Sәrsenbi, 22 Mamyr 2024
Biylik 2365 9 pikir 12 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:43

Konstitusiyalyq sottyng qateligi hәm 7-baptyng jyry...

Foto: e-history.kz

«KONSTITUSIYaLYQ SOT KONSTITUSIYaGhA QARSY»

Men Konstitusiyalyq Sotqa (KS) «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly zanynyng 8-baby Konstitusiyanyng 7-babyna qayshy keledi», dep aryzdandym.

Olar «1997 jylghy 8 mamyrdaghy Konstitusiyalyq Kenesting normativtik qaulysynda 7-baptyng 2-tarmaghyna týsindirme berilgen», dep shaghymymdy is jýrgizuge qabyldaudan bas tartty. Osy sheshimning zandylyghyn zerdeley kele, men Konstitusiyalyq Sottyng Ata Zandy da, memlekettik tildi de úqpaytynyn qúrmettemeytinin bayqadym.

Konstitusiyalyq Sot memlekettik tildi qajetti dengeyde bilmegendikten, aryzdy mýldem týsinbegen. Men til turaly zannyng 8-babyn Konstitusiyanyng 7-babyna sәikestigin qaraudy talap ettim, al olar búl mәseleni mýldem qaramaghan. Osy zandaghy 8-bap Konstitusiyagha say emes berilgen.

«Memlekettik til Qazaqstan Respublikasy memlekettik organdarynyn, úiymdarynyng jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng júmys jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili bolyp tabylady, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady», - delingen.

Aytylghan norma Konstitusiyanyng 7-babyndaghy:

«1. Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili. 2. Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» - degenge maghynasy da, mәni de mýldem qayshy kelip otyr. Kórsetilgen eki bapty salystyra kele, 8-baptyng Konstitusiyanyng 7-babyna qarsylyghyn kóremiz. 7-babtyng 2-tarmaghynda «memlekettik organ» degen sóz joq. Búl qate norma mening jәne әrbir azamattyng Konstitusiyada bekitilgen qúqyqtar men bostandyqtardy tikeley qozghap, eldi arandatyp otyr.

Aytarym osy men qoyghan talap eshqashan qaralmaghan, KS bergen tújyrymdamasy negizsiz.

Nege osynday sheshim qabyldanghanyn men KS qúramymen tolyq tanysyp shyqqanda bayqadym. Qaulydaghy kórsetilgen on bir sot mýshelerining keybireuleri memlekettik tildi mýldem bilmeydi, al basshylary qazaq tilin tómendetudi әdetke ainaldyrghan. Memlekettik tildi bilmeytin adam qalay sheshim shygharady? Qalay taghayyndalghan jogharghy qyzmetke? Konstitusiyalyq is jýrgizu tilin bilmeytin Konstitusiyalyq Sottyng sudiyasy 10-bapqa sәikes, mening aryzymdy qaraudan bas tartatynyn mәlimdeuge mindetti bolatyn, alayda búlay jasalmaghan.

Mening memlekettik tilde bergen aryzyma, olar ýnemi orys tilinde aqparat beredi. Tóragha E.Á. Azimova qay qyzmette bolsa da, memlekettik tildi kemsitumen keledi. Kezinde 2021 jyly osy tóragha, «status ofisialinogo yazyka dlya mejnasionalinogo obsheniya zakreplen za russkim yazykom» (orys tilining resmy týrdegi statusy últ aralyq qarym-qatynas tili), - dep eldi shatastyryp, Ata Zangha qarsy zandarda joq mәlimdeme jasap, qoghamdy shulatqan bolatyn.

Endi mening sózimning dәleli, ol Konstitusiyalyq zannyng
36-babyndaghy, «Konstitusiyalyq is jýrgizu memlekettik tilde jýzege asyrylady, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady», dep bekitken normasy. Demek Konstitusiyalyq Sot zangha sәikes isterdi tek qana memlekettik tilde qarauy kerek. Al olar Ata Zangha qarsy әreket etip, kóbinese orys tilinde is jýrgizip, sheshim shygharuda, búl olardyng osy uaqytqa deyin qabyldaghan qaulylary zansyz degendi bildiredi.

Osy kýrdeli mәseleni Konstitusiyalyq Kenes 2007 jyly 23 aqpandaghy normativtik Qaulysymen bylay dep bekitti, «memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda memlekettik til - qazaq tili men resmy týrde paydalanylatyn orys tilining teng qoldanyluy búl songhysyna (orys tiline) ekinshi memlekettik til mәrtebesi beriletinin bildirmeydi», dedi.

Endi osydan kelip tuyndaytyn súraq, nege memlekettik organ - Konstitusiyalyq sot Konstitusiyalyq is jýrgizudi memlekettik tilde ótkizbeydi? Búlar ózi qay Elde túryp qyzmet etip jatqanyn bile me?

Álde Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyn, «Qazaqstan halqyn úiystyratyn taghy bir simvol – memlekettik til. Qazaq tili mәngilik memlekettik til túghyrynda bolady» - degenine qarsy ma?..

Maqala avtory Muhamadiyev Ayypqan,

Zang ghylymynyng kandidaty

Eskertu: Abai.kz erkin aqparat alany. Múnday oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng kez kelgen azamyt qúqyly. Maqalada aty atalyn tarap redaksiyamyzgha jauap beruge qúlyqty bolsa, ekinshi taraptyng da jauabyn úsynugha әzirmiz.

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2272
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2624
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2648
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1716