Beysenbi, 24 Mausym 2021
Kýbirtke 6226 5 pikir 18 Jeltoqsan, 2020 saghat 11:46

«Orys kartasynyn» kórinbeytin túsy

Murad Adjy

Saytymyzda dýniyeden ótkenine biraz jyldyng jýzi bolghan Múrat Ájining týrki órkeniyetine sinirgen enbegi jayynda 2018 jyldyng 12 Nauryzy kýni Asqar Dayyrbekting «Qypshaq dalasynyng jusany» atty tanymdyq materialyn jariyalaghan edi.

Bir adam zúlym qasqyrdyng qozyny jәukemdegeli jatqanyn kórip, qasqyrdy óltirip, qozyny qútqaryp qaldy. 

Keyin ol ash qozynyng әdemi de, zýbәrjattay shópti ayausyz jep jatqanyn kórip, shópti qútqaryp, qozyny óltirdi. 

Odan keyin osy bir aram shópti jerding nәrin soryp jatyrsyng dep kýstanalap, tamyrymen júlyp alyp laqtyryp jiberdi.

Odan keyin osy bir kir-kir shópsiz qara jerding tabighattyng siqyn keltirip túrghanyna jyny kelip, bәrin asfalittap tastady.

Al, sodan keyin qalyng oigha batyp: «Býgin taghyda qanday iygi ister jasauym kerek»,- dep qiyalgha berildi.

Biz tap osynday kertartpalyqpen týrki dýniyetanymyn birde europalyq, birde әsireislamdyq josyqta asfalittap tastadyq. Osy asfalittap tastaghannan keyin, ruhany pir taba almay púshayman da boldyq. Sol kezde Múrat Áji tarihy sahnagha shyqty. Bireu qúptay, endi bireu tonmoyyndyqpen keritartpalyqqa salyndy. Sonymen...

Endi Resey Memdumasynyng deputattary Nikonov jәne Fedorovtardyng mәlimdelerinen keyin biz týrki aqylmany Múrat Ájining danyshpandyghy oidan shygharylghan «Orys әlemine» qatysty sanaly jangha mýldem jana әlemning esigin ashady, babalar tarihyna EuroAziya qúrlyghynyng negizin salushy retinde qúrmetpen qaraugha ýiretedi. Ár oqylym jana әlemning esigin ashyp otyrady. Amal ne kitap qazaqsha emes, ózge tildi bolghanymen, onyng ruhy týrkilik.

Bizding redaksiya M.Ájining erek iydeyalary men ózindik konsepsiyalaryn ýzikti audamalar arqyly «Abai.kz» oqyrmandaryna túraqty tanystyryp otyrudy jón kórdi. Ári ghalamtor damyghan zamanda tútas kitapty oqyp shyghugha kóp uaqytta ketedi. Sol sebepti Biz danyshpannyng әr kitabynda aitylghan oilarynyng ýzigi men ózegin ghana oqyrmangha tanytudy jón dep taptyq. Múrat Ájining kitaptarynda aitylghan iydeyalar men konsepsiyalar turaly ýzikti audarmalar túraqty jariyalanyp túratyn bolady.

Búl jolghy әngime Múrat Áji «Orys kartasy» jayyndaghy jazbalary tónireginde...

Shirkeu Shyghys Europanyng sayasy ómirining arenasyna jana qogham týrki әlemimen at qúiryghyn kesisken týrkilerding shyqqanyn birden bayqady. Ordadan etek jeni kesilip quylyp Rurikovichterding baraqtyq әuletine qyzmet etken olardyng mansaby shyghysta shyrqau kókke kóterildi. 

Búl jarandar jana esimderdi iyelengenimen ana tilin úmytqan joq, últtyq kiyimderi men barsha әdet-ghúryptardy kózderining qarashaghynday saqtap, Mәskeu Rusinde XVIII ghasyrgha deyin, yaghni, Romanovtardyng bassyzdyghyna deyin ózgelerden ózgeshelenip túrdy... Búl jerde de bizge belgili dýnie taghyda qaytalanyp, baghzy altaylyq ýlgimen jana patshalyq ómirge keldi. Onyng buyny beky týsip, Mәskeu Rusting bas qalasyna әli qúrylmaghan memleketting Elordasyna ainaldy. Búl әsirese Aleksandr Nevalyqtyng nemeresi Qaltaly Ivannyng biylikte bolghan 1325 jyldan sezilip, sol kezde mәskeulikter Altyn Ordanyng basqaghy bolyp alym jinau ýshin jantalasty.

Ang terisi biylikting shoqparyn qolgha ústatatyn, sol sebepti mәskeulikter men tverlikter orys konungtaryn (kinәzdaryn) bir-birlerine aidap salyp otyrdy. Ruste búdan ang terisinen basqa qymbat qúndylyq bolghan joq, sondyqtan alym tek terimen tólendi... Ol keyin qúima altyngha ainalyp, synghyrlaghan tengeni kereksindi, búl biylikke bastar jol edi. Búl әri Tveri, әri Mәskeu ýshin tәuekeldik pen bas keter istin, óitkeni, XIV ghasyrdyng ortasyna deyin eki shahardyng da ne óz aqshasy, ne naryq bazary, ne óz betimen sauda jýrgizu daghdysy bolmady, olar eshtenkede óndirgen joq, orys kósemderi Orda arqyly Iran men Ýndistangha tauargha bardy. 

Búl jol tek qana kontrabandalyq ang terisi ýshin ghana emes, basqa jaghynan da úzaq ta, asa qauipti jol edi. 

Olardyng nazary Batysqa auyp, jasyryn sauda men kezdeysoq kelisimder ózine tartty. Shyghys emes, Europa orys terisin satyp alugha yqlas tanytyp, altyn berdi, sonymen birge ýmit otyn jaqty. Búl Ordadan jasyryp, «Barsha Rusten» jighan alymnyng artyghyn saudalaugha mýmkindik berdi. Osy bir adamnyng bas paydasyn oilaytyn pendeshiligin Batys óz kәdesine jaratyp, Novgorodtyng búrynghy dәstýrin Mәskeuding esine sala otyryp, óz degenin isteuge kiristi. 

Tap osy dәstýr ózderin ezip janshushy Ordadan alshaqtatyp, Batystyng bauyryna enu ýshin bәrin de zandastyrudy qajet etti. Al, búl Úly Novgorodty bas iydirse, onda Soltýstik Europanyng naryghyn óz baqylauynda ústap otyrghan Ganzeylik sauda kenseleri esh jaltaqtamay mәskeulik jasyryn sauda ýshin óz kemelerin jibere alatyn. 

Kýmәndi is qolgha alyndy, búny tipti ekonomikalyq soghys dep ataugha da kelmeydi, Novgorodtyng mysy bәrin basyp túrdy. 

Intervensiya dey de almaymyz. Mәskeuding búl esek dәmesi soghyspen emes, sayasatpen ghana jýzege asatyn. Ol shúghyl betbúrys «orys kartasyn» tamasha oinau arqyly jýzege asty. 

Búl ne sonda? Bir sózben aitqanda, bóten etnikalyq toptyng ortasyna týsken adamdy minez-qúlyq, sana-sezimdik jaqtan mәngýrttendiretin iydeologiyalyq qarudyng týri. Búl «Barsha Rustik» sayasat ayasynda Orys memleketi men jana orys mәdeniyetin ómirge әkeluding tizbekti qadamdary boldy. Qysqasyn aitqanda, әri Novgorod, әri Tveri әm basqada bәskelesterin bir shetke ysyryp, barsha tizgindi bir qolyna alyp, Mәskeudi Rusti biriktiruge mýmkindik beretin iydeya edi. 

Eshtene janadan oilap tabylmady, qayta Rim imperiyasy dәuirindegi dýnie boy kórsetti. Ony vizantiyalyqtar Bolgariya men Serbiyada janghyrtty, Batys Europada katolikter de óz kәdesine paydalana bildi. 

Búl adamdardy óz qaghynan jerintip, últyn ózertip, janadan boy kótergen memlekettik sayasattyng túzaghyna týsirip, qúldanatyn sózder men jarlyqtar edi. Venedter, vepster, әri finn, mari, týrki, baraqtardyng (varyag) bir bóligi – bir demde orystar dep atalyndy. 

Jana halyq atandy. Búryn búl atau baraqtargha (normandargha) tәntin. Endi bәrine ortaq bolyp shygha keldi. Orys degen Rusting túrghyny, Rurikovichterding bodany degendi bildirdi.

1453 jyly Vizantiya men Konstantinopoliden aiyrylghan grekter Ruske ózining qútqarushy retinde qarady, óitkeni, olargha músylmandar men katolikterge qarsy kýreste odaqtas kerek edi. Olardyng eng birinshi jyly sózdi «arandatushy» haty 1393 jyly mәskeu kinәzine keldi. Biraq ol esh nәtiyje әpergen joq. 

Grek iydeologiyasy, grekterding ózderi sekildi boyarlar tarapynan nazar audararlyq dýnie dep sanalmady. Biraq grekter orys din iyeleri arasynda dau-damaydyng dәnegin seuip ýlgerdi mәskeu mitropoliyti Isidordy taghynan týsiru olardyng qolymen jasaldy... Búl aradaghy týsiniksiz әm búlynghyr tarihtyng bas-jaghyn aiyru esh mýmkin emes. Degenmen faktining aty fakti, Rus shirkeui (mitropoliya) «shyghystyq jәne batystyq partiyalar» bolyp qaqqa jarylyp ketti. Bireuleri búrynghy ústanymynda qalsa, kelesileri hristiandyq (uniattyq) erejesine ótti. Olardyng alghashqysy – Mәskeuge, keyingisi – Kiyevke ornyqty.

Orystardyng hristian bolghysy kelmedi, ukraindyqtar oghan kelisti...

Osy bir shyrghalang oqigha dәuir tanbasy bolghanymen Reseyde әli kýnge jalghasyp keledi. Mәskeu kinәzining Rimdegi elshisi Ivan Fryazyn degen adam patsha gramotasyna iyelik ete bastady. Ol Batys mәtinderinde papanyng jasyryn tynshysy italiylik Jan-Battist della Volipe degen jan edi delinetin sóz úshyrasady. 

Ol europalyqtardyng arasyndaghy birinshi orys atanyp, mәskeu kinәzining senimdi adamy bola bildi. Qarap otyrsyzdar ma, udmurt ta, komy de, mary de emes, orys atandy! Onyng búl әdetin týrli elderdegi papa ordenining mýsheleri myndaghan katolikter ilip әkettti. Mine, solardan iydeologiyalyq agressiya bastalyp ketti. Biraq ony mýiizi qaraghayday resey tarihshylarynyng eshqaysy «angharghan joq». Al, olar Ruste Rurikovich әuletin týp tamyrymen qúrtyp, Búlghaq dәurenin tughyzyp, 1917 jylghy Qazan tónkerisin jasady... 

Bәrinen zory mine solardan Resey bastaldy! 

«Angharatyn bolsanyzdar» resey tarihshylary óte jii osy bir diyversiyasynyng qatysushylaryna ainalatyndyghyn sezine bilu esh qiyn emes. Mysaly, XIX ghasyrdyng ataqty tarihshysy V.O. Kluchevskiy diny bilimdi Penza eparhiyasynda alyp, ózin iyezuit jәne shtundisterding mektebining shekpeninen shyqtym dep sanady. Onyng «Skazaniya inostransev o Moskovskom gosudarstve» atty taqyryptaghy kandidattyq dissertasiyasynda oqighagha batystyng yghyna jyghylghan baghalau jasady. 

Búnday qadam aty darday avtordyng ózge enbekterine de tәn, al, ariandyq Rus grektik josyqtaghy hristiandyq elge ainaldy; onda Ejelgi Rus turaly aqparat batystyng eleushinen ótkizilip, oidan shygharylghan dýniyelerding kýlimsi kólshigine ainaldy, osyny qalaghandar Kluchevskiyge qolaylaryna jaghatyn tarihty jazugha tapsyrys beredi. Avtor týrkiler turaly, Deshti-iy-Qypshaq jayynda bir auyz sóz aitpaydy, qasaqana slavyandyq teoriyasynyng soqpaghyna týsip alyp, Rus tarihynyng jalghan iyezuittik modelining jalyna jabysady... 

Shynymen, aqty qara, qarany aq deytin búl ghylym ba? 

«Orys kartasynyn» kórinbeytin túsy «Bar bolghany ózin orys dep atap jana esimdi iyelense bolghany» kez kelgen shet eldik alayaq Mәskeuge kelgen bette zor biylikke qol jetkize aldy. Búl til men әdet ghúrypty biludi qajet etetin udmurt nemese mary bolghannan da mýldem onay edi. Orystarda әzirshe ne til de, ne әdet-ghúryp ta bolghan joq. Rustegiler bәri de orys atanyp, birdeylestirildi.

Grekter asqan ayarlyqpen júrt sanasyna óz qaghynan jerip, Batysqa kózsiz qúldyq úra elikteytin slavyandyq iydeologiyasyna negizdelgen orys oiyn sinire bildi. Olar qúldardyng óz qojayynyn pir tútatyn daghdysyn jaqsy bildi. Orystargha olar hristiandyqtyng qamytyn kiygizdi... Osylayshy, orys oiynda Ejelgi Grekiya men Rim әlemdik mәdeniyetting kindigine ainaldy. Búnymen bir mezette olar ózderining ótkenin tarihtyng qoynauyna kereksiz shәrkeydey laqtyryp tastady...

Tang qalarlyghy, bótenning úryghy tól jatyrgha qonys tepkeni. Nesin jasyryp jabayyq, mәskeulikter tughan Deshti-iy-Qypshaq pen Altaydan jerinui ýshin olardy kýshke salyp, súlu sózben arbaudyng da esh qajeti bolmady. Olargha eng keregi ózderining «jana» tamyr tegi sanalatyn grek ótirigi slavyandyqtan ózderin izdestiru boldy. Mine, qanyn ishine tartyp, týrki әlemi dese qabaghy týksiyetin Mәskeu osymen әli kýnge erekshelenip keledi. Tap osylay bir-birin tek qandas bauyrlar ghana kóre almaydy! 

Al, kez kelgen pende ótirikti shyndyq dep tanityn bolsa, onda ol mýldem basqa jangha ainalady. Bәride ótirikti shynday, aqsaqty tynday etip úsyna bilude. 

Shyghysta búny: «Kim qaranghyny sezinbese, onda ol jaryqty izdemeydi» dep ataydy. Mәskeu týrkileri ne týnekti, ne jaryqty sezinbeytinder. Álem kelbetin olargha grekter salyp berdi. Úlygh halyqtar kóshi-qonynyng izin jasyrghan orta ghasyrlyq Europada ne oryn alsa, sol qayyra qaytalandy... 

Slavyanshyldyq aptap ystyqta saya izdegendey bolyp jýrgen Mәskeuding qolayyna әbden jaqty. Orystar bas kózge qaramay búrynghysynan ózgeshelenetin bolsa bolghany, ózderi jana dep sanaghan dýniyelerdi talghamay, tandamay kerekterine jaratty. Bәrine auyzdaryn ashyp, bәrine bas shayqay tang qaldy. Mysalgha, Paleologtardyng (qara qos basty býrkitti) gerbi Mәskeuding eltanbasyna ainaldy. Slavyandardyng eshqaysy da Úlygh halyqtar kóshi-qonynyna deyin Altaygha tanymal bolghan qos basty qyrannyng Vizantiyagha úshyp barghanyn esterine de almady... Bәri demde esten shygharyldy.

Kremli jaghdaydyng egesi, hristiandyqtyng «oshaghy», yaghni, Batystyng jana ruhany mәdeniyetin nasihattaushy kelimsekterge iyilip tósek, jatyp jastyq boldy... Ruste jana din beleng aldy. Oghan birinshi kezekte ózderi keyin dvoryan atanghan saraymandar den qoya bastady. 

Araq-sharaptyng dәstýrge qalay engenine, amal ne, orystar esh jauap bere almaydy, óitkeni, búl ruh-jigerding әlsizdigi ghana emes, slavyandardyng «halyqtyq» dәstýrine ainaluynda bolyp otyr. Búny biz venesiyalyqtyng myna jazbasynan angharamyz: «Olar (yaghni, grekter – M.Á.) baryp túrghan ishkishter, ishpeytinderdi itting etinen de jek kórip, ózderining sylqiya toyyp alghandaryn maqtan etedi». Qayghydan ishu Rusting әdetine ainaldy. Búl basyna erik berilgen qúldyng ghadeti. Olar óz shynjyrymen kónil marqaya oinaytyn tútqyngha úqsap ketti. Búryn búl aimaqta tek quanyshta, jenis pen merekede ghana ishetin edi. 

Taghy da osy avtordan: «Kinәz orsan zor ólkege biylik etedi, әskeri de mol bolu kerek qoy, biraq, onyng kópshiligi qaru týgil tayaq ústay almaytyn qauqarsyz dimkәs jandar».

Mәskeude hristiandyq simvoldaryn bekemdegen grekter, sonymen birge óz biyligin uәjdady. Ýshinshi Rim IYdeyasy aspanda qalyqtap jýrgenimen, ol aishyqtala bastady da: Rus Europanyng izin ala Qayta Órleu dәuirine ótti. 

Týrik múrasy óldi, dәlirek aitsaq, ony túmshalap jasyryp tastady. Bәri de Batystan keldi. Tek jazalau alauynsyz.

Azuly qalay Reseyge ótti. 

Biz biletinen bólek «derek pen dәiekke» toly versiya bar. Ol Reseyding jas patshasy turaly jyly lepesti sóz etpeydi, qayta, týrikter ony bәtshaghar jasap, qalany úrsssyz tastap, әri әdemi әteshti syigha tartady... Petrge Azuly alugha onyng qyztekeligi kómektesti, ol osy beyәdeptigimen ghúmyr keshti. Biraq jenisting aty jenis. Tipti osynday bolsa da.

Sodan beri Tatariya shәrlerining shyrayy búzylyp: Birinchy – Bryansk, Buruniynej – Voronej, Kiypenzay – Penza, Kursyk – Kursk, Tulu – Tula atana bastady... Petr patshanyng qolyna eski dindegi búlghaqty Dony bar Tatariya tiydi. Mәskeu men onyng egeleri ózderi qalaghan esimder men ataulardy adamdar men qalalargha tandy.

Resey shekarasy úlghayyp, Kavkaz ben Osman Týrikterine juyqtay týsti...

Tap osy kezde búryn tiri pende kórmegen «bólmedegi jylnamalar» payda bolyp, birinshi reseylik tarihshy V. N. Tatiyshev XVIII ghasyrda «ghylym men imandylyqtyng qoldaushysy» Yakov Brusting jetekshiligimen ózining «gharasatty» enbegin jazudy bastady. Tatiyshevting «Tarihyna» Karamzinning de, Kluchevskiyding de, Solovievting de, Grekovting de, әm Rybakovtyng da, kerek desening ataq-danqy olardan bәsenderding de bastary baylandy. Al, olar Uaqytqa qatysty birdi aityp birdi ketpes ýshin qastaryna baqtashy-senzorlardy qosty.

...1735 jyly «Novyy y kratkiy sposob k slojenii rossiyskih stihov», dәlirek aitsaq, orys tilinde ólendi qalay jazugha bolady degen kitap jaryq kórdi. Búl aqyndargha arnalghan oqu qúraly edi. Onyng avtory Astrahannyng tumasy V. Trediakovskiy, ol slavyan grammatikasy men óleng órimine qúlshynys tanytqan Grek-latyn akademiyasynyng shәkirti. IYezuit ghylymynyng ortalyghy Sorbonnagha bardy. Búl «madaq jyrlarynyn» marqasqasy edi.

Slavyan dialektisi – inkvizisiyanyng bel balasy. 

Latyn, grek, týrki jәne әldeqanday ózge tilderding erejesi men sózderinen túratyn qoyyrtpaq. Sol sebepti orystar aghylshyndar siyaqty óz babalarynyng tilin esh týsinbeydi. Ghafu et maghan, oqyrman, qalay desek te, slavyandardyng kózin ashyp, kókiregine sәule týsirgen Kirill men Mefodiyler emes, birinshi slavyan sózdigin qúrastyrghan iyezuit Lavrentiy Zizaniy. Tek qana Ol!

Reseyding tylsymdy tarihy men bastau kózi osynday...

Al men ary qaray Astrahannyng tumasy 1735 jyly «Novyy y kratkiy sposob k slojenii rossiyskih stihov»-ty qúrastyryp shyqqan akademik V. Trediakovskiy jayynda sóz etetin bolam. Ol Batysta oqyp kelgen son, Resey GhA jiynynda slavyandar ýshin jana til turasynda bayandama jasady. Búl bayandama sony ózgeristi kerek etip otyrghandar tarapynan zor yqylasty qúlshynysty tughyzdy.

Osylaysha týrkilersiz Reseyding jana tarihy bastalyp ketti.

Slavyan dialektsin Bolgariya sóilegen tildi («Ilkibúlghar tilin») negize ala otyryp, asqan meyirbandyqpen әrledi. Al, ar qaray bәride talgham boyynsha, bir jerde әrip qosty, bir jerde ony týsirip tastady, endi birde ekpinderdi auystyryp әlekke týsti, nәtiyjesinde: týrki sózi «yazyg» orystyq «yazyk»-ke ainalyp shygha keldi (Basqa shyn slavyan últtary «Mova» deydi - Á.Á.Á.).

Biz ghúlamanyng qalamynan shyqqan kitaptaryndaghy ýzikti oilardy ghana oqyrmandarymyzgha tәrjimalap úsyndyq. 

(jalghasy bar)

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

5 pikir