Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 1850 0 pikir 26 Qazan, 2011 saghat 03:56

Preziydent N. Á. Nazarbaevtyng nazaryna!

Mәsimov mәn-jaydy týsindirip bersin. Bolmasa, qyzmetinen ketsin!

Býginderi elde kýrdeli jaghday qalyptasyp, qogham tyghyryqqa tireluding az-aq aldynda túrghany eshkimge de jasyryn emes. «Elimiz aman, júrtymyz tynysh, bizde beybitshilik pen túraqtylyq!» dep keude qaghyp, býkil әlemning aldynda kósilip maqtanatyn edik. Biraq, qazirgi jaghday, júmsaqtap aitqanda, «túraqtylyqtan» әldeqayda alys ekeni әrkimge de týsinikti.

Elding batysynda diny alauyzdyqtyng kýshengi, onyng arty qaruly qaqtyghystargha úlasuy, Manghystaudaghy múnayshylar ereuilining birneshe aigha sozylyp, әlem tarihyndaghy eng úzaq bas kóteruding birine ainaluy, Kedendik odaqqa engeli beri azyq - týlik baghasynyng qymbattauy men janar - jagharmaydyng tapshylyqqa úshyrauy jәne halyqtyng әleumettik - ekonomikalyq jaghdayynyng nasharlauy - býgingi biylikke ýlken syn bolghany aiqyn. Qoghamdaghy osynday oqighalargha birden - bir jauapty organ jәne túlgha - ýkimet jәne onyng basshysy ekeni belgili. Biraq, ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov osynday qiyn - qystau kezende qoghamdy tyghyryqtan shyghara aldy ma? Joq! Qayta ony daghdarystyng shynyrauyna odan da terenirek batyrdy.

Mәsimov mәn-jaydy týsindirip bersin. Bolmasa, qyzmetinen ketsin!

Býginderi elde kýrdeli jaghday qalyptasyp, qogham tyghyryqqa tireluding az-aq aldynda túrghany eshkimge de jasyryn emes. «Elimiz aman, júrtymyz tynysh, bizde beybitshilik pen túraqtylyq!» dep keude qaghyp, býkil әlemning aldynda kósilip maqtanatyn edik. Biraq, qazirgi jaghday, júmsaqtap aitqanda, «túraqtylyqtan» әldeqayda alys ekeni әrkimge de týsinikti.

Elding batysynda diny alauyzdyqtyng kýshengi, onyng arty qaruly qaqtyghystargha úlasuy, Manghystaudaghy múnayshylar ereuilining birneshe aigha sozylyp, әlem tarihyndaghy eng úzaq bas kóteruding birine ainaluy, Kedendik odaqqa engeli beri azyq - týlik baghasynyng qymbattauy men janar - jagharmaydyng tapshylyqqa úshyrauy jәne halyqtyng әleumettik - ekonomikalyq jaghdayynyng nasharlauy - býgingi biylikke ýlken syn bolghany aiqyn. Qoghamdaghy osynday oqighalargha birden - bir jauapty organ jәne túlgha - ýkimet jәne onyng basshysy ekeni belgili. Biraq, ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov osynday qiyn - qystau kezende qoghamdy tyghyryqtan shyghara aldy ma? Joq! Qayta ony daghdarystyng shynyrauyna odan da terenirek batyrdy.

Birinshiden, Kәrim Mәsimov Qazaqstan ýkimetin basqarghan 5 jyldyng ishinde eldegi әleumettik - ekonomikalyq jaghday ushyqty. Azyq - týlik pen janar - jagharmaydyng baghasy kýrt qymbattady. Elde janar - jagharmay tapshylyghy aiqyn sezilude. Onyng sebebi nede ekenin Kәrim Mәsimov nege týsindirmedi? Múnay men gazdyng ýstinde otyryp, Qazaqstan janar - jagharmaydan nege tapshylyq kórui tiyis? Týsiniksiz!

Tәuelsiz ekonomister deregine sensek, 90 - jyldary Qazaqstan jylyna 26 million tonna múnay óndirgen. Ol kezde halyq qajettiligin óteuge 7 - 8 million tonna múnay qajet bolghan.  Múnay óndirisining osy kólemining ózi - aq  janar - jagharmay tapshylyghyn sezinbeuge tolyq mýmkindik jasaghan-dy. Al qazir múnay óndiru 80 million tonnagha jetti. Halyq qajettiligi 10 - 11 million tonnagha ósti. Sonda múnay óndiru ýsh esege artty degen sóz. Biraq, 90-jyldarmen salystyrghanda, janar - jagharmay tapshylyghy aiqyn sezilip, onyng baghasy kýrt kóterildi. Nege? 26 million tonna múnay óndirgende sezilmegen janarmay tapshylyghy onyng óndirisi 80 million tonnagha jetkende nege aiqyn bayqaldy? Osy mәseleni Kәrim Mәsimov ýkimeti men múnay - gaz salasyn «ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaytyn» «Samúryq - Qazyna» últtyq qory nege sheshpeydi? Olar qayda qarap otyr?

Ekinshiden, 2011 jyldan bastap Qazaqstan Respublikasy Resey, Belarusipen birge Kedendik odaqqa resmy týrde endi. Búl da Mәsimov bastaghan ýkimetting ýlken qateligi dep sanaymyz. Resey sayasatkerleri «2017 jyly Kedendik odaqtyng negizinde KSRO - ny qayta janghyrtamyz!» dep úran kóterip jýr qazir. Preziydent Putin «Kedendik odaq Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng alghashqy baspaldaghy, múny ary qaray jalghastyramyz, osy arqyly Batys elderine terezesi teng bәsekeles bolamyz» dep ashyq mәlimdedi. Bir sózben aitqanda, Kedendik odaq bizge ekonomikalyq jaghynan ghana tiyimsiz emes, búl - tәuelsizdigimizge núqsan keltiretin qaterli qúrylym. Osyny bile әri kóre túra, Qazaqstan biyligi, onyng ishinde Kәrim Mәsimov ýkimeti búghan nege jol berdi?! Álde kórshi elding qas - qabaghy memlekettik tәuelsizdigimizden de qymbat pa bizge?

Ýshinshiden, Kәrim Mәsimov ýkimetti basqarghan jyldary el ekonomikasyndaghy Qytay yqpaly edәuir kýsheydi. Qazirding ózinde Qytay Qazaqstan múnay - gaz salasynyng 22 payyzyn óz baqylauynda ústap otyr! Qazaqstannyng syrtqy elderge qaryzy 120 milliard dollargha jetse, sonyng 20 milliardy Qytaygha tiyesili. Osy aqsha qayda jәne nege júmsaldy? Onyng esebi qayda? Últtyq qorda 40 milliard dollardan astam qarjy bola túra, Qytaydan nege 20 milliard dollar qaryz aldyq? Týsiniksiz! Qajygeldiyn, Balghymbaev, Toqaev, Tasmaghambetov, Ahmetovter premier - ministr bolghan kezde Qytay kompaniyalarynyng ýlesi nege artpady? Kәrim Mәsimov ýkimet basyna kelgeli beri Beyjinning yqpaly nege kýsheydi?! Osynyng ózi-aq bizdi kýmәndi oilargha jeteleydi.

Songhy kezderi el arasynda «taq múrageri» turaly әngime jii aitylyp jýr. Onyng ishinde mýmkindigi joghary dep eki túlghanyng aty atalady7 Olar  -  Kәrim Mәsimov pen Timur Qúlybaev. Ashyghyn aitqanda, biz búghan týbegeyli qarsymyz. Jastargha da, qarapayym halyqqa da núsqaumen taghayyndalghan «múrager» emes, demokratiyalyq jolmen, jalpyúlttyq saylauda әdil jenip shyqqan basshy kerek!

Qoryta aitqanda, biz, Almaty jastary, býgingi ýkimetting júmysyna tómen bagha bere otyryp, qoghamdaghy kóptegen problemanyng týitkilin sheshe almaghan premier ministr Kәrim Mәsimovti otstavkagha jiberip, «taq múrageri» degen әngimeni «әdil әri ashyq saylau» tәrizdi úghymgha almastyrudy talap etemiz.

 

Qúrmetpen,

Q.Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiytetining studentteri;

Ál Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining studentteri;

Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining studentteri;

Qazaq Últtyq agrarlyq uniyversiytetining studentteri;

Túrar Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining studentteri;

Almaty ekonomikalyq kolledji studentteri

Barlyghy: 8396 qol.

Qol jinau әli jalghasuda.

 

P.S. Sayasy partiya, qoghamdyq úiym jetekshilerin, belgili qogham qayratkerleri men tәuelsiz azamattardy osy ýndeudi qoldaugha shaqyramyz. Elding keleshegi men erteni bizderdi, yaghny jastardy da qatty alandatady. Osy sebepten, «Ruh pen til» jastar klubynyng qoldauymen osynday qoghamdyq sayasy manyzy zor mәlimdeme jasaudy jón kórdik.

 

0 pikir