Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Biylik 879 0 pikir 4 Sәuir, 2024 saghat 13:12

Infraqúrylym iygiligi – halyqqa

Foto: info.homsters.kz

Jaqynda ótken Últtyq qúryltay otyrysynda Mem­le­ket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ýkimet aldy­na auqymdy mindetter qoydy. Sonyng ishinde iri infra­qú­ry­lymdyq bastamalar aityldy. Preziydent aitqan sala­lar – túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq nysan­da­ryn jóndeu jәne janghyrtu, baspana qúrylysy, jol­dardy jóndeu jәne gazdandyru júmysy bolatyn. Jauap­ty ministrlikter osy baghyttardyng әrqaysysy boyyn­sha tiyisti júmysty bastap ketti. Alda naqty kórset­kish­ter bar jәne ol boyynsha barlyq memlekettik organ, әkimdikter, kvaziymemlekettik sektor men biznes kom­pa­niya­lar tartylatyn bolady.

Biyl el boyynsha 18 mln sharshy metr túrghyn ýy salu jos­parlanyp otyr. Búl – elimiz ýshin rekordtyq kórsetkish. Búryn josparlanghannan 2,5 milliongha artyq. Túrghyn ýy qúrylysy – ekonomikanyng negizgi drayveri, óitkeni әrbir qúrylysqa qatysty shaghyn jәne orta biznes әleueti artady. Júmys oryndary ashylyp, qúrylys jәne әrleu materialdarynyng óndiris kólemi arta týspek.

«Býginde qyzmet kórsetu sa­lasy kóterilip, ipotekalyq bagh­­darlamalargha súranys artyp ke­ledi. Preziydent sol jiyn­da «Otbasy bankinin» jana bagh­dar­lamasy iske qosylghanyn habarlady. Baghdarlama osy jyldyng 1 mamyryna jos­par­lanyp otyr. Búl – naryq qara­jaty esebinen iske asyr­ylmaq. Bi­rinshi jyly «Otbasy bank» na­ryqtan 300 miyl­liard tenge, keyin 8 jyl ishin­de jyl sa­yyn 200 miyl­liard tenge tartudy josparlap otyr. Osy uaqyt ishinde 68 myn­gha juyq jenildetilgen nesie beriledi. Osylaysha, eldegi túr­ghyn ýige múqtaj azamattargha qol­jetimdi nesie beru artady», deydi Premier-ministrding oryn­basary, Últtyq ekonomika ministri Núrlan Baybazarov.

Aytpaqshy, qoghamda bagh­dar­lama túrghyn ýy qúny­nyng kezekti ósuine sebep bolady degen pikir bar. Ministrding sózinshe, jenil payyzdyq mólsherlemening paydasy pәter baghasynyng ósuine әkelip soqpauy ýshin bir jyl­gha baghany belgileu jýiesi qaras­tyrylady. Pәter baghasy «Otbasy bankinin» arnayy portalynda qoljetimdi túrghyn ýiding belgili bir pulynan ghana berilip, naqty taldanghan song bekitiledi.

Naryqtaghy baghanyng tú­raq­­tylyghyn qamtamasyz etu ýshin qúrylys kompaniyala­ry­men res­pub­l­ikalyq seminar ótkizilgen. Endi Qazaq­stannyng qúrylys salu­shylar qauymdastyghy men qúrylysshylar odaghy da óz úsynystaryn bermek. Absolutti ashyqtyqpen barlyq ótinish berushi men osy nesiyeni alushylar tizimderin jariyalau josparlanghan. Al jyljymaytyn mýlikting qaytalama naryghy turaly aitar bolsaq, onda «Otbasy bankinin» jana baghdarlamasy boyynsha shamamen 12 myng otbasy baspana alady eken. Eger jyljymaytyn mýlikti satyp alu-satu kóle­mine qarasaq, byltyr ol 370 myng mәmileni qúrapty. Jos­­parlanghan qo­symsha kólem býkil naryqtyng sha­mamen 3%-yn­ qúraydy. Sondyqtan ýy baghasynda ai­tarlyqtay ósu bolmaydy degen senim bar. Al tabysy tó­men otbasylar ýshin biyl jalgha beriletin túrghyn ýy sa­ny 4 ese artady. Búl ýsh­in qosymsha 272 mlrd tenge bólinedi. Ha­lyq­tyng osy toby satyp alu mým­kin­di­gimen jaldamaly bas­panada túra­tyn bolady.

Preziydentting ekinshi bastamasy – transporttyq jelini damytu. Biyl jalpy kólemin 12 myng shaqyrymgha deyin jetkize otyryp, qosymsha 2,5 myng shaqyrym avtomobili jo­lyn salu jәne rekonstruk­siya­­lau josparlanyp otyr. Búl – tarihy maksimum. Nәtiy­je­sinde, 24 myng uaqytsha jәne túraqty júmys orny qúry­lady. Al respublikalyq joldar jelisining normativtik jay-kýiining sapasy 93%-gha, aimaq­tyq joldar sapasy 91%-gha deyin artady. 1 trillion ten­ge­ge juyq investisiya tartylyp, ekonomikamyzgha júmys istey­di.

Búdan bólek, jalpy úzyn­dyghy shamamen 1,3 myng sha­qy­rym «Maqtaaral-Darbaza» (152,3 km), «Baqty-Ayagóz» (272 km), Almaty stansasynyng ainalma temirjol jelisi (74 km), «Dostyq-Moyynty» (836 km) temirjol jelilerin salu jobalary jalghasatyn bolady.

Aqtau teniz sauda portynyng ótkizu qabiletin keneytu jú­mys­­tary jýrgizilip jatyr. Son­day-aq Qúryq portynyng akvatoriya­synda terendetu júmystaryn jýrgizu jәne porttyng ýzdiksiz júmysyn qamtamasyz etu bo­yynsha jú­mystar jýzege asyrylady. Qostanayda qúrghaq port iske qosylady. Sonday-aq kólikting barlyq týrimen joghary jýk aghynyn qamtamasyz etu әri tranzittik dәlizderdi damytu ýshin logistikalyq orta­lyq­tar men qoymalar salynady. Investisiya tartu ýshin arnayy ekonomikalyq jәne industriyalyq, sonday-aq sha­ghyn ónerkәsiptik aimaqtarda bar­lyq qajetti infraqúrylym tartylady. Oghan shamamen 190 mlrd tenge bólingen.

«Ótken jyly Riyder men Eki­bastúz stansalarynda bol­ghan jaghdaygha baylanysty Pre­ziydent eldi gazdandyru men túrghyn ýi-kommunaldyq sha­rua­shylyghyn jan­ghyr­tugha erek­­she na­zar­ au­da­ryp otyr. Sala­da­ghy apat sanyn aza­y­tu jәne to­zu den­geyin tó­men­detu ýshin inje­ner­lik jeli­ler­di janghyrtu jú­mys­tary jal­ghasady. Biyl bar­lyq ónir bo­yynsha 6,5 myng shaqyrym jelini janghyrtu jәne júmys istep túrghan 55 stansany jóndeuge shamamen 650 mlrd tenge investisiya tartu qaras­ty­rylghan. Eng aldymen «qyzyl aimaq» dep tanylghan nysandarda jóndeu jýrgiziledi. Búl baghyt­taghy júmystar byltyr bastal­ghan bolatyn. Sonymen qatar biyl respublika boyyn­sha 87 eldi mekendi gazdandyru arqyly 300 mynnan astam aza­mat «kógildir otyngha» qol jetkizedi. Búl júmys ta bas­talyp ketti. Ýkimet 195 mlrd tenge qarastyrdy. 1 796 shaqyrym gaz tasymaldau jýie­sin janghyrtu jәne salu Astana men Shymkent qa­la­sy, sonday-aq Aqmola, Aq­tóbe, Almaty, Atyrau, Jam­byl, Jetisu, Batys Qazaq­stan, Qaraghandy, Qos­tanay, Qy­zyl­orda, Man­ghys­tau, Týrkistan jәne Úlytau oblys­taryn qam­tiy­dy», deydi N.Bay­ba­zarov.

Ayta ketu qajet, halyq ýshin tarif jýktemesin tómen­de­­tu ýshin «qyzyl aimaqta» ­or­na­­lasqan infraqúry­­lym­dy jan­­ghyrtu maqsatynda «Qa­­zaq­­­stannyng Damu Banki» men bas­qa da damu instituttary arqy­ly qarjylandyru mәselesi qaras­ty­rylyp jatqan kórinedi. Tútastay alghanda, tariftik sayasatty tútynushylargha jýkteme minimaldy bolatynday etip qúru júmysy jýrgizilip jatyr. Sonday-aq halyqtyng osal toptary túrghyn ýy kómegi tetigi arqyly tarifterding ózgeruinen qorghalatyn bolady. Ol ýshin kommunaldyq shyghyndary otbasy kirisining 10 payyzynan asatyn azamattar jergilikti atqarushy organdargha habarlasuy qajet. Qazir búl ýderisti sifr­landyru júmystary bas­ta­­lyp ketti, sondyqtan múqtaj tú­tynushylar avtomatty týrde ótemaqy alady.

Últtyq ekonomika ministr­ligi bergen mәlimet boyynsha, barlyq kommunaldyq qyz­met­ke qoyylatyn tarif pen bagha­nyng ózindik qúny qyz­met­ker (elektriyk, monter, sle­sari, ot jaghushy jәne t.b.) ja­laqysynyng ósui, eko­no­miy­kanyng rettelmeytin sek­tor­la­ryndaghy material­dar men shiykizat baghasy, stra­te­giya­lyq tauar (gaz, kómir, elektr energiyasy jәne t. b.) qúnynyng ósui kóptegen faktordy eskere otyryp qalyptastyrylady.

Sonday-aq atauly әleu­met­tik kómek alushylardy qol­daugha gazben jabdyqtau qyz­met­terine tarifting jekelegen tarmaghy kózdelgen. Ondaghy tarif kәdimgi tútynushylargha qaraghanda 20%-gha tómen. Osy tetikti iske asyru bastalghannan beri shamamen 177 myng túty­nu­shy tómendetilgen baghamen qyzmet alypty.

Jalpy, «Tarifti inves­tiy­siyagha aiyrbastau» baghdar­la­masyn jýzege asyru 2029 jylgha qaray kommunaldyq iyn­fra­­qúrylymdy janghyrtugha sha­mamen 3 trillion tenge tartugha jәne qoldanystaghy tozudy 20%-gha azaytugha mýmkindik beredi degen boljam bar.

«Búl jerde aitylghan jú­mys­tardyng barlyghy el bud­je­tine nemese últtyq qorgha ýlken salmaq týsirmey me degen súraq tuatyny zandylyq. Ras, josparlanghan sharalardyng bar­lyghy qarjylandyru kózi­men qamtamasyz etiledi. Esep­teu júmystary jýrip, jan-jaqty taldau jasalady. Min­detterdi iske asyru re­spub­liy­kalyq budjetting tiyim­siz shyghystaryn qysqartu, jergilikti budjetterding kiris bóligin úlghaytu, «Samúryq-Qazyna» AQ qory men «Bәi­terek» holdingining rezervterin tar­tu, sonday-aq jeke jәne tikeley sheteldik investisiyalar esebinen jýzege asyrylatyn bolady», deydi Últtyq ekonomika ministri N.Baybazarov.

Erjan Qojas

Derekkózi: egemen.kz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2644
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716