Seysenbi, 23 Sәuir 2024
Aqmyltyq 2708 54 pikir 12 Qantar, 2024 saghat 14:20

Túrar men Sherhan: Túlghatanudaghy ýstirttik

Qazaqtyng túlghatanu ghylymy tәuelsizdik alghan, iydeologiyalyq qúrsau joyylghan songhy 30 jylda kemeldenuding ornyna keri ketkendey.

Ghylymi, obiektivti pozisiyany ústanudyng orynyna, dini, bir jaqty, subiektivti kózqarasty ústanu beleng alyp barady. Oghan mysal jeterlik.

Songhy kezdegi әigili Jazushy Múhtar Maghauinning «Halyq ýni» gazeti tilshisine bergen súhbatynda Staliydik tazalaudyng qúrbany bolghan Túrar Yrysqúlovty «1918 jyldan bastap asharshylyqty úiymdastyrdy» dep aiyptaghany, qabyrghaly qalamgerler Sherhan Múrtaza men Fariza Ongharsynovany «jerdi satu turaly zang jobasyna dauys berdi» dep kinәlaghany da sol qatarda.

Halqymyzdyng teng jartysy qyrylghan ashtyqty Stalinning uysyndaghy bir túlghanyng moynyna artu, «qazaqtar egin egudi bilmegendikten qyryldy» degen siyaqty dәieksiz pikir.

Tasmaghanbetov Ýkimetbasy bolyp túrghanda dayyndalghan zang jobasyn marqúm Sherhan men Farizanyng qoldauy eki túlghanyng «Kýltegin» eskertkishin elge aldyrghan Imanghaliyge bolghan senimimen baylanysty bolsa kerek.

Túlghatanuda obiektivti pikir aitudan góri «shabytyna» tizgin ústatudan ózge tanymal túlghalarda kende emes.

Áygili aqyn Múhtar Shaqanov ta múrnaghy jyldary «Jambyl Stalinning tufliyin jalady», «Men «elim» dep enirep jýrgende Múqaghalidyng araqtan auzy bosamady, men ony «Júqaghaly Búqataevsin» dep betine aittym» dep kóp talqysyna qalyp edi.

Múnday tendensiyanyng keri әseri halyq qúrmetteytin túlghalardyng zaman shyndyghyn eskermey, jeke túrghysynan aitylghan birjaqty, subiektivti kózqarasyn bylayghy júrt shynayy aqiqat retinde qabyldauda. Áleumettik jelidegi jazylghan pikirlerge qarap, bayaghy «taptyq kýres» nauqany qayta bastalghanday әserde bolasyn. Áriyne odan últ ruhaniyatyna keler payda shamaly.

Halyq qazir tarihy shyndyqty biluge zәru, kópti kinәlaudan aulaqpyz. Tarihtaghy «aqtandaqtar» ashylghanymen, arhivter qol jetimdi bolghanmen ony ghylymy túrghydan saralau kemshil bolyp jatyr. Kýrdeli, auyspaly kezende ómir sýrgen túlghalargha da obiektivti tarihy baghasyn beru jaghy aqsap túr. Búl salada ghylymy mamandardan góri aqyn-jazushylar aldygha ozyp ketip otyr. Onyng jaqsy jaghy da, jaman jaghy da bar.

Otarsyzdanu, últtyq oyanu barysyn kesheuildetedi. Alysqa emes, tәuelsizdik kezeng shyndyghyna boylasaq, ómirge, tariyhqa aqyndyq kózqaraspen qaraytyn eski әdetting kesirinen naryqtyq ekonomikagha kóshken 30 jylda ayamay útyldyq. Qazaqtyng bar baylyghy ózgenin, kelimsekterding menshigine ótti. Biz rushyldyq, jýzshildik, jershildikting artynda әli jýrmiz.

Sol ýshin bizge túlghatanuda bayypty, jauapkershilikti kózqaras kerek. Onsyz últ bolyp ýiysyp otyruymyz ekitalay.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz

54 pikir