Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2430 0 pikir 4 Nauryz, 2011 saghat 04:04

Bek Datúly. Erdoghan taghy erledi

Erdoghannyng er ekenin erteden bilushi edik. Búl jolghy batyrlyghyna týregep túryp sol soghugha bolady. 28 aqpan kýni Germaniyagha barghan is-saparynda qalyng nemisting ortasynda túryp-aq otandastaryn últtyq birlikke shaqyrdy.
Týrikter eng kóp shoghyrlanghan Dusselidorf qalasynda lebizin estuge kelgen ondaghan myng qandastarynyng aldynda túryp olardy nemis júrtymen etene bolugha, biraq assimilyasiyagha týsip ketpeuge shaqyrdy. Balalargha birinshi kezekte týrik tilin, sonan keyin ghana nemis tilin ýiretinder degendi basa aitty. Ol ózi qonaq bolyp otyrghan nemis júrtynyng týrikter men ózge de músylmandargha degen jekkórushilikterin synady. Ol múny antiysemitimz dep sanaytynyn aitqanymen qazirgi nemis ýkimetining «adamzatqa qarsy jasalghan» naqty qylmysyn әshkerelep aitpady.
Ol Týrkiya ózining sheteldegi otandastaryn qorghaytynyn, olardyng mýddesi men kózqarastaryn saqtaugha atsalysatynyn birneshe qaytalady. Ol Germaniyadaghy týrikterdi otanyna qaytugha da shaqyrdy.
Erdoghannyng «er minezi» Týrkiyanyng Euroodaqqa enuine birinshi bolyp qarsy shyghyp jýrgen nemis sheneunikterining shabyna ot týsirdi. Germaniya syrtqy ister ministri Gvido Vestervelle týrik premierining sózin synap, jergilikti týrikterdi birinshi kezekte nemis tilin ýirenuge shaqyrdy.

Erdoghannyng er ekenin erteden bilushi edik. Búl jolghy batyrlyghyna týregep túryp sol soghugha bolady. 28 aqpan kýni Germaniyagha barghan is-saparynda qalyng nemisting ortasynda túryp-aq otandastaryn últtyq birlikke shaqyrdy.
Týrikter eng kóp shoghyrlanghan Dusselidorf qalasynda lebizin estuge kelgen ondaghan myng qandastarynyng aldynda túryp olardy nemis júrtymen etene bolugha, biraq assimilyasiyagha týsip ketpeuge shaqyrdy. Balalargha birinshi kezekte týrik tilin, sonan keyin ghana nemis tilin ýiretinder degendi basa aitty. Ol ózi qonaq bolyp otyrghan nemis júrtynyng týrikter men ózge de músylmandargha degen jekkórushilikterin synady. Ol múny antiysemitimz dep sanaytynyn aitqanymen qazirgi nemis ýkimetining «adamzatqa qarsy jasalghan» naqty qylmysyn әshkerelep aitpady.
Ol Týrkiya ózining sheteldegi otandastaryn qorghaytynyn, olardyng mýddesi men kózqarastaryn saqtaugha atsalysatynyn birneshe qaytalady. Ol Germaniyadaghy týrikterdi otanyna qaytugha da shaqyrdy.
Erdoghannyng «er minezi» Týrkiyanyng Euroodaqqa enuine birinshi bolyp qarsy shyghyp jýrgen nemis sheneunikterining shabyna ot týsirdi. Germaniya syrtqy ister ministri Gvido Vestervelle týrik premierining sózin synap, jergilikti týrikterdi birinshi kezekte nemis tilin ýirenuge shaqyrdy.
Qazir Germaniyada 3 mln-nan astam týrik túryp jatyr. Olardyng bir demde Týrkiyagha kóship ketui, әriyne ekitalay. Degenmen, múnshama halyq elding sayasy damuyna óz ýlesin qosugha úmtylary sózsiz.
Eng bastysy Erdoghannyng kózsiz erligi bolyp túr. Tәuelsizdigim taghdyrym dep sanaytyn elderding qay basshysy ózi memlekettik saparmen barghan alpauyt eldegi qandasataryna osynday úran tastap edi?

www.masa.kz internet gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2336
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1187
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1423