Jeksenbi, 16 Mausym 2024
Qogham 3113 34 pikir 13 Mamyr, 2024 saghat 13:32

Kenes imperiyasy tuyn júlyp alghan Erdi sottamau kerek, marapattau kerek!

Kollaj: Abai.kz

Almatyda 9 mamyr Jenis kýni kóshede Kenes imperiyasy tularyn kólikterine taghyp, zansyz sheruletip jýrgenderding essiz ekpinin basqan erimiz Janbolat Shayzadagha el jappay alghys aityp jatyr edi… Artynsha ony әkimshilik sot bes tәulikke qamaghany jónindegi habar jelide jeldey esip ketti.

Men kezinde mektepte múghalim bolghanyma, joghary klastar týgili, tipti bastauysh klasqa da jap-jaqsy sabaq týsindirgenime sýienip, elimizding qúqyq qorghau organdaryna da, Almaty qalasy әkimdigine de, tipti sheshim shygharyp qoyghan sotqa da «eki jerdegi eki - tórt bolady» degendey óte qarapayym tilde óz tújyrymymdy týsindirip kóreyin.

Álemde kez kelgen Tәuelsiz elde búryn otarlap alghan elding tuy týgili, kez kelgen simvoldyq atributtaryn beyneleu, jariyalau, jarnamalau, nasihattau zansyzdyq bolyp tabylady.

Qazaq Elining de Tәuelsiz el ekenin, Azattyq alghanyna 33 jyl tolyp jatqanyn esterinizge salugha tura keledi.

Tәuelsizdikti tura osy Almatyda 1991 jyly 16 jeltoqsanda, qazir eks preziydentting otbasy mýsheleri ózderining jekemenshik Qazaqstan-Britan uniyversiytetine menshiktep alyp alghan qasiyetti orda -Joghary Kenes ghimaratynda jariyalaghan. (Aytpaqshy, biz parlamentte búl ghimaratty memleketke qaytaru turaly deputattyq saual jasaghanbyz.)

Yaghni, 9 mamyr kýni Almatyda kóshede A.N.Harjinkiy degenning Qazaq Elin otarlaushy Kenes imperiyasynyng qyzyl tularyn kóligine taghyp, jelbiretip, sheruletip alyp jýrui - baryp túrghan zansyzdyq.

Yaghni, A.N. Harjinkiy Zandy búzdy! Kerisinshe Janbolat Shayzada Zansyzdyqty toqtatty!

Demek, Harjinkiy jauapqa tartylyp, sottaluy kerek, Janbolat Shayzada emes!

Sondyqtan da, Janbolattyng qorghaushy advokaty Jalghas Saparhan Janbolatty aiypty emes dep sanaytyndyghyn jәne Harjinkiyge qarsy is qozghatu ýshin aryz jazatyndyqtaryn mәlimdedi.

Byltyr da, onyng arghy jyly da, talay jyldan beri Almatyda jәne soltýstiktegi qalalarda 9 mamyrda kóshede Kenes imperiyasynyng qyzyl tuyn kólikterine baylap alyp jýrgenderding viydeosy tarap jýrdi. Biraq olargha qúqyq qorghaushylar qúq degen joq, eshqanday shara qoldanghan joq. Sondyqtan biyl shydamy tausylghan Janbolat Shayzadalar ózderi qayrat jasap, Kenes imperiyasynyng qyzyl tuyn júlyp alyp, zansyzdyqty toqtatty.

IYә, qúqyq qorghaushylardyng 33 jyldan beri istemegen jәne istey almay kele jatqan isterin atqarghany ýshin Janbolatty sol qúqyq qorghaushylardyng ózderi ústap әketip, týrmege japqansha, kerisinshe Alghys jariyalap, marapattaulary kerek edi, Ishki ister ministri Erjan Sadenov myrza!?

Taghy da óte qarapayym mysal keltire keteyin. Órtenip jatqan ýiden otqa oranghaly jatqan adamdy qútqaryp alghan azamatqa Órt sóndirushiler qyzmeti ózderining isin istegeni ýshin Alghys aityp, marapattap jatady emes pe?!

Janbolattyng Qyzyltudy júlyp alghan isi de dәl solay, ottan adam qútqarghanmen birdey!

Qyzyljarda Qyzyl imperiyanyng qyzyl úshqynyn shygharghan separatister bas kóterip, aldy parlamentte bizding aralasuymyzben sottalyp jatqanda,

Tәuelsiz Elding keng kóshesinde jelbiregen Kenes imperiyasynyng Qyzyl tuy - qyzyl ot emes dep kim aitty sizderge, poliysey, әkim, sot myrzalar!?

Búl baryp túrghan zansyz arandatushylyq!

Kórshi, tuys elder Ózbekstan, Qyrghyzstan, Ázirbayjan sekildi tәuelsiz memleketterde osylay Kenes imperiyasy tuyn kóshede alyp jýrse, ne bolatynyn bilesizder me?!

Sot qaulysyn oqyghanda kóptegen sauatsyzdyqtargha kuә bolasyz. Bәrin aitpay-aq, mysaly, «dórekilik kórsetip, bylapyt sózder aityp» degen sóilemge erekshe ekpin berip, bir ret jazsa, eldi sendire almay qalamyz dep oilaghan bolar, qatarynan bir jerde eki ret qayta-qayta jazghanda, «A.N.Harjinkiyding kóliginen tulardy júlyp alyp» degen sóilemde býkil daudyng basty sebebi sol «tulardyn», Qay elding tuy, qanday týsti tu ekenin әdeyi jazbay, jasyryp otyr ma, nemese solay jazugha tiyis ekendigine sauaty ne jigeri jetpey otyr ma? (Qate qúrylghan sóilemning qúrylymyn týzep jibergen biz.)

Áriyne, Janbolattyng Harjinkiyding «Senderge jenisti alyp bergen bizge rahmet aitularyng kerek» degen maghynadaghy qorlyq sózine jauap retinde boqtap jibergenin dúrys dey almaymyz. Biraq, el namysy syngha týsip túrghanda, eshkim Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting myngha juyq babyn oqyp alayyn dep qarap túrmaydy ghoy…

Degenmen úsaq búzaqylyghy ýshin әkimshilik sot, sudiya A.B.Núghmanova 5 tәulikke qamamay-aq, aiyppúlmen shektelse de jeter edi ghoy… Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting 434-babynda múnday әreketti úsaq búzaqylyqqa jatqyzghannyng ózinde «20 ailyq eseptik kórsetkish mólsherinde aiyppúl salugha» da bolatyny taygha tanba basylghanday anyq jazylghan. Biraq, mindetti týrde qamau kerek degen keshegi Qyzyl tuly Kenes imperiyasy kezinen beri kele jatqan qojayyngha jaghu týisigi týrtkilep qoymaghany anyq…

Búl jerde zannamamyzdaghy әlsizdikter men bizding «әlemdegi eng әdil, gumandy sottyn» qyzyl belsendiligi de kýshti ról atqaryp túrghany anyq…

Osy jerde Mәjilis deputaty, belgili zanger, 2019 jyly Oral qalasynda osynday arandatushylyq iske kuә bolghan Abzal Qúspannyng sózine qosylamyn.

«Meninshe, qoldanystaghy әkimshilik kodekske bóten, basqa elding memlekettik simvolikasyn qoghamdyq oryndarda rúqsatsyz paydalanghany ýshin bólek jauapkershilik qarastyru kerek. Sonda biz osynday provokasiyalyq әreketterding aldyn alghan bolar edik. Áytpese, SSSR-ding tuyn jelbiretip jýrgenderding әreketi zandy, al oghan tosqauyl qoyamyz deushilerding әreketi zansyz boluy әdilettilik qaghidatyna qayshy.

Sondyqtan, ol tosqauyldy jekelegen belsendi azamattar emes, birinshi kezekte memleket ózi qoyyp, memleket qauipsizdigin ózi qorghauy tiyis», - deydi әriptesim.

Qoryta aitqanda, kez kelgen Tәuelsiz Qazaq Elining patrioty el namysyn qorghau ýshin dәl Janbolat Shayzadanyng kórsetken qayratyn isteytin edi dep oilaymyz.

Zansyzdyqty toqtatqan Janbolat Shayzadany qamaugha tapsyrma bergender, qamaghandar, aiyptaushy bolghandar, qarsy kuә bolghandar, sottaghandar odan keshirim súraytyn kez keledi әli. Sondyqtan Janbolat Shayzada shúghyl bosatyluy tiyis!

Qazybek Isa

Abai.kz

34 pikir