Júma, 7 Mamyr 2021
Janalyqtar 1731 0 pikir 25 Shilde, 2011 saghat 08:02

Ghabbas Qabyshúly. Bazar narqyndaghy sóz jәne Ábish

«Ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzghan» aqparat qúraldarynyng aitqanyna qúlaq qoysaq, bazar narqy baghyndyrmaghan el-júrt qalmay barady. Daqpyrtpen bastalyp, daghdaryspen ayaqtalyp jatyr. Ol pәle Qazaqstangha da soghyp, biraz ainaldyryp kóripti, biraq biz, ózimizding BAQ-ymyz badyraytyp maghlúmat bergendey, onyng aidaghan jaghyna jýre qoymappyz. E, nege jýremiz?! Biz degenin...  qazaghymdy aitam da...  biz shóldi shylqytar selindi de, tasty quratar shilingirindi de sózben-aq  shektep, toqtata  salamyz. Bizding tirligimiz sózde! Oghymyz ótpegen jerge sózimiz ótedi. Ayaghymyz jetpegen jerge sózimiz jetedi. Bizding sózimiz bazar narqyna eshqashan boy bermeydi! Sóz - bizding  sarqylmas shiykizatymyz. Odan ne jasaghymyz kelse, sony onshama qinalmastan qalyptay salamyz. Ony qayda júmsaghymyz kelse, sonda dedektetip jiberemiz. Onymen ne aitqymyz kelse, auzymyz - kýni-týni ashyq, tilimiz - tәulik boyy dayyn! Mysaly, ózimizge jan-jaqty tanymal jazushymyz, keshegi senator  Ábish Kekilbayúlynyng asa daryndy aqynymyz bolghan Múqaghaly Maqataev turaly sózin oqyp bayqanyz («Qazaq әdebiyeti» gәzeti, 22-28 shilde, júma, 2011 jyl).

«Ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzghan» aqparat qúraldarynyng aitqanyna qúlaq qoysaq, bazar narqy baghyndyrmaghan el-júrt qalmay barady. Daqpyrtpen bastalyp, daghdaryspen ayaqtalyp jatyr. Ol pәle Qazaqstangha da soghyp, biraz ainaldyryp kóripti, biraq biz, ózimizding BAQ-ymyz badyraytyp maghlúmat bergendey, onyng aidaghan jaghyna jýre qoymappyz. E, nege jýremiz?! Biz degenin...  qazaghymdy aitam da...  biz shóldi shylqytar selindi de, tasty quratar shilingirindi de sózben-aq  shektep, toqtata  salamyz. Bizding tirligimiz sózde! Oghymyz ótpegen jerge sózimiz ótedi. Ayaghymyz jetpegen jerge sózimiz jetedi. Bizding sózimiz bazar narqyna eshqashan boy bermeydi! Sóz - bizding  sarqylmas shiykizatymyz. Odan ne jasaghymyz kelse, sony onshama qinalmastan qalyptay salamyz. Ony qayda júmsaghymyz kelse, sonda dedektetip jiberemiz. Onymen ne aitqymyz kelse, auzymyz - kýni-týni ashyq, tilimiz - tәulik boyy dayyn! Mysaly, ózimizge jan-jaqty tanymal jazushymyz, keshegi senator  Ábish Kekilbayúlynyng asa daryndy aqynymyz bolghan Múqaghaly Maqataev turaly sózin oqyp bayqanyz («Qazaq әdebiyeti» gәzeti, 22-28 shilde, júma, 2011 jyl).

Ábishting aitqandarynan angharghanymyz az emes. Áli bilmeytinimiz barshylyq ekenin de týisindik. «...Abaydan bastalghan aqyndyq mektep Maghjan, Súltanmahmút, Iliyas túsynda saltanat qúryp, kóp úzamay bәldu-bәldu bәdik dәurenge qayta tap bolypty» (birinshi ret qashan, qalay «tap bolghan»?!) Aqyndyq mektebimizdin  Qasym  men  Múqaghaly arasyndaghy «dәldu-dәldu» dәlizinde kózge ilerlik eshkim joq eken. Kenen, Sәken, Sәbiyt, Isa, Asqar, Ábdilda, Júban, Saiyn, Syrbay, Dihan, Ghafu, Tólegen, Qadyr... qay synypta qalyp qoyghan? Al Túmanbay bastaghan dýbirli top  qay synypta jýr? Múqaghalidyng aldy-artynda «dýley» (?!) aqyn nege bolmaghan?

Dýley aitqyshtarymyzdyn: «úly, dana, danyshpan, kemenger, әuliye, kóregen, boljampaz...» degen sózderdi ondy-soldy qoldanyp, «qazaqtyng ózge júrttan úzyn sózin» eselep ósirip jýrgenine kuәmiz. Ábish olardan ozynqyramasa, qalyspapty. Ol óneri túrypty-au, «Múqaghaliy bar halyq ólmeydi» degen «mәngi-baqilyq  janalyghyn»  aitsanshy! Halyq - qúdaydyng bir aty ekenin eskerip, tarihy Túlghalarymyz turaly әngimemizdi: «Qazaq halqy amanda Ol tiri» dep tújyryp jýr edik, halqy tirisinde qadirlegen, ólisinde jadynda saqtaghan úl-qyzynyng ghana mәngi tiri bolatynyna, qanday Túlghany bolsyn halyq tudyratynyna kýmәndanbaytyn edik. Endi Ábish halyqtyng óli-tiri bolatyny Túlghanyng bar-joghyna baylanysty dep «týzetu» jasapty. Áyteuir, múnysynyng meninshe, preziydentting jarlyghy emes, senattyng qaulysy emes, aitylghan jerinde qalghan arzan sóz bolghanyna  shýkirshilik.

0 pikir