Sәrsenbi, 5 Qazan 2022
Alashorda 5062 0 pikir 13 Mausym, 2022 saghat 13:02

Ahmet Baytúrsynov – azattyq kýreskeri

Úly Ústaz Ahmet Baytúrsynúly tek ghylymy shygharmashylyqpen, aghartushylyqpen shektelmey, otarlyq qamytta túnshyqqan halqynyng eldigin janghyrtu jolyna da kóp kýsh-jigerin júmsady.

Ol býginde ózimiz Alash dep atap jýrgen  qazaq últ-azattyq qozghalysynyng baghdarlamasy ispetti qújatty – ataqty Qoyandy petisiyasyn jazdy. Qozghalys mýddesi ýshin tereng de jan-jaqty júmys jýrgizgen, halyqtyng «kózi, qúlaghy, tili» bola bilgen «Qazaq» gazetin shyghardy.

Monarhiya qúlaghan jylghy alghashqy qazaq sezining júmysyn basqardy. Ekinshi Jalpyqazaq sezinde Alash avtonomiyasynyng qúryluyna atsalysty. Oqu komissiyasynyng tóraghalyghyna saylandy.

Azamat soghysynyng shyrghalandary kezinde basqarudy ontaylandyru maqsatymen eki bólim qúrylghanda, Alash-Ordanyng Shyghys bólimine qarasty Torghay bólimshesinde istedi.

Alash-Orda atynan sovet ýkimetimen kelissózge bardy. Nәtiyjesinde ol Resey Federasiyasynyng Halkomkenesi qúrghan Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskeriy-revolusiyalyq komiytetting qúramyna engizildi.

Qazrevkom qúramynda ólkening sovettik avtonomiyasyn dayyndau isine belsene kiristi. Qazaqqa azattyq әperedi degenmen senimmen bolishevikter partiyasy qataryna kirdi. Býkilresey Ortalyq Atqaru Komiytetining mýsheligine saylandy.

Biraq jaqynyraq bilgen sayyn sovet ókimetining qazaq ishindegi is-әreketine, Qazaq ólkesin basqarudy niyet etken revolusiyalyq komiytetting júmysyna kónili tolmaydy. Jariyaly úran men naqty praktika arsynda jer men kóktey aiyrmashylyq bar ekenin kóredi. Sodan 1920 jylghy 17 mamyrda Mәskeude proletariat kósemi, predsovnarkom Vladimir Iliich Leninge arnayy hat beredi.

Búl qazaq tirshiligine kýshtep tanylghan sovettik biylikting neoimperiyalyq sipatyn әshkerelep, ony týzetuding jolyn núsqaghan, sodan beri 100 jyl ótse de  qorytqan oilary ózektiligin joymaghan, tipti býgingi sayasy elitanyng da múqiyat oqyp, zerdelep, basshylyqqa aluyna túratyn óte kemel  enbek edi.

Múnda Ahang Qazrevkomnyng on aidan beri «eshtene tyndyrmaghanyn» aitady, nәtiyjesizdikting negizgi eki sebebin ataydy.  Birinshi sebep retinde – Qazaq ólkesin basqarugha qoyylghan Ortalyq ókilinde de, Ortalyqtyng ózinde de qazaq mәselesi jóninde aiqyn kózqaras,  ólkening әleumettik jaghdayynyng erekshelikterin elep-eskeretin baghyt-baghdar joqtyghyn aitady.  Ekinshisi sebep – Ortalyq ókili men halyq arasynda ózara senimning joqtyghy deydi.

Sosyn Resey patshalyghy negizgi halqynyng qolymen «qazaqtardy ghasyrlar boyy tonap, ezgige salyp kelgenin» Leninning esine salyp, endi osy negizgi halyqtyng proletariaty ózin «keshegi qanalghan halyqtardyng moynyna minip, qúldyqqa salghysy keletin jana myrzalar emes, qayta, olardy  azat etushi ekenin» ispen dәleldep, kórsetuge tiyis deydi. Alayda «jergilikti kommunist joldastar qazaqtardy eshnәrse týsinbeydi dep oilaydy, qiytúrqy, ailaly sayasatqa salyp, enbekshi qazaq halqyna olardyng túrmysyn sovettik negizde qúrugha tuysqandyq kómek beruding ornyna, әrtýrli qulyqtar arqyly  ózderining ýstemdikterin kórsetip otyr» dep, qoldanystaghy is-daghdyny әshkereleydi.

Osynday keyiptegi býgingi orystar «ózderin internasionalist-kommunist» dep әspettegenmen, ghasyrlar boyy patsha ýkimetining ailaly sayasatyn bastan keship kele jatqan ózge tekti últtar senimine kire almaydy dep mәlimdeydi. Ayla-sharghyly sayasatpen kómkerilgen aldamshy ýmit úzaqqa aparmaydy, patsha ókimeti kezindegidey  qanaugha, ozbyrlyqqa degen ishtey óshpendilik pen jiyirkenishke túnghan qazaqtardyng narazylyghyn arttyra týsedi deydi.

Múndaydy boldyrmau ýshin sovet ókimetine eki joldyng birin tandauy kerek, biri – «barlyq jerde patsha gubernatorlary men general-gubernatorlarynyng ornyna jana diktatorlar taghayyndau», ekinshisi – «qazaqtyng enbekshi halqynyng senimine ie bolu».  Birinshi joldy tandaghan jaghdayda sovettik qúrylystyng sәtsizdikke úshyrauy mýmkin, al ekinshisin tandasa – jana qúrylystyng irgetasy berik negizge qalanatyn bolady dep,  ony Leninge bylay týsindiredi: «qazaqtardyng arasynda halqy tolyq senetin jәne jazatayym janylsa da, óz halqyn eshqashan da jeke basynyng iygilikteri men paydasyn kózdep sanaly týrde satyp ketpeytin ziyalylardyng belgili bir bóligi bar. Qazaqtardyng senimine ie bolghysy keletin orys proletariaty ýshin eng tóte jol osy ziyalylar arqyly ótedi. Biraq búl ýshin osy ziyalylargha Sovet ókimeti senim kórsetui kerek».

Alayda Ahmet Baytúrsynúly múnyng qiyn ekenin aitady. Óitkeni shet aimaqtarda «suday taza internasionalister» joqtyng qasynda deydi.  «Ózderin internasionalistermiz dep ataushylardyn  kóbi shyn mәninde nasionalister, imperialister» deydi. Búghan Ahang shýbәlanbaydy.

Leninning esine bolishevikter tarapynan әbden moyyndalghan belgili jәitti salady: kýni keshegi patshalyqta  orystar búratanalargha oiyna kelgenin istegenin, al búratanalarda eshqanday qúq bolmaghanyn, qylmys jasady dep aiyptalghan búratanalardy patsha әkimshiligining dәlelsiz-aq qatang jazalay bergenin býgingi kommunistik biylik dausyz fakt dep moyyndaydy. Endeshe  ghasyrlar boyy orys halqynyng osy ruhta, yaghny búratanalargha sheksiz ýstemdik etu ruhynda tәrbiyelenip kele jatqany da dausyz fakt retinde moyyndaluy tiyis dep esepteydi Ahan, Qazaq ólkesin basqaru jónindegi әskery revkom mýshesi,  Resey bolishevikter kompartiyasynyng mýshesi kommunist Ahmet Baytúrsynúly.

Reseyde kommunist kóp, biraq naghyz iydeyalyq kommunister óte az, al shet aimaqtarda mýldem joqtyng qasy dep biledi ol. Múny da Halkomkenes tóraghasy Lenin joldastyng jadynan shygharmaghany dúrys degen oidaghy Baytúrsynov: sondyqtan da  «kommunist emes, biraq adal últshyl, ziyaly qazaqtargha  Sovet ókimeti tolyq senui tiyis, – degen pikirde, – óitkeni olar halqyn shyn sýiedi, últtyq mýddelerine qol jetkizu maqsaty olardy Sovet ókimetine iyek artugha mәjbýr etedi». Baytúrsynov ekpin qoya aitady: proletariat kósemi esh kýdiktenbesin, qazirgi tanda  óz halqyn azat etudi shyn jýrekten tileytin «qazaq ziyalylary Internasionaldan ózge jol tanday almaydy».  Al ózara  senimge qol jetkizu ýshin «alghashqy qadamdy Sovet ókimeti jasauy kerek», búl oiynyng dúrystyghyn Ahang hatynda dәleldep jazady.

Eki jaqtan da senim bolmayynsha, Qazaq ólkesinde júmystyng dúrys jolgha qoyyluy mýmkin emes,  múny Qazrevkomnyng Ahmet Baytúrsynúly tikeley aralasyp kele jatqan 10 aidaghy ómiri kórsetti. Baytúrsynov mynaghan senimdi: «...qazaqtardyng neni qalaytyny belgili, әri onysy әbden tabighy nәrse. Imperializmning san ghasyrlyq ezgisinde bolyp kelgen halyq eng aldymen osy ezgiden azattyq aludy oilaydy».

Ol osy payymdaryn proletariat kósemi týsinuge jәne eskeruge tiyis dep sanaghan-tyn, sol sebepti oilaryn hatynda tarata jazghan edi. Sosyn tez jýzege asyryluy qajet dep tapqan úsynystaryn jeti tarmaqqa tújyrymdap tizip berdi. Átten, olardy sovet ýkimetining basshysy Lenin men onyng ýzengilesteri eskermedi.

1903 jylghy ekinshi partsezde ómirge әkelgennen beri Lenin otynyn ýstemelep salyp, alauyn laulatyp jaghyp kele jatqan bolishevizm tap tuyn kóterushi retinde Baytúrsynov aitqan últ ziyalylaryna týbegeyli senim artudy, әriyne, oiyna da almaytyn. Ári Baytúrsynov núsqaghan «ghasyrlar boyy orys halqynyng ...búratanalargha sheksiz ýstemdik etu ruhynda tәrbiyelenip kele jatqany» jana imperiya qúryp jatqan bolishevikter ýshin patshalyqtyng aiyptalugha tiyis qasiyetine jatpaytyn. Kerisinshe, tap osy «artyqshylyqty» jana iydeyalyq qyzyl boyau jaghyp, ózge tektilerdi «agha halyqtyng tuysqandyq kómegi» arqasynda janasha biriktiru isine paydalanu kózdelgen-tin...

Qazrevkom qúramyndaghy últ qayratkeri Ahang Sovet ýkimetin basqaryp otyrghan nómiri birinshi bolishevik Leninge tapsyrghan atalmysh hattan tórt ay ótkende, 1920 jylghy qazanda Qazaqstannyng Qúryltayshy Sovetter sezi boldy. Sovettik avtonomiya jariyalandy. Qazaq Respublikasy qúrylyp, onyng Ortalyq Atqaru Komiyteti (QazOAK, KazSIYK, Qazatkom) saylandy. Sodan, qazaq ókimetining júmys istey bastaghanyna eki aiday ghana uaqyt bolghanda, Qazaq oblystyq partiya komiytetining hatshysy Kulakov pen Qazaq Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy Radus-Zenikovich ortalyq mekemelerde isteytin jauapty qazaq qyzmetkerlerining jalpy jinalysyn shaqyrdy.

Jinalysta bayandama jasaghan obkom hatshysy alda túrghan mindetter túrghysynan qazaq qyzmetkerlerine syn sadaghyn baghyttady, olardy mәseleni búrmalaugha әzir túrghan últshyldar dep ghaybattady. Sonda jaryssózge birinen song biri qúlshyna shyqqan sheshender – Qazaq Ortalyq Atqaru Komiytetining mýsheleri Smaghúl Sәduaqasov pen Dinshe Ádilov bastaghan jas qayratkerler ýkimetting jýrgizip otyrghan sayasatyn kýni keshegi otarshyldyq joldyng jalghasy retinde әshkereledi. Búl sayasat últtylyq sipatty saqtau, últ mýddesin qorghau maghynasyndaghy últshyldyqty qyspaqqa týsirude, tipti yghystyryp tastauda dep úqqandyqtan, atalghan basshylargha (Kulakov pen Radus-Zenikovichke) qarsy qatty syny sózder aitty.

Qyzu jýrgen jinalys obkom hatshysyn ornynan alu turaly qauly aldy. Soghan sәikes 1921 jylghy 20 qantardaghy Qazaq oblpartkomynyng plenumy Kulakovtyng Qazaq Respublikasynda búdan әri júmys isteui mýmkin emes degen sheshim qabyldaydy. (Búl últ qayratkerlerining alghashqy, sonymen birge songhy da sayasy jenisi bolatyn. Odan keyin múnday iri jeniske qol jetkizilgen emes, últtyq mýddeni kýitteushiler negizinen jenilis tauyp jýrdi).

Atalghan sayasy jenisten bir apta ótkende, 1921 jylghy  27 qantarda, Qazaq Halkomkenesining tóraghasy Viktor Radus-Zenikovich Aghartu halyq komissary Ahmet Baytúrsynúlyna minezdeme jazdy. Minezdemesinde onyng komissarlyq qyzmetin teris baghalay otyryp: «Jalpy dayyndyghy jaqsy, dәriskerlik, әdebiyetshilik júmysqa neghúrlym jaramdy», – dep bir qyryna tәuirirek bagha beredi, sosyn odan әri: «Últshyldyq sezimderi kýshti, onysy aldaghy maqsatty dúrys týsinuge kedergi keltiredi. Tereng emes, úsaq-týiekke kýsh sarqady», – dep teris sipattay kele, oghan partiyalyq túrghydan mýldem senim artugha bolmaytynyn tújyrymdaytyn qorytyndy jasaydy.

Resey Federasiyasy Halkomkenesining tóraghasy, bolishevikter partiyasynyng serkesi, bas kommunist Vladimir Lenin búratanalardan shyqqan qatardaghy kommunist Ahmet Baytúrsynovtyng patshalyq imperiyadan múra bop qalghan últtyq astamshylyqty dausyz fakt retinde moyyndau qajettigi haqyndaghy eskertpesin, jogharyda aitqanymyzday, eleusiz qaldyrdy. Sodan ýlkendi-kishili chinovnikter men qara halyqtyng patsha zamanynan beri ózge tektilerge sheksiz ýstemdik etu ruhynda tәrbiyelenip kele jatqan ómir salty sovet zamanynda da sabaqtastyq tapty. Tek oghan basqa renk, jasampaz úran telindi. Nәtiyjesinde «internasionaldyq baghytqa» birden kóndige qoymaghan «últshyldyq» kórinister kýidirgi bop  tez kózge týsip jatty.

Osynday kózqaras saldarynan Sovet biyligi últ mәselesine búrmalanqy túrghyda qarady. Sóitip azattyq kýreskeri Ahmet Baytúrsynovqa jәne jalpy últshyl delinetin ziyalylargha qarsy qughyn-sýrgindi 1928–1932 jyldarghy sayasy repressiyalarmen, sosyn 1937 jylghy Ýlken terrormen týiindedi. Biz birshama tilge tiyek etken Ahannyng Leninge últ mәselesin sheshu jolyn kórsetken manyzdy haty sovet ókimeti tarih sahnasynan ketkenge deyin arhiv qoynauynda jasyrylyp jatty.

Búl sayasy mәni zor qújatty tek Úly Ústazdyng 150 jyldyq mereytoyy qarsanynda atap qana qoya salmay, býgingi jastar, tipti biylik buyndaryndaghy qyzmetkerler de, ózderining azamattyq pozisiyasyn bekemdeuine paydalansa jaqsy bolar edi.

Ál-Faraby atyndaghy QazMU-da  Ahmet Baytúrsynovtyng 150 jyldyghyna arnalghan halyqaralyq konferensiyada jasalghan bayandama.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

0 pikir