Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Aqmyltyq 1472 17 pikir 18 Sәuir, 2024 saghat 14:11

«Aybynnyn» ýsh dәrejesi ýsh batyrdyng atymen atalady

Keshe QR Parlamentinin Mәjilisinde «Qazaqstan Respublikasynyn memlekettik nagradalary turaly» Qazaqstan Respublikasynyn Zanyna ózgerister men tolyqtyru engizu turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyn jobasy birinshi oqylymda qabyldandy. Osy zannyng negizinde «Aybyn» ordenining ýsh dәrejesi qazaqtyng ýsh batyrynyng atymen atalatyn bolady.

«Adal adam – adal enbek – adal tabys» taqyrybynda ótken Últtyq qúryltaydyng ýshinshi otyrysynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng bergen tapsyrmasyn oryndau ýshin Qazaqstan Respublikasy Parlamentining birqatar deputattary (E.T.Janbyrshiyn, N.B.Jýsip, A.S.Qúspan, G.T.Sarybaev, B.S.Izmúhambetov) «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik nagradalary turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna ózgerister men tolyqtyru engizu turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasyna bastamashylyq etti.

Atalghan zang jobasy memlekettik nagradalar jýiesin jetildiruge baghyttalghan jәne ol arqyly «Aybyn» ordenining әrtýrli dәrejelerine Saghadat Núrmaghambetov, Bauyrjan Momyshúly jәne Rahymjan Qoshqarbaev esimderin beru jóninde ózgerister men tolyqtyru engizilmek. Atap aitqanda, ordenning birinshi dәrejesine Saghadat Núrmaghambetovtin, ekinshi dәrejesine – Bauyrjan Momyshúlynyn, ýshinshi dәrejesine – Rahymjan Qoshqarbaevtyng esimi beriledi.

Deputattardyng múnday bastamasyna tarihy әdilettilik ornatu jәne aibyndy jauyngerlerimizding erligin eske alu negiz boldy. Bizding sayypqyran erlerimizdin, Otan qorghaushylarymyzdyng esimderin berudegi tandap alynghan kezektilik olardyng danqty jauyngerlik erlikterine baylanysty.

Naqtylap ketsek:

Saghadat Núrmaghambetov – Kenes Odaghynyng Batyry (1945), Qazaqstan Respublikasynyng birinshi Qorghanys ministri (1992–1995), Halyq Qaharmany (1994), Qazaqstan Respublikasy armiyasynyng generaly (1993).

Bauyrjan Momyshúly – Qyzyl armiya komandiyri, panfilovshy, polkovnik (1943), Kenes Odaghynyng Batyry (búl ataq 1990 j., qaytys bolghannan keyin berildi).

Rahymjan Qoshqarbaev – Qyzyl armiya ofiyseri, Reyhstag baspaldaghynda jenis tuyn alghashqylardyng biri bolyp kóterdi, Halyq Qaharmany (1999).

Sonymen qatar zang jobasy Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasyna, memleketimizben ratifikasiyalaghan halyqaralyq sharttargha jәne Qazaqstannyng qatysushy bolyp sanalatyn halyqaralyq úiymdardyng sheshimderine qayshy kelmeytinin atap ótu qajet.

Baqtyqoja IZMÚHAMBETOV,

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty

ER ERLIGIN ÚLYQTAU – ÁDILETTILIKTING TARIHY TALABY 

Elge enbegi singen erlerdi úlyqtau – eldikting belgisi. Sondyqtan memleket tarapynan beriletin týrli dәrejedegi ordenderdi Otan qorghauda eren erlik kórsetken, halqymyzdyng damuyna ólsheusiz ýles qosqan aituly batyrlarymyzdyng esimderimen atau – oryndy is dep bilemin.

Osy rette Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng Atyrauda ótken Últtyq qúryltayda elimizding әskery jәne kýshtik qúrylym qyzmetkerlerine arnalghan «Aybyn» ordenining týrli dәrejesin Saghadat Núrmaghambetovtin, Bauyrjan Momyshúlynyng jәne Raqymjan Qoshqarbaevtyng esimimen ataudy úsynghany – әdil sheshim. Búl bastama býgingi zang jobasynda kórinis tauyp, zannamalyq túrghydan tiyanaqtalghaly otyr.

​Qazaqtyng atalghan ýsh batyry da – attary anyzgha ainalghan әigili túlghalar. Súrapyl soghysta janqiyarlyq erlik kórsetumen qatar, beybit kýnde de elge enbekteri sindi. Mәselen, Saghadat Núrmaghambetov әskery salanyng bilikti mamany retinde Qazaqstan Qorghanys ministri, armiya generaly bolyp, elimizding qorghanys salasynyng damuyna mol ýles qosty.

​Qazaqtyng has batyry, qaysar qaharman Bauyrjan Momyshúlynyng esimin bilmeytin adam kemde-kem. Ol erlik pen órliktin, namys pen ardyn, tapqyrlyq pen parasattylyqtyng simvolyna ainalyp ketti. Onyng qalamynan tughan kórkem shygharmalardyn, ghylymiy-tanymdyq enbekterding mәni óte zor.

​Al Berlindegi Reyhstagqa alghash ret jenis tuyn tikken Raqymjan Qoshqarbaev maydan ómirinen taghlymdy kitaptar jazyp, týrli salada jauapty qyzmetter atqaryp, el damuyna erekshe enbek sinirdi.

Ekinshiden, búl tarihy әdildikti qalpyna keltirude ong sheshim bolmaq. Óitkeni әrbir túlgha – tariyh.

​Ýshinshiden, búl – bizding sayasy baghytymyzdyng jana mazmúngha ie boluy. Memlekettik iydeologiya, últtyq tәrbie túrghysynan manyzdy qadam bolmaq. Halqymyzdyng birtuar perzentterine tәn erlik ruhy osy ordenderding mәrtebesin biyiktetip, mazmúnyn bayyta týspek.

Tórtinshiden, «Aybyn» ordenining dәrejelerine bizding ataqty әskery basshylarymyz ben qaysar jauyngerlerimizding esimderi tarihymyzda túnghysh ret berilip otyr.

​Sonymen qatar qazirgi sәtte su basqan ónirlerde jan ayamay enbek etip, tasqynnan zardap shekken túrghyndargha qol úshyn sozyp jatqan әskery qyzmetkerlerdi osy ordenmen marapattasa, óte oryndy bolmaq.

Sondyqtan da batyrlar esimimen atalghan búl ordender býgingi kýnning batyrlary taghatyn naghyz mәrtebeli marapatqa ainalatynyna senimdimin.

Elnúr BEYSENBAEV,

QR Parlamenti Mәjilisindegi partiya fraksiyasynyng jetekshisi

Derekkózi: Dat gәzeti

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2392
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792