Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Janalyqtar 3434 0 pikir 3 Qyrkýiek, 2012 saghat 10:18

Erlan Qariyn. Ghasyr shejiresi

Qazaqta «abyz» degen әdemi úghym bar. Búl ózi jay ghana qartayghan adamgha emes, eline, júrtyna tútqa bola alatyn, ómirden kórgen-bilgen, kókeyge týigeni kóp, keyingi úrpaqqa ýlgi bolatyn jangha qarata aitylatyn sóz shyghar dep úghamyz býgingiler. Álbette alashtyng tarihyndaghy abyzdardan biz biletinder әride Qorqyt ata men Mayqy bi, berirekte «kómekey әuliye» Búqar jyrau shyghar. Olardyng elge etken qyzmetteri de, úzaq ghúmyrlary da, úrpaghyna qaldyrghan múrasy da abyzgha layyq. Degenmen XXI ghasyrgha da qazaq abyz­syz jetpegen tәrizdi. Áriyne, búl jerde biz әdebiyettegi alyptarymyzdyng biri jayly aityp otyrmyz. Ol - Áben, Ábdijәmil Núrpeyisov. Ábendi qazaqqa tanystyryp ja­tudyng qajeti joq. Biraq «Qan men terdegi» Elaman, Tәnirbergen, Aqba­lalardy tanityn, «Songhy paryzdaghy» Jәdiger, Ázim, Bәkizattardy biletin kóziqaraqty oqyrman kózi tiri klas­sikten әli de sony shygharmalar kýtetini ótirik emes. Alayda seksenning sen­girinen asyp, toqsan jasty alqymdap qalghan qart jazushynyng shygharma jazbaghanyna da jiyrma jyl bolghan eken. Tek kóbine ózining búrynghy jaz­ghandaryn qayta óndep, týzetumen ghana keledi. Biraq Qazaq elinde últtyng tagh­dyr-talayyna qatysty mәselelerge, memlekettik til, últtyq mýdde, mәde­niyet pen әdebiyet, týrli sayasy jaghday­largha qatysty óz ústanymyn aiqyn bayqatyp, talay mәrte halqynyng jo­ghyn joqtap, kem-ketigin týgendeude aldynghy sapta kele jatyr.
«Sýtpen kirgen minez, sýiekpen ke­tedi» deydi qazaq. Qalamgerlik te sonday. Ábenning boyyndaghy jazu­shylyq daryn qalayda tynym tap­qyzbaytyn tәrizdi. Onyng ýstine qa­lamgerding kópti kórgeni taghy bar. Qa­zaqtyng klassik jazushylary Ghabit Mýsirepov, Sәbit Múqanov, Ghabiyden Mústafin syndy alyptardy kórgen jan ol. Ózining dos-jarandary da osal emes edi. Ábeng Qaltay Múhamedjanov, Tahauy Ahtanov, Zeynolla Qabdolov, Salyq Zimanov syndy qazaqtyng mar­qasqalarymen dos boldy. Qalam­ger­ding ózining de, dostarynyng da, zaman­das­tarynyng da ghúmyrnamasynda biz óne­ge tútatyn qasiyetter az emes. Olar­dyng kez kelgenining ómir joly bir-bir tariyh.
Jalpy, estelik jazu - bizding әde­biyette óz aldyna bólek janr dese de bolady. Endi qazaq әdebiyetindegi sa­naluy estelik әngimelerding qataryn Áb­dijәmil Núrpeyisovting qalamy­nan shyqqan dýniyeler tolyqtyratyn shy­ghar. Qalamger óz zamandastary, tuyp-ósken ólkesining el auzynda jýrgen arghy-bergi tarihy turaly jazypty. Bayqasanyz, Ábenning búl estelik әn­gimeleri de ózgeshe. Ádemi әzil, qazaqy qaljyng aralastyra otyryp, atadan balagha jetken әngimelerden bastap, ózi kuә bolghan oqighalar men aralasqan azamattar jayynda bayan etedi.
«Jaqayym, ilgeride aitqanday, qa­­zir ekige bólinedi: «Syr Jaqayym», «Qyr Ja­qayym». Biz Qyr Jaqayymgha ja­ta­myz. «Qan men ter» alghash orys tiline au­darylghanda Beliger ekeumiz sózbe-sóz audarmadan qashyp, maghy­nalyq, mәndik jaghyn kóbirek oiladyq ta, aqyrynda «morskoy Jaqayym», «suhoputnyy Ja­qa­yym» degen bala­magha toqtal­ghan­byz...»
Al kerek bolsa, qazaq rularynyng ózi «morskoy» jәne «suhoputnyi» ata­lady eken ә?! Ábeng ózining ata-tegi jay­ly әngimeley otyryp, Jaqayym atalghan rudy orys tilinde qalay ata­­ghan­dyghyn osylay eske alady. Asta­ryn­da bәribir әzil jatsa da, sóite túra ana tilimizding qúnaryn bayqatady búl әngime.
«Shpilikanyng jana shyqqan kezi ghoy; qypsha bel, qaghilez kelinshekterding әne bir kisi qyzyqqanda tamaghyma túryp qa­lar-au dep qoryqpay, shpili­kasymen qosyp jútyp jibererdey sýp-sýikimdi ayaq bolsa bir sәri, al qong eti­nen jary­la­yyn dep túrghan qaysybir týiening jar­ty etindey jengeyler shpilika kiyse qú­ry­dyq; olar terezening aldynan qazyq­tay temir taqamen tas kósheni tepsinip basyp ótkende tas tóbendi tesip jibere jaz­daydy...» Qa­lamger ótken ghasyrdyng eluinshi jyl­dary sәnge ainala bas­ta­ghan ayaqkiyim turaly әngime aitady bir este­liginde. Dosy Zeynolla Qabdolov tu­raly jaz­ghan esteliginde: Jastyqtyng ja­lyndy shaghyn birge ótkizip, soghystan keyingi kezenning qiyndyqtaryn birge kóter­gen dosy jayynda jaza otyryp, sol kez­degi qoghamda bolyp jatqan ózge­risterge de toqtala ketedi. Tipti Áben­ning búl estelikteri de әdettegi este­likterden ózgeshe shyghypty. Qaza­qy әzil men astarly әngimelerdi ait­paghannyng ózinde, búl estelikter bir ghana kýnning oqiy­ghalaryn surettep oty­ryp, tútas bir kezeng jayynda sóz etedi. Bizdi qayran qaldyrghan taghy bir mәsele, Ábenning osy­dan elu-alpys jyl bú­rynghy oqiy­ghalardy bir-eki kýnning aldynda ghana bolghanday este saqtauy. Tipti kimning ne aitqanyna deyin әngi­meleydi. «Zey­nulla dos» degen әngimesi bar Ábeken­nin. Sonda: «Jәkenning bir jaqsysy, búldanbaydy eken. Ýstelde búrqyrap jatqan qaghazdyng arasynan bir betin aldy da, qyzyl maqpal ta­qiyaly bas, búrynghy búrynghy ma, endi tipten shy­byndaghan attay, eki iyqtyng arasynda bir ongha, bir solgha shayqalyp, ózi de shayqalaqtap otyryp oqy jó­neldi... Saranjap sala qúlash sary at­tyng sa­uyryna sapalaq qamshymen sart etki­zip salyp qaldy da, aldynda sú­lap jat­qan sary jalgha shyqsa, ar ja­ghynda aq shoqy altyn kýndi basyna shil-a-p-a qyp kiyip alyp túr eken. Al kәne búghan ne deysiz? Biz jattyq ta maqtadyq» deydi. Astaryn ózderiniz úghyna berinizder. Búl este­likterdi óz­geshe deuimizding syry osynda. Qalam­ger búl estelikterin baspasóz arqyly oqyr­mandargha úsynudy jón sanasa kerek. Oqylyq bәrimiz. Óitkeni búl estelikter de ghasyr shejiresi.

Ábdijamil NúRPEYISOV: Jaqayym Jaqayymdar
***
IYә, bireu biler, bireu bilmes, bizding ejel­gi ata qonysymyz Syrdariyanyng tenizge qúyar saghasy bolatyn; dәlirek aitqanda, Aral men Qazalynyng eki arasyn alyp jatqan keng alqap; onan da kóri dәlirek aitqanda, sol eki qalanyng arasyn alyp jatqan әlgi keng alqaptyng naq tenizge tireler jerdegi ainala tóni­regi jalanash miday jazyq dalada ja­padan-jalghyz ózi ótken-ketkenge sona­daydan moyyn sozyp «men múndalap» tú­ratyn aq túmsyq aiqay shoqy. Ony osy ónir... Jә, ony keyin ózdering de bile ja­tarsyndar.
Al zәude bir jolaushy túsynan ótip ba­ra jatyp, at basyn irkip:
- Myna qanqighandaryng ne? - dese:
Qaysybireuler búny ózinshe әldeqan­day kórip, auzyn toltyryp:
- Aq-sha-a t-a-u ghoy, - der edi.
Al eger әlgi jolaushy onan әri qaz­balap:
- Ua-a, qay atanyng jeri? - dese:
E-e, onda myna jaqtan basqa bireuler shy­ghar edi de, әzәzil shaytan týrtkendey, býii­ri býlk ete týser edi; sosyn jauap qat­pas búryn múrnyn kóterip, sózsiz týr­de myqtap bir myrs eter edi de:
- Ózimiz әldeqanday kóretin... әl-g-i agha balasy Jaqayymdardyng jeri, - der edi.
Jә, meyli! Dese desin! Ou-u, qazirgidey júrttyng auzy da, qoly da bostan zamanda qay tentek ne demeydi?! Ne degen qay ten­tekting auzyna kim qaqpaq bop jatyr?! Kóp bolsa, mynau da әlgi bizding qyty­ghymyzgha tiygisi kep, tili qyshyp jýretin qyrshanqy bireu shyghar. Kim bilsin, әlde naghashyly- jiyen, ilik-shatys bireu me? Ol shir­kin­derding jayy belgili. Olar jayshylyqta da úrynargha qara tappay, qimasy qyshyp jýredi. Ony aitasyn-au, ózin ylghy da enshisi bólinbegendey kórip, bәlsinip jýretin әlgi bir qaymana qa­zaqtyng aldynda sybaghaly bir shayy men sybaghaly bir asym qonaqasy kýtip túr­ghanday kórip erkelep jýretinderin qay­tersin?! Onday, bútqa tolyp búldanyp jýretinder joly týsip ýiine kele qalsa, qay qazaq ony qúdayy qonaq kórip qol qusyryp qarsy almaghan?! Endeshe, sol qazaq taltandap tórine shyghyp, tóbedey bop otyryp alghasyn, ishken asyn bilip, jayyna qarap otyrmay, ar jaq, ber­ jaghyndy qazbalap jón súrasa bastaghanda, apyr-ay, qaryn bóle bop shyghatynyn qaytersin?! Ar ja­ghyn aitpasa da bolady. Áp-sәtte kónil­deri jarasyp, apaq-shapaq bola qalghan qazekemning balasy ózara әngimesine әjik-kýjik әzil-qaljyng aralaspasa, ishken asy boyyna júqpaytyn ejelden qyljaqbas, sәkәku, sayqy-mazaq el emes pe edik, bir kezde!
Óz basym auyl-ýy arasyndaghy onday-púnday әzil-ospaqqa alshyy qoymaushy edim. Ol kezde jәne jas edik qoy. Ózgeni qoyghanda, dýniyening ózine shikireyip she­kennen qaraytynsyn. Auyl-ýy arasyn­daghy ony-púny birdenelerdi elemey, tipti elestirmey kóbine kýlkige jendirip, basyng qayqayyp jýre bermeushi me edik?!
Qazir ghoy... Qúrysyn, kәrilik shir­kinning ne onghany bar?! Kóniline jaqpasa, kiltie qalasyn. Kinәmshilsing be, sham­shylsyng ba, әiteuir kidisin. Áyteuir, bir sózdi basynnan asyrmay, shyny shól­mektey shatyr etuge әzir túrasyn. Onyng ýsti­ne, ana aghayyndardyng da onyp túrgha­ny shamaly. Biz jaqtan bir ilgish izdep, jabyghynnan syghalap jyltyndap jýr­genderi. Ózimiz bolsa bir sәri, oibay Qú­day-au sýiegi әldeqashan qurap qalghan atamyzda nesi bar? Kórmeysing be, janada jón súraghan jolaushygha jóni týzu dúrys jauap beruding ornyna, sóz arasyna taghy da bizdi qystyryp: «әlgi, ózimiz әldeqan­day kóretin...» dep, jón-josyqsyz sha­bynnan týrtip, shamyna tiyetini qalay?
Jaraydy, qimasy qyshyp bara jatsa, kózi tirilerimiz bar emes pe?! Óli aruaqta nesi bar? «Álgi... agha balasy Jaqayym» dep... Áy! Áy, ol nemening sony aitqanda múrnyn kótergeni nesi? Omay... Omay shirkin, múrnyna qúrt týsken týiedey, anau-mynau emes, kensirigi jarylarday myrs etkeni qalay? Áy, sonysy ne? Bizdi moshqaghany ma, mysqyldaghany ma?
IYә-ә, kóp bolsa, sonda-ghy-s-y-y... óz­derining atalarynyng әne bir enshi aiyryp, jer bóliskende bizding qulyq-súmdyqty bilmeytin úly atamyzdyng an­qaulyghyn paydalanyp, aldap soqqan­daryna mәz bola ma? Solay ma, әi-y?
Ras, qazaq ýshin qashanda jer ashuy - jan ashuy. Biraq týbi bir týrtpeydi emes pe?! Oibay, Qúday-ay, atalas aghayyn arasynda jýretin ony, púny ashu da, renish te úzaqqa barmaushy edi ghoy. Býgingi ashu bir úiyqtap túrghasyn ertenine úmyt bolatyny qayda? Sol shaldardyng bauy­rynan órgen keyingi úrpaqtardyng ara­synda jýretin әzil-ospaqtyng ar jaghynda zili joq, zәri joq desek te, al eger ol әdet­­ke ainalghanda adamnyng namysyna tiyedi eken.
Apyr-ay, aghayynnyng azaryna shyda­sang da, bezerine qaytip tózersin?!
Basqalar bolsa, әldeqashan úmytar edi. Al búlar úmytpaydy. Reti kelgende osylay aldynnan shygharyp, bizge bir úpaydy artyq sap, shirkin nemeler, soghan ózderi kәdimgidey mәz bop yrjalaqtap kýletinderin qaytersin!
Aytsa da, qúryp qalghyr sol ózi... o basta qalay bop edi? IYә! IYә, aitqanday... qay zamannan irgeleri ajyramay, kóshse birge kóship, qonsa birge qonyp, ydys-ayaghy da, yrysy da aralasyp ketken atalas aghayynnyng bir zamanda basyna bas, malyna mal qosylyp, órkeni óspeushi me edi. Órkeni ósken úrpaqtyng ýrim-bútaghy kýnderding bir kýninde enshi alysatyn edi ghoy. IYә, sol joly da eki jaqtyng shaldary erteng jer bólispek bop uәde baylasqan eken-au! Bizding shaldar jibi týzu bir jigitti ortalarynan shygharyp:
- Ana jaqqa bildirmey bar da, ne oi­lap jatqandary bar eken, bilip qayt! - dep júmsap edi ghoy. Ol paqyr da, qaytsin, ózinshe bar saqtyqty jasap, analar bas qosyp jatqan ýiding irgesine mysyq­tabandap barypty - deydi ghoy. Biraq... óitip barghany bar bolsyn. Bar bolghyrdyng anau-mynau emes, tap bir qúnan qoydyng qúiryghynday bóksesi bir jaqta tonqayyp, al qoqyraytyp bórik kiygen bas qansha búqsa da kósh jerden kózge týsipti, - deydi ghoy.
Sony kórgende ishtegilerding kúdayy beripti. Olardyng da tyshyraqtaghan bir pysyqayy irgede qúlaghyn týrip jatqan tynshy estisin degendey әdeyi dauysyn kóterip:
- Biz osy bosqa aramter bop jatyrmyz. Au, Jaqayym - agha balasy. Jol sonyki. Erteng jer bóliskende qalau da, tandau da aldymen soghan tiyedi. Endeshe, kóre qal, bizding týnde týsimizge kirip, kýndiz kókire­gimizdi tesip jýrgen, qayran, Aqsha tau erteng solardyng qanjyghasynda ketedi, - dep jylarman bolsa, myna jaqtan onan da beter taghy bir qumýiiz shyghypty da:
- Apyr-ay! Apyr-ay, endi qayttik? Bәrin ait ta, birin ait. Araldyng әne bir adam jany tózbeytin aptap ystyghynda kýndiz ýitip-býitip jan saughalaghan júrt keshkisin syrtqa shyghar edi-au! Ýlkender jaghy Aqsha taudyng basyna kóterilip, tónirekke kóz salar edi ghoy! Sonda, alaqan astynan qaraghanda alys jaqyndap, jaqyn tipti bermen jyljyp, kýndizgi ystyqtan talyqsyp jatqan dýniyege tirlik qaytyp oralghanyn kórer edi-au! Áne, kókte qús úshqan. Jerde ang jorytqan. Ana auyl, myna auyldyng jandary qy­byrlap syrtqa shyqqan. Iyghyna iyinaghash sap sugha bara jatqan qyzdy, tezek tergen qatyndy kórer edi.
Uay, kózim jetinkiremeydi. Sonau-u, saydan qylt etken jolaushy boldy-au? Ózi salt atty ma, qalay? Paqyr qaytsin, tirlik qamy qos uys kýrkede tynysh jat­qyzbay, keshki salqynmen jolgha shyqqan boldy-au, shamasy?! Ash qúrsaq jas ba­lanyng qamy qoya ma? Ózi... kórding be, jana­gh­ynyng arasynda bir qyrdan keyin ta­ghy bir qyr asyp, sylang qaghyp bara jatqan talabyna oray, myna jaqtan bizding shaldar da Aqsha taudyng basynda túryp Qúdaydan ong sapar tilep, dúgha baghyshtar edi-au! Biz odan da airyldyq. Endigi jerge Aqsha taudyng basyna biz emes, agha balasy - Jaqayym shyghyp, pay-pay, aibatyn asyryp, alshysynan týsip otyrar-au! Ózderine qaraghan әuletting aqsaqal, qarasaqaldary bas qosqan aighyr jiynda qyrdan soqqan keshki qonyr samalda, omyraudy ashyp tastap, aq kóilekting ónirin jelpip otyryp, ózderi de jelpine sóilep, son-a-u Lauqúl Maq­fuz, Adam ata, Haua anadan bastap, eki dýniyening - pәny men baqidyng - ar jaq, ber jaghyn audaryp, tónkerip, sodan bir kezde, sadaghang keteyin sahabalar, әuliye-әmbiyeler haqynda mәslihat qúrghan, oi-hoy-y, darigha-ay, o da adam paqyrdyng it tirlikte kórem be degen tap bir peyishke para-par ghaniybet bolar edi ghoy!
Sorlaghanda endi o da bizge búiyrmay, agha balasy Jaqayymdardyng mandayyna jazylghan syi-sybagha boldy!
Sony aityp, analardyng til jaghyna sýiengen әlgi pysyqay nemesi ózinshe ókingen bop, óp-ótirik sanyn soghypty da, jylay jazdapty desedi...
Qap, әttegen-ay? Ne qylsa da, jaryq­tyq úly atamyz jas baladay aldaghangha senetin anqau bolghan ghoy!
Áyteuir, sonan beri tónireginde tis shúqityn qyl­tanaq joq taz taqyr dalada ótken-ket­ken­ning jolynda qanqiyatyn da túratyn aq túmsyq aiqay shoqy - Aqsha tau hikayasy әngime bolsa, agha balasyn aldap soqqan әlgi qulardyng býgingi úrpaq­tary yrjalaqtap kýletin bop jýr ghoy!
Kýmirә kelgirler, kýlse qaytemiz, kýle bersin. Qay zamannan ósip-ónip kele jat­qan úrpaghymyzgha úitqy bolyp, úly ata­myzdyng aruaghyn ústap túrghan ózimizding ainalayyn Aqsha tauymyz ghoy, búl jaryqtyq!
***
Tirligi maldyng qony men aghyna qa­raghan bayaghy babalar zamanynda el-júrt­ty jer, su, jayylym kinaghan ghoy. Ásirese, myna jaghy teniz ben ana jaghy qúla dalanyng eki arasyn jaylaghan Jaqayym atanyng úrpaghy qaysybir quanshylyqta qayda keterin bilmey, alas úrghan jyldar bopty desedi. Sonan, ne kerek, jyl ar­tynan jyl ótip, uaqyt ilgeri jyljyghan sayyn búrynghy qiyndyqtyng ýstine endi jerding tarlyghy qinapty. Sóitip, barar jer, basar tau qalmay, tirlik tyghyryqqa tirelgen bir tústa Jaqayym atanyng bizge qaraghan bir bóligi Aqsha taudy tastaugha mәjbýr bopty da, Kók-aralgha qonys audarypty.
Kóp úzamay, Kók-aral da tarlyq etkesin týieli kósh aragha eki-ýsh qonyp baratyn - qúdyghy, auyzsuy, qara oty mol qúrlyqqa bet týzegen. Tenizding búl beti - arghy jaghy Aday, Tabyn bolghan da, al arqa jaghy - zamanynda jýrekti de bilekti batyrlar kóp shyghyp, ózderin el-júrtqa «súrasang ruymdy Tileu-Qabaq» dep aiqaylap әnge qosyp tanystyratyn elding jaylauy - Úly-Qúm jatyr shúbartyp. Sol dalighan jalpaq dalanyng ber jaghynda kósh jerden basyn saghym shalyp, kók múnar arasynda búldyrap qórinetin Bel-Aran, onan taghy da bir kósh jer әride Botash, Jetimqara, Syrghaqty, Úyaoba, Andrey shoqy túrar edi. Syr boyynan qonys audarghan qyruar ha­lyqtyng basy-qasynda jýrgen er-aza­mattar sol kezdegi orys әkimshiligimen aldyn ala kelisken uәjdi negizge ala otyryp, atalas aghayyn­dardyng tuystyq jaghyn esepke ala oty­ryp, auyl-auyl qyp ornalastyrsa kerek. Bizge qaraghandargha janaghy Bel-Aran, Botash, Bes shoqy tiyipti. Mal jaghdayyn oilaghan atalarymyz kys qystaytyn qora-qopsylaryn teniz jaghasyndaghy yqtasyndy tónirektep salypty da, al qalghan alty ay jazda jaghalyqtyng masa, sona, shybyn, shir­keyinen qashyp, kýn jylt etken boyda artynyp-tartynghan auyr kósh tyrnaday tizilip qyrgha bet alghan ghoy.
Bizding jetinshi atamyz aghaly-inili eki shal: Qydyrbay bi, Toyghoja batyr. Sol ekeuinen ósip-óngen úrpaqtyng ýlesine tiygen jer Bel-Arannyng tura tenizge qaraghan yghy mol yqtasyn betkeyi. Bile­tinderding aituyna qaraghanda, Núrpeyis atamyz qyzyl shyrayly, iri deneli kisi bolypty. Eki saylauda bolys bolghan. Meshit ústaghan. Moldasy - Búhardyng Kóktashyn bitirgen, Namazbay sofynyng balasy Ýmbet aqyn. Núrpeyiske tuys, ini. Núr­peyis ólgennen keyin Tileu-Qabaq jay­laghan Úly-qúm boyyna, qayyn júrtyna ketip, onda da meshit ústap túrghan jerinen otyzynshy jyldyng basynda ústalyp, atylyp ketken.
Núrpeyis ekinshi ret bolystyqqa saylanghasyn kóp úzamay, elu ýsh jasynda qaytys bolghan. Beyiti - Bel-Arannyng baurayynda. Núrpeyisting әkesi -Slambay. Ol jaryqtyqty, bizding elding shaldary keshege deyin «Sýley Slambay» deytin. Óz zamanynda el sózin ústaghan jәne aituly bay bolghan kisi. Úsaq qarany kelim-ketim qonaghyna layyqtap ústaghanda, negizinde ayaghynan jayylatyn iri qara - týie, jylqy ústaghan. Keshegi soghysqa deyin qara orynda irgemiz ajyramay otyrghanda bizding elding qyz-kelinshekteri Slambay atamyzdyng ózinen keyin Núrpeyiske qaldyrghan qara shanyraqty «bay atam ýii», «bay atam auyly» dep ataghan.
Syr boyynan qyrgha qonys audarghan jaqayymdar ózderining endigi tirligin búl ónirde búrynnan túryp jatqan halyqtyng kýnkóris tirligine qaray iykemdep, bi­rynghay malgha qaraghan. Syr elindey emes, qyr eli sirә da qara jerge qoldan egip, dәn shygharmaghan. Tek keyin Slambay atamyz әldebir sharuamen ózining ki­re­shi­lerine erip Orynborgha baryp jýr­gende jol-jónekey egin salatyn diqanshy el - Jemning ýstinen ótedi emes pe?! Kózi ashyq, kókiregi oyau jýretin qayratty kisi elge qaytyp kelgesin kóktemde qyrdyng qara jonynda qar suyn toqtatyp, ózine qaraghan júrtqa tary, biday ekkizse kerek. Dәn daqyldan ónim alghan sol jer kezinde «Slambay qazghan» atanghan. Qazir, biraq ol kimning esinde túr deysin?!
Teniz tartyldy. El kóshti. Ásirese, el-júrt әne bir qara oryndy tastap, jappay sypyryla kóshkende qanyrap iyesiz qalghan adyrang júrtta ne siyq, ne qasiyet bolushy edi; búl kýnde o da júrtta qalghan kón tulaqtay. Ana jaqta Bay­qonyrdan raketa úshsa, myna jaqta Araldyng aryny qatty aduyn jyndy jeli bir jeti kóz ashtyrmay, yshqynyp soghyp berer edi. Sol-aq eken, tanqyldap keuip qalghan teniz týbinen kýldey appaq aq túzdy sortang kókke kóteriler edi de, aspan astyn aqtýtek búrqasyngha ainaldyryp, alaghay-bylaghaydy salghanda syrtqa shyqqan kisi ayaq jolyn kóre almay, ishke qayta qashyp tyghylar edi. Aytugha jenil, al ol ónirde túrsa, tek ólimge basyn tikkender ghana túrady, qazir.
Búl kýnde, adam túrsyn ang jort­paytyn qu dala, qúba mediyenning qay je-
ri, qay zamanda qalay atalyp, kimder jay­lap, kimder dәuirlep ósip-ónip, tórt qúbylasy týgel shalqyp ómir sýrgenin qazir kim bilip jatyr?!
Bir kezde bilgen qúimaqúlaqtar jer astynda. Al tiri qalghan Jaqayym atanyng endigi úrpaghy... e-e, ol paqyrlardan ne ýmit, ne qayyr?! Bala-shaghanyng kýnkóris qamymen qara jel qughan qanbaqtay, basy aughan jaqqa bet qoyyp, olar da búl kýnde týz taghysynday, balaghynan jel yzghyp jýrmey, qaytti deysin...

Boqan
Jaqayym, ilgeride aitqanday, qazir ekige bólinedi: «Syr Jaqayym». «Qyr Ja­qayym». Biz Qyr Jaqayymgha jatamyz. «Qan men ter» alghash ret orys tiline audarylghanda Beliger ekeuimiz sózbe-sóz audarmadan qashyp, maghynalyq, mәndik jaghyn kóbirek oiladyq ta, aqyrynda «mors­koy Jaqayym», «suhoputnyy Jaqayym» degen balamagha toqtaghanbyz.
Bizdi júrt «Qyr Jaqayym» dep atay­dy. Jaqayym atadan taraghan úrpaq, búl kýnde jer betine taryday shashyrap ketti. Qúday biledi, Jaqayymnyng qaysybir atqa jenil qúbashalary músylman elde­rin bylay qoyghanda qazir sol anau Europa, Amerika, Skandinaviya elderinen de kez­desip qalar. Al qolda qalghandardyng ózi - Syr Jaqayym, Qyr Jaqayymdy qos­qanda «bir taypa el» dep, auyz toltyryp aitugha әbden bolghanday, juan tamyrly irgeli ýlken ru.
Men ózimdi shejire taratugha shebermin dep, sirә da, oilaghan emespin. Kishi jýz kó­leminde týpting týbinde barshamyzdyng basymyzdy qosatyn arghy atamyz Álim desek, al onan bir taban beridegi atamyz Shekti. Shektiden tórt bala: Shynghys, Óris, Baubek, Bólek. Bólekten - Ayt. Ayt­tan - Tileu-Qabaq, Shynghystan - Jaqayym. Shynghys ýlkeni bolghandyqtan agha balasy deytini sodan.
Jaqayymnan tórteu: Toqbura, Aqbura, Aghys, Kógis. Toqburadan - Kólimbet. Qa­zirgi tanda Kólimbetten el kózinde jýrgen belgili tanymal azamat Kósherbaev Qy­rymbek. Aqburadan - Bәiimbet. Onan biz taraymyz. Búl atamyz jóninde Ábish Ke­kilbaev arhiyvinde úzaq jyldar kishi jýzde bolghan orys ofiyserining joljazbasynda Bәiimbet atamyzdy Ábilqayyr hanmen tústas edi delingen. Ózi bi, ózi batyr bop­ty. Han IYemen auyzbirlikteri údayy bir jerden shygha bermey, aralary birde olay, birde bylay, keregharlau jýrse kerek.
Bәiimbet 1745 jyly qaytys bolghan. Jer­leuge Núraly han men Tama Eset ba­tyr qatysqan.
Bәiimbetten tórt bala: Andaghúl (beyiti Shalqardyng irgesinde ýlken qorymda), Badyq, Aqteke, Jәdik.
Andaghúldan tórt bala: Sary, Búqa, Boqan, Nәdir.
Boqannan - Qydyrbay (biy), Toyqoja (batyr). Qalmaqpen soghysta batyrdyng baltyryna sadaqtyng oghy tiyipti. Biraq halyq auzynda jýrgen ólende «Jau mar­qayyp ketedi dep, ayaghyn qanjyghagha qayy­ryp baylap» tastap, soghysa berse kerek. Keyin úshyna tiyip, jaraly ayaq kýp bop ise bastaghasyn by aghasy synyqshy alghyzyp, tizeden tómengi jaghyn kesip alyp tastaghan. Batyr sonan bylay qaraghan ómirde «Aqsaq bóri» atanyp ketken.
Qydyrbay biyden qazirgi tanda Maral IYteghúlov. Keshegi elimiz bostandyq alghan egemen shaqta alghash ótkizgen parlament saylauynda jәne keyingi eki saylauda mә­jiliske deputat, belgili azamat, biznes­men.
Álginde Andaghúl atamyzdan tórt bala degem-di. Bir atanyng belinen jaralsa da, bala shirkin, bәri birdey nәsilge tarta ma?! Tórteuding ýsheui bas asaulyghy shamaly, qarapayym bopty da, ala-bóle Boqan ata­myz aituday-aq shider ýzgen tentek bolsa kerek. Boqan jóninde Qúljan shayyrdyng óleninen esimde qalghan myna tórt joldan da biraz jaytty angharugha bolady:
Kók-Aral adyra qalghyr jerding ta­ry,
Kóktemde jappay kósher elding bәri.
Basyna Domalaqtyng qonyp alyp,
Shandaghyn búrqyratar Boqan әli!
Osy túrghanda Boqan bizge segizinshi ata. Shamamen eki jýzdey jyldyng o jaq, bú ­jaghy. Soghan qaramastan, apyr-ay, arada sonsha jyl ótse de әli kýnge deyin biz ta­rapynan әldebir úrynshaq minez, nemese bas asaulyq bayqala qalsa boldy: «әne, Boqan jyny ústady» dep, jalma­jan biz­di bayaghydaghy tentek atamyzgha apa­ryp tely salady.
Osy jaghday meni biraz oilandyrdy. Qansha oilasam da, kónili týspegir jaman­dyqqa qimaydy. Ata-babagha baylanys­tynyng bәrine qay úrpaqtyng da qúlaghy týrik jýretini belgili. Men de talaylardan tamyr tartyp, súrap kórip edim. Qansha tentek dese de sol atamyzdyng uyzday úiyp otyrghan elge ala tayday tiyipti degen qauesetti qúlaghym shalmady. Bas jardy, kóz shyghardy degen alypqashty da estil­medi. Soghan qaraghanda, atamyz bút pen san arasynda qystyrylyp, júrttyng zyqyn alyp jýretin, әne bir bәle quyp, bәddúgha­gha úshyraghan baqy­rauyq shal bolmaghan.
IYә, tentek bolsa bolghan shyghar. Biraq onda túrghan ne bar?! Ol zamanda qolyna soyyl ústaghan kay qazaqtyng minezi onyp túrdy deysin?! Ashuy aldynda jýretin әl­gi bir әumeser, әperbaqan deuge de auzym barmaydy. Kim bilgen, qaysybirde tentekten qanday da tektilik shyqpaushy ma edi?! Osy ekiúshty dýdәmal qisyngha oiym aua berdi.
Bir joly osynyng bәrin Maralgha ai­typ edim. Inim salqyn qabaqpen súlyq oty­ryp tyndady. Qansha dese de, jana za­mannyng jas adamy jәne әkesi qyz­metining ynghayyna baylanysty elden erte ketip, ómirining aqyryna deyin ata qo­nystan aulaqta, oty, suy basqa jaqta bolghan­dyqtan ba, ózimiz osy kýnge deyin ólip-óship ja­tatyn tughan jerdi aitqanda әrqashan osylay salqyn, enjar. Onyng sebebin bir joly ózi de jasyrmay, ashyq aitty:
- Agha, osy әngimeni búryn da aitqan­syz. Tughan jer, ata-baba qonysy ana jaq­ta. Bar. Kór deysiz. Shynymdy ai­tayyn, qansha dese de kindik qan tam­ba­ghasyn, jas kezde ystyghyna tabanyng kýiip, suyghyna tonbaghasyn jýregim alyp-úshyp túrmaydy.
- Týsinem.
- Renjimeniz. Ózimdi keyde ata júrt­tyng topyraghynan tumay jatyp tamyry ýzilip, dauyl ma, jel me, әiteuir basqa jaq­qa әketkendey sezinem. Aqtóbede tu­dym. Aqtóbede óstim. Osy qala maghan óte ystyq.
Osydan keyin men de inime tughan jerdi tilim úshyna algham joq. Biraq tentek atamyz jóninde әlgiden keyin de әngimemiz jalghasa berdi. Júrt ne demeydi?! Ne degen júrttyng qay sózinen pәtua izdeysin. El ishinde tentek az ba? Sonyng bәri ómirge óz minezimen keldi, óz minezimen dýniyeden ótti, ketti. Qaysysyn kim bilip jatyr?! Sol atamyz, meninshe әnsheyin jay tentek emes, nәsili asyl, tekti tentek siyaqtanady da túrady. «Ózing oilap kórshi» dedim inime, - jaratylysynan tua daryghan bol­mysyndaghy qasiyetti onan basqa qay ata ózinen keyingi úrpaqqa tókpey-shashpay, jeti atagha deyin qylday bólip daryta alghan. Endeshe, inim, bizden keyingi segizin­shi úrpaqqa ol jaryqtyqtyng tekti tentek­tigi qonar-qonbas, ol Allanyng qúzyrynda. Kózimiz tiride tentek atamyzdyng Kók-Araldaghy Domalaqtyng basynda jatqan beyitin janghyrtayyq!
Inim ýnsiz. Álgi әngimelerdi aityp oty­ryp, ara-túra kóz qiyghyn salyp qoyam. Biraq búrynghyday enjar, sýlesoq emes. Eki qolyn tizesining arasyna sa­lyp­ty. Qashanda boyyn kýtip ústaytyn úqyp­tylyghy. Qanshyrday qatyp, oqtauday bop, tip-tik otyr.
- Ata-baba bolar, basqa bolar, jaryq dý­niyege kelgen paqyr pendening pәny jalghannan tatar dәmi tausylyp, imany salamat bolghasyn-aq artyndaghylardan meyirim tileydi. Men de, inim, ózindey sharighatqa jetik emespin. Moldalardan esitkenimdi aityp otyrmyn. Jabayylardy kim bilgen, mening bir bayqaghanym, mә­deniyetti qauym ýshin allanyng raqymy-men qúshaghyna qabyl alghan qara jerding topyraghyn qasterlep, aruaghyn syi-
lau - bizge paryz.
Keshe Sovet qúlap, egemendi el bolghaly shamasy kelgender ata-babalarynyng ba­syn janghyrta bastady. Bizding de arghy tegimizde kezinde aldynan halyq taraghan atalarymyz barshylyq. Biraq Boqan atamyzdyng jóni bólek-au!
Tek, bir nәrseden qorqam. Ólikting ar­tyn kýtken balalar, osy orayda da pen­delikke salyp, birinen-biri asyram dep tym әspettep, bәsekelesip bara ma, qalay? Búl - astamshylyq. Biz onan aulaq bola­lyq. Tekti tentek atamyzdyng basyn kó­tersek, ózimizding Bershýgirding ne qara, ne kók tasynan kósh jerden kózge týsetindey biyik belgi - múnara qoyalyq. Oghan granitti qashap, Qúljan shayyrdyng ólenin jaz­ghyzalyq ta, kórnekti jerine japsyra sa­larmyz.
Ótken-ketken jolaushylar at basyn búryp, qayyrylyp soghyp, jaryqtyqtyng arua­ghyna dúgha baghyshtap jýrer. Sauaby tiyer. Al búghan qalay qaraysyn?
Maral kelisti. Pәtua baylastyq!

«Ayqynnyn» anyqtamasy

Byltyr filologiya ghylymdarynyng kandidaty Ermek Qanykeyúlynyng kórnekti jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Ábdijәmil Núrpeyisovting «Songhy paryz» romany turaly kólemdi maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Onda maqala avtory bylay deydi: Qazaq әdebiyetining kók sengiri Ábdijәmil Núrpeyisov «Songhy paryzdan» song ýn-týnsiz. Ózining seksennen asqan sengir jasynda aitaryn aityp, jazaryn jazyp tastap, osylay jatqan ýlken talant qashanda úiqydaghy janartau siyaqty ghoy. Óitkeni onyng oqyrmany «Songhy paryz» avtordyng ruhany әlemdegi aqyrghy Sózi ekenine esh sengisi kelmeydi» dep jazghan edi.
Mine, osy sóz qazaq әdebiyetining qabyrghaly qalamgerining qolyna qalam aluyna sebep bolghan synayly. Ony abyz aghamyzdyng ózi moyyndaydy. Sizderding nazarlarynyzgha úsynyp otyrghan osy maqala - sol sózimizding dәleli.

"Ayqyn" gazeti

0 pikir