Beysenbi, 20 Mausym 2024
Ádebiyet 1692 4 pikir 15 Mamyr, 2024 saghat 14:53

Úrlyqtyng týbi – qorlyq

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Ángime

Elen-alanda Almatydan shyqqan taksy týske tayau audan ortalyghyna kirdi. «Siz qay jerden týsesiz?» degen jýrgizushining qatqyl dausy kólikting artynda úiqyly-oyau otyrghan Baqytty selt etkizdi. Eki kózin qolynyng syrtymen uqalap-uqalap jiberip, kólikting terezesinen syrtqa qaraghan ol: «Meni osynda tastap ketshi», – dep Rayymbek kóshesining boyyna ornalasqan bazar aldyna týsip qaldy. Oiy auylda túratyn bala-shaghasyna kerek-jaraq alu edi. Óitkeni, júmystan kesh shyqqandyqtan, bazargha baru túrmaq, jataqhanasyna taksiyletip zorgha jetken bolatyn. Bazargha bet alghan Baqyttyng aldynan auyldastary Sayat pen Ersin kezdese ketti. Kópten beri bir-birin kórmegen jerlester qúshaq aiqastyra amandasty.

– Al, jigitim, qaydan kelesin? Seni auyldan kórmegeli kóp boldy ghoy. Shyrttay kiyinip alghanyna qaraghanda, memlekettik qyzmetker bolyp ketken joqsyng ba? – dedi Sayat Baqyttyng iyghyn qaghyp túryp.

Synarynyng sózin qúptay ketken Ersin milyghyna týsip ketken shәpkesin kóterip qoydy da, qysyq kózin syghyraytyp, eki iyghyn qomday:

– Sayat aitsa aitqanday, Baqyt, betine qan jýgirip, әdemilenip, qalanyng adamyna úqsap ketipsin. Myna týrine qaraghanda Almatydan bir jayly júmys tauyp alghan siyaq­tysyng ghoy. Bizge de júmys bolsa qaraylasa jýr, júmyssyzdyqtan әbden yghyrymyz shyqty, – dedi kýlip.

Kekete sóilegen eki jerlesining búl qylyghyna ne kýlerin, ne ashulanaryn bilmegen Baqyttyng ashang jýzi bir qyzaryp, bir bozaryp ketti. Búlargha isting jónin aitpasa, bәribir qazir jibere qoymaytynyn bilgen ol:

– Oi, sender de qay-qaydaghyny aitady ekensinder. Qaladan qaydan jayly júmys tabyla qoysyn? Bir tanysym arqyly qúrylys kompaniyasyna jaldanyp jýrmin. Búl júmysty istep jatqanyma endi ghana bir aidan asty. Keshe júmystan jay týsip, ýidegilerge kerek-jaraq alyp ýlgermey qalyp edim. Soghan bola bazargha toqtadym, – dedi kýrtesining syrmasyn bekitip jatyp.

Baqyttyng búl sózin estigen Sayat pen Ersin qúiryghyn búlghaqtatqan qyrdyng qyzyl týlkisindey qylmyndap ketti. Baqytty qalay arbaudyng qamyna jyldam kirisken Sayat:

– Demek, jigitim, qaladan qaltandy qampityp qaytqan boldyng ghoy. «Joly bolar jigitting jengesi shyghar aldynan» degendey, sen bizding aldymyzdan shyqqan aqjoltay jenge bolyp túrsyn. Baqyt, sening búl tirligindi estip, Ersin ekeumiz quanyp otyrmyz. Búl – ekeuimizding saghan degen jýrekjardy sózimiz. Sen bizge sen. Shyny kerek, keshe biraz úrttap qoyyp edik. Myna basy qúrghyrdyng auyryp túrghany. Sen de bir er-azamatsyng ghoy, bizge bir jarty alyp ber. Búl sening bizge jasaghan jaqsylyghyng bolsyn. Eger uaqytyng bolsa, birge otyryp ishelik, bóten emespiz. Ýsheuimiz de bir auyldyng týlegimiz. Ótken-ketkendi aityp, bir jyrghap qalmaymyz ba? – dep jan-jaghyn bir sholdy da, Ersinge qarap, «sen de mynaghan birdeme desenshi» degendey isharat bayqatty. Sayatpen ymy-jymy bir Ersin onyng ymyn eki etpey oryndaugha kóshti de, Baqyttyng sol qolynan qoltyqtap:

– Oi, Baqa, Sayat dúrys aitady, sóitsek sóitpeymiz be? Auyl degen irgede túrghan joq pa, tayaq tastam jerde, nege asyghasyn? Mýmkin birge qaytarmyz. Myna bazar ishindegi ashanagha baryp biraz otyryp әngimeleselik, – dep Baqyttyng qolynan jetektep azyq-týlik dýkenine qaray bet aldy.

Baqytqa búl ekeuining maqtau sózi únady ma, әlde ózi de spirttik ishimdikten iship sharshaghanyn basqysy keldi me, qarsylyqsyz Ersinmen birge bazardyng aldyndaghy azyq-týlik dýkenine qalay kirip ketkenin bayqamay qaldy. Dýkennen ýidegilerine alghan bir paket zatqa qosa bir qúmyra sharap alghan Baqyt Ersin men Sayat aitqan ashanagha baryp, onashalau ýstelge ýsheui jayghasty. «Sizder qanday tamaqqa tapsyrys beresizder?», – degen dayashy qyzgha:

– Ýsh kәuap, ýsh laghman, bir shaynek sýtti shay, – degen Baqyt әlde neni úmytqanday qyzgha jalt qarap: – Aytpaqshy, qaryndas, kәuap tauyq etinen bolsyn. Bizge qazir ýsh stakan әkelip bere salshy? – dedi.

– Jaqsy, laghmandarynyzdy qazir alyp kelemin, al kәuaptarynyz jiyrma minuttan keyin dayyn bolady, – dedi de dayashy qyz ayaghyn jyldam basyp, aspazdyng bólmesine kirip ketti. Kóp úzamay qayta kelgen ol ýsh laghmanmen qosa, ýsh staqandy ýstel ýstine qoya salghan. Kókten tilegeni jerden tabylghanday quanghan Sayat:

– Al jigitter, nege qarap otyrsyndar, sharaptaryndy qúimaysyndar ma? – dep eki alaqanyn ysqylap-ysqylap aldy.

– Dastarhangha kelgen sharap qayda barady deysin. Baqyt bir jaqsy tilegin aityp qúighaly jatqan joq pa? – dep Ersin yrjaqtay kýlip edi, syghyrayghan eki kózi bir syzyq bola qaldy.

Sayat pen Ersin birin-biri qaghytyp әngime aityp otyrghanda, Baqyt ta ýsh staqandy sharapqa toltyrdy.

– Sayat, Ersin, – degen dauystan kýlkilerin tyya qoyghan eki dos Baqyttyng auzyna jalt qarady. Qolyndaghyny ong qolymen kótere ústap alghan Baqyt sózin sabaqtady: – Bile bilsender, myna naryq bizding naghashymyz da, qayyn júrtymyz da, kerek desen, jeti atamyz da emes, búl eshkimning kóz jasyna qaramaydy. Obal-sauap degendi bilmeydi. Sol sebepti әrkim qolynan keletin tirligimen ainalysyp jatyr. Ony ózdering de jaqsy bilesinder. Qazir auylda maldan basqa tirlik qalmady. Barlyghymyz maldyng sonyna erip ketsek taghy bolmas. Qúdaygha shýkir, mening aldymda agham, artymda inim bar. Áke-sheshem de qartayyp-qausap túrghan joq. Shyny kerek, auyldyng tirligin osylar-aq dóngeletip jatyr. Ózdering bilesinder, mening mamandyghym – qúrylysshy. Almatydaghy bildey bir qúrylys institutyn bitirgenmin. Sol mamandyghymdy kәdege jaratayyn, auylda júmyssyz jýrmeyin degen oimen qalagha barghanym ras. Sender auylda tirlik qalmady deysinder. Búl pikirlerinmen kelise almaymyn. Osy stakandaghy sharapty senderding aldaghy bolashaqtarynnyng núrly, júmystarynnyng sәtti boluy ýshin aldyrmaqpyn. Jana jyldaryng qútty bolsyn! E, aitpaqshy, ekeuing de sýrboydaq edinder ghoy. Bosaghamyzdan endi attaghaly túrghan jana jylda shanyraq kóterinder! – dep staqandy ong jaghynda otyrghan Ersinge soghystyrmaq bolyp qolyn soza bergende, qarsy aldynda otyrghan Sayat:

– O, bәle, oqyghan adamnyng aty oqyghan ghoy. Sózi qanday, múnday tamasha tilekke almaytyn sharap bar ma, alayyq-alayyq, – dep Ersinnen búryn Baqytpen staqanyn soghys­tyryp: «Baqyt, mynauyng araq emes, may ghoy, may» – dep tiskebasaryn alyp auzyna salyp jiberdi.

– Sayat, osy sen aldy-artyna qaramay qaghyp salatyn jaman әdetindi qashan qoya­syn? Jau shauyp bara ma, sonsha qayda asyghasyn?! – dep Ersin Sayatty jaqtyrmaghan synay tanytyp, birdemelerin aityp jatty… Onyng sózin elep-eskergen Sayat bolghan joq.

Osylay bir-birine jaqsy tilekterin ayamaghan ýsh dos úzaq uaqyt duyldap otyrdy. Osy otyrysta aitylmaghan auyl әngimeleri qalmaghan da shyghar. Ákimdi de, ministrdi de sóz etti, әr sayasattyng basyn bir shaldy… Óitkeni bir qúmyra araqqa, taghy eki qúmyra sharap qosylyp, ýsh qúmyragha jetti…

– Esepti jabynyzdar, kesh bolyp ketti, ashanany jabamyz, – degen dayashynyng dauysynan bir-birining betine bajyraya qaras­ty. – E, esepti men jabamyn, – dep Baqyt shalbarynyng artqy qaltasynan qonyr týsti әmiyanyn alyp, ishindegi kóp aqshadan on myng tengeni dayashygha ústatqanda Sayat pen Ersinning kózi ottay janyp ketti. Osylay ashananyng esebin japqan ýsh dos birin-biri qúshaqtap, sýiretile dalagha shyqty.

***

Qantardyng qysqa kýni әldeqashan batyp, maqpal týnning týndigi jabylghan bolatyn. Syghyrayghan kóshe boyyndaghy elektr shamynyng jaryghy óz ainalasynan úzay almay túr. Kóshedegi jýrginshilerding qarasy sayabyrlaghan. Anda-sanda týngi jortuylgha shyghyp, tamaq izdegen búralqy itterding qarasy kórinip qalady…

Ýsheui auyldaryna jýretin kólik túraghyna qaray bet aldy. Sayat pen Ersin Baqyttyng artynda qalynqyrap ózara sybyrgha kóshken. Olardyng ózara ne aityp kele jatqanyna mәn bergen Baqyt bolmady. Tәltirektey basyp ayaldamagha jetkeni sol eken, artynan bas salghan Sayat onyng qúlaq shekesinen tartyp kep jiberdi. Ol jerge qalpaqtay jalp ete týsti. Qayta ornynan zorgha týregelip, «sen-der-ding bú-lar-yng ne?» dep tili kýrmele sóilep, tenselip túrghan Baqytqa Ersin men Sayat jabyla ketip, júdyryqtap, tepkiley jóneldi. Jalandaghan ash qasqyrday ekeui ynyrsyp qar ýstinde jatqan Baqyttyng shalbarynyng bir jaq qaltasyndaghy әmiyanyn, al ekinshi qaltasyndaghy «nokia» markaly úyaly telefonyn suyryp aldy. Oghan qosa zat salghan paketin alyp, jyldam tayyp túrdy.

Qansha saghat jatqany belgisiz, denesi jaurap, esin jighan Baqyt jarty kýn auyz jalasqan dostarynyng ayaq astynan jau bolyp, ózin sabap dalagha tastap, qaltasyn ýptep ketkenin týsine alar emes. Ornynan әreng túrghan jigit bazarda sauda jasap jýrgen synyptasy Mayranyng ýiine baryp, oghan bolghan oqighany bayandady. Esi shyqqan Mayra Baqyttyng әieli Nadiyagha telefon soghyp: «Audangha tez kelip, Baqytty alyp ket!..», – degen.

***

Ertesi tanerteng basy auyryp, óneboyy saldanghanday bolyp, ornynan zorgha túrghan Baqyt әielinen keshirim súrady. Eki balasyn auylda oqytyp, otbasynyng berekesin ketirmey, ózi múghalim bolyp júmys jasap jýrgen Nadiya Baqyttyng búl sәtsizdigine týsinistikpen qarady. Tanghy asty dayyndap, sary samaurynmen shay qúiyp otyrghan Nadiya:

– Seni kinәlalap qayteyin, biraq bala emessin, bir ýidin  iyesisin. Sayat pen Ersinde neng bar edi? Qaladan ýige kele jatyrsyng ba, esh jaqqa búrylmay ýige keluing kerek edi, – dey bergende sózge kiylikken Baqyt: – Endi ýige qúrqol kelmeyin dep bazargha búrylghanym sol eken, ekeui aldymnan sap etip kezdese ketse qaytemin, – dep ózin aqtamaq boldy.

Ashugha mingen Nadiya:   – Doghar sózindi! Aldymen sen meni tynda, sózimdi әli aityp bolghanym joq. Nemene kóringenning artynan kete beretin maqúlyqsyng ba? Ýige kerektini osy auyldan da alugha bolar edi ghoy. Ári ketse qaladaghy baghadan 50-100 tenge qymbat shyghar. Biz búl qymbatshylyqqa әldeqashan ýirengenbiz. Soghan bola bir ay qalada jýrip manday terinmen tapqan aqshandy, oghan qosa qol telefondy jәne sol alghan zatynnan qosa aiyrylghan joqsyng ba?! Olar qayta seni óltirip ketpepti. Ersin men Sayat jibi týzu adamdar emes. Byltyrdan beri auyldan mal úrlanyp jatyr. Myna kórshi auyldyng da jylqylary joghalyp jatyr deydi. Júrt soghan osy Sayat pen Ersinning qatysy bar dep jýr. Polisiya­gha aryzdanayyn dese, pәlendey dәleli joq, amalsyz tilin tistep otyr. Sondyqtan sen anau-mynauyndy qoy da, osy tanghy shaydan keyin polisiyagha baryp ekeuining ýstinen aryz ber! – dedi.

– Sonda qalay, keshe Ersin men Sayat ýsheuimiz birge toylap edik, keyin meni sabap, aqshamdy tonap ketti dep aryz beremin be? – dedi Baqyt.

– Endi qalay dep jazbaqshy edin? – dedi Nadiya Baqyttyng kózine qadala qarap. Iship-jep bara jatqan kózden jasqanghan Baqyt janaryn tez taydyryp әketti de, artynsha:

– El-júrttan úyat emes pe, keshe ol ekeui qyzynqyrap qalyp solay istegen shyghar. Býgin keshirim súrap, aqsham men telefonymdy qaytaryp berui de mýmkin. Bir kýn tosayyq. Qayda qashyp keter deysin? Osy auyldyng jigitteri ghoy, – dedi.

– Ei, sabazym! Sen sol ekeuin keshirim súrap keledi dep otyrsyng ba? Búl sening tәtti týsin, bos qiyalyn. Basqany bilmeymin, qazir audangha baryp, polisiyagha aryzyndy jaz. Ol onbaghandardy úzamay túrghanda qúryqtasyn, – dedi Nadiya.

– Jaraydy, jaraydy, jazayyn. Biraq maghan ala kózinmen qaramashy,  – dep kýlgen Baqytqa:

– Ózing ghoy, adamnyng qanyn qaynatyp otyrghan, – dep jymighan Nadiyanyng alma jýzine әp-sәtte jylulyq úyalay ketti.

Búdan artyq әngime aityp Nadiyanyng jynyna tie bergisi kelmegen Baqyt aryzyn jazyp, kiyinip aldy da, audan ortalyghyndaghy polisiya bólimshesine jol tartty.

***

– Siz ne júmyspen keldiniz? – degen polisiyagha:

– Ózime tikeley baylanysty bir qylmys­tyq is turaly aryz bereyin dep edim, – dedi Baqyt.

– Qane aryzynyz? – degen polisiyagha ýiinen jazyp alghan eki bet aryzdy ústata saldy.

Bastan-ayaq kózimen aryzdy sholyp shyghyp:

– Jaqsy, aryzynyz boyynsha kýdiktilerdi izdeymiz, eger ústap jatsaq, ertenge deyin bir habaryn beretin bolamyz, – degen polisiyagha raqmetin aitqan Baqyt auylyna qaytty.

Polisiyagha barghanynan kelgeni tez bol­ghan kýieuine Nadiya:

– Sen ózi polisiyagha aryzdy berding be, joq kósheni bir ainalyp qaytyp kelding be? – dedi.

– Qalay senbeysin, audandyq polisiya bólimshesine baryp, bizding auylgha jauapty polisiyagha kezdesip, aryzymdy berip qayttym. «Ertenge deyin bir habaryn  beremiz» dep aryzymdy alyp qalyp, ózimdi shygharyp salghan joq pa? – dedi.

*** 

Baqyt otbasymen týski shaygha otyrghanda, esik tyq-tyq qaghyldy.

– Balam, bireu keldi ghoy deymin, esikti ashshy, – dedi Nadiya. Ornynan qarghyp túrghan ýlken úly Erdana esikke jýgirgen. Týske deyin kezdesip, aryzyn tastap ketken saqshy ýige kirip kelgende, Baqyt ornynan qarghyp túryp, tandanyspen:

– Ói, siz ekensiz ghoy. Shaygha keliniz, tórletiniz – dep sasqalaqtap qalghan edi.

– Biz shay iship otyratyn qonaq emespiz. Qyzmet babymen jýrmiz. Siz aitqan eki kýdiktini ústadyq. Tintu barysynda siz ait­qan zattardy tәrkiledik. Endi tergeu bastalady. Tergeu barysynda olardyng basqa qanday qylmysqa qatysy bar ekeni anyqtaluy mýmkin. Bәribir ekeuining әreketi qasaqana kisi tonau faktisi boyynsha tirkelip, isi sotqa jiberiletin bolady. Sondyqtan sizdi kez kelgen uaqytta shaqyruymyz mýmkin, – dedi saqshy.

***

Tergeu de birazgha sozyldy. Isting sotqa týsui de birshama jýikege jýk bolghan. Shaqyrtu kelgende, Baqyt qaladaghy júmysynda bolatyn. Nadiya sottyng bolatyn kýnin Baqytqa telefon arqyly habarlady. Sot zalyna asyghys jetken ol temir tordyng ar jaghynda otyrghan bes adamdy kórip shoshyp ketti. Beseuin de Baqyt tanidy, Sayat pen Ersinnen basqa ýsheui kórshi auyldyng jigitteri. «Búlardyng mening isime ne qatysy bar?» degen ishtey. Janyna jayghasqan auyldasy bar jaghdaydan qanyq etti. «Isting qaralyp jatqanyna bir aidyng jýzi boldy. Osy uaqyt ishinde myna bestikting mal úrlyghyna qatysy tolyq dәleldendi. Býgin seni tonap ketken ekeuding isi qosymsha tarazylanbaq», – dedi birining sózin biri ilip әketken aghayyndylar.

Bayqap otyr, beseuding de basy salbyrap, qylmysyn tolyq moyyndaghan. Múnyng aqshasyn alyp, úryp-soghyp dalagha tastap ketkenin de jaltarmay aityp shyqty. Endigi sóz sotta.

Sot sottalushylardyng qylmysyna qatysty 22 bettik ýkimdi oqy bastady. Baqyt ýkimnin: «Sottalushylar Tastan, Oqap, Shaghyr, Sayat jәne Ersin beseuining qylmystyq әreketteri aldyn ala tergeu organdarymen dúrys saralanghan. Óitkeni, beseui de adamdar toby bolyp aldyn ala sóz baylasyp, birneshe ret iri mólsherde úrlyq qylmystaryn jasaghan. Sonymen qatar, sottalushylar Sayat pen Ersin ekeui tonau, yaghny bótenning mýlkin ashyq úrlap, jәbirlenushining ómiri men densaulyghyna qauipti emes kýsh qoldanyp qylmys istegen» degen jerine kelgende temir tordyng ar jaghynda kózin jәudiretip otyrghan beseuding ishindegi Sayat pen Ersinge kektene qarady.

«Qylmystyq toptyng qylmysy tolyq dәleldenip, QR Qylmystyq kodeksining birneshe babyn basshylyqqa ala otyryp, sot ýkim etti», – degen sot qolyndaghy qaghazdy ary qaray sydyrtyp oqy jóneldi. Sonyn ala Sayat pen Ersinning ýkimine kelgende, Baqyt eleng etip, qúlaq týre qalghan.

«… azamat Sayatty QR QK-ning 175-babynyng 3-bóligining «B» tarmaghymen kinәli dep tanyp, oghan osy bap boyynsha mýlki tәrkilenip, 6 jylgha bostandyghynan aiyru jazasy taghayyndalsyn. Sayattyng búltartpau sharasy búrynghy qalpynda qamauda qaldyrylsyn.

Ersindi QR QK-ning 175-baby 3-bóligining «B» tarmaghymen kinәli dep tanyp, mýlki tәrkilenip, 6 jylgha bostandyghynan aiyru jazasy taghayyndalsyn.

Ony QR QK-ning 178 babynyng 2-bóligining «A, B» tarmaghymen kinәli dep tanyp, oghan osy bap boyynsha mýlki tәrkilenip, 4 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasy taghayyndalsyn. Búltartpau sharasy búrynghy qalpynda qaldyrylsyn.

Sot ýkimdi oqyp bolghanda, zal ishi dabyr­lap ketti. Bireuleri «jaza әdil boldy» dese, endi bireuleri «búdan da kóp jyl beru kerek edi» dep jatty. Al sottalushylardyng tughan-tuys, jaqyndary kózderin syghyp: «Sot óte auyr ýkim shyghardy. Biz Jogharghy Sotqa aryz­danamyz…» dep ózderin júbatumen boldy.

Artynsha «Tynyshtalynyzdar!» – degen sottyng qatqyl dausynan keyin, zal siltidey tyna qaldy. «Búl ýkimge narazy bolsanyz­dar, onda on bes tәulik ishinde osy sot arqyly oblystyq sottyng apellyasiyalyq alqasyna shaghym keltire alasyzdar», – dedi de, sot zaldan shyghyp ketti.

Baqyt ne quanaryn, ne renjiytinin bilmey, auyrlap ketken denesin zorgha kóterip, ornynan túrdy. Quanghany – qúday qosqan Nadiyanyng ótinishin oryndady, al renjiytini – sottalyp bara jatqandar basqa emes, ózining auyldastary. Sayat pen Ersin endi 6 jyldyq ómirin temir tordyng ar jaghynda ótkizedi. Sot zalynda olardyng tuys-tughandary ózine súqtana qaraghanda, qalyng kózding arjaghynan «Bәrining týbine sen jettin, onbaghan!» degen kek pen yzany kórgendey boldy. Osy sәtte Baqyt: «Shynmen de men dúrys istedim be, әlde aghattyq istedim be?! El-júrttan úyat bolghan joq pa?!» dedi ishinen.  Ol osynday oidyng shyrmauynda kóshe boyyn jaghalap kele jatqanda, tahsis kórshisi Erkin ony artynan tanyp, janyna kelip toqtay qalyp:

– Baqyt, auylgha qaytasyng ba, әlde qalagha barasyng ba? – dedi.

Auyr oidan su sepkendey tez seyilgen Baqyt:

– IYә, iyә, auylgha qaytamyn, – dep kólikting aldynghy esigin ashyp, oryndyghyna otyra ketti.

Kólik ornynan jyljy bergende «qashan da, qylmyskerding orny temir tor. Olar óz jazalaryn aluy kerek... Dana halqymyz «Úrlyqtyng týbi – qorlyq» dep beker aitpaghan bolar» dep kýbirlep edi, mynau maghan birdeme aityp jatyr ma dep oilaghan Erkin Baqytqa qarasa, ol syrtqa qarap keledi eken. Sodan keyin baryp ol «auyl qaydasyn!» dep gazdy basyp, kólikting jyldamdyghyn arttyra týsti.

Álimjan Áshimúly

Abai.kz

4 pikir