Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Referendum 2875 9 pikir 18 Mamyr, 2022 saghat 14:35

Ata Zandy ózgertu – aldymen halyq ýshin kerek

Ata Zandy ózgertu biylik ýshin emes, eng aldymen halyq ýshin kerek. Sondyqtan halyq aldynda naqty, týsinikti  súraqtar qoyylugha tiyis, óitkeni  әr azamattyng týsinigi, bilimi, oiy, payymy, intelektualy әr qily.

Búqaralyq aqparat qúraldaryna basylghan Konstitusiyagha  ózgerister engizu turaly jobany oqyp (33 bap), týsinip jatqan adamdar payyzgha shaqqanda sausaqpen sanarlyq dep oilaymyn.  Óitkeni, Konstitusiyanyn  «myna baby tolyqtyrylsyn», «myna baby osynday bolyp ózgertilsin», «basqa baby alynyp tastalsyn» degen úsynystar  qarapayym halyq túrmaq, kәsiby zangerlerding týsinuine qiyndyq tudyrady. Ol ýshin Ata Zannyng ózin alyp, bolatyn ózgeristerdi salystyra otyryp qarau kerek.

Shyndyghyn aitqanda, jalpyhalyqtyq referendumnyng qarsanynda jasalghan Konstitusiyanyng jana jobasyn qarapayym halyqtyng bәri qolyna qalam alyp, jiti tekserip, salystyryp shyghatyndyghyna senu qiyn. Dauys berushi azamat bir, ne birneshe  ózgerispen  kelisui mýmkin de, kerisinshe, ol basqa ózgeristermen, tolyqtyrularmen kelispeui de mýmkin. Sonda referendumda halyq Ata Zannyng jana núsqasyna qalay dauys beredi – sol jaghy týsiniksiz.

Meninshe, Jana Qazaqstangha mýldem Jana Konstitusiya qajet.

Taghy bir aitarym jer mәselesi turaly. Óitkeni jer – qazaqtyng jany, jýregi, tynysy. Sondyqtan Ata Zanda «qazaq jeri eshkimge satylmaydy, sheteldikterge jalgha berilmeydi jәne  ol norma  eshqashan, qanday jaghdayda bolmasyn ózgertiluge jatpaydy» dep, taygha tanba basqanday etip   jazyluy kerek. Jer  azamattargha jәne zandy túlghalargha tek paydalanugha beriledi, onyng sharttary, tәrtibi jәne merzimderi zanda belgilenedi dep aiqyndaluy qajet. Sebebi Alash kósemi Álihan Bókeyhan úrpaghyna mynanday ósiyet qaldyryp ketken eken: «Jer, jer jәne jer. Óitkeni, jersiz Otan joq! Jersiz adam joq. Jersiz memleket bolmaydy! Onyng әrbir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadaluy kerek».

Biz emes,  strategiyalyq myqty, alyp memleket Qytayda da jer satylmaydy.

Kýndelikti ómirde, kópshilikting jii aitatyny:  sot tәuelsiz boluy kerek, ol tek Konstitusiya men  zandargha ghana baghynuy kerek.

Sonyng ýshin  elimizde Konstitusiyalyq sotty qayta qúrudy tolyq qoldaymyn. Alayda Konstitusiyalyq sottyng qúramynyng tórt sudiyasyn   Preziydent úsynatyny jәne onyng tóraghasyn Senattyng kelisimimen Preziydent taghayyndaytyny, sonymen qatar, Konstitusiyalyq sottyng tóraghasynyng orynbasaryn sol tóraghanyng úsynysymen taghy da Preziydentting taghayyndauy – búl sotty tәuelsiz ete almaydy, qayta biylikke tәueldi etedi. Qalghan ýsh-ýsh sudiyany Mәjilis pen Senat saylaydy. Saylaudyng qalay ótetindigining prosedurasy  belgili. Senat – shyndyghyn aitqanda, tikeley Preziydentke baghynyshty organ.

Tәueldilik bolghan jerde qaydaghy әdilettilikti aitugha bolady? Sondyqtan әdiletti qogham ornatqymyz kelse, Sot әdiletti әri shyn maghynasynda tәuelsiz boluy kerek.

Búl ózgeristerde, sonymen qatar, eng basty súraq – Memlekettik til turaly mәselening kóterilmegeni bolyp túr. Ókinishti-aq! Til mәselesi –  eng basty mәsele dep oilaymyn. Ol nege basty mәsele?  Sebebin aitayyn.

Búl jayynda  ghúlamalar men oishyldar ne deydi eken –  aldymen solargha bir jýginip alayyq.

G.Gete: «Últ tilinde sóilemegen adam janalyq ashyp, jaqsylyq әkelmeydi». Jýsipbek Aymauytov: «Orys tәrbiyesin alghan bala eshuaqytta últ qyzmetkeri bola almaydy». V.Dali: «Kim qay tilde sóileydi, ol sol últtyng ókiline jatady». M.Qashqariy: «Últtyq  tәrbiyening eng basty negizi – til». M.Gandiy: «Otarshylardyng tәrbiyesinen shyqqan elita – óz halqynyng eng basty jauy».  Maghjan Júmabaev: «Tilsiz últ, tilinen aiyrylghan últ dýniyede últ bolyp jasay almaq emes. Onday últ qúrymaq. Últtyng últ boluy ýshin birinshi shart – tili bolu. Últtyng tili kemy bastauy últtyng kemy bastaghanyn kórsetedi.Últqa tilinen qymbat nәrse bolmasqa tiyisti. Bir últtyng tilinde sol últtyng syry, tarihy, túrmysy, minezi ainaday kórinip túrady».

Búl aitylghan shynshyl oilardan tuyndaytyn últtyq memleket ýshin basty qorytyndy: ol – Til, Til jәne Til.

«Halyq óz tilinen aiyrylghan kezde әreketinen de aiyrylady» degen tәmsil bar. «Kóptildi, kópdildi, kópdindi memleketterding ómiri úzaqqa barmaydy», – depti Mústafa Kemel Atatýrik.

Osy aitylghandardy qoryta kelgende, mening týigenim:

Memlekettik  qyzmetker bola  túra memlekettik til – qazaq tilin  bilmeu, ol tilde sóilemeu – qazaq memleketining qadir-qasiyetin týsinbeu,  eldi syilamau, әri qorlau  dep bilemin.

Qazaq tili joyylsa – qazaq últy da joyylatynyn úmytpayyq degen jan aiqayym – búl.

Sovethan Sәkenúly,

Almaty qalalyq sotynyng sudiyasy

Abai.kz

9 pikir