda janghan shamday jaryghym, mandaydaghy júldyzym. Kelshi kýnim...

Ekeui qúshaqtasqan qalpy az-kem túryp qalghan. Sәlden-son.

QARAGÓZ

– Syrym, janym, jýregim. Týn úiqymdy tórt bólgen barym, baqytym.

Manadan an-tang bolghan Aqbala jigitti endi tanyghan. Tanyghanda tang qalghan. Onyng iyghyndaghy tógilgen shashyna bórkine súqtanghan.

AQBALA

– Oibay, masqara! Betim-au. Mynau, sonda... oiynyng ba, shynyng ba?! Alystan alty belding astyndaghy bóten bireu me desem..

SYRYM

– Aqbala, aiybyndy al, tek jazghyrma! Ol – Qaragóz, men – Syrym. Qaragózding Syrymnan artyq jary bolushy ma edi, sәulemning menen ózge teni kim?. Men Qaragózdi qúdaydan jylap jýrip tilep algham.

QARAGÓZ

– Jeneshe... sýigenim Syrym bolmasa, men jalghyzbyn der me edim!? Senen kómek súrar ma edim?

Qarakóz Syrymnyng qúshaghyna kirdi.

AQBALA

– Atay kórme, ainalayyn!... Júrt estise, ne bolady?.. Masqara! Basqa-basqa, myna jol jaqsylyqqa aparmaydy. Onyng ýstine qúdalar kelgen joq pa?!

SYRYM

– Mening sýigennen basqa jazyghym joq, jeneshe.

AQBALA

– Bilem... Biraq, mening kónilim ekeuinning ertenine alandaydy. Joldaryng múz aldylaryng aq boran...

Aqbala kózin sýrtedi.

SYRYM

– Iә Aqbala! (Qaragózdi qúshaqtap)

Sol-aq boranda bizdi Alla qosqan.

QARAKÓZ

– Ras búl sóz jeneshe!Meni Syrym ólimnen qútqarghanda, ekeumiz birge bolsyn dep arashalaghan. Sondyqtan da biz birge boluymyz kerek.

Ekeui qúshyqtasyp úzaq túrghan. Ay da búlardan úyalyp qalghanday, qara búltqa mamyrlap kire bergen.

6 SAHNA

General gubernator qalyng orman ishindegi jazghy shay ishetin besedkanyng qasynda samauryngha ot salyp ýrleydi. Ýstinde aq kóilek bútynda qara shalbar, bylghary etik. Ýiden evropalyq stilde kiyingen әdemi әiel kórindi. Jemis-jiydek salynghan tabaqty alyp shyqty. General-gubernatordyng janynda shtabs-kapitan túr.

– Mariya Vasilievna, s vashego pozvoleniya, predstavlu vam shtabs-kapitana Boreykina- proiznes djentlimen, uvajiytelino klanyayasi.

– Ocheni rada, vashemu blagorodii, - otvetila dama, sklonivshisi v poklone.

– Chesti moya! - skazal shtabs-kapitan, delaya poklon v otvet.

– Pravo, Nastoyashiy russkiy ofiyser, s bogatym opytom srajeniy na Kavkaze y v tureskoy voyne, kavaler ordenov!

– Moya radosti, shtabs-kapitan. Vashy podvigy dostoyny voshiysheniya!

– Samy vidiyte, vashe blagorodie daje samostoyatelino stavit samovar! - voskliknul shtabs-kapitan, sozdavaya atmosferu shutok.

– On takoy vash general, upertyy kak staryy dub, - skazala dama s ulybkoy, pridavaya razgovoru legkosti.

– Emu predstoit otpravitisya v stepi, razgonyati tam mestnyh myatejnikov. Ony iymeiyt neschatie poteryati nashu drujbu - rasskazal general, vyrajaya predannosti slujbe.

– Ne volnuytesi, vashe blagorodiye, Bespremenno sdelaiy vse vozmojnoe, chtoby general byl bezzaboten, - zaveril shtabs-kapitan.

– Vy nastoyashiy ofiyser! Ah, Kakaya kartina!- voshitilasi dama.

– Koli nastoyashiy, to ya by ne stoyal pered vami, miyledi. Ya by blajenstvoval v obshestve molodyh starletok! Y kakim obrazom, molodaya dama, vy sebe predstavlyaete iydeal ofiysera? - sprosil shtabs-kapitan.

– Damy  chasto eto chuvstvuit, - otvetila dama zagadochno.- U nas pylkie serdsa.

– Soglashusi, vashe blagorodiye!

– Nu, a teperi samovar zakiypel. Vse gotovy k chaiy? - predlojil general, priglashaya vseh za stol.

– Ne soglasiytesi li, vashe blagorodiye, priglasiti damu prisoedinitisya k nam za stol? - sprosil shtabs-kapitan s uchtivostiu.

– Neujely miloy dame budet interesno slushati razgovory o dikom narode y politiyke? - dobavil general s notkoy sarkazma.

– O, otnudi, vashe blagorodiye, no ya ne mogla by upustiti shans poprobovati chay iz ruk generala. Ily je vy jelaete lishiti menya udovolistviya sostaviti kompanii milym mujchinam? - otvetila dama, podcherkivaya svoi uchtivosti.

– Dostatochno razgovorov, gospoda y Damy. Priglashai vas prisoedinitisya k obedennomu stolu, - zavershil general.

– A vy nenarokom ne zabyli, miyleyshiy, chto vy  segodnya ne stoli za slujboy? - posmeyalasi dama.

7 SAHNA

Ýlken toygha el-júrt kóp jinalghan. Kishkentay balalardan ýlken aqsaqal-qarasaqalgha deyin osynda. Ortadaghy ýlken ýiding aldynda Qaragóz әn salyp túr. Tughan elmen qoshtasu әni. Án múnly da sazdy. Bir sәt әnge Syrym qosylghan. Án myna әdet-ghúryp, salt-dәstýrge qarsy shyqqan ghashyqtardyng әueni. Sózi de, sazy da ýlkenderge únamaghan. Esik aldynda otyrghan Dәu-apanyng manayynda kýtushi qyz-kelinshekter, aghayyn-tumalar jýr. Keyuana әn biter-bitpesten

– Shaqyryndar týge! Syrym kelsin! Býitip aitqan әnderi qúrsyn. Mening qyzymnyng toyyn oiynshyq qylyp- degen ashulanyp. Ýlkender Dәuapany onasha qaldyryp basqa jaqqa syrghy berdi. Eki kózi ottay janyp búlargha Syrym keldi.

– Shaqyrttynyz ba, Dәuapa?! –dedi Syrym qolyn keudesine qoyyp berip.

– Áy Syrym! Osy sening ishinde jýrgen qanday sher-shemening bar osy? Atap bershi sol armanyndy! –dedi.

– Menen ne tileysiz bәibishe? Neni aitqyzbaq bolasyz?

– Baryndy ait deymin! Sen kim? Saghan osy Qaragóz kim? Sony aitshy.-dedi Dәuapa.

– Men Qarauyldyng jigiti.Qaragóz Qarauyldyng qyzy. Ayday aruy. Ay-Qaragóz.-degen Syrym da.

– Sol ghana ma aitaryn? Ayranday úiyp otyrghan auyldyn, keteyin dep otyrghan qyzdyng kónilin búzugha kelding be?

– Joq, Dәuapa-dedi Syrym. –Men aitsam Qaragózding syryn aittym. Ishindegi sherin aitsan, Keterdegi synsuyn aittym.

– Áy Syrym әkeng ólip, shesheng ekeuing jetim bala, jesir әiel bolyp dalada  qalghanda qanatyma alyp, tuysyma sheshendi qosqan edim. Qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqtyrmay óz tuysymday ósirgem. Álde sony úmyttyng ba?

– Ua Dәuapa úmytqam joq. Ony ólsem de úmytam ba? –dedi Syrym.

– Onda meni bóten sóz, ósek ayangha qaldyrma?! Men osy auyldyng kiyesi men abyroyy bolam. Meni jerge qaratpa sony aitugha shaqyrttym.

Syrym birdene aitugha oqtala bergende.

– Aqyldy tentek bolar deushi em bayaghyda- Oilanarsyn... Mening úiqym tynysh bolsyn deseng bara ghoy, qalqam.-dedi.

Syrym ýnsiz otyryp qaldy.

8 SAHNA

Tarantastyng dóngelegi shyr ainalady. Qos at jekken arbanyng astyndaghy aqbaqay, oshaghan,  qiyaqshóp, aqbasquray, joljelken siyaqty shópter japyrylyp jatyr.  Jenil arbamen qos attyng ortasyndaghy  qayysta kishkentay jez qonyrau myna mang dalanyng tynyshtyghyn búzghanday bezildeydi. Tarantasta eki adam otyr. Biri әskery kiyimdi jiyren saqal shtabs-kapitan Boroykok Nikifor Evseevich pen qara saqaldy surtuk kiygen shaghidolla tilmash keledi. At aidaghan kóshir orys mújyghy.onyng basynda kepkasy, jaghasyz kóilek, jensiz kýrteshe. Olar tóbening basyna kóterilgen song attan jýrisin bәsendetken. Shtabs-kapitan keng dalagha úzaq qarap kózin alar emes.

– Ostanoviytesi! –dedi keng dalagha qarap úzaq kóz tikti-dedi Nikoforr Efseevich

– Voistinu, eto devstvennaya priroda. –dedi.

Tómende tolqyp tolyp  aghyp jatqan Ertis. Jaghanyng bәri jap-jasyl nu orman. Atqan kýnmen shaghylysqan aina kól dersin. Mamyrajay ghajap suret. Tang shúghylasymen ózen beti qyzaryp su betindegi aó bu mamyrlap kóteriledi. Áne bir jerde 5-6 qaz su betin qanattarymen sabalap úshady.

Pryamo rukoy Sherbina napisano! dedi Shaghidolla

– Otstalosti — eto neiskushyonnosti, a nasionalinoe bytiye. Skoliko neispolizuemyh zemeli!

– Pozvolite Nikifor Evseevich, no vedi ety ludy obitait zdesi uje mnogo vekov Kirgizam y stepy hvatiyt. Zdesi vposledstviy budut obosnovyvatisya russkie mujiki. Russkaya zemlya trebuet bolishih prostorov.

– Zemlya, kak vsegda, stanet kamnem pretknoveniya, shtabs-kapitan. Ugovoriti ih budet nelegko.

– Dlya etogo y edem. Eto poruchenie samogo  general gubernatora.  Kapriznaya babka ne huje Boyarynya Morozova.

– Esly nam udastisya etu vlastnuy starushku ulomati, togda provinsiya budet za namiy.

– Dlya etogo y my nahodimsya zdesi.   Diplomatiya vsegda byla glavnym orujiyem. Ego blagorodiya!

Tarantas algha qaray jyljy berdi. Tek dýniyening tynyshtyghyn qonyraudyng ýni búzyp bara jatty. 

9 SAHNA

INT. QARAGÓZDING OTAUY . KÝNDIZ

Qazaq ýiding qaq ortasynda ýlken shymyldyq. Tabaldyryqtyng týbinde ýlken qazanda ystyq su búrqyrap qaynap jatyr. Shymyldyq ishinden ýsh tórt kelinshek jýr.

Aqbala Qaragózding tógilgen qara shashyn sabyndap juyp, shomyldyryp jatyr. Tósekte Qaragózding qalyndyq kiyimderi birinen-biri әsem de kórikti.

Mine zerdeli sәukele... Aq monshaqtar neshe týrli týske bólenip jalt-júlt etedi. Qynama bel býrmeli kóilek, jiyegi órnektelgen kamzol.

Jarqyraghan ýlken shylapshynda jalanash Qaragóz otyr. Qasyndaghy Aqbala Qaragózding tógilgen shashyn jayyp jiberdi.

– «Bidaydyng barar jeri –diyirmen» -degen Kózjaqsym. Búl ata-baba dәstýri. Kýiinip qaytesin.

– Altygha tolmay әkemdi aldyn, jetige tolmay sheshesiz qaldym. Netken sorly edim. –dedi Qaragóz jylap. Endi mine ataghan qúlynday attanyp baram.

Osy kezde jaryqtan alakólenkege kirgen Dәuapa shomylyp jatqan qaragózge qyryn kep otyrdy.. Qaragóz de tosyrqap qalghan. Áyelder sózden toqtap bastaryn iygen. Aqbaladan basqalary sheginip esikke bettegen.

Dәuapa

– Qaraghym nege jýdeusin? Nemenege bosap otyrsyn? búl «atang kýieu, anang kelin bolghan ejelgi dәstýr. "Úzaghynan sýiindir" dep tilek tile qaraghym.

Jalanash Qaragózding qúlyn dene túrpatyna riza bolghanday ýnsiz qaraghan.

Qaragóz

– Áje-au, onyng nesin yrym qyldyn? Álde birdene aitpaghyng bar ma?

Qaragóz qolang shashymen keudesin jasyryp.

Dәuapa

– Iә qaraghym aitpaghym bar ekeni ras. Sende osy qyzyghyn qyzyqtaghysy kelmegen jadaulyq bar siyaqty.  Esinde bolsyn men sening jolynda shybyn janym shyqsyn degen ananmyn.-dedi Dәuapa aqyryn.

Qaragóz

– Áje sonsha men ne isteppin?-  dedi Qaragóz iluli túrghan oramalgha orana berip..

Dәuapa

– Men jýdep baram. Búl ma edi mening kýtken kýnim? Qaraghym men onyng jay-japsaryn, sebebin  súramaymyn.

Qaragóz

– Nege súramaysyz?

Qaragózding basynan, shashynan aqqan su onyng appaq betin juyp túrdy.

Qaragóz

– Bolmasa qyzynnyng kýiin sheshe súrap bilse min bolar ma edi?

Dәuapa

– Joq janym súramaymyn-dedi  Dәuapa. -  Myna toyyndy quanysh pen ótkiz. Jabyghyp jasytpa meni. El basyna kýn tusa erden búryn etigimmen su kesher meni oila.

Sosyn Dәuapa basyn qoyqang etip kóterdi de, esikke bettey berdi.

Qaragózding qolynan oramal susyp jerge týsken. Bólmede odan basqa eshkim joq. Tek bólmedegi bilte shamdar ghana jalt-júlt etedi. Qaragóz eki qolymen betin basyp, tyrjalanash enkildep jylap túrdy.

10 SAHNA

Kólding jaghasynda  Syrym men Qaragóz ekeui kók shópting ýstinde. Syrym Qaragózdi qúshaqtap sybyrlap sóilegen.

– Qaragóz, seni kezdestirgen, seni jolyqtyrghan Allagha tәube.

– Janym Syrym. Esinde me meni sen ajaldyng auzynan aman alyp qalghanda, Allam bizge bir bolsyn degen bolar.

– Qaragóz, sen mening ylghy oiymdasyn. Jatsam da, túrsam da seni kórem. Kóz aldymnan keter emessin. Men keyde tipti esinen adasqan Mәjnýn siyaqtymyn.

– Mende solay jan Syrym. Esil dertim sen ghana. –dedi Qaragóz. - Endi maghan eshtene de bóget emes. Syrym  men atastyrylghan qyzbyn. Qanatym baylauly boztorghay boldym ghoy.

– Janym Qaragóz... Eger sen mening qasymda bolam deseng ol bóget bolmas. Kerek bolsa men seni toy ýstinde alyp qasham. Úshsa qús qanaty jetpeytin, shapsa at túyaghy tozatyn alys jaqqa ketemiz. –dedi Syrym.

– Sendey arda jigitpen men jer týbine ketuge dayynmyn. Qol ústasyp jýre bersem bolghany..

Syrym qyzdy qúshaqtay.

– Janym Qaragóz –dedi

– Syrym seni maghan Alla jolyqtyrdy. Senen basqa maghan eshkimning ortaghy joq. Estiysing be ortaghy joq.

Ekeui qúshaqtasa berdi.

11 SAHNA

Qalyndyqtyng otauy.  Ishte ýldemen-býldege oranghan Qaragóz. Qasynda Aqbala men birge taghy da eki ýsh qyz bar. Syrtta it ýrip el-júrt shulap ketti. Osy kezde kishkentay qyz jýgirip kelgen.

– Qúdalar! Qúdalar keldi. Kýieu de kele jatyr.

Qaragózding qasynda qyzdar ulap-shulap syrtqa jýgirgen.

– Sende bara ber jeneshe. –dedi Qaragóz Aqbalagha.

– Iә baryp qúdalargha  arqan tartu kerek qoy.-dep ol da syrtqa jýgire jóneldi.

Qaragóz basyndaghy sәukelesin sheship kiyiz ýiding jaqtauynan syghalaghan.

Áne aldynghy top qúdalargha arqan kerip el-júrt shulap jatyr. Áne qúdalar bolu kerek. Ýsh tórt kempir shal Dәu apamen ózge ýlkendermen qúshaqtasuda. Áne dombyrasyn ústaghan Asan sal. Áne әne sol Narsha. Basyn salyp iymene basady.

Qaragóz ornynan túryp tósegine baryp qisayghan. Jýzi balbyrap, sharasynan shygharday botaday kózderinen shyqqan móldir jasy jastyqqa tars-tars tamghan.

12 SAHNA

Aynala qorshaghan júrt bir top qyz-kelinshek qúdalargha arnap «Kelinshek » biyin biylegen. Bәri de әdemi, bәri de nәzik. Biyleri de ghajap. By bite bergende Narsha qasynda Asan men eki-ýsh dostary bar tóbe basyndaghy Dәuapagha iyilip sәlem bergen. Keyuana Narshagha bappen qarady.

Sosyn:

– Aynalayyn Narsha. Endi Qaragózim de bir, sende birsin. Sende mening bir balamsyn. Jo-joq sen qazir elinning esti úlysyn. Ómir jastaryng úzaq bolsyn. –dedi Narshanyng mandayynan sýiip. –«Bolar elding balasy on ýshinde baspyn der, Bolmas elding balasy otyzynda jaspyn der» Sening sonau Peterborda oqyp bilim alghanyng qara domalaq qazaq balalaryna ýlgi bolady. Tfay tfay til kózim tasqa. Men saghan rizamyn balam.-dedi Dәu apa.

Ýbirli-shýbirli bolyndar.

– Dәuapanyng aitqany kelsin.

– Áy azamatym-ay. Myng jasa!

– Sendey úl bergen әke-sheshennen ainaldym.

– Baghyng jansyn!

– Bizding Qaragózge naghyz layyq eken! –dep el júrt shuylday berdi.iy

– Kempir sheshening sodan artyq ne tilegi bar.

– Bәri Aumiyn-dep jatty,

– Rahmet әje..Siz tek Qaragóz ekeumizge ghana emes, býkil Óser, qala berdi Arghyn, Naymangha pana bolghan keyuanasyz. Sizdey bәiteregi bar biz baqyttymyz. –dedi Narsha.

– Kóp, Jasa ainalayyn! Baqtaryng jansyn! –dedi Dәuapa.

El-júrt qosyla shuyldady. 

13 SAHNA 

NAT. KIYIZ ÝIDING SYRTY. AULA. kesh.

Eki qonaq mingen kýime arba qaranghyda jotagha kóterilgen. Aldarynda әr jer әr jerde, janghan otpen qazan oshaqtyng basyndaghy er әielge toly auyl kórindi.

Atarbagha jegilgen qos at toqtaghan. Saulymdary aq kóbik. Jolaushylardyng sharshaghandary jýzderinen kórinedi.

ShAGhIDOLLA tilmash

Vot y my priyehaliy.

ShTABS KAPITAN

Dlya nachala stoit nabiti bruho do syta…Voyna voynoy, a obed po raspisanii. –dep kýldi.

Osy kezde it úryp, aldarynan soyyl ústaghan eki jigit kórindi.

1 JIGIT

Kim bolasyndar ? - dedi.

ShAGhIDOLLA

Biz Orynbordan shyqqan qúdayy qonaqpyz. Myna kisi Boroykok myrza.

General gubernatordyng ózinen keledi

2 JIGIT

Aaa onda jón eken.-dedi.

ShAGhIDOLLA

Bizge әlgi Dәu apa, Bolys apa kerek.

JIGIT

Qútty qonaq kelse, qoy egiz tabady degen.-Jýrinizder! –dedi.

ShTABS KAPITAN

(ashulanyp)

Kakoy baran?

ShAGhIDOLLA

Net, on o drugom...-dedi ol Shtabs-kapitangha sosyn jigitke:

– Bizdi sol bolys kisige aparsanyz.-dedi.

Attyly kisi ekinshisine iyek qaqqanda, ol shaba jóneldi.

JIGIT

Jýrinizder, qazir toqtap dem alynyzdar. Dәu apagha habar ketti. Ol  kisi ózi aitady.

Tarantas pen attyly jigit, itterdi shulatyp auylgha bettedi.

14 SAHNA

Narsha qasyndaghy jigittermen oghan tigilgen otaugha jaqyndaghanda ishten Syrym shyqty.

– Qayyndap kelgen, qaladan kelgen bay balasy barmysyn?  -dedi Syrym. Narshany keketip. –Ýstindegi orys kiyim, ógizge japqan alashaday ma? Qalay?

– Qonaq kelse qúshaghyn jayar, qazaqtyng saltyn úmytqan, qabaghan ittey azuyn kórsetken, aduyndy azamat, armysyn?! –dedi Narsha.

Syrym sózden tosylyp qaldy.

– Azamattyng altyn basyn kiyimine emes, aqylyna qaray baghalaytyn dәstýrdi nege úmyttynyz?!-dedi Narsha.

– Dәstýr saltty  orystaghy sender úmytpasandar, el ishi altyn besik biz ony bilemiz. – dedi Syrym.  -Sózing dúrys, ising búrys –bay balasy. Odyrandap, oqshaulanbasang qatynsyz qalam deysing be? Bolmasa oqyghanyng osy ma?

– Qatty ketting qayyn júrttyng qaraushysy. Bay balasy bolsam- baghym bolar... Odan ne kinә taptyn? Oqyghanym oljam bolar... Qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp kýn bolam... Kýn bolmaghanda kim bolady?-deytin úlan men bolam. Tanyspay jatyp, tepsinip túrsyn. Kókeyinde qyzghanyshtyng kýiigi barday ne boldy qayyn júrt? –dedi Narsha.

– Qyzghansaq  qyzghanugha túratyn qaryndastyng qamy da.

– Qaryndastyng qamy ma, qatyndastyng qamy ma?  Ony uaqyt kórseter. –dedi Narsha.

– IYә-dedi Syrym da. –Oghan uaqyt tóreshi.

15 SAHNA

NAT. AUYL. týn.

Ortada laulap janghan ýlken ot. Otty qorshaghan atty-jayauly qyzben jigit. Ottyng bir shetinde ýlken baqannan jasalghan altybaqan. Myqty arqangha ornatylghan әtkenshekting ýstinde qyz ben jigit. Myna týngi kórinisti, ýrgen it pen kisinegen jylqylardyng ýnin bir sәtke úmyttyrghan nәzik te әdemi qyz әni. Qaragózding balbyraghan jýzi týngi ottyng sәulesine shaghylysqan bota kózderi, ýlbiregen erinderi ashylghanda myna múnly da, nazdy qoshtasu әni býkil әlemge , tipti sonau kóktegi júldyzdargha jetkendey. Sonau kóktegi jeti qaraqshy men sansyz júldyzdar da bir sәtke súludyng әnine qúlaq týrip, qúlap keterdey jaqyndaghan.

Altybaqannyng arqasyn tergep túrghan Syrym bir sәt Qaragóz aitqan әnning qayyrmasyna qosylghan. Búl biri-biri izdegen, joqtaghan, taba almaghan, alayda tózimderi tausylmaghan, tanylmaghan ghashyqtar jyry edi. Aqbala,  Asan olargha erip kelgen ýsh tórt jigit,  Narsha búl kóriniske tosyraya qarady. Án de, Qaragóz de ghajap. Qaragózden kózindi almay, myna siqyrly әndi tynday berging keledi. Alayda onyng qasynda symbatty әri әnshi Syrym túrghan.

ASAN SAL

(sybyrlap)

– Mynau, Syrym sal. Osy Óserding sal serisi, aqyny, batyry... Qaragózding tuysy.

– Kórdim –dedi Narsha.

Janghan ottyng úshqyny týngi kóbelektermen birge kýiip janyp jerge sytyr-sytyr qúlap jatty. Narshanyng bar esil-derti әn salghan Qaragóz, aru Qaragóz, Ay Qaragóz.

NAT.AUYL.

Asan janynda bir jigit bar. Altybaqannnyng qasynda әn salyp túrghan Qaragózding jengesi Aqbalagha jaqyndaghan.

ASAN SAL

– Aqbala qúdasha, Qalaysyn?-dedi ózimsinip.

AQBALA

Synghyrlap, Kýlgendey eki kózi janyp әdemilenip ketken.  

– Shýkir. Altynday qyzymyzdy ózderine úzatqaly otyrmyz. Ertegidegi hor qyzyda mening Kózjaqsymnan artyq bolmas.

Asan ony ymdap shaqyryp, qolyna altyn bilezik saldy.

Asan sal

– Altyn qyzdy ayalaghan, altyn qúdasha mynau saghan

AQBALA

– Búl ne kótek?!

(Mynanday syi-syyapatty kórgende esi shyghyp ketti)

– Mynau altyn ghoy.

ASAN SAL

– Endi Aqbala sening ózing de altyn, sózing de altyn. Altyn qyzgha, altyn ghana jarasqan. Jalghyz ghana qolqam bar.

Aqbala  tosylyp qaldy.(pauza)

ASAN  SAL

– Búl sening enbeging sening adaldyghyn, aq kónilin, aq niyetin, aq qadamyn. Al mynau: Ol dәu qorjynnan altyn syrgha shygharyp:

– Mynalardy qasyndaghy abysyndargha berersin.

AQBALA

(Osynshama altyn kýmiske esi shyghyp)

– Búl nening aqysy? Mynau tipti kóp qoy.

ASAN  SAL

– Oqasy joq. Sen aqylyng bar әielsin. Dәuapanyng abyroyy senderding abyroylaryng ghoy...

Asan men Aqbala onasha shyghyp úzaq kýbirlesip túrghan.

16 SAHNA

Altybaqannan kóz almay túrghan Narsha. Onyng esine Qaragóz týsken.

Kýn kózi býgin erekshe ysyp túr. Tóbede shyryldaghan boztorghay ýni estiledi. Manaydyng bәri qyp-qyzyl, oida tóbede sayda qyrda qyp-qyzyl qyzghaldaqqa bólengen. Bәri de jayau. Bәri de býgin erekshe kiyingen jastar. Qaragózding ýstinde kógildir kamzol, ayaghynda etik. Qasynda Narsha onyng da ýstinde aq kóilek, jalanbas. Bútynda qara shalbar.

- Qaragóz-dedi Narsha jan-jaghyna jaltandap, - Men erteng jýrem... Orynborgha... Oqugha.

- Jolynyz bolsyn! –dedi Qaragóz syqylyqtap...

- Aumini, aitqanyng kelsin. –dedi Narsha.

- Bir tatardyng qyzyn alyp kelersiz? –dedi Qaragóz oinaqshyp.

- Nege? –dedi Narsha

- Oqugha qalagha barghan balalardyng kóbi tatardan әiel alyp jatady emes pe?

- Jo-joq-dedi Narsha.-  Men ózine atastyrylghan janmyn.

- Narsha mening kinәm eshkimge úqsamaymyn. Keyde tipti sodan qorqam. Mening kónilim shynyday. Bir mort ketsem short synam. Eshetenege qaramaymyn. Kónilime qaramaghan jan bolsa... Attaymyn da jýre berem... Sony úghyn...

Osy kezde búlargha qyzdar qyzdar kep shuyldaghan olar  Narshany qorshap altybaqangha sýirey bergende  qoynynan kýmis shasha berdi.

17 SAHNA

INT. QARAgÓZDING otauy.  KIYIZ ÝIDING IShI. TÝN ORTASY.

Búl úiqysyz týn edi. Ýstinde júqa jeni joq aq kóilekti Qaragóz úzaq jatty da, aunap týsti. Shanyraqqa qaraghan. Tóbeden bir júldyz aghyp týsti. Qaragóz taghy da dónbekshigen. Úiyqtamaghan sebebi sonau alystan Syrym salghan әuen onyng jýregin tynyshtandyrmady.

Jýregim qús bop úshyp ketti au birge,

Jylatyp jalghyz qalay qalyp baramyn, Darigha Dәuren.

INT. DÁUAPANYNG ÝII .KIYIZ ÝIDING IShI. TÝN.

Marjan da qús jastyqqa syimaghan tәrizdi. Myna әuen, myna әn... Syrym salghan sazdy әuen ony úiqysynan bólgen... Kempir әri-beri aunaydy. Bolmaghan song otyryp, tasbihyn qolyna alady. Alystan kelgen әndi tyndaghysy kelmey, jastyqqa basyn qayta tyqty.

NAT. DALA. TÝN ORTASY.

At ýstindegi Syrym dombyrany qayta-qayta sabalap Sabyndy kóldi ainaly shauyp barady. Dala, tau ishi, orman, kól tipti aspandaghy júldyzdar Syrym salghan әuenge eltip qalghan.

Onyng әnine alystaghy qoy baqqan qoyshy da, jylqy kýzetken jigit te qúlaq týrgen.

INT. KIYIZ ÝIDING ALDY. TÝN ORTASY.

Myna esik aldynda ayaq qoly baylauly alty jigitting qasynda әiel balalaryn qúshaqtap, aimalap,  bireuleri kóz jasyn sýrtip, olar da úiyqtay almady.

INT. AQBALANYNG otauy .KIYIZ ÝIDING IShI. TÝN ORTASY.

Qasyndaghy pysyldap jatqan kýieuining úiqysyn bólmey, Aqbala da myna әnge qúlaq týrgen. Ol bir sәt jastyghynyng astyndaghy altyn bilezikti qolyna taghyp kýlimdep jatty.

NAT. DALA. TÝN ORTASY.

Sal  Syrym ýstindegi aq kóilek at ýstinde keng dýniyege syimaghanday myna ghajap әndi qoshtasu әnin Qarakózge arnap, alystan ghana múnayady.

INT. NARShANYNG KIYIZ ÝII. KIYIZ ÝIDING IShI. TÝN ORTASY.

Narsha da úiyqtar alar emes. Syrym salghan әnge ol da qúlaghyn týrgen. Án ghashyq jannyn, sýigen jýrekting jan syry, sheri. Narsha basyn kóteredi.

INT. qonaq ÝI. TÝN ORTASY.

Ýlken tósekte aq kóilegi ashyq-shashyq, jalang ayaq, jalang bas shtabs-kapitan jatyr. Kishkene. dóngelek ýstelding ýstinde toly tamaq: irimshik, qúrt. Janynda tek sorayghan dәu sary bótelke samogon túr. Jartylay ishilgen stol ýstinde shybyn-shirkey qújynap jýr. Tipti olar shtabs- kapitannyng  betine, múrnyna qonghan. Biraq ol oghan mәn bermey, qoryldap úiyqtap jatyr.

18 SAHNA

INT. KIYIZ ÝI. KÝNDIZ.

Aynala appaq. Shanyraqtyng tóbesindegi kýn sәulesi bileu-bileu bop bozang jol bop kórinedi. Ýstinde appaq kóilek-dambal kiygen keyuanagha bir sәt kýn kýrkirep nayzaghay oinaghan sәtte, ýlken qara qús ainalyp kep shanyraqtan aq tósekke tóngen. Qara qús iyilgen túmsyghymen keyuanagha bas salghan. Dәuapa atyp túryp qara qúspen alysyp jatyr. Qara qústyng túmsyghy kempirding kózine, betine úmtylady. Kózin oighysy keledi. Kempir bar jan-tәnimen qústyng túmsyghynan úrghanday bolady. Bir sәt qara qús kempirding qolyndaghy jýzikti et-metimen qan-josa etip júlyp alyp jogharydaghy shanyraqtyng kýl parshasyn shygharyp úshyp ketedi.

Dәuapa

– AAAaaaaaaa-

( dep keyuana shoshyp oyanghan.)

– IYә, Allam. Bisimillә, Bisimillә.

DÁUAPA

(-dep esikten Dәruish әieldi kórgen.)

– Dәuana, dәuana ne boldy sizge?-

( dedi әiel alqyna.)

Onyng moyny,qonysh-qoltyghy tolghan salpynshaq zattar, ......

– Bismillә-

(dedi әiel sasyp qolyndaghy qúmyranyng suymen kempirding betine )

– Tfuuu, ubshu Bismillә, Bismillә....

INT. KIYIZ ÝI. tan.

Ýsti basy, shashy qobyraghan keyuana әzer dem alady. Keudesi bir kóterilip, bir basylady.

Dәuapa

– Áy Dәruish qatyn! Men bir jaman týs kórdim.

DÁRUISh KEMPIR

– Áu Dәuana sen týsinde qara qústy kórdin. Jaman qús janyna batar jamandyq etti. Bir qymbatyndy alghanmen, ózine әli jetpedi. Shýkir... Aman qaldyn.

DÁUAPA

– Iә qara qúzghyn. Kózi netken qorqynyshty edi qúzghynnyn.

DÁRUISh  KEMPIR

– Dәuana. Qara qoshqardy qúrbandyqqa shal. Jeti shelpek taratqyn. Ýlken ýiirdegi qasqa qara qúlyndy bauyzda osymen ketsin Dәu ana.

(Kempir bir jútym su ishken.)

DÁUAPA

– Týsim jaman Dәruish.-dedi Dәuapa әzer demalyp.

DÁRUISh KEMPIR

– Dәuana el irgesi búzylmasyn. Esil men Núragha basqa kәpir shoqynghanda -atay salmasyn de... Ertis-ana bylghanbasyn.

DÁUAPA

– Jaghyna jylan júmyrtqalaghyr... Ne kókip túrsyn. -dedi Keyuana kózi badyrayyp.

DÁRUISh KEMPIR

– Múny men emes, myna qúrghyr qu jauyrynnyng aitqany. -dedi Dәruish.

– Boldy jata ghoy Dәuana, men dem salayyn.

– Sýff,suf -dep qolyndaghy kesening suymen kempirdi ýshkire bergen.

19 SAHNA

Narsha at ýstinde.

Narsha otauynan shyqqanda bir top jigit audaryspaq oinap jatqan. Asan men qúdalar jaghyndaghy jigit ekeui alysqan. Kóp úzamay Asan qúlap týsti. Kózinen ot shashyp, jýzi bozaryp ketken Asan.  El júrt kýlkige bólengen. Osy kezde Narsha Asannyng atyna qarghyp minip ketedi....

At ýstinde ainala bir qaraghan.

NARShA

– Kәne, kim bar? Qayyndarym bar ma eken?

Osy kezde ýstindegi shapanyn sheship, Syrym algha shyqty. Ol da óz atyna mindi. Mine eki jigit, eki baqtalas birinen-biri, jýzbe-jýz, betpe-bet kezdesken. Olar ekeui de aq kóilekpen biri aq boz atta ,  ekinshisi qonyr atqa mingen. Eki attyng auyzdyqtary qarsh-qarsh etedi. Eki bilek, birimen-biri ústasqan. Narsha Syrymnan, Syrym Narshadan kózin almady.

NARShA

– Syrym, Syrtynnan saghan qanyq em. - dedi ol Syrymnyng bileginen qapsyra qúshaqtay. –Ótken joly tanyspay jatyp bas saldyn.

SYRYM

– Er shekispey-bekispes. Seni júrt oryssha oqyghan órkókirek deushi edi... Sóitsem, sen de ózimizdey ór keude azamat ekensing Narsha.

NARShA

– Syrym, sening symbatyna, sening seriligine men dәn razymyn. Alayda, taghdyr bizdi bir ózenning eki jaghasyna  jazghan eken. Eki jagha bir ózen.

SYRYM

– Eger ortamyzda  Qaragóz túr demesen, sen naghyz dos bolugha jaralghan jan ekensin...Amal qansha? Artyq aitsam aiyp etpe.

NARShA

– Syrym, dәl aittyn. Ekeumiz nege erterek kezdespedik osy? Myna shuyldaghan el-júrttyng sózi bolmasa... Naghyz dos bolatyn jigit ekensin.

SYRYM

– Narsha, sen eshtenege alandama.  Qaragóz sening atastyrylghan jaryng emes pe? Sender adamnyng aldynda da, Allanyng aldynda da atastyrylghan erli-zayyptysyndar.  Oghan eshkimning ortaghy joq.

Syrym Narshany qúshaqtay berdi.

20 SAHNA

NAT.DÁUAPANYNG ÝII.

Ýi. Tórdegi oryndyqta Dәu apa jalghyz. Qarsy aldynda Shtabs-kapitan men tilmash otyr. Shtabs-kapitan qaltasynan úzyn  mundshtuk shygharyp sigaretin tútatpaqshy bolyp edi. Dәu apa qolymen isharat etti.

– Búl shanyraqty jaman iyispen bylghamas bolar. –dedi. Tilmash kapitangha audarghanda ol sigaretin jinap.

– Proshu prosheniye, gospoja. - dedi. Sosyn taghy da ýnsizdik ornady.

– «Bylay jýrse ógiz óler, bylay jýrse arba synar» zar zamangha kezdesken ekenbiz. Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlamadan jylasaq ta synbaghan el edik. Búl biz ýshin ýlken qater, ýlken syn. Alayda ózgermeytin óktem búiryq, janylmaytyn janghyryq bolmaydy. Qoy ekesh qoy da bauyzdarda manyraydy. Biz oilanayyq. Múrsat berinder! –dedi Dәuapa.-Habaryn ózim aitam - Kempir sausaghyn joghary kótere bergende eki qonaq esikke jóney berdi.

– Eto ukaz ego Velichestvo samogo sarya! –dedi shtbas-kapitan ornynan kóterile. Tilmash audarghanda Dәuapa ýnsiz otyryp qalghan

21 SAHNA

NAT. ZIRAT BASY. KEShKE TÁMÁM.

Tau tóbening basy. Alysta jyljyp aqqan erke Ertis. Boyjetkenning shashynday alystan agharandap-iyrelendep kórinedi. Dәu apa  qolyndaghy tayaghy ýlken eski mazardyng týbinde otyr. Eski qorymdardy shóp basqan. Janbyrdan sudan mýjilgen kóne zirat. Dәuapanyng qasynda shoqsha saqaldy Molda, Eset batyr, Aqbala jәne eki ýsh kýtushi әielder. Molda әruaqtargha arnap qúran oqyp ayaqtaghanda bәri bet sipaghan.

DÁUAPA

Sodan ózine me, ózgerlerge me, jay ghana kýbirledi.

DÁUAPA

Ertisting boyy en toghay,

El qondyrsam dep edim.

Jaghalay jatqan sol elge

Mal toltyrsam dep edim.

Osy kezde attaryn jetelep, bir top aqsaqal qarasaqal kórindi. Olardyng sonynda ýsti basy jyrtylghan, qannyng izi qalghan arqanmen baylauly alty jigitti aldyna salghan kýzetshiler kórindi. Eset batyr elendep jan-jaghyna qaraghan. Qylyshyn jóndep teksalp aldy.

AQSAQALDAR

– Amansyz ba, Dәu apa?...Jaqsysyz ba, Dәu apa? Ayyp etpeniz, apa?!

DÁUAPA

(jaqtyrmay)

– IYә, búl ne joryq? Basqa jer tappay endi myna beyit basyna keldinder me?

BIRINShI AQSAQAL

– Dәu apa, el basyna kýn tuyp, tebingiden ter shauyp, qabyrghadan qar jauyp, tar ótkelge kelgende masqara boldyq. At shaban aiybymyz bar, soghan keldik.

DÁUAPA

– Batyr desem belge shyqpay oidy oinaqtar beybil eken. Azamat desem auyl ýiding tentegi eken búlar. Tónireginde toryghan jaudy kórmey, jaghalasar jauyng jaqynyng bolypty... Soghan qarnym ashady. Sol sebepti

Dәu apa (kidirip baryp sózin jalghaydy)

– Erkek toqty qúrbandyq dep sheshtim. Ketedi búlar it jekkenge...

AQSAQAL

(Aqsaqaldyng kózinen jas yrshyp ketti)

– Aytqan sózding bәri ras Dәu apa. «Bas kespek bolsa da til kespek joq» Dәu apa!

Dәuapa ýnsiz qaldy. Qolyndaghy tasbih kýn kózine jalt-júlt etip jarqyraydy. Ájim basqan әr sausaq  dirildeydi.

TARLAN BIY

– Dәu apa, әuliyege at aityp, qorasangha qoy aityp bala tilegen bóten emes - Uaq degen bauyrynbyz. Alayda, biz myna it jekkenge ketken alty jigitke jylamaymyz. Osylarmen birge ketip bara jatqan qyryq jigitke jylaymyz.

DÁUAPA

(aldy-artyna bir búrylyp)

– Qaydaghy qyryq jigit?! Álde esengirip esepten janyldyndar ma?!

TARLAN BIY

– Joq, Dәu apa! Men aitsam, kórgen bilgenimdi aitatyn Tarlan biymin, ony óziniz bilesiz. Men myna alty jigitting belinde ketetin, әr qaysysy kem degende jetiden bolatyn balany aitamyn. Qyryq jigit degenim osy. Dәu apa onsyzda taryday shashylyp, bidayday toz-toz bolghan elmiz.

Dәuapa ornynan túrdy. Qolymen isharat jasaghanda bәri ketken.Tek Eset batyr ghana ýnsiz onyng qasyna keldi.

ESET BATYR

– «Kýii birding kýni bir» degen Dәu apa! Sózge toqtaghan el edik. Siz keshseniz men keshtim Dәu apa! Ámir sizdiki. –dedi ol da jylystaghan.

Júrt birte-birte yghysyp, týgel tausylghan. Dәu apa kóne mazar týbinde kóz jasyna erik berip, jylap jiberdi. Ishindegi ashu-yza sharasyzdyqtan jan-dýniyesi jan úshyryp eniregen.  Kýnning batqan sәulesi Keyuananyng  kózindegi jasyn qyp-qyzyl etip kórsetken. Búl óz qolyn ózi kese almaghan, qansha әdil bolghanmen jylap túrghan ana jýregi. Nәzik әiel tabighaty edi.

22 SAHNA

NAT. KIYIZ ÝIDING SYRTY. TÝN.

Ýrgen it pen kisinegen jylqylardan basqa typ-tynysh. Auyl keshegi qúda kýtuden song sharshaghan shaldyqqan ispetti. Kiyiz ýiden aldymen syrtqa Tilmash Shaghidolla sonan song jýre kiyinip, asygha shyqqan Narsha kórindi. Narshanyng ýstinde әskery kiyim, podporuchik mundiyri, ayaghynda jarqyraghan qara etik, basynda furajka, lampasy altyn siyaqty sary týsti, qara kók galiyfe shalbar, iyghynda altyn shashaghy shashyraghan dóngelek pagon. Aq kóilegi ózine jarasa qalghan.

ShAGhIDOLLA

– Narsha myrza búl búiryqty general-gubernator Koherbyakerding ózi tapsyrdy. Ertis pen Esil, Núra ar jaghyndaghy Jetisu ózenderin qonystanghan qazaqtar ýsh aidyng ishinde, ata-qonysyn tastap, órge kóshui tiyis.

NARShA

(Jaqtyrmay)

– Sonda qazaq qayda barady?

ShAGhIDOLLA

– Qazaqtyng jeri keng ghoy. "Keng bolsan, kem bolmaysyn. " degen maqal sizderden qaldy emes pe?

NARShA

– Býitken maqalynnyng әkesin....-dedi.

– Imperator búl búiryqty bile me ? –dedi Narsha óni qyzaryp.

ShAGhIDOLLA

– Áriyne. «Krepostnoe pravany joiy» turaly jarlyqty ózi shyghardy ghoy.

NARShA

– Áy, tilin shaynaghan tilmash. Bile-bilseng keshegi ótken kishi jýz Qarauyl Qoja Babajanúly, Abbas Kashayúly, Laubay myrza, ol az deseng Sarjan by men Kenesary ne ýshin bastaryn bәigege tikti?! Osy qara qazan qara siraq balanyng bolashaghy ýshin qúrban bolghan joq pa?!

Álde qazaq dalasynda tógilgen qan az ba? Jo-joq - dedi Narsha.

– Men múny jәidan-jәy qaldyrmaymyn.

Shaghidolla men Narsha ýlken ýige bet alghan.

Olar búl arada Dәuapanyng Otauyna jaqyndady.

INT. DÁUAPANYNG ÝII .KIYIZ ÝIDING syrty.

Esik aldynda Dәuapa túr , óni suyq. Qolynda generaldyng haty bar

Esik aldynda Dәuapa túr , óni suyq. Qolynda generaldyng haty bar

DÁUAPA

– Qaraghym Narsha shalqayyp jatar jaghday joq. Myna qalyng el úiqyda. Qashan oyanary belgisiz. Qonystyng da qonysy bar sonysy bar. Onyng da qúlasy bar torysy bar. Malgha jaysyz qonys dauynan úrys, Malgha jayly qonys –yrys edi. Endi osy ata-babadan qalghan jerdi tastap Arqagha ketsin degeni ne súmdyq? Qazaqty momyn dep jýndey bermesin. Biz jetimin jylatyp, jesirin qanghyrtpaghan, ata-babanyng ziratyn tastamaghan elmiz. Aytqandy tyndap aqylgha kelmese qan tógileri haq. Sony jetkiz Orynborgha.

Narsha hatty qolyna alyp úzaq qarady. Auyl jaqqa bir kóz tastady.

NARShA

– Dәu apa aitqanynyzdy týsindim.

Dәuapa.

– Qaraghym Narsha! Myna bala Túrsynbek degen jylqyshynyng balasy. «Oqimyn»  degen talaby bar eken. Sharuandy bitirgen song osy balany oqugha ornalastyr. Aqysyn ózim tólep túram. Kedey kepshik bola ma? Bay balasy bola ma? Bizding elge ózindey kózi ashyq, bilimdi jastar kerek.

– Týsindim, Dәuapa! Oghan alandamanyz! –degen Narsha.

El-júrt Narshamen kishkentay Japaldy jylasyp shygharyp saldy.

DÁUAPA

– Sen ertengi eshtenege alandama. Myna mәseleni  sheship kel. Toy alda. Oghan deyin Qaragóz de jolyna alandaytyn bolady.

Narsha kýimege qarqyp mingen. Qasyndaghy ýsh-tórt jigit dostary da attaryna qamshy basty.

23 SAHNA

Ýlken tarantas , ýlken jolda kele jatty. Narsha qasynda kishkentay Japal. Narsha tarantasta otyrghan kishkene bala Japalgha:

– Japal, -dedi- sen endi osy qalada oqisyn  bilim alasyn. «Auyldy saghyndym, elimdi saghyndym»  dep ketip qalma. Oquyndy jaqsy oqy. Til ýirenip alghan son. Sen ýshin esh qiyndyq bolmaydy.

– Oqimyn! –dedi Japal. Men siz siyaqty bolghym keledi.

– Azamat! –dedi Narsha. –Eger elding balalarynyng bәri sen siyaqty bolsa, bizding elimizding erteni jarqyn bolar edi.

Tarantas keng dalada zymyrap kete berdi.

24 SAHNA

General gubernatordyng ýlken kabiyneti. Tórde orys patshasy Aleksandr ekinshining portreti, ortada dóngelek ýstel. Ýstinde әskery kiyimi, ayaghynda bylghary qara etik. General jalang bas, qolynda úzyn, jinishke trubka, әri-beri jýr. Onyng basqan әr qadamynan eden syqyr-syqyr etedi. Ol qabyrghadaghy ýlken kartagha shúqshiyp biraz túrdy da, әskery kiyimdegi Narshagha búrylghan.

– Vy ponimaete, chto general ne kajdogo proizvolinogo cheloveka vpuskaet za ety dveriy?

– IYmeIY udovolistvie vospolizovatisya takoy vozmojnostiu, kapitan. Chem obyazan takoy chestiu?

– Ya sdelal isklucheniye, ibo vy - predstaviyteli kirgizsko-kaysakskogo naroda, verno predannogo Velikoy Rossiy y Eyo Velichestvu Saru, - govorit General.

– Ne sochtiyte za derzosti. Prejde vsego, ya stremlusi slujiti svoey otchiyne.-Narsha ornynan atyp túryp.

– Pozvolite mne, leytenant, sprositi, kak vy namereny slujiti svoey rodiyne, esly u vas net ny armii, ny monarha, za kogo je vy planirovaly podnimati mech?- sprosil General

– Vy sovershenno nepravilino menya ponyali, vashe blagorodiye. Kajdyy kazah, nezavisimo ot proishojdeniya y vospitaniya, slujit svoey zamechatelinoy strane. Zdesi, na kajdom pyatne zemli, propitannoy kroviu nashih predkov.

– Y chto iymenno vy ojidaete ot menya?

– Ne ya, vashe blagorodiye, no moy sootechestvenniki, projivaishie zdesi, ne mogut miritisya s takoy nespravedlivostiu.

– A v chem je zakluchaetsya eta nespravedlivosti?

– Kirgizy, aboriygeny, kak vy ih nazyvaete, vynujdeny pereselitisya na dvadsati pyati verst ot naselennyh mest, v ugodu pereselensem. Kazahskiy narod mirolubiyv, no esly ih prinujdati takim obrazom, eto ne obernetsya nichem horoshiym.

– Neuj-to ya slyshu Ugrozu?

– Otnudi. No pomniyte, chto Djungary toje stremilisi zaseliti ety zemliy.

– Etot vopros krayne slojen. Toliko Ego Velichestvo vprave prinimati resheniya po takim delam. Mne sleduet snachala obsuditi eto s niym. Pojaluysta, ostavite eto na nekotoroe vremya.

– Esti – qolyn shekesine qoyyp chesti berdi de.  Narsha taq-taq basyp esikten shygha berdi.

25 SAHNA

NAT. KÓShE. KÝNDIZ.

Narsha, Gubernatordan shyghyp, tarantasta otyra bergende, bireu kep, artynan qúshaqtaghan. Narsha búrylyp qaraghanda, óz kózine ózi senbedi.

Sergey

"Podporuchik Tleuberdiyn..."

Narsha

"Sergey! Neuj-to ty? Ty v etih mestah? Frolov?"

Sergey

"Da, drug moy. Menya napravily v etot kray po ukazanii general-gubernatora."

Narsha

"Lubopytno, toliko chto vstretilsya s niym."

Sergey

Ya, dushenika, byl u gubernatora na vechere, y iymeli udovolistvie poznakomitsya so vsyakim znatnym ludom.

Narsha

Znaya tebya, sochel by tvoy slova za nagluy lesti.

Sergey

"Tak y esti, drug moy...Vremya letiyt, ne tak li? Uje dva goda proshlo s momenta okonchaniya moego obucheniya."

Narsha

"Sanya, ty obeshal navedatisya ko mne v gostiy."

Sergey

"Obyazatelino priyedu. V nastoyashee vremya ya ego  pomoshniyk."

Narsha

"Ty - nastoyashiy drug, Sergey."

Sergey

"Narcha, jdy menya... Kak toliko poyavitsya vozmojnosti..."

Arada 1,5 ay ótti

 26 SAHNA

Búlaq basynda ósken qúraq shóp, jalbyz. Móp-móldir túma shym-shym qaynaydy. Su jaghasynda jayylghan Syrymnyng aty. Syrym men Qaragóz otyr.  Qaragóz jylaghan. Múnly.

– Jylama qalqam - dedi Syrym. –Biz baghy janbaghan sorlymyz. Aldymyz qúz artymyz jar.

– Sonda ne deging kep túr ? –dedi Qaragóz basyn kóterip.

– Sen alandama deymin. Men sening abyroyyndy oilaymyn.  Bәrin úmyt. Bәrin qoy. Sen atastyrylghan qalyndyqsyn.

– Men sonda qalay sensiz kýn keshem? -dedi Qaragóz óz kózine senbey.

– Iә Qaragóz sen birinshi de, songhy jylaghan qyz emessin.

– Jo-joq men sensiz qúrimyn. –dedi Qaragóz.

– Narsha  jaqsy jigit. Kózi ashyq azamat. Oghan ókinbeysin.

– Sen endi maghan jengetay bolasyng ba? –dedi Qaragóz. –Sensiz men jyndanyp ketem. –dep jylaghan.

QARAGÓZ

Syrym, janym.

Men sening janynda osylay jýre bersem... Maghan tipti  tozaqqa kiru de qiyn emes siyaqty.

Syrym oghan kóz salyp jymidy.

SYRYM

Sen mening sózderimdi qaytalap jatqan siyaqtysyn. Alayda mening adamgershilikti attaghym kelmeydi.  Sening de qala berdi Narshanyng namysyn taptamaspyn. Sýiermin de kýiermin. Óz otyma ózim janyp órttensemde adam bolyp qalghym keledi....

QARAKÓZ

Onda neghyp kelding osynda?! Bar! Joghal!Kózime kórinbe! Qúry!

SYRYM

Songhy sózing osy ma? EH, QARAKÓZ, QARAKÓZ...Eng bolmasa jadymda jaqsy kýlking qalar ma dep edim. Qayteyin?

QARAKÓZ

Syrym, sening boyynda osy asyl qasiyet azamattylyghyn, adaldyghyn, tazalyghyn, tektiliging bolmasa men seni oilap ózegime qúrt týspes edi.  Dey túrghanmen kók aspanda ay tolghanda, kólding beti shulaghanda, kók tolqyny tulaghanda men bayaghy orynda sening basqan izindi kóru ýshin kelemin.

Qalyng jynghyl ishinde jasyrynghan

Aqbala men Asan olardy baqylap andyp otyr.

27 sAHNA 

NAT. PETERGOF. KÝNDIZ.

Jazghy saraydyng eteginde kýnmen shaghylysqan fontan. Altymen kómkerilgen ýlken eskertkish. Baltyq tenizinen bastau alghan ýlken kanal jan-jaghy qalyng orman gýlzar, kanalda jýzgen aqqu-qaz.

Jaghalauda Aleksandr II  patshamen, general- gubernator jayau keledi. Ekeui de múzday kiyingen.

– Y vam, mesie, eto mesto po dushe?

– Nesomnenno, vashe velichestvo.

– Kirgizy-kaysaky - nastoyashiy vspoloh, nechto sovsem inoe po sravnenii s Kavkazom y dalekoy Sibiriu.

– Vesima pravilinoe zamechaniye, vashe Vysokorodiye. Na zapade, vozle reky Yaiyk, gruppa nesoglasnyh ludey y opyati etot Kasymhan podnimait bunt. Mne posvyatiti vas v detaly o deyaniyah nashih dikih gospod?

– Tak posvyashayte, general.

– Mestnoe naselenie neschastno, koli napadait na nashy navozy, meshayt pereselensam y vyzyvayt beskonechnye stychki. Mne strashno, vashe velichestvo, chto ogoni myateja mojet ohvatiti y novye zemli, esly my ne predpriymem mery.

Aleksandr II toqtap úzaq túrdy da, ol әri-beri etigin syqyrlatyp úzaq jýrdi. Kól ýstinde aqqular búlandap búlardan úzap ary qaray jýzdi.

– Kogda ya otmenil krepostnoe pravo, ya dumal o prostom lude. Y ony toje buntuyt teperi. My ne nujdaemsya v eshe odnom ogne. Poetomu, milord, otpravite ih podalishe, v Azii, v sibirskie stepy kirgizo-kaysakov.

– Ya razdelyay vashe mneniye, vashe velichestvo

– Koli uj razdelyaete, Ya dam rasporyajeniye: otpraviti try sotny soldat y 10 pushek. Izuchiyte, milord, istorii Ameriki. Kogda ony zavoevaly Tehas, ony takje stolknulisi s nepokornymy indeysami. Odnako segodnya, kak vidiyte, Amerika - selinoe gosudarstvo. Y nasha seli - ukrepiti vostochnyy rubej Rossiiy.  Pusti Gospodi miloserdnyy hranit nas.

– Voistinu, hranit nas Gospodi.

– V nashem plane mestnoe naselenie budet pereseleno v stepi, ustanovlennogo mnoy pogranichnogo rayona v 10-15 verst. V etih zonah zemlya vsegda obespechivala presnoy vodoy, nahodyasheysya na nebolishoy glubiyne, ispolizuemoy dlya pitiya y byta. Chto kasaetsya vozmojnogo soprotivleniya so storony mestnyh aboriygenov pry ih pereezde na novye territorii, takoe razvitie sobytiy ne predstavlyaet osobogo riska. Priydet opredelennoe vremya y ety mesta stanut stanisamy dlya nashih ludey.

– Budi po vashemu, vashe Prevoshodiytelisvo. Da y pomojet nam Gospodi Bog.

– K slovu o Boge, greh ne sprositi o Ego svetlom darovanii. Kak vashy dety sebya chuvstvuyt zdesi? Ony skuchayt po vam, milord?

– Spasibo vashe velichestvo. Ony vpolne horosho sebya chuvstvuyt. Slyshal dochery muzisiruit y s nevidannym prejde rveniyem izuchait fransuzskiy.

– Bravno, miyleyshiy. Chto mojet byti luchshe obuchennoy gramote molodoy madamuazeli… Gramota puti k blagopoluchii.

– Pospeshu zametiti vashe Vysokorodiye, ne vse gotovy prinyati blagy sivilizasiiy.

– Nu chto vy milord, neizvestnosti vsegda strashiyt. Ne speshiyte. K slovu vozle Nevy esti otlichnyy osobnyak knyazya Sholisa. On nedavno uehal v Germanii. Mojet byti, vam stoit pereehati tuda?

– Blagodaru vas Vashe velichestvo!

Aleksandr II oghan búrylyp qaramay, aqqulargha jem shashyp, jazghy saraygha qaray kete bardy.

28 SAHNA

Orynbordyng ortalyq kóshesi. Aulada tarantas. Kadet Sergey múzday kiyingen.

– Efiym-dedi ol kóshirge dauystap.

– Vodu ne zabudi

– Konechno-degen atqosshy.

Osy kezde ýiden qolynda aq oramalgha oraghan nany bar әiel kórindi.

– Mariya Egorovna-dedi Sergey,  Ne skuchayte, miyleyshaya!

– Vash priyateli Narsha, a on-to, vidno, dushoy svoey v kalachah, da v solyonyh ogurchikah tonet, polojila emu da po bolishe!

– Blagodaru.-dedi Sergey -Moemu priyatelu jurnaly svejie privoju. Vot podarok, glyadishi... Dostoevskiy, Balizak, Gugo da ih slovamy pisany!

– On budet ocheni rad. –dedi әiel.-Udachy v puty vam milok–dedi әiel.

– Beregy sebya! Za detimy glyadiy.

Tarantas qoradan shygha berdi.

29 SAHNA 

Syrym at ýstinde shauyp kele jatqan. Ol  toqtap qalady.. Sol bir sәt alystan ýrgen itting ýni shyqqan. Auyl jaqqa tesile qarady. Typyrshyp túr.Taghatsyzdanyp túr. Bir sәt ol bóten bir dybysqa, jat dauystargha qúlaq týrgen. IYrelendegen joldyng jiyeginde 2-3 arbany dogharyp, ortagha ot jaghyp otyrghan bet-auyzdaryn jýn basqan, kózderi kók bóten tilde sóilegen adamdardy kórgen.

– Qozghalmandar! –dedi Syrym. –Sender kimsinder?

Qaranghyda shygha kelgen attygha olar da ýreylene qarady. Áyelder balalaryn bauyryna basyp bir-birine tyghyla berdi. bәri de ýnsiz. Sәlden song jastau әiel.

– Biiiy-zzzz P-eee-rrr-esss-elen-dedi.

Osy kezde kóne Zirat jaqtan qorsyldaghan dybystar estildi. Bes alty shoshqa molalardy túmysyghymen timiskilep, endi bir torayy siyip túr eken.

– Áy әkenning –dep Syrym atyn tebindi de túra shapty.

30 SAHNA

Qaumalaghan qalyng júrt. Qaragózding basynda sәukele, neke kóilegi, qasynda Aqbala men eki jaghynda eki jengey túr. Qarsy aldynda ata-enesi, Narsha túr. Asan  bet ashar aityp túr.

Tyndasang kelin jyrymdy

Jyrgha qosyp aitamyn!

Bar ósiyet syrymdy.

Búrynghy kýning –balalyq,

Erjetken kýning –býgin-di.

Kelin bop kelgen qiyn is

Jana óspirim balagha,

Qyzmet qyl iyilip

Ata menen anagha.

Ózinnen ýlken adamnyn

Betine tik qarama!

Ýlken kisi kelgende

Qatarlasyp otyrmay

Keyin otyr panada.

Bir kezde Qaragózding qúlaghy shulap, basy ainalaghan. Endi anaday jerde túrghan Narshanyng ornyna Syrym payda bolghan. Osy kezde onyng sanasy jarq ete týsti.

31  SAHNA

INT. NARShANYNG OTAUY. TÝN.

Narsha tórde otyr. Esikten eki jengey Qaragózdi qoltyghynan ishke kirgizgen.

AQBALA

– Al, endi kýieu jigit, biz qayttyq. Qaragóz aru, aq qúsyng qolyna kep qondy. Bayandy bolsyn!

JENGEY

– Jaqsy jatyp, jaqsy órinizder.

NARShA

– Asan, qúdashalardy shygharyp sal.

Narsha Asangha bir, Aqbalagha bir qarap.

Asan basyn iyzedi.

Otau ishi ala kólenke. Qaragóz sheshinbesten otyra ketti. Narsha da sol qalpy qimyldaghan joq. Tek әldeqayda auyldyng syrtynan әn salghan jigitterding dauysy ghana estiledi.

NARShA

– Qaragóz, júrt tarqady-au deymin. Sharshaghan shygharsyn, sәl dem alsanshy.

Qaragóz birdene aitqysy keldi de, ýnsiz ghana kózinen jasy domalap,  jylady.

NARShA

– Jylamashy. Biz erli zayypty bolsaq, búnday jara jaza-dertter jazylar dep oilaymyn.

QARAGÓZ

– Jazyqsyz siz emessiz, men de emespin?!

NARShA

– Bosaghadan attaghanyng býgin ghana...Ýiren, uaqyt óte kele maghan da ýirenersin. Biraq qana ótinishim...Meni myna antalaghan el júrtymnyng aldynda masqaralama. Sen mening adal jarymsyn. Býgin osynda menimen týneysin.

Narsha syrtqy shapanyn sheship, aq kóilekpen ghana qaldy.

QARAGÓZ

– Asyqpanyz....Týn úzaq qoy. Qolynyz úzyn, bәrine jeter. Men tek sәl dem alayyn. Siz tek alandamanyz, әjeme jolyghayyn, erteng jolgha shyghady. Qoshtasargha aitar, bir aqyly bar shyghar.

Qarakóz shyghyp ketti.

Narsha túnshygha qatty jótelip baryp esinen tanyp qúlap týsti...

32 SAHNA 

Aspanda tolghan ay dóp-dóngelek tasyqsyp  túrdy. Kólding beti de bir tolqyp, bir basylyp dónbekteydi.

Syrym at ýstinde qaranghyda shauyp keledi...shauyp keledi.

33 SAHNA

Qarakóz ýlken ýiden shyqqanda jýgire jóneledi Ol jn-jaghyna qarap qalyp jýgirip barady. Auyldyng bәri kýndizgidey jap-jaryq.

34 SAHNA

Ýide otyrghan asan bir sәt eleng etip qúlaq týrdi de syrtqa atyp shyqty. Asan bir jerden Qarakózdi tanyp qalady. Jan-jaghyna bir qarap, Asan Qarkózding sonynan tura jýgiredi.  

35  SAHNA

NAT. NARShANYNG AUYLY. DALA. TÝN.

Býgin aua-rayy búzylghan. Kýn kýrkirep, aspanda nayzaghay oinap, jer kókting bәri lay. Janbyrdan jer de, kók te kórinbeydi. Bir sәt, quraghan aghashtyng týbine Qaragóz jýgirip әzer jetken. At ýstinde Syrym Qaragózdi alystan kórdi. Syrym shapqan boyy, Qaragózdi jerden ilip alyp ketti.

SYRYM

– Janym, Qaragóz, jetting be?

QARAGÓZ

– Syrym, kýnim,  men sening kelerindi bilgenmin.

NAT. NARShANYNG AUYLY. AYDALA.

Syrym men Qaragóz at ýstinde shauyp kele jatyp, birin-biri qúshaqtap algha shaba jóneldi. At túyaghy birese qiyrshyq, birese shóppen endegeli topyraqpen, sazdy jermen úzaq shapty.

NAT. NARShANYNG AUYLYNAN TYS. AYDALA.

Bir kezde olar attan  domalap týsti. Janbyr qúiyp túr. Ekeui de tesilip bir-birine qarady.

QARAGÓZ

– Syrym, men seni ózim izdep keldim.

Endi sen ghana mening jarym bolasyn.

Osy sәtte, aspanda jarylarday nayzaghay oinap jarqyryp, kýn kýrkiredi.

QARAGÓZ

– Alshy meni qúshaghyna, basshy meni bauyryna!

Olar qúshaqtasqan sәtte lay-balshyqqa qúlady. Birin-biri saghynghan ghashyqtar. Olar әri-beri aunay berdi. Bir-birin aimalady, sýidi, qúshaqtasty... Sodan-song kiyimderin birte-birte sheshe berdi. Kýn taghy da kýrkiredi. Biraq olar eshtenege mәn bermedi. Olardyng astyndaghy lay-balshyq, qyp-qyzyl týske ainaldy.

36 SAHNA

INT. NARShANYNG AUYLY. NARShANYNG OTAUY. TÝN.

El aiqay-shu. Dýrligip jýr. Ishten Narsha kórindi.

ASAN

Ana sayqal qashyp ketti.

Narsha qyp-qyzyl bop, jótel qysyp, әzer túrdy. Úzaq jótele berdi de loqsydy.

NARShA

Qaragóz qoshtaspay ketken be sonda?

37 SAHNA

NAT. NARShANYNG AUYLY. AULA. TÝN.

El-júrt: - Attan! Attan! - dep barlyghy atqa qonghan. Mine, Dәuapa da shapanyn kiyip asyghys qolyna tayaghyn aldy.

DÁUAPA.

(Ayqaylap)

– Jýzi qara, onbaghan, saldaqy. Jerding ýstimen kelip, astymen ketetin boldym-au.

NAT. NARShANYNG AUYLY. TÝN.

Qoldarynda janghan otty tayaqtary bar, qalyng júrt Qaragóz ben Syrymy izdeude.

38 SAHNA

NAT. NARShANYNG AUYLY. TÝN.

Syrym qolynda tergen aghash otyny bar. Ot basyndaghy Qaragózge jaqyndady. Ot laulap janghan. Qaragózding ýstinde jamylghan Syrymnyng shapany.

SYRYM

– Jauraghan joqsyng ba?

Onyng keudesi jalanash, búlshyq etteri bileulenip shirylyp túr.

QARAGÓZ

– Sen barda men endi tonbaymyn.

SYRYM

(Qaragózdi qúshaqtap)

– Janym Qaragóz, myna jalghanda maghan endi eshtene kerek emes. Tek ekeumiz birge bolsaq boldy. (Qaragózdi qúshaqtap)

QARAGÓZ

– Syrym janym. Bizge endi búl jerde qalugha bolmaydy. Qolgha týssek ekeumiz de qúrimyz. Sondyqtan ekeumiz ketuge tiyispiz.

SYRYM

(Syrym jýzi núrlanyp)

– Dúrys aitasyng Qaragóz. Jayyqtyng jaghasynda mening tuystarym bar. Sonda ketemiz.Ol jerge eshkim de jete almaydy.

QARAGÓZ

– Ya tezirek keteyik. Qoy men qyzdyng baspaytyn jeri joq. Ol jaqta ózimizding el ghoy

SYRYM

– Nar tәuekel... Onda kettik Qaragóz!

QARAGÓZ

– Ardaghym. Sen ýshin janym qúrbandyq!

Qara týnde qalyng anghardyng ishinde eki ghashyq qúshaqtasyp otyrdy. Búl sәt olardyng ómirindegi eng baqytty sәtterding biri edi.

39  SAHNA

NAT. NARShANYNG AUYLY. TÝN.

Qaumalaghan júrt qyr astynan sap etip kóterilgende, Qaragózding kózi sharasynan shygha jazdady.

ADAMDAR

– Ústandar! Baylandar, jýzi qaralar!

ADAMDAR

(shulap)

– Qorshandar! Áy, qarabet jýzi qaralar! Oryndarynnan qozghalmandar.

(Dauystar әr jerden әr jerden estiledi.)

SYRYM

(Ayqaylady. Jan-jaghyna jaltandap)

– Qaragóz, janym, sen qash!

QARAGÓZ

(Zar iylep jylap)

– Jo-o-o-o-q, Syrym, men sening jolynda ólsem armanym joq. Sen qash, ótinemin. Men sening qúrbandyghyng bolayyn.

Syrym

Qaragóz, múnda qalsang olar seni ayamaydy. Sen atqa otyr da Jayyqqa tart. Biz әigili Berish bolamyz. Olar seni qúshaq jaya qarsy alady.

(Qughynshylar jaqynday berdi.)

SYRYM

– Ei, shuyldaghan kók bóriler, bizding ne jazyghymyz bar edi? Bar kinәmiz bir-birimizdi sýigenimiz be? Onda qane kelinder. Kim bar? Jastyghyndy ala keteyin!

Syrym qanjaryn shyghardy.

QARAGÓZ

– Syrym! Jo-o-o-o-joq! Ólsek, birge óleyik. Tek eshkimning obalyna qalma, janym. Búl mening songhy súrauym bolsyn.

El-júrt shulap tónip keledi.  Qoldaryna aiyr-shoqparlaryn ústaghan erkekter olargha jaqynday qaldy.

SYRYM

– Janym, Qaragóz - onda búl mening de songhy ótinishim. Eger meni sýigening ras bolsa, qazir myna atqa min. Alandama. Eger erteng úl tusan, atyn ózing qoy. Sen mening jaryghymsyn. Sen mening aiymsyn. Ay men kýn qatar túrmaydy.  Qaragóz, men әlemdegi eng baqytty jan bolam. Sen ózing ýshin emes, erteng ómirge keletin balang ýshin qútylugha tiyissin! –dedi. Sosyn ol Qaragózdi atqa otyrghyzdy.

QARAGÓZ

– Tarlanym, taghdyryma rizamyn! Endi ólsem de armanym joq. Qosh janym! – degen Qaragóz.

Syrym Qaragózding atyna qamshy basty. Esti at iyesin qara týnde eshkimge bergizbey shaba jóneldi.

Osy kezde qolyndaghy myltyghyn kezengen bireu kórindi. Búl Narsha bolatyn. Ol jótelgende qolyndaghy aq oramal qangha boyaldy. Appaq attyng jaly moyny qyp-qyzyl qan.

– Aghayyn! Toqtandar! Toqtandar! Tiyispender! Qәne bәring qaytyndar! Ketinder búl aradan degen.

Júrt antarylyp túryp qalghan. Eshkim eshtene týsiner emes.

NARShA

– Men senderge aityp túrmyn. Arghyn, Nayman balasy. Qaragóz ben Syrymgha aitar sózdi ózim aitam. Bossyndar! –dedi aiqaylap. Asan birdene aitqysy kelip oqtala bergende.

– Asan! –dep oqty kózimen bir atyp, - Meni eki sóiletpe!

Júrt birte-birte sheginshektey siyrey bastady. Aspanda eki júldyz birinen-song biri aghyp týsti. Bәri ketken. IYen dalada ekeui ghana qaldy.

Qansha uaqyt ótkeni belgisiz.

– Narsha, –dedi Syrym, - Keshir, men seni úyatqa qaldyrdym. Atam deseng mine myltyq.

– Syrym, sen bossyn! Áne, mening atyma min de Qaragózdi quyp jet.

– Narsha, sen ne aityp túrghanyndy bilesing be?  - degen Syrym

– IYә, - dedi Narsha, - bilem. Sondyqtan da aityp túrmyn.

40 SAHNA

Nat. Dala. Týn.

Alty jigitti at-arbanyng sonyna baylap-matap, tórt qaugha saqal әsker aidap keledi. Tórteuding ekeui alda, ekeui artta. Olardyng iyqtarynda myltyq. Qara jol iyrelendep kelip asau ózennen ótedi. Aghash kópir әbden eskirgen. Aldynghy Esaul kópirge bir, tútqyndargha bir qarady da, qamshysyn «Algha» degendey joghary núsqady. Aldynghy arba jegilgen eki at ilgeri basqysy kelmey, keyin sheginshektegen. Alayda ashy biyshikting úshy sauyryngha tiyip qos at kibirtiktep baryp algha jýrdi. Ayaq-qoldary baylauly, ýsti-basy kógergen alty jigit әbden jýdegen, әsirese aryqtau kelgen jigitting erni kezerip әlsiregen. Áset batyr bastaghan taghy da 3-4 jigit qalyng qamysqa jasyrynghan. Bәri de demderin ishterine tartyp ýnsiz:

– Ua, әruaq! Ua, Jasynbay! – dep Áset batyr atyna qamshy basqanda qaugha saqaldylar sasyp qaldy. Tipti bireuleri myltyqtaryn alugha da ýlgermedi. Tars-túrs, aighay-shu, atylghan myltyq dausy. Shan-topyraq. Tek aldynghy atqa mingen qaugha saqal ghana qútylyp ýlgerdi. Al qalghandary tiygen oqpen, shoqpardan qúlap jatty. 

41 SAHNA

Qara joldy shandatyp 200-ge juyq týsi suyq әsker qazaq dalasynda asyqpay kele jatyr. Ár jer, әr jerde azyq-týlik tiyegen arba ógiz kórindi. Tipti pulemet tiyegen týieler de myna kóshting ishinde boy kórsetedi. Appaq attyng ýstinde shtabs-kapitan Sergey Frolov kele jatyr. Ol jan-jaghyna sýisine qarap qoyady. Osy kezde tóbeden jalghyz atty kórindi. Ol birdene dep aiqaylaydy. Búl ótkelden aman qalghan Esaul edi. Shtabs-kapitan Frolov qolyn kóterip әskerge belgi bergende, kósh toqtaghan. Esaul qolyn sermep soldattargha birdene aityp jatty. Sosyn ol attan domalap týsip Frolovtyng aldyna kep qúlady.

Syrym men Narsha birin-biri qúshaqtaghan qalpy kele jatyr. Ekeui de mәz-meyram.

Narsha:

– Syrym, adam ómir boyy baqytty boluy mýmkin emes.. Al men qazir baqyttymyn. Átten, sendey janmen kesh, tym kesh tanysqanyma ókinem. Al Qaragózdi sen baqytty etuge tiyissin... Óitkeni ol seni, sen ony sýiesin.

– Al, men sendey dosty endi tapqanyma quanyp túrmyn. –dedi Syrym.

Saghan birdene deuge tilim baylanyp túr. Sen biyiksing Narsha. Tym biyiksin.

Osy kezde Áset batyr men qasyndaghy bosaghan jigitter olargha kelip qúshaqtaryn ashqan. Birin-biri tapqan, birin-biri qúshaqtaghan jigitter. Bәri mәz-mәiram. Bәri quanyshty.

– Narsha , mine bizding jigitter bosady. Endi olardy eshkimge bermeymiz.- dedi Eset batyr

– Jaraysyndar! –dedi Narsha. – It jekkenge aidatu-búl Orys patshasynyng zany. Al bizding zan, Dala zany.

– Oy Azamat! –dep jigitter Narsha men Syrymdy ortagha ala berdi.

Osy kezde qalyng әsker tóbeden kórindi. Barlyghy qarulanghan. Qoldarynda myltyq. Týsteri suyq. Olar toqtap búiryq kýtti.

– Vot oni! - dedi Esaul erni dirildegen qalpy.

– Pli! - dedi Frolov.Óni súp-súr. Ol qolyndaghy revolivermen aq kóilekti úzyn boyly jigitti kózdedi de –Pli! –degen.

Gurs-gurs atylghan myltyq. Dýnie kók týtin. Astan-kesten... Jigitter de, Áset te birinen-song biri kesilgen bauday qúlap jatyr, qúlap jatyr. Manaydyng bәri qyp-qyzyl qangha boyalghan.  Atylghan myltyq, kisinegen jylqy «Ah» úrghan dauystar.

– Stoyte! Stoyte! –dep Narsha bar dauysymen aiqaylady. Alayda Frolov ony estigen joq.

– Ne strelyayte! Soldaty! Eto ya govoru poruchik Tleuberdiyn! –dedi Frolov

Atylghan oqtyng biri Narshagha tiydi. Bireu, ekeu, ýsheu. Narshanyng ýsti qyzyl qangha boyala berdi. Osy sәtte Frolov esin jighanday oryssha sózdi úqqanday.

– Otstaviti! –dedi de Frolov ilgeri jýgire jóneldi.

– Narsha! Narsha! Saghan ne boldy?  Narsha! – dep Syrym aiqaylady. Onyng dausy myna dýniyeni janghyrtyp túrdy.  Kózin ashqan Narsha Syrymgha kýlimsirep:

– Átteng sendey dosty kesh jolyqtyrghanyma ókinemin. -dedi Narsha.

Narshanyng bileginen, ýstinen aqqan qangha qaramay Syrym onyng basyn qúshaqtaghan qalpy.

– Narsha, Narsha kózindi ashshy. Ótinem. Narsha-a-a, - dep Syrym dosynyng basyn qúshaqtap jylap túrdy..

Osy kezde domalap jetken Frolov ózi atqan jigitti tanydy. Appaq kóilek qyzyl qan.

– Narsha, Narsha! Ya priyehal, –dedi Sergey.- Kak obeshal.

Frolovtyng eki kózi sharasynan shygharday, ol ózining ne istegenin endi týsingen.

Narsha sәlden song kózin ashty. Aspanda sharby búlt jónkip barady.

– Seer-ggeey... Sergey... Eto... Vot  eto moya zemlya... Nash rodnoy kray, -dedi Narsha .- Moy dom tvoy dom.

– Rodnoy, razve tak vstrechayt druga?! Ty je sam priglashal.  –- Narsha, rodnoy prostiy... Prosty nas...-dep aiqaylady Sergey.

– Budi proklyata eto slujba... Nenaviju... Nenaviju vse... Narsha... Rodnoy... –dedi Frolov. –Eto armiya... Eto... Eto ya strelyal.. óz-ózinen kýbirlep, erni dirildep.

Narsha aldymen Sergeyge til qatty.

– Ty ne vinovat, drug. –sosyn basyn qúshaqtaghan Syrymgha  – Qaragóz seniki endi. –dedi de Narsha kózin júmdy.  En dalada Narshanyng basyn sýiegen Syrym otyr, qasynda Sergey. Ekeui de ókinishten jylap túrdy.

Búl qazaq eline at izin salghan pereselenderding kelgen kezi edi. Qazaq elining úlany aqqan júldyzday ómirden osylay ótti.

Al qughynnan aman-esen qútylghan Qaragóz 9 aidan song dýniyege úl әkeldi. Esimin Narsha qoydy.

Qazaq dalasyna qonystanugha  bet alghan pereselender, búl manaygha on jylgha deyin at izin salghan joq!

Abai.kz

0 pikir