Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Ádebiyet 2176 0 pikir 9 Aqpan, 2024 saghat 14:01

Kódek aqyn Qytayda

Suret avtordyng úsynyluymen jariyalandy

Qazaq halqynyng daryndy azamat aqyny Kódek Bayshyghanúly Maralbay (1888 - 1937 j.) Qytaygha 1930 jyldyng kýzinde ótip, qazirgi Monghylkýre audanynyng Aqdala degen jerine kelip qonys aldy. Onymen birge әieli Mәtip, úly Aytughanmen Kýlәn degen qyzy birge keledi. Ol kezde Aytughan tolyq ýsh jasqa tolmaghan edi. Alghash kelgendi birdi-ekili ministik kóliginen basqa mal da, dýniye-mýlik te bolghan joq. Óitkeni óz otbasyna jeterlik maly men mýlki, basyndaghy ýii sol qalpynda júrtta qalghan. Kelisimen betkeyge sýiep jer ýy qazyp, tóbesin shóp-shalanmen jauyp kirip alghan edi.

Múny aqynnyng «Tyshqan» dep atalatyn, Qytaygha kelgennen keyingi jazghan túnghysh óleni de dәleldeydi. Bir kýnderi elining alaqanynda әlpeshtenip, syi-qúrmetine bólengen, bәlendey bay bolmasa da «ishkeni – aldy, ishpegeni – artynda» túrmys keshirgen Kódekke búl kýn kóris óte auyr tiyedi.

«Biz kóship Aqdalagha kýzde keldik,
Búrynnan jergilikti halyqpyz dep,
Tyshqan da aralasty bizge kelip...
Ras bir aruaq atqyr «halyq» eken,
Barlyghyn zalalynyng bilmep edik
Bir qaptay jasap alghan tarymyzdy
Jýripti tasypty da kýnde kelip,
Jýrgenin onyng ne qyp bayqamappyz,
Emes qoy aqyldasqan bizge kelip!
Áueli onan ary eregesip,
Qashyrdy berekesin inge kómip.
Apyray, qorlyghynyng ótkenin-ay,
Úiyqtatpay qapty tesken týnde kelip!..» – dep, bir qys tyshqanmen aitysyp shyghady.

Bylay qaraghanda, búl óleng әnsheyin bir kýlki ýshin shygharylghanday bolghanymen, shyndyghynda búrynghy ómirimen salystyru maqsatynda, óksip otyryp jazghan óleng edi.

Qysty Aqdalanyng aq týtek boranymen alysyp ótkizgenimen mamyrajay kóktem tuyp, jadyraghan jazdyng lebi esken song Attyng tauyna jaylaugha shyqty. Bayaghy Shalkódedegidey aqboz ýy bolmasa da, basyna bas qalqa – qossymaq birdeneni qalqaytyp aldy.

Qys boyy Aqdalagha búryn-sondy kelip qonys almaghan biraz Ayt tuystardan basqa, Albannyng Qonyrbórik, Shýike, Biyeke, Bәimen syqyldy rularynan basqa tabandy Alban Aqdalada tym az bolatyn. Kóbi monghyldyng Zúrghan súmylynyng (auylynyn) adamdary, jazda qaytetinin kim bilsin, qysta әr saygha ekiden-ýshten otbasy qystaydy eken. Ári olar bayaghysha kiyiz ýimen qystan shyghady deytin. Ony ózi de osy qysta kózimen kórdi. Ár say sol monghyldardyng qystaghan adamdarynyng atymen atalatyn kórinedi. Mәselen, Ýrimjilding sayy, Moshqanyng sayy, Nemanyng sayy degen syqyldy. Tek Tekes suynyng soltýstigi men Attyng tauynyng eki arasyn alyp jatqan jalpaq jazyq qazaqsha «Aqdala» dep atalady eken. Múny sol jerding túrghyn qazaqtary aqyngha Aqdalanyng qalyng shiymen baylanystyryp týsindirgen bolatyn. Shyndyghynda Aqdalanyng shiy qalyn, qopa, mar-mar bolyp biyik óskeni sonsha, ishine kirip ketken atty kisi kórinbeydi deytindey eken. Qar qansha qalyng týskenimen minisi jylqydan bastap, siyrlargha deyin osy shiyge sýienip, qysqa jonyn bermey shyghatynyn da osy qysta kózben kórdi.

Aqdala monghyldarynyng eng myqtysy Ýrimjil degen bar dep estigeni bolmasa, kórgen joq. Otyryqty qazaq jigitterimen nәji (tamyr) bolyp aralasyp túratyn Túda, Álik deytin jigitter shala qazaqshalap: «Sizdi qazaqtar ýlken aqyn dep jatyr, bizge óleng aityp bershi» dep birneshe jol kelgeni bolmasa, olarmen basqalay bardy-keldi jasaghan joq. Túrghyndardyng aituynsha, qazaqtar Attyng tauynyng әrbir sayyn bir tayynshagha berip maylap (jaldap) otyrady eken. Búl aqy sol saydyng basyndaghy jaylau-qonysty da óz ishine alatyn bolyp kelisipti.

Qys boyy attyng tauynyng kýngeyindegi el Kódek aqyndy erulikke shaqyryp, syy kórsetip edi. Biraq aqyn elding búl aq niyetine adal kónilmen rizashylyq raqymetin aitqany bolmasa búrynghysha sheshilip, aqtarylghan joq. Artta qalghan elin, jerin, tuystaryn oilap ózegi órtenip, jabyghumen ótti...

Jaylaugha shyqqan song taudyng arghy betindegi elden amandasa kelgenderding ayaghy ýzilmedi. Bәri-aq aqyndy kórsek, sózin, jyryn estisek deytin sekildi. Qonyrbórikting Qúlanbek zәngisi (zәngi – mәnsap aty), Qojbatbetting Naqysbek bolysy, Jetibaydyng Ábdiraqman zәngisi qatarly kisilerde azyq-týligin, bir-jar soyysyn alyp kelip qaytty. Bәrining de tilegi aqynnyng kónilin ornyqtyryp, osyndaghy túrghyn elmen etene túrmys keshtirip, birge bolu edi.

Dәl sol júrtta otyrghanda qazaqtyng ghúlama aqyny, diny ghalym Jýsipbekqoja Shayhyslam keldi, ol kisi de shekaradan Ramazan degen adamnyng kómegimen qashyp ótken eken. Sol Ramazangha raqymetin aitu ýshin, әri Attyng tauynda otyrghan Kódek aqynghada jolyghyp qaytu ýshin arnayy kelgen eken. Eki aqyn Attyng tauyndaghy el-elding syily qonaghy bolyp, aptagha jaqyn birge bolady.

Dәl osy kezde el ishinde: «Qashqyndy qayta ótkizip beredi eken» degen qaueset tarap edi. Eki aqynnyng kóp oilasqany da, aqyldasqany da osy jóninde boldy. Jýsipbekqojagha: «diny uaghyzshy», «Kenes ókimetine qarsy halyq jauy» dep at qoyyp, aidar taghyp qolgha alatyn bolghan song әielin, inisin bala-shaghasymen alyp qashqan edi, Kódekting de óz jayy ózine belgili edi. Endi Kenes odaghyna qaytyp barsa, olargha jaqsy kýnning joghy belgili edi. Sondyqtan olar aqyldasa kele: «Sovetke qaytpau kerek, ol ýshin tezdetip aryzdanyp Qytay azamattyghyna ótu kerek» degen bekimge keledi. Sodan kóp úzamay olar óz túrghylyqty oryndaghy ýkimet oryndaryna ótinish tapsyryp, sol 1931 jyldyng qazanynda búl tilekterine jetti. Múny estigen qalghan Alban bosqyndary da art-artynan osy jolmen Qytay azamattyghyna ótip tyndym bolady.

Osydan bylay Kódek aqynnyng da, barlyq bosqyn elding de kýdigi arylyp, elmen, jermen tanysam degen oy týsedi. Qasyna aghayyndas tuysy Kerimqúldy ertip alyp Tekesting eki jaghasyndaghy túrghyn Albandy, olardyng bolys (aqylaqshy), mampaq, zәngilerin aralap shyqty. Biraq búl saparda aqynnyng kórgen-bilgeni kónilinde qalghany: aqyn oiynsha múndaghy túrghyn el Reseydegi Albandar syqyldy zor kólemdi bosqyndyqty, býlinshilikti, zorlyq-zombylyqty bastan keshirmegen, sudyng túnyghyn, shópting shýiginin jayqap, tynysh qana jatqan el edi. Qayyrymy, meyirimi mol bolu kerek edi, biraq...

«Birauyz óleng qyldym túrghyn eldi,
Qashyp kelip túrghyn elde túrdym endi.
Bayqasam Reseyde bolghan eken,
Albannyng jýirik sheshen búlbúly endi.
Solardan aiyrylghan son, qayran elim,
Ketting ghoy toz-toz bolyp jýnjip endi.
Tonalyp jana kelgen qay bireuler
Az qap túr kórinuge túrmyghy endi.
Bolghanda ýii jappa, týzi mynau,
Júlmalap kim almady bizding eldi!
Bir jarym minip kelgen jylqysyna
Jolyqty el ishinen úrlyq endi.
«Jýrgende múrtqa ókpelep, saqal shyqty»,
Múnysy jaqsylyq pa súmdyq endi.
El bolmay osy boydan keterme eken,
Qolyna tiymey tizgin, shylbyr endi?!

***
Búrynghy búl jaqtaghy túrghyn Alban,
Qaraghan bir auyzgha birligi endi,
Aralap sony shópti dýzip ottap,
Túnyghyn iship jýrgen sudyng endi.
Aralas qashqyn, túrghyn – bәri bir el,
Ishine aralastym nudyng endi.
Qoyypty túrghyn Alban esik ashyp,
Bir shetten keldim daghy kirdim endi.
Suyrsha jerdi qazyp kirip alyp,
Kelisip túrghan kezi súrdyng endi,
Erulik jóni kelse súrayyn dep,
Aralap keleyin dep birqúr eldi,
Aqylaqshy, mampang men zәngisine
Bir ólen jeli tartyp qúrdym endi....» dep jyrlaghan aqyn  «Túrghyn eldi aralau» degen úzyn tolghauyn jazady.

Búl sapardyng kónilsiz bolghanyn barghan adamdarynyng jóndi erulik bere almaghanyna kónili tolmaghandyghy ghana dep qaraugha bolmaydy. Múnan da manyzdysy, búl elding jogharydan tómenge deyin әdiletsiz týzimning shyrmauynan aryla almay, әleumettik tensizdik jaylap jatqandyghy edi. Múny aqyn «Túrghyn eldi aralau» saparynan keyin jazghan «Keng Tekes» atty tolghau jyrynda óte әdil kórsetken... Óitkeni búl kez Shinjandaghy militaris Jin Shuryn biylep-tóstegenine eki jyldan endi ghana asqan kez edi.

Tarihtan belgili bolghanday, Shin Shurynnan búryn Shynjandaghy әr últ halqy ejelden qonys etip kelgen búl ólke 1911 jyly Sún Júnshan basshylyq etken Shinhay tónkerisinen keyin 1912 jyly Yang Zynshynnyng qolyna ótken bolatyn. Ol 1928 jyly ózining qarsylasy Fan Yaunannyng qastandyghymen atyp óltirilgenge deyin 17 jyl dara biylik jýrgizip, biylep tóstedi. Búl barysta ishki ólkelerde bir sypyra ózgerister bolyp demokratyalyq aghym órken jayyp, qyruar ózgerister bolghanymen Shynjang bәz-bayaghy qaranghy týnekte túnshyghyp, eshqanday janalyqqa bet almady. Yang Zynshyn óz biyligin ghana saqtaudy kózdep, syrtqa qarata tomagha-túiyq, ishke qarata birin birimen tizgindep, shaujaylaumen ainalysty. Yang Zynshyndy ózining әskery ister mengerushisi, qosymsha baylanys jasau mәnsaptysy Fan Yaunan atyp óltirdi. Búl 1928 jyly shildening 7-kýni edi. Yang Zynshyn ólgen song onyng ornyna Jin Shuryn taqqa otyrdy.

Jin Shurynnyng ústanghan joly ólkeni әskery kýshpen basqaru boldy. Sondyqtan ol taqqa shyghysymen әskery qosyndy úlghaytyp, oghan qajetti qarajatty halyqtan zorlyq arqyly jinatty. Búrynnan kedeylesip, kýireuge ainalghan halyq túrmysy onan ary tómendep ketti. Sondyqtan jer-jerde ýkimetke qarsy qaruly kóterilis kóbeydi. Jan-jaqty qyspaqqa qalghan Jin Shuryn ýkimeti qalt-qúlt etip bes jylgha tayauómir sýrip, 1933 jyly 12-sәuir kýni ornyn bosatugha mәjbýr bolady da, onyng ornyn oraydan Shyng Shysay basty.

Ózinen búryn ólke taghyna otyrghan eki militaristing halyqtyng kýshti narazylyghyna úshyrap, tarih sypyryndysyna ainalghanyn bayqaghan Shyng Shysay óz ornyn bekemdeu ýshin «6 ýlken sayasat» degendi jolgha qoyady. Búl ashyghyraq aitqanda: imperiyalimge qarsy túru, Kenes odaghyn jaqyn tartu, pәk bolu, beybitshilikti jaqtau, qúrlys jýrgizudi ózek etken sayasat edi, múny beyneleu ýshin alty búryshty júldyzsha syzylyp, ol Shing Shysay ýkimeti men armiyasynyng belgisi retinde qoldanyldy. Sonymen birge ol ózin «Duban» dep atady.

Shing Shysaydyng búl sayasattary a degende halyqtyng kónilinen shyqty, әri ýlken reforma boldy. Shynjannyng aspanyn torlap túrghan qara búlt aiyqqanday boldy. Últtyq oqu-aghartu, mәdeniyet jәne ghylym-bilimning aldynda tosyp túrghan bóget aghytylghanday bir jana jaghday jaryqqa shyqty.

Kódek aqynnyng «Keng Tekes» tolghauy osy kezde tuylyp, osy zamandy dúrys beyneledi. Sóite túra ol Shynjang jaghdayynda tútqiyl payda bolghan búl qúbylysqa senimsizdikpen qarady. Eng songhy nәtje aqynnyng kýdiktegenindey bolyp shyqty, Shyng Shysay dýniyejýzilik ekinshi soghystaghy fashisterding ýstemdik aluday uaqtyly qúbylysty týbegeyli jenis dep teris ainalyp, halyqqa, damugha, tónkeriske qarsy shyqty. Shynjanda fashistik qyrghynshylyq jýrgizip, eki qoly halyqtyng qyzyl qanymen boyaldy. Al múnyng sony Shynjandaghy әr últ halqynyng últ azattyq kýresining órleuine aparyp soqtyrdy. Aqyr sonynda ol Shynjannan zytyp beruge mәjbýr bolady. Biraq taghdyr Kódekke sol oiynyng shyngha ainalghanyn kórudi nәsip etpedi.

Degenmen, sol sanauly saghaty kelgenshe ol bir talay júmys tyndyrdy. Aqdaladaghy jer qopada, mayshamnyng jaryghynda otyryp ózi sol erte kýnnen beri shygharghan ólen-jyr, dastandaryn oiynda qalghany boyynsha qaghazgha týsirip, bes-alty dәpterdi toltyrady.

Keng Tekes

                    I

Hat jazdym qalam ústap órnekpenen,
Jaqsyny әrkim qúmar kórmek degen.
Jaratqan on segizmyng ghalamyng bar,
Bir Alla qalybynan órletpegen.
Búrynghy bilermender aitpady ma,
Zaman joq eki ailanyp kelmek degen.
Saymany týgel kelip, búzylmasa
Jýredi mәshiyne de shólmekpenen.
Jaqsynyng jýzi jyly bolady eken,
Jylymyq ashyq kýndey jeldetpegen.
Jýirik te әr aluan bolady eken,
Qay bireu jarysqanda shendetpegen.
Jýrisi jaqsy jylqy әues bolar,
Jorghany kimder minip terletpegen.
Kisige bitken minez qalmaydy eken,
Qaljyng sóz әli aitamyz ermekpenen.
Balalar, ólen jazyp jibereyin,
Bolady sóz qyzyghy bilmek degen.
Bir qatar zamanany bizde kórdik,
Bala edik ol uaqytta erjetpegen.
Jauynmen jer, batamen er kógerer,
Adamnyng býrlenbegi perzentpenen.

***

At tauy shóbing shýigin, suyng nashar,
Ejelden bir qatar el jerlep kelgen.
Búl jerde tuystargha aralasyp,
Qúmar qandy júrttyng shóldep kelgen.
Mysaly, qoygha qozy jamyrasa,
Onay ma ajyratyp bólmek degen.

Ilede tórt týbirik әulie bar,
Jer eken qonysynan el ketpegen.
Taghdyrdyng jazuynda solay ma eken –
Yryzghy adamdargha teng jetpegen.
Shyr etip jerge týsken uaghynda,
Eshkim joq dýniyesin tendep kelgen.
Bolghanda aspanda tor, jerde qaqpan,
Osylay osy Ileni shenbektegen.
Menshikti jermen sudyng iyesi bar,
Kedey men kembaghalgha jer jetpegen.
Qysy-jaz, kýndiz-týni tynym almay,
Ómiri barady ótip beynetpenen.
Jalghasyp osy boydan keterme eken,
Baqyt joq túrmysynda zeynettengen.
Qaptaghan jaz aiynda qalyng masa,
Bar eken bir pәlesi «bezgek» degen.
Selkildese jan terin shygharady,
Bar-joghyna ózi de kóz jetpegen.
Belgili iri dohdyr bolmaghan son,
Aytqany baqsy-balger shendespegen.
Ishek týiip qystyryp shanyraqqa,
Bireuining dauasy emdep kórgen.
Kedey bayqús әr jaqta azapta jýr,
Qúrt auruy siyaqty jemdes kelgen.
Kezikkenning úghynsam ahualyn,
Kózinen jas, kónlinen sher ketpegen.
Joq jomarttyng baylar dep eki qolyn,
Kedeyshilik kimderdi dendetpegen.
Baylyq penen púl kýshti osy kýnde
Tildi-auyzdy adamdy sóiletpegen.
Ór kónil de, óktem sóz osylarda,
Jaqyndasa janyna «ey!» dep kelgen.
Onaylyqsha búl azap arylmaydy,
Nóser búrshaq almasa sel bop kelgen.

II

Keng Tekes shóbing shýigin suynmenen,
Tenteging basylmady-au quynmenen.
Jylqynyng mandam bolghan arqasynday,
Mәnsaptyng baylanysty úrynmenen.
Albanda aqalaqshy altau eken
Búl jaqqa dәm búiyryp búryn kelgen.
Jiylys pәlen jerde bolady dep,
Tarqaydy әngimesi sybyrmenen.
Jaqsy bop júrttyng bәri teng tuama,
Bolady әrqaysysy synymenen.
Aralap kәri-jasyn kórip edim,
Búl elding súrasanyz syryn menen.
Jaqsynyng qataryna bara almaysyn,
Jaqpasang qolyndaghy púlynmenen.
Kýii aughan nashar bayqús tolyp jatyr,
Ketipti esengirep shyghynmenen.
Kýn qaqty qarashalar kóp-aq eken,
Jylqynyng jauyrynday shybyn jegen.
Ne jaqsy, ne jaman bar júrt bolghan son,
Bireuding bireu aldap púlyn jegen.
Abaylap jóndi bilgen su keshedi,
Bolama tayaz birdey jylymmenen,
Búrynghy bilermender aitpady ma,
Jaqsy dep týsi jylydan týnilmegen.
Ashuy kemengerding bolmaydy eken,
Baysaldy, týsi jyly kýlimdegen.
Bar bolsa sýieginde, kýii kelse,
Jarysta kýlik emes jýgirmegen.
Aytar sóz yrghaghyna endi keler
Ýsh týrli sóilegende buynmenen.

III

Zamannan búl Dutúnnyng kórip edik,
Enbegin búqaranyng sinirmegen.
Shabarman, sherikteri jýrgeninde,
Jylqyda at qaldy ma minilmegen.
Jarlynyng jalghyz atyn minip alyp,
Arqasy jauyr bolyp irindegen.
Bir auyz sóz qayyryp jauap aitsan,
Ilinding bir pәlege qyryn kelgen.
Nashargha óte-móte qyryn kelip,
Kim qaldy ol uaqytta sýrinbegen?
Tonqaytyp dýre basyp ketushi edi,
Biyening qúiryghynday qúlyn jegen.
Janyndy úrghan sayyn shygharatyn,
Búzau tis qamshysymen júmyr kelgen.
Qúiryqtan qan aralas su shyghatyn,
Bekitip toqtatpasang tyghynymenen.
Kótine kóseu tanba basylghany kóp,
Jigitter, úmyttyng ba shynynmenen.
Tiygen song búqaranyng jýregine,
Tekesting kópirindey dirildegen.
Bir asqan bir tosqangha tura kelip,
Dutúng da óte shyqty dýrildegen.
Basqasha Shyng Dubannyng joly odan,
Qarmaghy búqaragha ilinbegen.

IV

Shyng Duban Ýrimjide túrghanynda,
Ile úlyghymyz Syling degen.
Bay, jarly, jaqsy, jaman birdeysing dep,
Biylegen bop jýr eldi bilimmenen.
Jaqysy oqyt balalardy degen sóz bar, –
Jetilip óner tapsyn bilimmenen.
Qamshy úryp, qatty aitu jaramaydy,
Aqyryn aitqyn depti tilinmenen.
Ashudy aqyl basar degendeyin,
Sóz jyly, júmsaq bolsa jibir degen.
Bas qoyyp eski úlyqtay taqsyrlamay,
Tizesi barghan jannyng býgilmegen.
Ártýrli piship qoyghan jornaly bar,
Jalghyz-aq mәshiynemen tigilmegen.
Jasatyp jóndi jerge sugha kópir,
Asugha jol shaptyryp týzulegen.
Ilege bes aimaq bop qaraghaly,
Pәretke búryn múnday tizilmegen.
Elinmen aqyldasqyn degen sóz bar,
Búrynghy jýrmender dep izinmenen.
Elinning birligine kóz sal degen,
Jaqsarsyn yntymaghy ýzilmegen.
Qalmaqqa kiyim jaghyn týze depti,
Búrynghy jýrmender dep týrinmenen.
Lama, keshilder qatyn alsyn degen sóz bar
Sekildi qyzyl búqa kýjildegen.

Jadaghay jalqau ósken júrt emes pe
Syqyldy qatyq airan sýzilmegen.
Jaydary úlyghymyz dep maqtanyp,
Soghan-aq bay, jarlysy bilinbegen.
Úlyqtyng solay aitqan jarlyghy bar,
Búrynghy jýrmender dep týrinmenen.

V

...Týlkining alpys týrli ailasy bar,
Búl sózdi jan úqpaydy ýnilmegen.
Kýn men týn, jaz benen qys auys-kýiis,
Kesheging birdey kelmes býginmenen.
Bireuler aq patshany әdil degen,
Adamday bolmady ma shybyn jegen.
Búl Duban bolghanmenen jaydary-ashyq
Qúpiya arjaghynda bilinbegen,
Bolmasyn ertengi kýn kim biledi
Buraday qantardaghy jynyn jegen?!

***

Attyng tauy – Tekes, Monghúlkýre audandarynyng aralyghyndaghy tau aty.

Tórt týbirik ulie –  Tórt mazar.

Bu Dutung – Yang Zyshin ýkimetining Ile aimaghynyng biyleushisi.

Shyng Duban – Shyng Shysay.

Syling – Ileni biylegen әskery bastyq.

Kódek Maralbaydyng saghym suretin salghan, belgili suretshi Ábdimәjit Ertughanúly.

Belgili baspager, aqyn-jazushy, әdebiyettanushy ghalym Tәlipbay Qabaevtyng Beyjindegi Últtar baspasynan shyqqan «Kódek Maralbay» (2008 j.) kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Jalghasy bar...

Abai.kz

0 pikir