Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Súhbat 2450 2 pikir 1 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:37

«Qytayda jeri bar sharualar ózin bay sanaydy»

Baybolat Múratbek 1961 jyly 7 sәuirde Qorghas qalasynyng Intal degen jerinde dýniyege kelgen. 1978 jyly Qorghas audany, Sarbúlaq auylynyng orta mektebin bitirip, sol jyly qyrkýiekten bastap oqytushylyqpen ainalysady. Ol 1984 jyly Ile pedagogikalyq institutynyng Ádebiyet fakulitetine baryp, eki jyl bilimin tolyqtyryp kelgennen keyin, Talqy mektebining oqushylaryna qazaq tili men әdebiyeti pәninen sabaq beredi. Enbegi elengen Baybolat múghalimge Ile aimaghy «HH ghasyr aghartushylar altyn sandyghy» alibomyna esimin jazady. Ol orta mektepting joghary dәrejeli oqytushysy ataghyn alady jәne Ile oblystyq til zertteu ghylymy qoghamynyng mýshesi bolady.  B.Múratbek 2012 jyly qúrmetpen zeynetkerlikke shyghady.

Ústaz B.Múratbek oqushylaryna sabaq bere jýrip, qosymsha әdeby jasampazdyqpen ainalysady. Ol әr taqyryptarda qalam terbep, ózining shygharma jazudaghy sheberligin shyndap, tyng oi, sony izdermen jýrip, kórkem әdebiyetting shalqyma janrynda tәrbiyelik manyzy zor tuyndylar jariyalaydy. Zeynetker ústazben Almatygha kelgen saparynda kezdesip súhbattasqan edik.

– Baybolat Múratbek myrza, Qazaqstangha qashan keldiniz?

– Biz qazaq eline biyl aqpannyng 22-si kýni óttik.

– Qay jerge qonys teptiniz?

– Biz Qorghas kedeninen ótken son, birden Astanagha tarttyq.

– Astanada kim bar edi?

– Astanada eki úlym, eki qyzym túrady. Solardy qara tartyp bardyq.

– Balalarynyzdy qazaq eline ótkizip jiberip, ózderiniz Qytayda qalyp qoyghan ekensizder ghoy.  

– Júbayym ekeuimiz 2012 jyldyng qarasha aiynan bastap kelip, ketip jýrgenbiz. Baldardyng aldy 2009 jyly kelgen. Keyde jazda jaylap, keyde qysta qystap ketip jýrgenbiz. 2017 jyldan beri kele almay qaldyq. 2019 jyly ýiimizdi satyp endi jyljimyz dep túrghanda, pandemiya bastalyp kettip shekara jabylyp, biz qalyp qoydyq. Sonymen shekaradaghy Qorghas qalasyna kelip pәter jallap 4 jyl otyrdyq. Biyl shekara ashyla salysymen, alghashqylardyng biri bolyp beri óttik.

– Almatygha qydyryp keldinizder me?

– Ekinshi úlymnyng júmysy Almatygha auysqan son, solarmen birge ere keldik. Mektepte oqityn nemerem bar. Qazir ýy jaldap túryp jatyrmyz, balalar kishkene ornyghyp alghan son, biz Astanagha qaytatyn shygharmyz.

– Aytuynyzgha qaraghanda úl-qyzynyz týgel joghary bilimdi sekildi ghoy.

– Qúday bergen eki úl, eki qyzymyz bar. Tórteui de joghary bilimdi.

– Bóke, bizding oqyrmandargha óziniz turaly aita otyrsanyz?

– «Qorghas» degen sóz aitylsa shekaranyng arjaq-berjaghyndaghy Qorghas kóz aldyna elesteytine anyq. Qazir Qytayda eki qorghas bar. Biri – jana boy kótergen shekaranyng týbindegi Qorghas qalasy, endi biri – shekaranyng arjaghynda 30-40 shaqyrym jerdlegi Qorghas audanynyng ortalyghy. Búl eki Qorghas kezinde eki audan bolghan eken. Shekaradaghy Qorghas óz atymen atalghan audan bolsa, al jana Qorghas búryn Sýiding audany atalghan eken. 1962 jylghy mamyr oqighasy kezinde shekara ónirindegi halyqtyng kóbi búrynghy Kenes odaghyna kóship ketedi. Osdan keyin Qytay biyligi eki audandy qosyp, onyng atyn Qorghas audany ataydy.

Men 1961 jyly 7 sәuirde eski Qorghasta qyzmetshi otbasynda dýniyege kelgen ekenmin. 1968 jyly әkem qyzmet babymen Sarbúlaq auylyna auysyp barady. Men osy Sarbúlaq auylynyng tolyq orta mektebinde 1 synyptan onynshy synypqa deyin oqydym. 1978 jyly taghy da әkemning qyzmetining auysuyna baylanysty Talqy fermasyna kóship kettik te, ary qaray jogharylap oqu orayynan aiyrylyp qaldym. Ol kezde qazaq mektepterinde múghalim jetispeytin edi. Audandyq bilim bólimining úigharuymen sol jyly kýzden bastap oqytushylyq júmysqa orynalastym. Mektepte múghalim bolyp eki jyl istegennen keyin, bilim bólimining birtútas emtihan aluynyng nәtjesinde 1980 jyly múghalimdik shtatqa iliktim.

– Sol kezde Sarbúlaq auylynda orta mektep bolghan eken ghoy.

– Búryn eski Qorghastyng Shinshihozy degen jerinde tolyq orta mektep bolghan eken. 1966 jyly eki audan qosylghanda búl mektep jabylyp qalypty. 1976 jylgha kelgende búl mektep qayta qúrylghan, eki jyldan keyin taghy jabylyp qalady. Keyin qazaqtar kóp qonystanghan Sarbúlaq auylynda tolyq orta mektep ashylady. 1980 jylly tolyq orta Qorghas audanyna jótkeledi de, Sarbúlaq auylynda segiz jyldyq  bastauysh-tolyqsyz mektep qalady.

Ile oblystyq azyq-týlik seriktigining sharua maydany bizding Talqy fermasynda boldy, men osyndaghy bastauysh mektepke múghalim boldym. Múnda túraqty jәne kóshpeli mektep boldy. Sol kóshpeli mektep 1983 jyly birtútas týiindi, jataqty bastauysh mektep bolyp Kókdaladan qúrylghangha deyin jalghasty. Men osy aralyqta Qorghas bilim tolyqtyru kolledjinde bastauysh mektep oqytushylarynyng bilimin jetistiru kursynda oqydym. Keyin Talqy mektebine auysyp baryp qyzmet istedim. 1984 jylgha kelgende úiymnyng ornalastyruymen, mektepting talabymen Ile ped institutynyng әdebiyet fakulitetine baryp qazaq tili men әdebiyeti mamandyghy boyynsha eki jyl bilim tolyqtyryp keldim. Mektepke kelgennen keyin oqushylargha qazaq tili men әdebiyeti pәninen sabaq berdim.

– Talqy mektebi taza qazaq mektebi boldy ma?

– Men alghash Talqy mektebine kelgende 47 múghalim, segiz jýzge tarta oqushy, jiyrma neshe júmysshysy bar jataqty mektep eken. Búl mektep ShÚAR-dyng jataqty mektepterdi jalpylastyrudyng týiindi mektepterining biri sanalyp 1987 jyly qayta qúryldy.

– Demek, ýkimet kóshpeli halyqtyng balalaryn jataqhanagha jatqyzyp oqytudy qolgha alghan eken ghoy.

– Ózi de sonday bolghany anyq. Búl mektepke Talqy fermanyn, ýshinshi fermanyn, Kóksala orman mekemesinin, Kensay tasjol júmysshylarynyng jәne Lastay fermanyng balalary týgel kelip oqityn.

– Balalar segizinshi synypty bitirgennen keyin tolyq ortany qayda baryp oqityn?

– Oqushylar segizinshi synypti bitirgennen keyin Qorghas audandyq tolyq orta mektepke jәne Qúlja qalasyndaghy Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq №1-qazaq orta mektebine baryp oqityn.

– Siz zeynet demalysyna shyqqangha deyin osy Talqy meketebinde boldynyz ba?

– Men osy mektepte tabany kýrektey 34 jyl sabaq berdim. Onymen qosa mektepting odaq komiytetining hatshysy,  júmysshylar kәsipodaghynyng tóraghasy, oqytu bólimining bastyghy, partiya yachekanyng jorasy, aqylaq mýdiri qatarly mindetterdi atqardym.

–Talqy mektebining tarihy qay jyldan bastau alady?

– Talqy mektebi 1937 jyly qúrylyp, qazaq balalaryn eskishe jәne janasha bilim bergen. Sol tústa el aghalary mal jinap, qarjy shygharyp mektepti keneytip saldyrghan eken. Búl mektepte 1931-32 jyldary Qazaqstannan kelgen oqymystylar múghalim bolypty. Osy mektep jalghasyn tauyp, 1949 jyly QHR-qúrylghannan keyin ýkimet óz qarauyna alady. 1954 jyly kólemdi tolyq kýndik bastauysh mektep bolyp Aytbek degen adam mektep mengerushisi bolghan eken. Keyin aty shuly «Mәdeniyet tónkerisi» bastalghanda mektep jabylyp, kóshpeli mektepke ainalyp tek halyqtyng sauatyn ashudy negiz etipti. 1973 jyly Túrsyn, Soltan Taqiya, Ábilmәjin Maghyraj qatarly oqytushylar bas bolyp oqudan shegingen balalardy jinap, segiz jyldyq tolyqsyz orta mektep etip qúryp, oqu-aghartudy qayta jolgha qoyady. 1978 jyldary týiindi mektepke ainalyp, mindetti toghyz jyldyq oqu-aghartumen shúghyldanady. Búl mektepte qyzmet istegen Arystan Múqash, Kәrim Múqan, Ákimbek Qasymqan, Baybolat Múratbek, Beysenghazy Nәbiyúly qatarly ústazdardyng enbegin erekshe atap aitugha bolady.

– Qytaydyng qos tildi oqu-aghartu baghdarlamasy qay jyly jolgha qoyyldy?

– Qos tildi oqu-aghartu alghash 2000 jyldan bastap aityla bastady. Negizinen Shynjanda qos tildi oqu-aghartu 2001 jyldan bastap mektepterde jýrgizildi, al keybir mektepterde 2003 jyldan bastaldy. Bizding mektep  qos tildi oqu-aghartudy 2001 jyly bastap ketken. Qazaq balalaryna tek qazaq әlippesin ghana óttik, qalghan dәristerdi hanzu tilinde alyp bardyq.

– Qazaq tili men әdebiyeti pәni ótilmedi me?

– Bastabynda qazaq tili men әdebiyeti qazaq tilinde ótildi, al jaratylystyq ghylymdar hanzu tilinde ótildi.

– Búl qay jylgha deyin jalghaty?

– Búl 2009 jylgha deyin jalghasyn tapty.

– Odan keyin ne boldy?

– Ary qaray eptep jalghasyn tapqanday bolghanymen, 2013 jylgha kelgende qazaq tili men әbebiyeti pәni mektep baghdarlamasynan alynyp tastaldy.  Jalpy pәn memleket tilimen (hanzu tilimen) sabaq ótile bastady.

– Qos tildi oqu-aghartu baghdarlamasy jolgha qoyylghangha deyin әr últ halqy óz tilinde sabaq ótip kelgen ghoy.

– Shynjanda Oqu-aghartu mengermesi bar. Osy mengermening qúzyrymen Shynjandaghy әr ýlt oqushylaryna arnalghan oqulyqtar qúrastyrylyp, baspadan basylyp shyghatyn. Jaratylystyq, sayasy mazmúndaghy kitaptar audarma arqyly basylsa, al qazaq tili men әdebiyeti oqulyghy qazaq mamandarynyng qúrastyruymen týziletin. Tayazdan terenge, onaydan qiyngha qaray ilgeriletip oqytylatyn.

Ádebiyet oqulyghynda qazaqtyng aqyn-jazushylarynyng shygharmalary engiziletin be edi?

– Ár synypqa arnalyp qúrastyrylghan әdebiyet oqulyqtaryna Qazaqstannyng aqyn-jazushylary men Shynjandaghy tanymal aqyn-jazushylardyng tandamaly shygharmalary kirgiziletin. Odan syrt qytaydyn, orystyng klassikteri men shetel klassikterining shygharmalary enigiletin. Búl oqulyqtar óte jýieli, qúndy edi. Búl qazaq oqushylarynyng qazaq әdebiyeti men әlem әdebiyetinen de habar tauyp, ózderining oy órisin keneytip, ruhany әlemin bayytyp otyratyn edi.

Shyny kerek, biz sol kezdegi qazaq tili men әdebiyeti pәnin oqushylargha ótip qana qoymay, sol arqyly últtyq qúndylyqty, últtyq ruhty, salt-dәstýrdi jýieli týrde sinirip otyrdyq. Teoriya men prakikany birlestirip otyrdyq. Keyin sapaly oqu-aghartu degen jolgha qoyyldy. Osy sapaly oqu-aghartu últtyq oqu-aghartugha óte tiyimdi, qolayly, jayly bolyp edi.

– «Sapaly oqu-aghartu» degen qayday oqu-aghartu?

– Múnyng bir jaqsy jeri әrbir oqushynyng ereksheligine, ýlgirimine qaray sabaq beru. Boyyndagha talanttyn ashu nemese ereksheligin bayytu. Ortasha oqushyny negiz etu, aldynghy oqushyny shabyttandyru, songhy oqushyny jetekteu. Sol arqyly birtútas bilimdi oqushyny tәrbiyeleu.

– Aldynghy, ortasha, songhy oqushy degen kim?

– «Aldynghy oqushy» degen sabaq iygerui, ýlgirimi myqty, әri ózi jasampazdyq jarata alatyn talanty oqushy. Ózi oqyghan bilimin isjýzine asyratyn, dermes jasampazdyq jarata alatyndar. «Ortasha oqushy» degen jalpy bilimnen habary bar oqushy, al «songhy oqushy» degen ózdiginen izdenbeydi, súrasang jauap qana beretin oqushy. Biraq ony jeteleseng ortashagha qosugha bolady. Ortashany aldyghylardyng qataryna shygharugha bolady.

– Osy sapaly oqu-aghartu óz nәtiyjesin berdi me?

– Óz jemisin berdi deuge bolady. Men sabaq bergen oqushylardan qazir tanymal aqyn-jazushy bolghandar bar. Mәselen, Baqytjan Tilepaldy, Jenisnúr Bayúzaq, Toqtarbek Ospan, Ernazar Manapqan. Túrsynqan Boranbay, Ermek Qanatbek, Janqazy Bekqoja, Dosjan Ákimqan qatarlylar qazir әngime, ólen, shalqyma jazyp, baspasózde jariyalap jýr.

– Qazaq tili men әdebiyeti pәninen basqa pәnderde osylay oqytyldy ma?

– Ár saladaghy qoghamdyq, jaratylystyq pәnder boyynsha osylay oqytyldy. Múnday oqytudyng nәtiyjesinde oqushylardyng әr pәnge degen qyzyghushylyghy artyp, oqugha degen yntasy kýsheydi.

Búrynghyday múghalimder 45 minut sóiep, sabaqty oqushylargha týsindirip jatpaydy. Kerisinshe sapaly oqu-aghartuda oqushylar ózi sabaqtan alghan әserin, bilgenen sóileydi. Oqytushy tek oqushylargha jetekshilik etedi, jol silteydi, al balalar ózderi izdenedi. Sapaly oqu-aghartudyng búrynghy baghdarlamadan ózgesheligi de osynda bolsa kerek.

– Jana siz «men qazaq tili men әdebiyeti pәninenen sabaq berip jýrgende nebir talanttardyng júldyzy jandy» dediniz. Keyin de osy dәstýr jalghasyn tapty ma?

– Qos tildi oqu-aghartu jalpylasqanan keyin de boyynda tuma talanty bar oqushylardyng әdebiyetke qyzughy boldy. Biraq jalpy bettik solay dep aitugha kelmes. Óitkeni, memleketing tilin iygeru, memleket tilinde sóileu kerek degen talap basty oryngha shyqty. Tipti, ata-analarda qazaq tili men әdebiyetin oqysang órising tar bolady, jogharylap oqy almaysyn, jaqsy qyzmetke túra almaysyn, hanzu tilin bilseng jolyng ashyq bolady, bolashaghyng zor bolady degen iydeya payda boldy. Sodan bәri solay auyp ketti. Osy aralyqta men zeynet jasyna tolyp, demalysqa shyghyp kettim. Qazirgi jaghdayda ne bolyp jatqanynan tolyq habarym joq.

–  Degenmen, siz sol halyqtyng ortasynda jýrdiniz ghoy.

– Nesin jasyramyz, qazirgi kezde qazaq oqushylarynyng óz ana tilinde sóileui neken-sayaq. Joq deuge de bolady. Toy-tomalaq, ólim-jitimderge baryp qalsaq, esikting aldynda oinap jýrgen balalar bir-birimen qytay tilinde sóilesedi. Tolyqsyz, tolyq orta mektep bitirgen oqushylar óz oiyn qazaq tilinde tolyq jetkizip bere almaydy. Tipti kórgen týsin de әke-sheshesine qaza tilinde aityp bere almaytyn shyghar. Soghan qaraghanda olar týsisti de ózge últtyng tilinde kóretin siyaqty. Óitkeni, oqu-aghartu býkildey ózgerip ketken. Búrynghyday әr últ óz tilinde, óz mamandary  oqulyq týzetin zaman joq qazir.

– Qazaq balalaryn ishki Qytayda oqytu degen baghdarlama ber eken. Búl qanday baghdarla ma?

– Qazaq balalarynyng ishkeriden oqytu degen әr týrli ghoy. Sizding aityp otyrghanynyz, ishkeride tolyq orta mektep oqityn balalar bolar. Meyli qaysy últ balalary bolsyn, olar tolyqsyzdy bitirgenen keyin bir tútas emtihan tapsyrady. Emtihannan ozyp shyqqandar tolyq ortany ishkeride oqidy. Búl «baghdarlamaly oqu-oqytu» dep atalday. Ishkerde tolyq ortany bitirgenen keyin memelekettik emtihangha birtútas qatysyp, ózderi tandaghan mamandyqtar boyynsha joghary oqu oryndaryna týsip oqidy.  Ata-analaryna búrynghyday auyrtpalyq salmaydy. Olar mamandyq alyp shyqqannan keyin, kóbi Shynjangha qaytyp keledi. Al keybireuleri ishki Qytayda qalyp óz mamandyqtary boyynsha júmys istedi.

– Studenter oqu bitirgennen keyin joldamamen baryp júmys istey me?

– Studentter oqu bitirgenen keyin mamandyqtar boyynsha júmysqa qabyldau bәsekesine týsip, emtihan tapsyrady. Emtihanan ótkender ghana qogham qajetine qaray enbek etedi. Búrynghyday birtútas joldamamen jiberiletin zaman qazir joq. Ózderi qalaghan mekemelerge, kәsiporyndargha, fermalargha, ken oryndaryna baryp júmys isteydi.     

– Siz Mau Zydúng tóraghanyng kezinde balalyq shaghynyzdy ótkizipsiz. Odan keyin Dyng Shaupinning sayasi, ekonomkalyq reformasy jýrgizgen kezde mektep bitiripsiz. Jang Zymiyn, Hu Jintau basqarghan erkin dәuirdi bastan ótkeripsiz. Endi Shy Jinpyng biylik jýrgizgen kezdi de kórdiniz.

– Shy tóragha biylikke kelgennen beri qoghamnyng qauipsizdigi jaqsardy, jemqorlar negizinen joyyldy. Barylyq adam zang aldynda teng degen prinsip ornady. Úry-qary, alayaqtar qazir joq. Búl qazirgi sayasattyng ýlken jemisi dep aitugha bolady. Biraq az sandy últtardyng til-jazuy toqtady. Búl Qytay memleketi ýshin dúrys sayasat, oghan bizding basqaday aituymyzgha kelmeydi...

– 2017 jyly Qytayda jýrgizilgen sayasy reforma sizge salqynyn tiygizgen joq pa?

– Ol kezde men zeynetkermin ghoy, zeynetkerlerge búl sayasattyng salqyny tie qoyghan joq. Ýkimet zeynetaqymyzdy uaghynda berip, hal-jaghdayymyzdy súrap túrdy.

– Siz aghartushy ghana emes, shygharmashylyq adamy ekensiz. Shygharmashylyghynyz turaly aita ketseniz?

– Mamandyghym qazaq tili men әdebiyeti bolghandyqtan azyn-aulaq jazushylyqpen ainalysqanym ras. Alghashynda eki ozat oqushym turaly «Qos jýirik» degen ocherk jazudan bastap, gazet-jurnalgha habar-oshar, maqala, yumor jazuyp jýrdim. Keyin Ile ped institutynyng әdebiyet fakulitetin oqyp kelgennen keyin ocherk, esse, shalqyma, әngime jaza bastadym. Jazghan dýniyelerim, «Ile aidyny», «Ile jastary», «Ile gazeti» qatarly basylymdarda ýzdiksiz jariyalanyp túrdy. Odan syrt oqu-aghartu salasyna qatysty ghylymy maqaldar jazyp «Shynjang oqu-aghartuy» jurnaly, «Shynjang oqu-aghartuy» gazeti, «Ile oqu-aghartuy» jurnalyna jariyalap túrdym. Mening shalqymalarym kóbinese otbasy, bala tәrbiyesi men últtyq erekshelikke ie otbasyn qúru, morali jónde boldy. Sol arqyly últty, úrpaqtardy tәrbiyeleuge qúlshyndyq. «Kelinderge kenes», «Áyelderdi ayalayyq», «Ananyng aqyly», «Ákening ósiyeti» degen sekildi shalqymalarym osynyng aiqyn mysaly. Býginge deyin «Syilanudyng syry», «Qarymjy», «Shyrgha», «Ásen ata» sekildi on neshe әngime, eluden astam shalqymalarym jariyalandy.

– Sizding aityp otyrghan «shalqyma» janry hanzu әdebiyetinen audarma arqyly kelgen ghoy. Múny qytaylar «sanuyn» dep ataydy ghoy. Shalqyma janryn qazaq әdebiyetine kirgizu ýshin әdebiyettanushy, ghalym Áuelqan Qaliyúly kóp zerttedi, enbektendi әri osy janrda shygharmalar jazghanyn bilemin.

– Ózing aitqanday әdebiyettanushy, ghalym Áuelqan Qaliyúly shalqyma janryn Qataydaghy qazaq әdebiyetine bir janr retinde dәleldep kirgizip ketti. Shynjanda búl janrda shygharma jazazbaytyn qalamgerler az bolar. Óitkeni, shalqyma sezimge, qiyalgha, oqighagha qúralyp jazylady. Bir sózben aitqanda – «qarasózben» jazylghan óleng sekildi dýniye. Múnda avtor ózining kónil kýiin birese taudan, birese baudan әkelip aityp, týrlendirip erkin beyneleuge bolady. Qalamgerge pәlendey artyq talap, qatang shart qoyylmaydy. Shalqyma beyneleu tәsiline qaray – oqighaly shalqyma, oqighasyz shalqyma jәne lrikalyq shalqymagha bólinedi.

– Sondyqtan qazaqstandyq qalamgerler «shalqyma» degen ne nәrse dep jatyrqamauy kerek deysiz ghoy.

– Men Astanagha aqpan aiynda keldim, ruhani, mәdeni, әdeby ortagha әli tolyq kirige almay otyrmyn. Nemere baghu, olardy mektepke aparyp, әkelu siyaqty júmystarmen ainalysyp kettik. Ekinshi úlymnyng qyzmeti Almatygha auysuyna baylanysty birge kelip jatqanyma aptadan asyp barady, gazet-jurnaldarmen әli tanysa almadym. Áleumettik jelilerden esse degendi oqyp qalamyn, shalqymany kórgenim joq. Soghan qaraghanda ózing aitqanday búl jaqta shalqyma janry joq sekildi. Al esse dep jýrgenderi búrynghy ocherkke jaqyn dýnie me dep qaldym.

– Demalysqa shyqqannan keyin nemen ainalystynyz?

– Shynjandaghy «Bereke» degen әleumettik jeli bar, solardyng úsynys etuimen әdebiyet teoriyasyna  qatysty laksiya oqyp jýrdim. Odan syrt qazaq әdebiyeti tarihy turaly bir-eki ret leksiya oqydym. «Qorghas qonyr әuenderi» degen tekshemiz bar bolatyn, oghan shalqymalar jazyp jariyalap túrdym.

– Bóke, sizding Qytayda túrghan jeriniz auyldy jer ghoy, kórshilerinizding kóbi diqan, malshy bolar. Qytay ýkimeti halyqqa jerdi qalay bólip berdi?

– Qytayda sharualargha kóterege berudi (jalgha berudi) negizinen 1982 jyldan bastady. Jerdi kóterege almay qalghan diqan, malshy degen bolghan joq, bәrine óz ýlesterin tendey bólip berdi. Qytayda kóterege alghan jeri bar sharualar ózin bay sanaydy. Ýkimet alghashynda jerdi 30 jylgha kóterege berdi, keyin ony 50 jylgha úzartty. Qazir diqandar búrynghy dәstýrli jolmen egin eguden ghylymy jolmen egin eguge kóshti. Mәselen, aul sharuashylyq tehnikasyna sýienip egin egu, jerge salapan tósep egu, himiyalyq tynaytqysh beru, tamshylatyp suaru, kókónisterdi jylyjayda ósiru degen sekildi ghylymy jolmen egip, baptau, basqaru jalpylasty. Jer paydalanu, basqaru әr diqannyng óz qúzyrynda. Bireuding jerin bireu rúqsatsyz paydalanbaydy, al bireuge jalgha beremin dese ol óz erikinde. Qazir jerdi jalgha berse bir mu jerding bir jyldyq jalaqysy 1000 yuani (1 gektar jer 15 mu). Bizding keybir qandastar jerin jalgha berip qoyyp, biznespen, mal saudasymen ainalysyp jatady. Qazaqstangha kóship kelgen qandastardyng arasynda kóterege alghan jerlerin basqalargha jalgha berip, jerining iygiligin әligedeyin kórip jýrgender bar.

– Keyingi tuylghan balalargha jer bólisi degen bola ma?

– Jana tuylghan balalargha beretin jer de joq. Qazir adam sany ósti, biraq jer ósken joq. Jeri barlar jerimen ainalyssa, al jeri joqtar saudamen, ýshinshi kәsippen (әrtýrli kәsippen) shúghyldanyp túrmystaryn onaltugha ýkimet jaghynan jol berilgen. Diqandardyng shart-jaghdayy qazir jaman emes.

–  Diqandar alghan ónimderin qalay satady?

– Diqandar alghan ónimin qayda ótkizemiz dep bas qatyrmaydy, naryqtyq bәseke boyynsha ózderi qalaghan kompaniyalargha kelisimshart arqyly sata alady. Búrynghyday bazargha aparyp satatyndar azayghan, ónimdi alushylar atyz basynan alyp ketedi.

– Jer salyghy alyna ma?

– Diqan men malshydan jer salyghy alynbaydy. Ýkimetting jer salyghyn almau turaly qaulysynyng kýshine engenine 15 jyldan asty.

– Malshylardyng jaghdayy qanday?

– Ýkimet jerdi diqandargha kóterege bergen  kezde, maldy da sharualargha temir mal retinde bergen bolatyn. Ýkimet temir malynyng sanyn ghana tanidy, malshylar maldyng sanyn tómendetpese bolghany. Al basy ósken malda  ýkimetting sharuasy joq. Malshylardyng kókteu, jaylau, kýzdeu jәne qystau jerleri bar. Eger keybir malshylardyng kókteu, kýzdeuleri ýkimetting jer reformasyna iligip, jolgha, qúrlysqa ketip jatsa oghan ýkimet onyng qarjysyn eseptep, tólemin tólep jatyr. Tabighaty kórkem jaylym, jaylaulargha ýkimet  sayahat rayondaryn ashyp jatyr. Malshylardyng sayahat rayondaryna ketken jerlerine de ýkimet tólem tóleydi, Jerdi ýkimet sharualardan aqysyz nmese kýshtep qaytaryp almaydy. Jalpy maldyng sanyn, maldyng sapasyn arttyru malshylardyng óz qúlshynysynda. Mal baghyp bayyghan qazaq sharualary óte kóp.

– Maldy qorada baghu týzimi jolgha qoyylghan dep estidik.

– Onynyz ras. Qazir búrynghyday kóship-qonyp jýretin malshylar azayghan. Dәstýrli mal baghudan, jyljymay bir orynda baghu, qorada baghu, ghylymy jolmen baghu degen sekildi basqarular jolgha qoyylghan. Maldy sonau alys otargha aparmaydy, alys otargha aparghan kýnning ózinde jýk kóligimen aparady. Búrynghyday aptalap, ailap kóship-qonu degen negizinen qazir azayghan. Osy siyaqty ghylymy jolmen mal baghu jalpylasqandyqtan, ózge últtar da maldy qorada baghudy qolgha aldy. Týieni qorada baghu, shuatyn men týie jýnin satudy jolgha qoyyp, janalyq jaratyp jatqandar bar. Japa-mashaqatty raqatqa ainaldyru degen bir jaqsy sayasat jalpylasyp kele jatyr. Eger ýkimetting qajetine qaray jerinen aiyrylyp qalghan malshylar men diqandargha ýkimet aqshasyn berip, basqa kәsippen ainalysuyna qoldau kórsetip otyr.  Ýkimet eshkimdi dalada qaldyryp jatqan joq.

– Qazaqstan azamattyghyn aldynyz ba?

– Shekaradan óte salyp Astanagha tarttyq dedim ghoy, astanalyqtar jyly qarsy aldy. Sonda túraqty tirkeuge túryp, Qazaqstan azamattyghyna qújattar ótkizdim. Azamattyghymyz eki aida shyghyp, qolymyzgha jeke kuәlik pen qújatty júbayymyz ekeuimiz aldyq.

– Qazaqstan Respublikasynyng azamatty bolghanynyzben qúttyqtaymyn!

– Kóp raqmet!

– Shygharmashylyq adamysyz ghoy, Astanadan әsem qala Almatygha kelip jatyrsyz. Almatynyng kýzgi kórkem kórinisi shabytynyzdy shalqytqan joq pa?

– Almatygha kelgennen beri «Shanyraghyndy shayqaltpa» degen shalqymany bastap jazyp jatyrmyn. Almaty men Astanada ózime kezdesken halyq, kórshi-qolang jyly qabyldady. Tanysyn, tanymasyn jatyrqamay jaqyn tartty. Salamy dúrys, әngimelese ketseng aqqyldap bәrin aitady eken. Ýdireye qaraytyn eshkim joq sekildi sezildi maghan.

– Týriniz qazaq, tiliniz qazaq, janynyz qazaq, óziniz qazaq bolghan song sizdi ózindey kóringen bolar.

– Osy jaghy maghan qatty únady. Seni jatyrqamay túrghan son, sende olardy jatyrqamaydy ekensin. Qaymaghy búzylmaghan ózimiz sekildi auyldan kelgen qazaqtar bolar.

– Artynyzda qalghan qara orman eliniz bar ghoy, Qazaqstangha kóship kelsek dep armandap, qareket jasap jýrgender bar ma?

– Halyq bolghan song bolady ghoy. Olardyng joly bolyp, tezirek elge kóship kelgengin qalar edim.

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1511
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1556
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1269