Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Mine, әngime! 8928 20 pikir 24 Tamyz, 2018 saghat 08:52

Elbasygha ótirik aitqan kaysysy... Qojamjarov pa, Asanov pa?

Tamyz aiynda Elbasy Aqordada birneshe joghary shendi qyzmetkerdi qabyldady. Solardyng qatarynda Bas prokuror Qayrat Qojamjarov pen Jogharghy sot tóraghasy Jaqyp Asanov ta bar.

Memleket basshysynyng qabyldauynda bolghan qúqyq qorghau salasynyng qos alyby dәstýrli týrde óz qyzmetterinen esep berip, tiyisti tapsyrmalar alyp qaytty. Biraq, bizdi tang qaldyrghany, ekeuining iylep otyrghany bir terining púshpaghy bolsa da Elbasygha bergen esebi eki týrli. Bas prokuror qylmystyq prosesti reformalau baghytynda jýrgizilgen is-qimyldardyng nәtiyjesinde elimizdegi jalpy qylmystyq ister ótken jylmen salystyrghanda 10 payyzgha kemigenin aitty. Al Joghary sot tóraghasy Ótken 6 aidyng ishinde 26 myng qylmystyq is qaralyp, 16 302 adam sottalghanyn aitty. Ári búl byltyrghy osy uaqyttaghy kórsetkishten joghary ekenin eske saldy.

Endi zandy súraq tuyndaydy. Kim ótirik aityp otyr? Álde biz dúrys týsinbey qaldyq pa? Endeshe, Jogharghy Sottyng baspasóz qyzmeti taratqan 2018 jylghy 6 aidaghy sot jýiesi qyzmeti turaly aqparatty aqtarayyq. Onda jazyluynsha, 2018 jylghy 6 aida audandyq, qalalyq sottar 1,8 mln. is pen materialdardy qaraghan. Ósim - 40%. Negizgi ýles azamattyq isterde - 84%. 26 myng qylmystyq is ayaqtaldy. Sottalghan - 16 302 adam. 4 094 adam bostandyghynan airylghan.

Jaraydy búl jerdegi 1,8 million sotqa jetken is pen materialdyng 84%-y (1,5 mln) azamattyq ister deyik. Biraq, búghan bola qylmystyq ister az deuge kelmeydi. 16 mynnan asa adamnyng sottalghany taygha basylghan tanbaday anyq jazylyp túr. Ári múnyng ótken jylghy kórsetkishten joghary ekenin sot tóraghasynyng ózi aityp otyr. Búny az deseniz, keybir mәlimet boyynsha biyl alghashqy jarym jyldyqta 529 qazaqstandyqtyn ómiri ózgelerdin qolymen qiylghan eken. Ótken jyly dәl osy uaqytta búl kórsetkish 477 adam bolghan. Endi osy mәlimetterge qarap elimizde qylmystyn kóbeygenin anyq angharugha bolady.

Sonda Bas prokuror aityp otyrghan «qylmystyq ister ótken jylmen salystyrghanda 10 payyzgha kemidi» degen ne sóz? Álde ol kisi qúqyq qorghau qyzmetkerlerining kóz almay anduy men uday qymbat aiyppúldan sharshaghan jol boyynda shemishke shaghyp, temeki tartatyndardyng azayghanyn aityp otyr ma? Nemese, jol polisiyasyna qaltasyn qaqtyryp jalyqqan jýrgizushilerding jol erejesin saqtau ýshin baryn salyp jýrgenin aityp otyr ma? Biraq, búlardy qylmystyq ispen shatastyrudyng esh jóni joq. Demek, Bas prokuror Elbasynyng aldynda óz qyzmetin tym joghary baghalap, shalaghay esep berip ketken bolu mýmkin.

Týiin

Biz búl sózderdi tyrnaq astynan kir izdeu ýshin aityp otyrghan joqpyz. Kez-kelgen sheneunik Elbasynyng aldynda tek shynayy mәlimetterdi kórsetip, shyn esep beruge tiyis ekenin aitqymyz keledi.

Quanysh Qappas

Abai.kz

 

 

20 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2324
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1176
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1410