Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Ádebiyet 3482 8 pikir 28 Qazan, 2022 saghat 13:19

Qasqyr babam – akulasy qúrlyqtyn!

ANA TILINE ARAShA
nemese suisidtik minez-qúlyqtyng aldyn alu

Jaqsylardyng qalghan terip janqasyn,
Tәu etemin tughan jerding әr tasyn.
Oygha qalam muzeylerden kórgende,
Dinozavr, mamonttardyng qanqasyn.

Álem bizding moyyndaydy dengeydi,
«El kónili dalasynday ken» deydi.
Nege biraq Alghys aitu kýninde,
Otandastyng tili «R»- gha kelmeydi.

Bolashaghyng nabyt bolar jәiitti anda,
Aman qalam toqtatatyn tәit barda.
Óz shyndyghym alar bәrin týzetip,
Óz tilinde ótirik ait, aitsang da!

Namystynyng sory artta, baghy alda,
Nemkettilik qúlatpasyn taghy orgha.
Sene bergin, sóndiremiz jabylyp,
Órt bolghanyn óz tilinde habarla!

Kelin týsti әkep ýige yrysty,
Qughynshylar әdetinshe «qúrysty».
Dәu jengesi, qarasang da sózdikke,
Ótinemin, óz tilinde úrysshy!

Ertenime alang kónil, jýndeydi oi,
Kýdigindi tang atatyn týndey joy.
Óz jerinde óz tilinde sóilemeu –
Óz-ózine qol salumen birdey ghoy!..

KÝLIP OYaN ÚIQYNNAN!

Keudemdi kemirip oy jeydi,
Uaqyttyng úrany: «Tez, ýlger!».
Adamdar tistenip sóileydi,
Kýstenip barady sezimder.

Op-onay jinalar joq bedel,
Lýpilge tәueldi sayt-sana.
Bir sebep tabamyz ókpeler,
«Saghatyng qate» dep aitsa da.

Aryndy baylyqpen ólshersin,
Namaqúl naryqtyng ol zany:
Bótenning balasy ólse ólsin,
Óz iytim bolsa aman bolghany.

Arghymaq arymay astymda,
Qaytadan kóktesin top alshyn.
Kelmeydi qúmyrsqa basqym da,
Ákeler ýiine oralsyn!

Tәnirden kóshpeytin baq súra,
Aylardy azaytar jyl ýptep.
Týsindi jorghyn da jaqsygha,
Kýn sayyn oyanshy kýlip tek!

ORALU

I

Qala shuy qamyqtyrghan qaysyng bar?!
Meni, dostar, ýide joq dep aityndar.
Ár keudede ashylmaghan gýl az ba?!
El aralar ketti dender birazgha.
Oylandyrmas ýlkenderding esebi,
Abituriyent qalpym qayda keshegi?!
Qashqyng keler qaransudan qashqanday,
Súrghylt qala... suyq edi tas qanday.
Alystyghyn, jol jamanyn syltau ghyp,
Kóp jýrippin tughan jerden syrt auyp.
Syr jaghasy bizding qonyr aghayyn,
Júrtqa baryp júparynan jaghayyn.
Kesirtke bas kelte jaldar artta qap,
Auyl jaqta jatayyn bir aptalap!

II

Oralu da bir baqyt qoy kósh aman,
Amansyng ba, mening altyn bosagham?!
Eske týser shybyqty at qyp mingenin,
Ósip-óngen shanyraghym búl menin.
Kórshisimen shekrasy auyzsha,
Bizding shaldar qauqyldasar qauyshsa.
Shaqshasy túr tozghan әbden qoldana,
Shal tiride «jan bar edi» onda da.
Shәmshi qauyn ýzip apam baqshadan,
Ángimesin aitushy edi jaqsy agham.
(Ómir tәtti bolghanymen nabattay,
Ay qadalar qabirine qalaqtay.)
Jeneshemning kýreng shayyn soraptap,
Qora jaqqa qoy aidaymyn qomaqtap.
Aqyn bala oraldy dep el sýigen,
Bir qauym el keler qazir kórshi ýiden.
Múz qatqansha aghatúghyn kýsh alyp,
Mynau bizding kóp shomylghan kishi aryq.
Mektebi bar auyl bolyp shalghay tym,
Kópiri onyng órkeniyetpen jalghaytyn.
Úrlap shyghyp óz ýiining tauyghyn,
Pәlensheden baryn aitar qauibin,
Qayran, mening bala kýngi dostarym,
Bildik pe biz alda úzaq kósh baryn?!
Bir-birining ysqyryghyn tanityn,
Jigitterdi jinaushy edi shaghy týn.
Baghanada janghan sәtte eski sham,
Jaryghymen bastalatyn keshki sәn.
Qústar әn sap notasyna qaramay,
Júldyz sónbey, atpaushy edi tang onay.
Kórshi qyzgha jýregindi úrlatyp,
Súlu aigha qarap túru bir baqyt!
Ájimi joq aq qamyrday alqymy,
Sol arudyng erekshe edi tartymy.
Qazir bizden uaqyt ozyp bәige aldy,
Ol - keptertós kelinshekke ainaldy.
Qayda sol bir biz syrlasqan aq qayyn,
Janartty eken qay tapshannyng taqtayyn?!..

III

Dәrigerge barghanymen em qonbay,
Tәuip izdep ketetúghyn jandarday,
Keshirinder, keyde osynday kýige enem,
Búlay ómir sýrudi de ýirenem.
Dariyanyng bir sýnip ap suyna,
Qayta sinem Almatynyng shuyna!

JIGERLENDIRU MARShY

Syy kórsetsem gýl ap baryp,
Bolasyz ba qarsy ne?!
Sahnada qúlap qalyp,
Jasymaghan әnshige!

Tergeushini kim tyya alghan
Qorqytatyn torymen?
Áyel zatyn tinty alghan
Bala oinatar qolymen.
Namysyndy etpe kókpar,
Synaq az ba soqqy alar?
Mejesine jetse toqtar
Qasapshy da sertke adal.

Ásem beybit tang yrghaghy,
Onday zerger joq ústa.
Qayghyra alar janyng bary
Quantady soghysta.

Oylap arsyz zaman baryn,
Týser kónil, dengey tym.
Qaytys bolghan adamdaryn
Muzykamen jerleytin.

Arzan qoysang zat baghagha,
Nauqandy el qoldaydy.
Al ajaldyng patshagha da
Jenildigi bolmaydy.

Ómir jýirik qara jiyren,
Jyldar óter san týlep.
Ólimge de qarap ýiren
Ata-baba salty dep!..

MENING ALIBIYIM

Súlu oidan arshyp aldym alty ken,
Meyirimsiz adam shyghay zaty kem.
Su jәndigi meduzada, o, toba,
Jýrek degen bolmaydy eken atymen!

Aqyn ólse qayghyrmandar tym qatty,
Oqyrmany tiriltedi qymbatty.
Kitap bolyp qayta kelem әr ýige,
Suretim de aita alady syr jaqsy.

Túqmat daudyng onay tiymes qorlyghy,
Janarlarda jasyruly kól múny.
Izgilikke shaqyratyn jyr jazam,
Qylmys sany azayatyn sol kýni.

Antqa adal alghadaygha say nәtim,
Alystaghan aghayynnan ay jaqyn.
Aqymaqty oilandyrar sóz aitam,
Etke ótkizip jiberetin bәige atyn.

Shabytymnyng shanqan bozy senerim,
Arghymaq jyr qoltyghyn bir sógemin.
Dәleldeytin bolghanymdy ómirde,
Jalghyz mening alibiyim – ólenim!

QÚRLYQTYNG AKULASY

Seksen alty synap bergen sert ýlgi,
Toqsan birding ruhy nege kertildi?!
Qazaqshalap sóilegenge tanghaldyq,
Tisi býtin kempir kórgen sekildi.

Tamyrynan bezgen almay sazayyn,
Týnge tútqyn azat rendi arayym.
Tilimizge tendik kelmey qoydy ghoy,
Toygha auyzsha shaqyrghanday aghayyn.

Tez úmyttyq taptaghanyn әldinin,
Qabiri joq japyraqtyng taghdyryn.
Últ mýddesi – gostrolidik baladay,
Áke tabu qiyn odan dәl býgin.

Alynghanmen moynymyzdan qarghybau,
Jayyn auyz jahandanu – alghy dau.
Jariyaly, ashyq qogham qúrudy
Striptizben shatastyryp aldyq-au.

Óz jerinde bizden basqa kim kezbe?
Últtan ketu jamap bitti týrdi ózge.
Hazar halqy saqtau ýshin óz tilin
Toty qúsqa jattatypty bir kezde.

Búl mysaldan mәni tereng syrdy úqtym,
Sau basymdy bәngi eterlik múng júttym.
Oylant bizdi, týrkilerding totemi –
Qasqyr babam – akulasy qúrlyqtyn!

Bekjan Áshirbaev

Abai.kz

8 pikir