Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Tughan jerge tuyng tik! 3087 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2017 saghat 08:06

Bayqonyrdy ózimiz damytugha jauaptymyz

Bayqonyr qalasy – Qazaqstan Respublikasynyng әkimshilik-aumaqtyq birligi ekendigi mәlim. Reseymen birlesip, qalanyng tirshiligin qamtamasyz etip, ortaq jobalar men baghdarlamalardy iske asyryp, jalgha beru shartynda  júmys jasaydy. Bayqonyr qalasy men Bayqonyr gharysh ailaghy Resey memleketining Qazaqstannan 2050 jylgha deyingi jalgha alghan «Bayqonyr» keshenin qúraydy.
Oblys әkimining orynbasary, QR Preziydentining «Bayqonyr» keshenindegi arnauly ókili Serik Qojaniyazov atap ótkenindey, songhy jyldary eki memleketting basshylary men Ýkimeti tarapynan «Bayqonyr» keshenine «ekinshi ómir»  beruge baghyttalghan  birqatar sharalar qabyldanghan. Halyqaralyq kelisim-qúqyqtyq bazasyna qajetti ózgerister men qosymshalar engizildi.
Ótken jyldyng ayaghynda Sankt-Peterburgte ótken Qazaqstan jәne Resey Preziydentterining kezdesuinde «Bayqonyr» kesheninde yntymaqtastyqty әri qaray jalghastyrugha baghyttalghan jana strategiyalyq qújatqa qol qoyyldy. Búl qújat Bayqonyrdaghy birlesken is-qimyldardyng negizgi kezenderi men formalaryn aiqyndap berdi. Qazir osy kelisim ayasynda júldyzdy qalashyqqa jana dem beretin, Bayqonyr qalasyn damytu boyynsha úzaq merzimdi baghdarlamalar dayyndaluda.
«Bayqonyr» keshenin birlesip paydalanu  yntymaqtastyghynda Qazaqstan-Resey ýkimetaralyq komissiyasynyng besinshi otyrysyn óte nәtiyjeli dep senim-men aitugha bolady. Onda eki jaq Bayqonyr gharysh ailaghyn ústap túrugha jәne onyng infraqúlymyn damytugha, sonday-aq «Bәiterek» zymyran kesheni bazasynda birlesken úshyrylymdar jasaugha baghyttalghan  sharalar qabyldaugha kelisti. Sonymen qatar, «Bәiterek» jobasyn jýzege asyru merzimin 2025 jyldan 2022 jylgha, yaghny ýsh jyl erte merzimge auystyru jóninde sheshim qabyldandy. Osyghan baylanysty taraptar júmysty jedeldetu ýshin qarjylyq qamtamasyz etu jónindegi qajetti barlyq qújattardy birlesip dayyndap shyghuy tiyis.
Qazaqstan tarapy «Bәiterek» jobasyn jedeldetu jәne gharysh-zymyran keshenin bolashaqta jýk kemelerin úshyrugha paydalanu ýshin qyzyghushylyq bildirgenin aita ketu kerek.  Odan bólek, «Zeniyt-M» gharysh  keshenining jer betindegi gharyshtyq infraqúrylymy nysandaryn RF-nyng jalgha aluynan bosatyp, olardy QR-gha ótkizu turaly sheshim qabyldandy. Sonymen birge, býginning ózinde qazaqstandyq mamandardyng «Bayqonyr» keshenindegi jýzege asyrylyp jatqan gharyshtyq baghdarlamalargha tikeley qatysu mәselesi sheshilude. Ótken jyldan bastap, Qazaqstan men Reseyding gharyshtyq yntymaqtastyghy shenberinde birinshi ret toqsannan astam qazaqstandyq mamandar júmys istep túrghan «Proton-M» GhZK paydalanugha qatysuda.
«Bәiterek» jobasy eki memleket arasyndaghy jýieli qarym-qatynasqa ainalyp keledi. Onyng ayasynda kóptegen júmystar jýzege asyryluy tiyis. Ol eng birinshi «Bayqonyr» keshenining ekonomikasyn әrtaraptandyrugha qatysty,
Energetika salasy men halyq sharuashylyghy qajet¬tiligine arnalghan gazturbinalyq dvigatelider shygharu jobasy, Yntymaqtastyq baghytynda «ibiyleynyi» aerodromy aumaghynda úshaqtar men tikúshaqtardyng iri bólshekterin jinaytyn ortalyq qúru, taraptardyng gharysh mekemeleri bólimsheleri men qaruly kýshteri ýshin arnauly kiyim tigetin birlesken kәsiporyn qúru sekildi jobalar úsynyluda.
S.Qojaniyazov Qazaqstan delegasiyasy»MAKS-2017» aviagharysh salonyna sapary kezinde Novosibirsk Federaldyq memlekettik birtekti kәsiporyn basqaruyn¬daghy  «S.Chaplygin atyndaghy Sibirlik Aviasiya ghylymiy-zertteu instituty» basshylyghymen iri bólshekterdi jinastyru jәne jetildirilgen AN-2 úshaqtaryn kishi aviasiya retinde ónirlik marshruttarda qoldanu, sonymen qatar aviahimiyalyq júmystargha paydalanudy úiymdastyrugha baylanysty  yntymaqtastyq jóninde kelissózder jýr¬gizilgenin jetkizdi.
Qazaqstan-Resey Ýkimetaralyq komissiyasynyng otyrysy taqyrybyn jalghastyrghanda múnan bólek Bayqonyrdy damytudyng birlesken jobasy turaly kelisimge kelgenin etep ótu kerek. Jobanyng jýzege asuymen jalgha beru jaghdayynda qala injenerlik nysandardy jәne әleumettik infraqúrylymdardy  damytu kózdelip otyr.
QR Preziydentining «Bayqonyr» keshenindegi arnauly ókilining aituy boyynsha, «Bayqonyr» keshenindegi janalaugha jatatyn qondyrghylar men injenerlik infraqúrylymdar Resey Federasiyasynyng jalgha ¬aluynan shygharylyp, oblystyq әkimdikting iyeligine jeti jylgha, ony әri qaray úzartu qúqyghymen beriletin bolady. Júmystardy qarjylandyru QR-nyng budjet turaly  qazirgi zanyna sәikes, oblystyq әkimdikke maqsatty transfertter bólu jolymen jýrgiziletin bolady.
Barlyq júmystar atqarylyp bolghannan keyin RF-dan jalgha aludan shygharylghan mýlikter olargha qaytadan beriledi. Jana túrghyn ýiler qúrylysyna qatysty da jaghymdy janalyq bar. Songhy otyz jyl kóleminde qalada jana qúrylystar bastalatyn bolady. Qazaqstan jaghy búl jerde jana mikroaudan túrghyzady, ondaghy bes ýide 250 bayqonyrlyq  otbasy qonystanady.
Bayqonyrdy gazdandyrudyng syzbasy bekitilgen. Ýilerge gaz kirgizu men synaqtan ótkizuding tehnikalyq dayyndyghy qamtamasyz etildi. Birinshi kezekte gazdandyrylatyn ýilerde gaz plitalary ózgertilip qoyyldy. Biylghy jyldyng ózinde gazdandyrudyng alghashqy kezeninde alty ýige gaz kirgizu josparlanghan, al odan keyin kógildir otyn taghy on tórt ýige jetkiziledi. Múnan bólek, qalanyng balabaqshalary men mektepterin tabighy gazgha kóshiruding dayyndyghy tolyghymen jýrgizildi. Oblystyq medisinalyq ortalyq filialy qazandyghyn tabighy gazgha auystyru jónindegi qújattardy dayyndau ayaqtalyp keledi. Kelesi jyly osy әleumettik nysandar tolyghymen gazdandyrylyp bitedi dep josparlanuda. Sonymen qatar, qalanyng JEO gazgha kóshiru mehanizmderi oilastyryluda.
«Bayqonyr» keshenining ekonomikasyn turizmsiz elestetu qiyn, әlemde «alghashqy gharysh besigine» degen qyzyghushylyq ýlken ekeni belgili. Osy orayda, oblys әkimining orynbasary «Bayqonyr» kesheninde turizm infraqúrylymyn damytudyng baghdarlamasy beki¬tilgenin jetkizdi. Bayqonyrgha jaqyn jerden qúrylatyn aumaghy 50 gektarlyq turistik oiyn-sauyq aimaghynyng konsepsiyasynyng túsaukeseri ótkizilgen.
«Bayqonyr» keshenining geografiyalyq jәne tarihy manyzdylyghy Úly Jibek jolyn almastyryp otyrghan «Batys Europa-Batys Qytay» halyqaralyq avtodәlizining boyynda ornalasuy dep aitugha bolady. Oblys aumaghynda búl joldyng boyynda kóptegen eskertkishterdi kezdestiruge bolady, sonyng biri – Bayqonyrgha jaqyn ornalasqan «Qorqyt ata» memorialdyq kesheni.
Eng manyzdy atap ótetin nәrse, bir kezderi tolyghymen jabyq bolghan qala býginde barlyq qyzyghushylyq bildirgender ýshin: investorlargha, turisterge, maman¬dargha, biznesmenderge barynsha ashyq jәne tartymdy bolugha tyrysuda. S.Qojaniyazov Bayqonyrdy damytudyng úzaq merzimdi baghdarlamasy kelisilgenine basty nazar audardy. Baghdarlamagha sәikes, reseylikter qalany ústap túrugha, al qazaqstandyqtar ony damytugha jauapty. Dәlirek aitqanda, reseylik ne qazaqstandyq bólek Bayqonyr joq. Jarty ghasyrdan astam uaqyttan beri eki memleket ókilderi birlesip ómir sýrip, enbek etip jatqan ortaq ýy bar.
Ydyrys TÁJIÚLY
Abai.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2424
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2745
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3200
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1817