Beysenbi, 23 Mamyr 2024
Áleumet 4790 2 pikir 23 Qantar, 2020 saghat 11:10

Últtyq bankting jana talaby shaghyn kәsipkerlerding mýddesine qayshy

«Aq jol»: Últtyq bankting aiyrbastau punktterine qoyylatyn jana talaptary shaghyn kәsipkerlerding mýddesin qorghamaydy 

Últtyq bankting aiyrbastau punktterine qoyylatyn jana talaptary shaghyn kәsipkerlerding mýddesin emes, ýlken bәsekelestik pen bankterdi qorghaugha baghyttalghan. Búl turaly Mәjilis deputaty Meruert Qazbekova Qarjylyq baqylau agenttigine joldaghan deputattyq saualynda aitty. 

Mәselen, aimaqtardaghy kezdesuler kezinde «Aq jol» partiyasyna shaghyn qalalar men oblys ortalyqtarynda valuta aiyrbastau salasynda júmys isteytin kәsipkerler jýgindi. Olardyng aituynsha, 2019 jylghy 4 sәuirde Últtyq Bank qolma-qol shetel valutasymen aiyrbastau operasiyalaryn úiymdastyru erejelerine týzetuler qabyldady. Atap aitqanda, týzetuler aiyrbastau punktterining eng tómengi jarghylyq kapitalyn arttyrady:

- Núr-Súltan qalasy men respublikalyq manyzy bar qalalardaghy, búrynghy erejeler boyynsha - 30 mln. tenge bolyp qalady. Al, oblystardyng әkimshilik ortalyqtary men oblystyq manyzy bar qalalardaghy әrbir aiyrbastau punkti ýshin 100 mln. tenge (búrynghy erejelerde - 20 mln. tenge) boluy kerek. 

Basqa jerlerde ornalasqan әr aiyrbastau punkti ýshin 50 million tenge (búrynghy erejeler boyynsha - 10 million tenge) boluy kerek. 

Sonymen qatar, kórsetilgen soma aiyrbastau punktining kassasynda boluy kerek.

 «Nelikten jýz million tenge? Búl ýlken soma qaydan payda boldy? Sonymen qatar, búl soma biznes iyesinde emes, tikeley aiyrbastau punktinde  boluy kerek pe?» Kәsipkerlerdi osynday súraqtar mazalaydy.

 - Últtyq Bank jarghylyq kapital mólsherining úlghangy men kassada qarajattyng boluyn biznesti shoghyrlandyru jәne kassadaghy qolma-qol aqshanyng az boluyna baylanysty kliyentterden bas tartugha jol bermeu dep týsindiredi. «Mysaly, kenetten almastyrghyshqa bireu kelip, birden 300 myng dollar alghysy keledi. Sonday jaghdayda kliyent ótinishinen bas tartpau ýshin kassada osynday soma bolghany dúrys» deydi. 

«Aq jol» partiyasy múnday talap shaghyn jәne orta biznes ýshin ýlken qarajat, sonymen qatar, búl qarumen jaraqtalmaghan aiyrbastau punktterine shabuyldardyng kóbengine sebep bolady dep sanaydy. Bir sózben aitqanda, múnday talapt biznesting ózine de, onyng qyzmetkerlerining ómirine de qauip tóndiredi. 

Búdan basqa, retteushi erejelerge aiyrbastau punktterining júmys uaqytyn ózgertu jәne kliyentting jeke derekterin bekitu bóliginde týzetuler qabyldady.

Aqsha aiyrbastau punktterining júmys uaqytyn qysqartu naryq ýshin qiyndyqtar tughyzady. Óitkeni, kóptegen operasiyalar keshke jýzege asyrylady. Kóptegen júmys isteytin azamattar júmystan keyin valutany auystyrugha keledi. Sonday-aq, әdette olar jalaqygha baylanysty 100-200 dollar kóleminde valuta satyp alady. 

«Últtyq Bankting kliyentting jeke derekterin esepke alu jónindegi talabyna keletin bolsaq, búl norma «Jeke derekter jәne olardy qorghau turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyn, jeke derekterdi jinaudyn, óndeuding jәne qorghaudyng erekshelikteri tek zandarmen jәne Qazaqstan Respublikasy Preziydentining aktilerimen rettele alady degen talapty búzady dep sanaymyz» - delingen habarlamada.

Deputattar búl talaptardyng shaghyn kәsipkerlerge baghyttalghany dúrys emes dep esepteydi. Sebebi, shaghyn biznesting kýzet agenttigin jaldap, әr kassirge kýzetshi qoigha qauqarly emes. 

«Sonymen birge, búl saladaghy shaghyn biznes tek júmyspen qamtamasyz etip qana qoymaydy. Sonymen qatar sol bankterge qaraghanda kliyentter ýshin neghúrlym qolayly tariftermen jәne iykemdi sharttarmen qyzmet kórsetedi. Olardyng jasandy «qysymy» valutalyq naryqtyng (mysaly, keshki jәne týngi) qalyptasuyna jәne Ózbekstandaghy siyaqty resmy jәne naryqtyng qosarly baghamynyng qalyptasuyna әkeledi.

Kórshilerding tәjiriybesi nege bizding sheneunikterge sabaq bolmaydy?» - dedi Qazbekova.

Osyghan oray, «Aq jol» fraksiyasy Agenttikten búl mәselege tek bankterding ghana emes, sonymen qatar osy saladaghy shaghyn jәne orta biznes ókilderining qatysuymen qayta oraludy súraydy.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2274
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2626
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1719