Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Bizding sheneunik 19820 11 pikir 13 Nauryz, 2019 saghat 17:22

Pan Gy Munnan sadagha ket, Mәdina!

Kýni keshe ghana su jana qyzmetke taghayyndalghan Ábilqasymova deytin әidik әiel turaly az kem sóz shygharmaqpyz. Mәdina ghoy, iyә, sol Mәdina. Ministr shekpenin kiyip-ap, auzyna kelgendi kókigen, sóitip jýrip-aq, abyroyy airanday tógilgen Mәdina qyz.

Býkil júrttyng ashuyn keltiremin dep, ministr kreslosynan aiyrylyp qalghan Mәkeng keshe ghana jana jasaqtalghan, әteshten búryn oyanyp, qytay tilin ýirenip jýrgen Asqar Mamin deytin poliglot politik basqaratyn Ýkimetting qúramyna kirdi. Sóitip Últtyq ekonomika ministrining orynbasary bolyp taghayyndaldy.

Mәkenning osy jolghy oraluy turaly aqpargha kóz jýgirteyikshi, әueli. «Mәdina qyz ministrlikke keldi» degendi estigen júrt ekiúshty pikirde boldy. Itpen qualasa ketpeytin Mәkenning qanday qúdireti baryn bilmey esengiregen kýy keshti. «Áy-ay kiyimi men әshekeyi kóp Ábilqasymovasyz Qazaqstan Ýkimetining tany atpay, kýni batpay qalatyn ba edi» dedi key júrt. «Mәdina qyzgha sol joly obal boldy» degender de tabyldy. Endi osy pikirlerdi saraptay otyryp, biz de óz payym-parasatymyzsha oy qúrayyq...

Ábilqasymovanyng qayta oralauy

Ábilqasymova QR Últtyq ekonomika ministrligine qaytyp oraldy. Ministrding orynbasary, kishi ministr bolyp taghayyndaldy.

Kezinde Mәkenning qolastynda qyzmet etken qazirgi Enbek jәne әleumettik qorghau viyse-ministri Svetlana Jaqypova deytin aty mәshhýr әiel bar edi ghoy. Syghyr kózdi, sazarghan óndi Sveta hanym Ábilqasymovanyng Ýkimetke qayta oralghany turaly eki auyz pikir aitypty.

Jaqypovanyng pikiri:

- Mening jeke pikirimshe, mening búrynghy bastyghym kez kelgen tapsyrmany orynday alatyn adam. Ol óte-móte kәsiby adam. Men onyng júmysy rettelip ketkenin, barlyghy jaqsy bolghanyn tileymin, - depti Jaqypova. Aytpaqshy, Sveta hanym da analar kóterilgende bastyghy Ábilqasymova sekildi sózden sýringen edi.

Jana Ýkimetting eski kadrlarymen birge ýsh-tórt jana ministr taghayyndalghanyn aitqan edik. Mine, sol janalardyng biri bolyp ekonomikanyng tizginin ústaghan Ruslan Dәlenov deytin ministr de Mәdinanyng óz qaramaghyna kelgeni turaly pikir bildirgen.

Dәlenovting pikiri:

- Jalaqy arnayy jýiemen retteledi. Viyse-ministrding jalaqysy ministrge qaraghanda tómen. Búl qyzmetining tómendeuin bildiredi, - depti Dәlenov.

IYә, Ábilqasymovadan góri ailyghym joghary degen Ruslan myrza Mәkenning qarym-qabyleti turaly aitqysy kelmegen sekildi.

- Viyse-ministrler Ýkimet sheshimimen taghayyndalady. Ábilqasymova hanym búryn ekonomika ministrliginde júmys jasady. Halyqaralyq blokty basqardy. Bizding ministrlikte de ol halyqaralyq blokpen júmys jasaytyn bolady. Týsinesiz be, men әriptesterimning qyzmeti turaly pikir aita alamyn. Alayda qaramaghymdaghylar turaly aita almaymyn. Men olardan tapsyrmanyng oryndaluyn talap etemin. Bitti, -dep týiindepti.

Esterinizge sala keteyik, 2018 jyldyng aqpanynda Mәkeng Enbek ministrligine taghayyndalghan edi. Sol kezde dәl osy Dәlenov onyng jana qyzmeti turaly pikir aitqan eken. Ne depti deysizder ghoy. Minekey, kórinizder...

2018 jyl. Dәlenov Ábilqasymova turaly:

- Meninshe, ol jaqsy ministr bolady. Onyng paydasy kóp. Onyng batystyq bilimi bar. Eger bireu-mireu onyng jauyngerlik tәjirbiyesi jetispeydi deytin bolsa, men esesine onyng jauyngerlik minezi bar der edim. Biz oghan sauatty, sapaly qyzmetker, ekonomist, basshy jәne qarapayym adam degen minezdeme beremiz», - degen eken.

Ábilqasymova turaly qazirgi bastyghy byltyr ayamay maqtap sóilese, osy joly sózayarlyq jasapty. Álipting artyn baghayyn dedi me eken, әlde Ábilqasymovagha senimsizdik tanytqany ma, әiteuir osymen shektelgen.

Byltyr Tamara apay Dýisenovadan tizgindi alar tústa Dәlenov jer-kókke syighyzbay maqtaghan Mәkenning shynynda bilimi joghary. Sol turaly jazayyqshy...

Ábilqasymova turaly ne bilesiz?

Mәdina Erasylqyzy Ábilqasymova 1978 jyly Almatyda tughan. Biyl 1-tamyzda 41 jasqa tolady. Ákesi eks-deputat Erasyl Ábilqasymov. Dәriger. Mәjiliste deputat boldy. 2005 jyly Preziydent bolmaqqa bekinip, saylaugha da týsip, 0,34 payyz dauys jinaghan. Mәkenning ministr boluyna әkesi yqpal etti deytinder de bar. Kim bilsin... Tegin adam taz bolmaydy degenge salsaq, bәri mýmkin. Degenmen Mәkeng turaly biletinimiz bir toghyz bolsa, bilmeytinimiz toqsan toghyz ekeni taghy ras.

Mәdina qyzdyng oqyghan-toqyghanyna qarasaq, qara jayaulardyng sortynan emes sekildi...

1999 jyly Qazaq memlekettik basqaru akademiyasyn «halyqaralyq ekonomikalyq qatynastar» mamandyghy boyynsha oqyghan.

2003 jyly Kolumbiya uniyversiytetining magistraturasyn «ekonomikalyq sayasatty basqaru» mamandyghy boyynsha tәmәmdaghan.

2011 jyly Garvard uniyversiytetining Kennedy atyndaghy memlekettik basqaru mektebin memlekettik basqaru magistri bolyp ayaqtaghan.

Basqasyn aitpasaq ta, anau Garvard uniyversiytetin alayyqshy. Nobeli syilyghynyng 157 iyegerin oqytyp shygharghan uniyversiytet. Bizding Mәkeng oqyghan Kennedy atyndaghy basqaru mektebinen de onay adamdar shyqpaghan. Qaranyzshy, Meksikanyng preziydenti bolghan Filippe Kalideron men BÚÚ-nyng segizinshi bas hatshysy bolghan Pan Gy Mun oqyghan.

Yaghni, Mәdina qyz oqyghan-toqyghanyna qarasang súmdyq bilimdi adam. Oghan teni joq, tipti. Al endi sonday ataqty jerding týlegi tegi jeksúryn atanuyn qalay týsinemiz?

Áy biraq, bizding Mәkeng «qazgha eremin dep qarghanyng shaty aiyrylyptynyn» kerin keltirdi. Pan Gy Mun sekildiler shyqqan jerden Mәdina sekildiler de shyghady deymiz de qoyamyz... Joq, әlde "Pan Gy Munnan sadagha ket, Mәdina!" deymiz be?  Jә, әri qaray jazayyq...

Mәkenning enbek joly

Mәkenning myqtylyghy sol – ol memlekettik qyzmetting barlyq satysynan ótken adam deydi biraz júrt. Qarap otyrsaq, biraz sharuanyng basyn shalypty, ras. Tyndyrghany shamaly bolsa da aqpar ýshin jazayyq, al.

*  1999-2001 jyldary – Strategiyalyq josparlau agenttigining bas mamany;

*  2003-2004 jyldary – Ekonomika jәne budjettik josparlau ministrligi strategiyalyq josparlau basqarmasynyng basshysy;

*  2004-2006 jyldary – «Marketingtik-taldamaly zertteuler ortalyghy» AQ memlekettik sayasatty taldau departamentining diyrektory;

*  2006-2008 jyldary – QR premier-ministri kensesi әleumettik-ekonomikalyq bólimi mengerushisining orynbasary;

*  2008-2011 jyldary – preziydent әkimshiligi strategiyalyq әzirlemeler jәne taldau ortalyghy mengerushisining orynbasary;

*  2011-2013 jyldary – ekonomikalyq damu jәne sauda viyse-ministri;

*  2012 jyldan bastap Dýnijýzilik bankting Qazaqstandaghy basqarushysynyng orynbasary;

*  2013-2014 jyldary – ekonomika jәne budjettik josparlau viyse-ministri;

*  2014 jyldyng tamyzynan 2018 jyldyng aqpanyna deyin – últtyq ekonomika viyse-ministri;

*  2018 jyldyng 9 aqpanynan 2019 jyldyng 25 aqpanyna deyin enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri qyzmetin atqardy.

Enbek jolyna qarap otyrsanyz, Mәkeng әr kresloda 1-2 jyldan ghana otyrghan. Eng úzaq istegen júmysy – Últtyq ekonomika viyse-ministri bolghan jyldar.  Baqanday 4 jyl kishi ministr bolghan.

Mәkeng qazir ekonomika ministrligine qayta keldi dedik qoy. Ol 2014 jyly da ekonomika ministrligining viyse-ministri boldy. Sol kezdegi elding ekonomikalyq әleueti keremet boldy dey almaymyz. Mәkeng men onyng bastyqtary ekonomikany tizgindegen jyldary bolghan daghdarysty eske týsireyikshi...

2014 jylghy daghdarys:

2014 jyl el ekonomikasy ýshin songhy onjyldyqtaghy eng auyr jyl boldy. Preziydentting ózi sol kezde bizde ghana emes, әlemdegi ahual aumaly-tókpeli dep aqtaghanday sóilegenimen, әleumettik-ekonomikalyq jaghday tómendedi. Ol fakt. Ras, sol jyly eki derjavanyng sanksiya soghysy órshidi. Álemdik daghdarys bastaldy. Naryqta múnay baghasy tómendedi.

Qazirge deyin salqyny seziletin eldegi ekonomikalyq daghdarys sol jyly bastaldy. Álemdik naryqta qara altyn baghasy kýrt tómendedi. Qazaqstan ekonomikasy múnday jaghdaygha mýlde dayyn bolmay shyqty.

2014 jyly JIÓ kólemi dollargha shaqqanda 227,44 dollar bolsa, JIÓ ósimi -6,7 payyz boldy. Qazaqstannyng syrtqy qaryzy 149,13 milliard dollargha jetti. Búl jan basyna shaqqanda әr adamgha 8761 dollardan ainalatyn edi. Inflyasiya kómeli 7,4 payyzdy qúrady.

Eng tómengi jalaqy – 19 966 tenge boldy. Memleket beretin bazalyq zeynetaqy kólemi – 9 983 tengeni ghana qúrady. Eng tómengi zeynetaqy – 20 782 tenge boldy.

2014 jyly Últtyq valuta devalivasiyalandy. Elde devalivasiya boldy. Tengening dollargha shaqqandaghy baghamy 155 tengeden 188 tengege bir-aq sekirdi.

Eldegi sauda dýkenderi men supermarketter bir-aq kýnde tauar baghasyn kóterdi. Elde azyq-týlik, dәri-dәrmek, janarmay, kólik jәne qúrylys materialdary baghasy ósti.

2014 jylghy devalivasiya arqyly júrttyng ailyq tabysynyng 20 payyzyn tonady. Jogharyda aitqanday-aq, bizding elding ekonomikasy múnaygha tәueldi ekenin sol kezde jәne bir mәrte týsindirgendey boldy.

2014 jyly memleketting jalpy budjeti 31 milliard boldy. Sol jyldary biz múnay baghasynyng qúldyrauynan 60 milliard útyldyq. Aynaldyrghan 1,5 jylda memleketting 2 jyldyq budjetinen aiyryldyq.

2014 jyly 78,2 milliard dollargha shiykizat satyp, 41,2 milliard dollargha tauar satyp aldyq.

2013 jyly Qazaqstannyng eksporty 84,7 milliard bolsa, 2014 jyly eksport kólemi azayyp, 79,5 milliard dollardy qúrady. 2014 jyly import 30,6 milliard dollardy qúrady.

2015 jylghy daghdarys:

2015 jyl da Qazaqstan ekonomikasy ýshin daghdarys jyly boldy. Ol turaly Preziydentting ózi de aitty.

Taghy da kinәli әlemdik daghdarys. Taghy da múnay baghasynyng tómendeui. Taghy da syrtqy faktor. Aytpaqshy, sol jyly múnaydyng naryqtaghy baghasy 50 dollargha deyin týsti.

Elde azyq-týlik baghasy ósti. Júmyssyzdar sany artty. Halyqaralyq rezerv 1 milliard dollargha deyin qysqardy. Últtyq valutanyng dollargha shaqqandaghy baghamy 51,9%-gha, eurogha shaqqanda - 42%-gha, rublige shaqqanda - 42%-gha qúlady.

Júmyssyzdyq dengeyi 4,9%-gha jetti.

Valutalyq kiristing eksport boyynsha osy kezendegi qysqaruy 1,74 ese bolyp, 2014 jylghy 80,3 mlrd. dollardan 2015 jylghy 46,2 mlrd. dollargha deyin týsti. Al sauda balansynyng salidosy 2015 jyly minusqa týsip, 5,3 mlrd. dollar boldy.

2015 jyly dollar baghamy 183,7 tenge bolsa, 2016 jyly búl kórsetkish 365,83 tengege deyin kóterildi. Tenge 195 payyzgha devalivasiyalandy.

2015 jyly Eurointegrasiya qazaq tengesin eng qúnsyz valuta dep baghalady.

Tengening osynshama kýshti devalivasiyasy – Ýkimet pen Últtyq bankting tiyimsiz ekonomikalyq sayasatynyng saldary ekeni dausyz.

Biz ghana emes, ekonomist sarapshylardyng ózi osy eki daghdarysty Qazaqstan Ýkimetinin, onyng ishinde de ekonomika ministrligining qateligi dep tanydy. Al janaghy Pan Gy Munmen sabaqtas bizding Mәkeng dәl osy jyldary Últtyq ekonomika ministrining orynbasary bolyp qyzmet jasaghan.

Ábilqasymova halyqqa nege jaqpay qaldy?

Mәdina qyz enbek ministrligine 2018 jyldyng aqpanynda keldi. 1 jyl 16 kýn ministr bolyp qyzmet etti. Preziydentten sógis alyp, әbirjip jýrgen Tamara apay Dýisenovanyng ornyna ministr bolyp taghayyndalghan Mәkeng bar bolghany 1 jyl ministr boldy.

Júrt biyl onyng otstavkasyn talap etti dedik qoy. Anyghynda Enbek ministrligining Mәkene deyin mylja-myljasy shyghyp, júmysy jýiesizdikke úshyrap jatqan-tyn. Ol ministrlik basynda Densaulyq saqtau ministrligining qúramynda boldy. Keyin odan bólinip shyqty.

Aqpanda bolghan Astanadaghy aitugha auyr, til kýrmeletin, jazugha qol jýrmeytin shetin oqighadan keyin-aq,  Ábilqasymovagha júrt qarghys jaudyra bastady. Jer-jerlerde alangha shyqqan, әkimderdi, әkimdikterdi tikesinen túrghyzghan analar da Mәdinanyng memqyzmetten quyluyn talap etip qoydy. Oghan da ózi kinәli edi. «Kóp balaly analargha 16 myng beriledi. Búnday әlemning eshbir elinde joq» dep janadan Amerikany ashqanday sóilep, aidy aspannan bir-aq shyghardy. Onsyz da zyghyrdany qaynaghan qalyng eldi búl sóz ashyndyrdy. Sóitip Mәkeng óz oryn ózi qazdy.

2019 jyldyng qantarynda kópbalaly analargha tólenetin jәrdemaqynyng 15,4 mynnan 16,1 myng tengege deyin kóterilgenin maqtanyshpen aitqan Ábilqasymova júrttyng ashuyna tiydi.

«Reseyde ana kapitaly degen bar. Biraq, bizde barlyq jyldy esepke alsaq, analar birneshe million tenge alady, al jәrdemaqy – ómir boyy tólenetin kómek», - degen edi ol.

Kópbalaly analardy «millionerge» tenegen Ábilqasymovanyng sózderi әlemjelini sharlap ketti.

Al alapat órtten keyin ertesine Ábilqasymovanyng «Forbes Kazakhstan» jurnalyna bergen súqbaty men múqabagha basylghan sureti jariyalanyp, jeli qoldanushylarynyng narazylyghyn odan әri kýsheytti.

Qayghyly oqighadan keyin Mәkeng Ýkimet otyrysyna qatyspady. Auyryp qalypty. Ony janaghy Jaqypova habarlap aitty. Mәkeng taghy da syngha ilikti.

Búdan bólek Mәkenning ministr bolyp túrghan tústa elde әleumettik kómek alushylar sany 504 myng adamgha jetti.

Oralmandardyng 70 payyzynda jogharghy bilim joq

2014 jylgha qayta oralayyqshy, Erbolat Dosaev deytin badyraq kóz bala bar edi ghoy. Ekonomika jәne budjetti josparlau ministrliginde sonyng orynbasary bolyp túrghanda Mәdina qyz shettegi qandastargha da til tiygizip sóilegen edi.

Sol kezdegi Mәkenning aituynsha, shetten keletin oralmandardyng bar bolghany 8,6 payyzy ghana joghary bilimdi.  71 payyzynyng orta bilimi bar nemese mýlde hat tanymaytyn sauatsyz eken.

«Sondyqtan, bilimi men kәsiby mamandyghy joq, dәrejesi tómen enbek kýshi Qazaqstannyng enbek kýshi naryghyna qosylyp jatyr. Búl mәsele oralmandardyng qoghamgha sinisip ketuine kedergi boluda» depti sol kezde bizding Mәken.

Mine búl qandastarymyzdy oraltugha ashyq qarsylyq edi. Bir jaghynan qaraghanda Mәdina qyz, orys tilin bilimning balamasy retinde qaraghan boluy da mýmkin. Áyteuir osylay sóilegen.

Mәkenning taqqan temir-tersekteri men orden-medalderi:

«Astananyng 10 jyldyghy» medali (2008 jyl),

«QR Tәuelsizdigine 20 jyl» medali (2011 jyl),

«Eren enbegi ýshin» medali (2012 jyl),

«QHA 20 jyl» medali (2015 jyl),

«EAEO qúryluyna qosqan ýlesi ýshin» medali (2015 jyl),

«QR Tәuelsizdigine 25 jyl» medali (2016 jyl),

«Qúrmet» ordeni (2016 jyl).

Týiin. Mәkeng qazaq tilin bilmeytin ministrler qatarynan. Ótken jyly Preziydent mindettegende ghana ejiktep sóiley bastaghan. Ministr bolyp kelgeli estigen «bәrekeldisi» joq. Senatorlar da shýilikti. Deputattar onyng zanyn týsingen de joq.  Nyghmatulinnen de tayaq jedi, sóz estidi. Mәjilis onyng halyqty júmyspen qamtu jәne kóshi-qon mәseleleri turaly zang jobasyn jyltyr esep dep baghalady. Qysqartyp aitqanda shata tildi shala ministr.

Endi mine, otstavkagha ketken Mәken, jana Ýkimetke kishi ministr bolyp oraldy. Múndayda ne deushi edi, «tepkileseng ketpeytin temir baqyt» basqagha emes, dәl osy Mәkene búiyrghan siyaqty. Artynyng qayyryn bersin...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

11 pikir