Beysenbi, 20 Mausym 2024
Arylu 1510 16 pikir 10 Mamyr, 2024 saghat 13:58

«BEShPARMAK»: kirgiyz-kaysak» atanugha tura jol?!

Kollaj suretterin avtor úsyndy

Biz bodan boldyq dep qarghaghan patshalyq Resey men qyzyl imperiya túsyndaghy bodandyghymyzdy ólsheytin qúral bar eken. Ol kәdimgi «bishparmak» sózine qatysty últtyng reaksiyasy. Patshalyq Resey qanshama tyqpalasa da, jazbalasa da «bishparmak» sózi akademiyalyq sózdik qorgha kirmey qaldy. Al sovettik qyzyl dәuirde bas taghamdy «qazaqy et»/ «myaso po kazahski» dep qorghan soghyp alyppyz!  Búl eki dәuirde de qazaqtyng bodandyghy sonshalyqty sinbegen, últtyq sana qojyramaghan, tәuelsiz bolghan 30 jyl boyghyday qúmalaqtay ydyramapty.

2000 jyly Astana qalalyq әkimdigine qarasty Til bólimin basqarghan marqúm, aitysker-aqyn Qonysbay Ábil meyramhanasyn «beshparmak» ataugha talpynghan kәsipkerdi toqtatyp, sotta jauapqa tartqan edi. Búl ógey sóz onomastikanyng urbonim salasyna solay enip kete jazdady, biraq astanada «Beshparmak» atalatyn dәmhananyng bar ekenin joqqa shyghara almaymyz.  Marqúm Qoneke, siz uaqytsha jenseniz de, biz әzirge jenilis taptyq...

Sol sotqa qatysyp, sarapshy retinde sóilegen belgili jazushy, etnograf Aqseleu Seydimbek «Beshbarmak» qazaqty qorlap, kemsitip aitylghan sóz. Búl «kalbiyt» degen sózding ekinshi balamasy.Orys otarshylary bizdi mәdeniyetsiz, qalay tamaq jeudi bilmeydi,kórsoqyr, nadan dep, etti osylay qolmen jegenimiz ýshin kelekelep ataghan. Múnday otarshylar engizgen itarshy sóz Astananyng tórinde túrghany qúldyqtyng aiqyn belgisi» dep shyryldap edi.

2017 jyl. «Beshbarmaq» degen sózden qútylu kerek. «Beshbarmaq» deu últtyq taghamdy qorlau. Búl sózdi bayaghyda bizdi otarlaghan kezde general-gubernatorlar men olardyng jandayshaptary oilap tapqan.

Qolmen jegendi «kazahy beshbarmachnichait» dep mazaqtaghan.

Ábden qorlyq kórip, otarlaudyng zardabyn tartqan qazaq búl sózge kóne salghan, ony qabylday salghan.

«Beshbarmaq» dep aitugha da bolmaydy, jazugha da bolmaydy...Biraq, búl atau bәribir qalmay kele jatyr. Nege? Sebebi, ony otyrystarda ózimiz aityp jýrmiz. Búl dúrys emes. Búlay dep jazbanyzdar, aitpanyzdar. Búl qazaqsha etimizdi qorlau…» Jazushy Marhabat Bayghút.

2000 jyldar... Ol kezde ziyaly qauymnyng immuniyteti men qauqary bar kez eken. Bodandyqqa qarsy kýresti jalghan namysqa balamaytyn dәuir eken ghoy. Búny endi «qúrghaq namys, jalghan kýreskerlik» deytin zamangha kelippiz...

Sóitip, songhy 20 jylda qayta «shapqan» Bishparmak әzirge jeniske jetti. Kelesi uәjge zer salynyz.

2023 j 31 qazan.

Babakumar Khinayat, tarihshy, etnograf:

«...Tipti besbarmaq emes, besbashpay dep atasa da, kelip-keter ne bar? Tamaqty qúralsyz jeu sol zamanda әlemde keng taralghan ýrdis edi. IYә, qazaqta da solay boldy, ol keshegi kýn edi. Endi ózgerdi, atauy qaldy. Ony til tarihynan, dәstýrli mәdeniyetten ajyratyp qaray almaymyz. Sebebi sanitarlyq-gigiyenalyq talaptardy qazaqtar berik ústanyp keldi. Solay da, solay bizding mәdeniyet sonysymen biregey. Onda namystanatyn, arlanatyn eshtene joq… Kerisinshe, qazaqty daralaytyn, aighaqtaytyn odaghay atau».

2024 j 12 aqpan.

 «TAGhY DA «BEShBARMAQ DAUY» JÓNINDE

NEMESE ÚLTTYQ QÚNDYLYQTAN NEGE BAS TARTAMYZ» dep feysbukke arnayy post jazghan Nurzhan Zhetpisbay  «bishparmakty» últtyq qúndylyq retinde ashyqtan ashyq moyyndaugha kóshipti.

«Osynday halqymyzdyng kóneden kele jatqan qúndylyqtarynyng biri, últtyq taghamdardyng ishinen basty tagham sanalatyn – beshbarmaq (besbarmaq) edi. Alayda songhy jyldary osy taghamnyng atauymen «kýresushiler» kóbeyip ketti. Ádette beshbarmaq dese boylary qúrysyp-tyrysatyn, búl ataudy mýldem joqqa shygharatyndar keybir jazushylar men qarapayym halyq ókilderi bolatyn... Olardyng oiynsha, beshbarmaq degen atau qazaqta mýldem bolmaghan, búl ataudy «orystar otarlau hәm qazaqtardy kemsitu maqsatynda qoyyp ketken-mys» (?!)...» - dep kósiledi Ál-faraby Uniyverstiyetin tәmәmdaghan azamat.    Búl nemene?  Sauattylyq pa? Namysqoylyq pa? Kenpeyildik pe? Sheshimtaldyq pa?  Hronologiyalyq tәrtippen keltirilgen uәjderdi saraptay kelgende, bodandyqtyng boyymyzgha barghan, sayyn terendep, boylap bara jatqany anyq bayqalady.

Bizdi qinaytyny – tarihshy, etnograftyng etnografiyalyq qúndylyqqa sonshalyqty beyjay qaraytyny, ony namystyng nysany deytini... tarihy shynayy prosess kóretini.

Áriyne, dәuirding tepkisine shydamasqa amal joq. Shydamaghanday qayda barasyn? Shydadyq qoy. Al endi azat elding kebin kiygende, qúndylyghymyzdy týgendemey, sol bodandyqtyng keypimen kýn kóre beremiz be?! Búralqy sózdi tarihi-etnografiyalyq qúndylyq retinde qabyldau nening belgisi? Búl jappay bodan ruhtyng nyshany emes pe?!

Moyynday aitqanda, bodandyqqa degen kónimpazdyqtyng zamanauy kórinisi, basqa eshtene de emes. Áytpese, búdan 20-30 jyl búryn búndaylar nege bolmady? Óitkeni, ol kezde otarlyq sana sonshalyqty sine qoymaghan edi... Búl bodan sana men toleranttyqtyng sharpysuy ghana. Jәne búnday әreket barynsha sauatty degen adamnyng boyynan tabylady. Sebebi, bodandyq sauat talghamaydy.

Qazaq endi ózining «qúndylyghyn» ógey auyzdan terip jatyr. Búrynghy «bas barmaghy» da joq, barmaghy da joq. Býgingi qúndylyq pen maqtannyng kórinisi «beshbarmaq» bolyp shygha keldi.

Jarnama:  «Ýige әrqashan da jaqyn. Dәmdi beshbarmaq. Múzdy Coca cola.»

Suretti maqala avtory úsyndy

Áriyne, búl jayt namystyng taqyryby emes, últtyq sananyng bojyrau mәselesi! Últtyq qúndylyqtyng tәrk etilui. Tipti, sony aqtaugha ainalghan jappay nauqannyng kózge týsui - qazyr barlyq jeli men mediyada «beshparmakty» qazaq sózi ekenin jappay dәleldeuge kóshken qazaqtardyng materialynan kóz sýrinedi.

Gebbelstin «myng ret qaytalanghan ótirik, týbi shyndyqqa ainalady» degeni osy eken ghoy...

Búny ótirik dep shynghyratyn qazaqtyng qarasy da azaydy.

Biraq, kýresti toqtatpaymyz. «Bishparmak» - qazaq ruhynyng ólsheuishi, indikatory, bodandyqtyng shekarasy. Býgingi bishparmakty qazaqqa teligender, erteng «kirgiyz-kaysaqpyz» dep te shyghady. Al kóziqaraqty, keudesinde mayshamy óshpegender eshtenege alandamay,algha basa beru kerek.

Serik Erghaliy

Abai.kz

16 pikir