Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Tughan jerge tuyng tik! 5510 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2017 saghat 12:24

Atajúrt: anyzgha ainalghan ataular

Redeksiyadan: Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng "Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru" atty maqalasynda Tughan jer turaly oy tolghaghan bolatyn. Qazir Memlekettik baghdarlamagha ainalyp jatqan "Tughan jer" mәselesi: tabighaty, ekologiyasy, әleumettik túrmysy, órkeniyetke úmtylysy qalamger qauymyn erekshe tolghandyryp otyr.Qalamgerler osy kýni tughan jerding tau-tasyn, any men qúsyn týgendeuge bilek sybana krisip ketkenge úqsaydy. 
Belgili publisist Erjan Baytiles әigili Barsakelmeske barghan saparynan jazghan jol-jazba ocherkin "Abai.kz" aqparattyq portalyna joldap otyr.

Kәri kempirding sausaghynday tyrbiyp ósken bәkene boyly sekseuilding arasynan qaraqúiryq jýgirip shyqty. Aptap ystyqta kólenkelep jatqan januarlardy kólikting dauysy ýrkitse kerek. Aldymyzgha týsip alyp qúighytty-ay dersiz. Qarabarqynnyng qaltarysynan qoyan syghalap qaraydy. Sarysazannyng týbinen saryshúnaqtar in qazyp jatyr. Álden uaqytta qaptalymyzdan búrqyraghan shang shyqty. Qúiyn shyghar degenbiz. Qúlan eken. Biz mingen kólikpen jarysyp kele jatyr. Ekpinderi tau qúlatarlyqtay. Túyaqtarynan úshqan topyraq shangha ainalyp, artynan qalyng túmanday iz qaldyryp keledi. Sol kýiinde aldymyzdy kesip ótti. Sanap ýlgerdik. Alty qúlan. Osy sәtte qyzyq boldy. Qúlannyng dýbirinen týlki qashty. Aldynan shyqqan kólikten odan sayyn qorqyp, kilt keri búryldy. Búryla bere, búratyla qúlady. Qúlan men kólikting ortasynda esinen tanarday bolghan týlki iyrek salyp jýgirip, kózge kórinbey ketti. Ayaghynnyng astynan buyldyryq búrq etip kókke kóteriledi. Tóbende dala qyrany men qaraqús qalyqtay úshady. Búl – «Barsakelmes» memlekettik tabighy qoryghy» edi.
Begim súlu
Atynyng ózi adam jýregine ýrey úyalatar aralgha baru bayaghydan oida jýrgen. Kózben kórsek, qúpiyasyn bilsek, tabighatyn tamashalap, tynys-tirshiligin sezinsek degen qúmarlyq aqyry bizdi «Barsakelmeske» apardy. Qoryq eki uchaskeden túrady eken. Birinshisi – «Barsakelmes», búrynghy aral men kepken tenizding ornyn alyp jatyr. Ekinshisi – «Qasqaqúlan». Búl aumaqqa Aral tenizining bayaghy shyghys jaghalauy men araldary kiredi. Negizgi maqsattyng biri – qúlan kóru edi. Bir kezderi túqymy túzday qúryp ketuding aldynda qalyp, ýlken qamqorlyqtyng arqasynda býginde sany 500-ge jetken januarlar «Qasqaqúlan» jaghynda jayylatyn kórinedi. Sodan «qaydasyn, Qasqaqúlan» dep tartyp kettik qoy. Biraq onda barmas búryn aldymen Begim ananyng eskertkishine ayaldadyq. Begim ananyng naqty qay zamanda ómir sýrgeni belgisiz. Zertteushiler IH-HI ghasyrlardyng arasynda ekenin aitady. Anyz boyynsha, Begim súlu ataqty Qarabura әuliyening qyzy bolghan desedi. Ay dese auzy, kýn dese kózi, kórkine kóz toymaytyn, ajaryna alty qúrlyqtyng bar asylyn bere salugha tatitynday súlu bolypty. Sol kezende ómir sýrgen Sanjar deytin hangha túrmysqa shyghypty. Sanjar han óte sayatshyl, angha shyqpasa ishken asy boyyna batpaytyn kisi eken. Patsha angha shyqqan sonday bir saparynda ýiinde qanjaryn úmytyp ketedi. Qasynan bir eli tastamaytyn qanjaryn әkelu ýshin uәzirin júmsaydy. Taqsyrynyng tapsyrmasyn tap-túinaqtay oryndaytyn uәzir ýige shauyp kelip, Begimnen qanjardy súraydy. Sonda súlu didaryn kórsetpey, aghash ýiding jabyghynan qolyn shygharyp, hannyng qanjaryn úsynady. Begimning sýiriktey aq sausaqtaryn kórgende uәzir atynan auyp týsip, esinen tanyp qalypty deydi. Álden uaqytta әlin jiyp, óz-ózine kelip, hangha qaray zaulaydy. Uәzirining keshikkenine patsha ashulanyp otyr eken. Birden bas salady. «Qayda jýrsin?» – dep. Zәresi zәr týbine ketken uәzir: «Begim súlu mening bilegimnen ústap, jibermey qoydy», – dep ótirikti ókirtip jiberedi. Ózi ashu ýstinde otyrghan han myna sózdi estip, odan sayyn qaharlanyp, aqylgha kelmesten angha shyqqan saparyn keri búryp, ýiine qaytady. Kelisimen Begimning ong qolyn, ong búrymyn kesip, ong tanauyn tiledi de zyndangha tastaydy. Qansyraghan Begim jylap-enirep zyndanda jata beredi. Birde Qarabura әulie qyzynyng týsine enip: «Balam, shynyndy ait. Adal bolsan, Tәniri jәrdem berip, jan jarandy da, tәn jarandy da jazar. Al kýnәli bolsan, Qúdaydyng qarghysyna úshyrarsyn», – depti. Sol týni Qarabura әulie Sanjar hannyng da týsine enip: «Adam ózining ómirlik serigi – әieline isting aq-qarasyn anyqtap baryp, jaza qoldanbas pa? Eger qyzym kinәli bolsa, ómir boyy mýgedek bolyp, qorlyq kórip ótsin. Adal bolsa, onyng adaldyghyna arasha týspegen elindi jylan jútsyn», – dep ayan beredi. Shoshyp oyanghan patsha uәzirin zyndandaghy Begimning ne kýide ekenin bilip keluge júmsaydy.  Begim súlu din aman deydi. Sol súlu qalpynda eken. Patshanyng basy qatady. Solay jýrgende aspannan jylan jauyp, qalany basyp qalady. Halyqty qyra bastaydy. Qasynda birneshe adamymen qashyp shyqqan Sanjar han aqyry shól dalada qorlyqpen ólipti. Al patshagha ókpelegen Begim Qúdaydyng qúdiretimen aqqu bolyp úshyp, teniz jiyegindegi aralgha kelip qonypty. Begim súlu qonghan jerde múnara ósip shyghypty. Key anyzdarda «múnarany Qarabura әulie salypty» dep te aitylady. «Begim ana» kesenesi – býginde memleket qamqorlyghyndaghy tarihiy-mәdeny eskertkish. Aral tenizining búrynghy jaghasynda ornalasqan. Qaratereng auylynan 30 shaqyrym jerde túr. Jalpy júrt bilui, kórui kerek qoy degen oimen jazyp otyrmyz. Qasiyet daryp, kie qonghan múnday mekendi adamdar baryp kózben kórip, aurasyn sezinip qaytuy kerek.
Qayran, «Qasqaqúlan»!
Mynau – «Jynghyltýp»  degen  jer. Zamanynda tonnalap balyq aulanyp, ony qalagha jiberip otyrghan. Qazirgi kýii óte ayanyshty. Ánebir ýiindilerding astynda ýilerding orny jatyr. Búryn ómir bolghany, qaynaghan qyzu tirshilikting ótkeni sol qirandylardan ghana bayqalady. Búdan әri qaray tenizding tabanyna týstik. Qarabarqyn qyrghyn ósken. Barqynnan keyin sarysazannyng alqaby bastalady. Sazan bitken son, sekseuilge jalghasady. Múny eshkim ekpegen. Ózi shyghyp, ózi ónip keledi. Barlyghy tabighi. Kýnderding kýni kelgende sarysazan men qarabarqyn joyylyp, ornyn sekseuil basady. Myna sekseuilderding shyqqanyna da ondaghan jyl bolghan shyghar. Biraq әli kishkentay. Tolyq jetilip, irilenui ýshin uaqyt kerek.  Tenizdi kózben elestetip, ainalany tanyp, ang men qúsqa, januar men jәndikke qarap otyryp «Qasqaqúlangha» da jettik. Bir kezderi auyl bolghan, júrt otyrghan degenge eshkim senbeydi. Bop-bos. Tek elding ómir sýrgenin tóbening basyndaghy zirattar ghana әigilep túr. «Qasqaqúlannan» eng songhy ýy 1975 jyly kóshipti. Teniz tartylyp, tirshilik toqtaghan song halqy jaqyn jerdegi «Qarateren» men «Jana qúrylysqa» qaray jónkilgen. Basqa amaly qaysy? «Qasqaqúlannan» halyq ketkennen keyin «Barsakelmesten» qúlan kóship kelgen. Óitkeni, múnda su bar. Búryn ýsh únghyma bolghan. Býginde onyng bireui bitelip, ekeuinen su aghyp túr. Dalanyng tósin dýbirletken qúlannyng negizgi suaty osy jer.  Zirat ornalasqan tóbening basyna shyqtyq. Aynalany dýrbimen sholyp túrmyz. Kóz úshynda ýsh qúlynyn ertken eki qúlan ketip barady. Nege ýsh qúlyn? Qúlan egiz tuatyn ba edi? Anasynan adasyp qalghan shyghar dep topshyladyq. Shamasy, «Úzynqayyrdyn» many bolsa kerek. Odan beride jalghyz qúlan jýr. «Ayghyry ýiirden quyp jibergen sayaq qoy», – dedi jolbasshylarymyz. Ánebir qyrdyng astynan top qúlannyng jelkesi kórinetindey. Bizdi osy jolgha bastap shyqqan «Barsakelmes» memlekettik tabighy qoryghy» RMM diyrektorynyng ghylymy júmystar jónindegi orynbasary Gauharbek Satekeev sanap jatyr. Túp-tura 18 qúlan shyghardy. Dýrbini qoldan-qolgha ótkizip, jaryqtyq januarlardy tamashalap túrmyz. Janaghy ýiirding qasynan taghy bir top qúlan shyqty. Ondaghysynyng sany 25-ke juyq. Bir kezde kók shang kóterilmesi bar ma? Gauharbek «eki aighyr tóbelesip jatyr-au» degen. Aytqanday-aq eken. Eki aighyr shayqasty da ketti. Al qos ýiir aighyrlardyng shaynasqanynan ýrkip, túra qashty. Ekeui birin-biri ayaytyn emes. Sekirip túryp tebedi. Shoqtyqtan, shaptan, juan sannan, moyyn men qúlaqtan azudy salyp, shaynap, esh ayaushylyqsyz ekeui keskilesken maydangha týsip ketti. Tura jarty saghat shayqasty. Sosyn bireui qashty. Ekinshisi quyp ketti. Ári qaray kórinbey qaldy. Biraq andyghanymyz sol jaq. Bir kezde jalghyz ayaq shang kórindi. Jenimpaz aighyr ghoy. Eki ýiirdi qosty da, aldyna salyp, tyrqyrata quyp ketti. Dәl tabighat turaly derekti filimdegi kórinis dersiz. Esh aiyrmasy joq. Tek biz ony suretke týsire almadyq. Fotoapparatqa ilinbedi. Tóbeden týsip, qoryqtyng ishin kezip kelemiz. Shamasy bir shaqyrymday jerde ýiir qúlan túr. Kólikti óshirip, asqan saqtyqpen, sekseuilderding tasasymen, ayaghymyzdy sanap basyp, qúlandardy suretke týsirmek bolyp kele jatyrmyz. Jel bizding taraptan edi. Eki jýz metr­ge juyq jýrdik pe, jýrmedik pe, ýiir tútasymen biz jaqqa jalt qarady. Qaqqan qazyqtay toqtap túrmyz. Tanaulary jelbirep, qúlaqtaryn qayshylap, elegizy bastaghanday. Demimizdi ishimizge tartyp otyrmyz. Sәlden song tynshyghanday boldy. Qaytadan mysyqtabandap jýrdik. Ja­qyn­day almadyq. Sezip qoydy. Oryndarynan dýr silkinip, ainalany shangha kómip, sha­uyp ketti. Taghy da suretke týsire almadyq. 500 qúlan birge jýredi dep oilappyz. Sóitsek, jylqytektes januar ýiirimen jýredi eken. Kýn enkeye bastaghan song «Qaraterenge» qaray búryldyq. Jolda qúlan kezdesse, suretke týsiru – bas­ty mindet. Kezdespedi emes, jolyqty. Jolyqqanda da kóligimizben jarysyp, tura aldymyzdan kesip ótti. Gauharbek qúlannyng kólikpen jarysyp, sosyn aldyn kesip ótetin әdeti baryn aitty. «Adamdar! Sender qansha quatty kólik shygharyndar, gharyshqa úshyndar! Biraq myna sayyn saharanyng iyesi – biz! Bizden ozyp kete almaysyndar», dep ketip bara jatqanday bolyp kórindi bir sәt maghan. Shynymen, adamgha kórsetken qyry ma eken? «Dalanyng iyesi de, kiyesi de – biz!» – dep ketip bara jatyr ma, kim bilsin... Desek te, búl joly da taspagha tartugha mýmkindik bolmady. Shoqalaq jolda suretke týsiru óte ynghaysyz. Toqtap, suretke týsiremin degenshe, qúlandar kózden ghayyp bolady. Ýlgermeysin. «Úzynqayyr» men «Toqpannyn» da ornyn kórdik. Tastandy dalagha qarap jýreging eziledi. Aytpaqshy, mynaday qyzyq boldy. «Bektibaydy» betke alyp kele jatqanbyz. Jazyq daladan adamdar eki ayaq jol salyp alghan. Onyng kedir-búdyry kóp. Basyndy kólikting qaptalyna qatar soghyp, on eki mýsheng ýgitilip keterdey bolyp kele jatqanbyz. Gauharbek jýrgizushige: «Qarap otyr. «Bektibaydyn» búrylysynan ótip ketpe», – dedi. Kýlki qyssyn. Aydalada, jolsyzda qaydaghy búrylys deysiz ghoy. Shynynda da, búrylys bar eken. Sekseuilge aq qapty baylap qoyghan. Onyng ózi jel shayqap, kýn jep, týinektey ghana bop qalghan. «Bektibayda» da bizdi zirattar qarsy alyp, shygharyp saldy... Sapardyng alghashqy kýninde jolsyzben 300 shaqyrym jýrip, әbden silemiz qatyp, kesh bata «Qaraterenge» kep qúladyq. Erteng «Barsakelmeske» baramyz.
Uaqyt toqtap qalghan siyaqty
Tanmen talasa túrdyq. Jol qamyna birden kirisip kettik. Kýn kókjiyekten bauyryn kótermey jatyp auyldan shyqtyq. Kenezesi kepken, әbden qúrghap, sory shyghyp jatqan tenizding tabanymen shayqalyp kelemiz. «Dәl osy jerde tenizding terendigi 16 metr bolghan», – dedi jolbasshymyz. 16 metr degeniniz kemi 5 qabatty ýiding biyiktigi ghoy. Tenizding eng tereng túsy 70 metrge juyq bolypty. Sonday «jayqalyp»  jatqan sudan tamshy da joq bop ketui qalay? O, Qúdaydyng qúdyreti! Osy tenizding astynda H-HII ghasyrlarda Kerderi degen qala bolghan. Qala eki bólikten túrypty. Birinshisi – ýlken Kerderi. Onda kәdimgidey qyzu tirshilik búrq-sarq qaynap jatqan. Ekinshisi – Kerderi qalashyghy. Ghalymdar múny ýlken qalanyng qajettiligin óteytin, mal ósirip, egin jinaghan qalashyq sanaydy. Býginde ýlken Kerderige baru mýmkin emes. Batpaqqa batyp qalasyz. Qalashyqqa bardyq. Qoytastyng kólemindey diyirmenderdi kórdik. Búryn osy jerden iri deneli adam sýiekteri shyqqan kórinedi. Sonymen qatar, maldyng da sýiekteri, túrmystyq jaghdayda paydalanghan zattarynyng qaldyqtary tabylghan. Mazar janyndaghy jerlengen qabirden boyy eki metrge juyq adamnyng qanqasy shyghypty. Qabirine týrli túrmystyq búiymdar salynyp, sәn-saltanatty jaghdayda birge qosyp jerlengeni aighaqtalghan. Ekining birin búlay jerlemeytinin eskersek, onda búl adamnyng qalada ýlken abyroygha ie bolghanyn biluge bolady.  Kerderining býgingi orny tútas qúm. Jel ýzdiksiz soghyp túrady. Jaqynda ghana arheologtar kelip júmys istepti. Birneshe jerdi qazyp, zerttegen. Biraq jel men qúm zertteushiler arshyghan aumaqty qaytadan tegistep tastaugha jaqyn eken. Endi bir aptadan keyin arshylghan jer taqyrgha ainalyp, syr men qúpiyany boyyna qaytadan sinirip jiberip, týk bolmaghanday býk týsip jata beredi-au. «Barsakelmes» aralyna týs bolmay jettik. Óli tynyshtyq. Uaqyt toqtap qalghan siyaqty. Jelding uilinen basqa eshtene joq. Su ketkennen song nu da ketken. Su men nu bolmaghan song jan-januarlar da basqa jaqqa aughan. Al bir kezderi múnda baqasy qoyday shulap, balyghy tayday tulap, qúlany qaqyrata shauyp, qaraqúiryq pen kiyigi tósin dýbirge bólep, qústary әn salyp, jasyl-jelegi jayqalyp, osynyng bәrin ghalymdar jiti zerttep jatqan tirshilik bolghan ghoy. Odan qazir qalghany – «Barsakelmestegi» tórt ýi. Sosyn tehnikalardyng qaldyghy. Anau taqyr jerde aeroport bolghan deseng eshkim senbeydi. Múnda qúlandar qysqa qaray keledi eken. Oghan deyin osylay anyrap jatady. Aytpaqshy, osy arada el ishindegi bir anyzdy aita keteyikshi. Aral óniri túrghyndary arasynda «Barsakelmes» tónireginde anyzdar kóp. Solardyng biri bylay bayan etiledi. Este joq eski zamanda Aral manyn meken etken taypalardyng arasynda soghys oty órship, bir basylmay, elding berekesin alypty. Osy taypalardyng ishinde Lәtpay deytin rubasy bolypty. Soghystan әbden yghyr bolghan Lәtpay qúlaq estip, kóz kórmegen alys jaqqa ketip qaludy armandaydy. Sodan «izdegenge – súraghan» degendey, tenizding qaq ortasynda suy túshy, shalghyny shýigin, balyghy mol, aluan týrli an-qúsy bar, sekseuili qalyng ghajayyp aral bar ekenin estiydi. Estiydi de, sol aralgha ketuge bekinedi. Búlar múz qatqanda kýzer jasap, sonyng ýstimen araldyng tórine jetip almaq bolady. Qaramaghyndaghy júrtyn aq jartas týbine әkelip: «Sholpan tughanda jolgha shyghamyz», – dep habar beredi. Sholpannyng tughanyn kýtip otyrghanda, olar jaqqan ottyng manayyna jyrtyq shapandy, tesik tymaqty bir aqsaqal keledi. Sosyn Lәtpaygha qarap: «Bara jatqan araldan qoryqpandar, onda zúlymdyq joq, qasqyr joq, adamdar da joq. Aralda tabighatty saqtasandar, baqytty da úzaq ómir sýresinder. Úrpaqtaryng eshteneden zәrulik kórmeydi. Mynghyrghan mal bolady. An-qústy óltirmender. Aqqulargha tiymender», – deydi. Osyny aitqan zamatta qariya qaranghylyq qoynauyna sýngip joq bolady. Lәtpay onyng Qydyr ekenin ishtey sezedi. Tóbeden Sholpan kóringen sәtte taypa týgel ornynan qozghalyp, múzdy kýzerding ýstimen tizbektelip jýrip ótip, araldyng qoynauyna baryp týsedi. Qysty osy aralda jaqsy ótkizgen Lәtpaydyng júrty kóktemge qaray toyyna bastaydy. Qydyr atanyng aitqandary aiday kelip, kóp úzamay olar bayyp ketedi. Osy úzaq anyzdyng aqyry araldaghy aghayynnyng kýnderdin-kýninde bayaghy qariyanyng ósiyetin esterinen tars shygharyp, sekseuildi otap, an-qústy qyryp, aqqugha auyz sala bastauy saldarynan bir týnde manaydy týgel ordaly jylannyng jalmauymen ayaqtalady. Anyz boyynsha, sol qyrghynnan segiz jasar bala ghana aman qalypty. Shamasy, eldi týgel qyryp tastaugha ertegilerge tәn esti saryn jol bermese kerek. «Barsakelmeste» tóbesine aishyq qoyylghan ýsh adamnyng beyiti jatyr. Múnyng ekeui Anatoliy Skoruskiy men onyng sheshesiniki. Ýlken Skoruskiy osy aralda qyzmet etken. Keyin bir kelinshekpen kónil jarastyryp, Resey jaghyna ketip qalghan. Balasy men әieli osynda qalghan. Mәngilikke! Al ýshinshi beyit David Pirulin atty ghalymgha tiyesili. Ol da sanaly ómirining bәrin «Barsakelmeste» ótkizgen. Entomolog, yaghny jәndik zertteushisi, ghylymy qyzmetker bolghan. Keyin araldyng basynan baghy tayghanda tughan eline kóshken. Biraq... «Ólsem, sýiegimdi «Barsakelmeske» qoyyndar», – dep amanattapty. Amanatqa qiyanat jasalmaghan. Ghalymnyng aralgha degen mahabbatyn osy bir әreketinen anyq kóruge bolady. Tirshilik nyshanynan siyrek úshqan qús, birneshe qoyan, qanyrap bos túrghan tórt ýy men ýsh beyit qana habar beretin «Barsakelmestin» kýii osynday. Eger jer astynan únghyma qazyp, su shygharsa, bayaghy qalpyna kelmese de, dәl búlay bos jatpas edi-au, Barsa. Araldyng ajaryn әli de kirgizuge bolady. Tek az ghana әreket kerek. Baryndy baghala! Týs qayta taghy jolgha shyqtyq. Baghy­tymyz – «Qasqaqúlan». Qúlandy jaqynnan suretke týsirmesek, júmysymyz tolyq ayaqtalmaghanday kýidemiz. Keshke qúlandar suatqa qúlaydy, azanda erte óredi degen. Sol sәtti paydalanyp qalmaq niyettemiz. «Barsakelmes» pen «Qasqaqúlannyn» arasy 90 shaqyrymdyq jer. Kóp bóligin­de jol týgili, iz joq. Osy tústa jolbas­shymyzdyng jerding ynghayyn jaqsy bile­tinin kórdik. GPS-ti jelkesine qondyryp, navigatordy miyna ornatyp alghanday. Qaranghy jerde qara mysyqty tap deseniz, tabady-au. Janaghy 90 shaqyrymdy esh adaspay, iytindep otyryp 3,5 saghatta әreng jýrip óttik. Onyng jarty saghatynda shege qúmgha batyp, túryp qaldyq. Qysqasy, dala jaghdayyndaghy ómirding bәrin bastan ótkerdik qoy. «Qasqaqúlangha» jetip, entigimizdi basyp otyr edik. Alystan kólikting dauysy qúlaqqa jetetindey. Adam ayaghy siyrek basatyn jerde kim jýrui mýmkin? Brakonierler me eken deymiz. Sóitsek, «Barsakelmes» mem­lekettik tabighy qoryghy» RMM-ning diyrek­tory Zәuresh Álimbetova kelip túr. «Ou, apay, qaydan jýrsiz?» – deymiz ghoy biz. «Balalar tamaqtan taryghyp qalmady ma, jagh­daylary qalay eken dep alandap otyra almadym, keldim», –  dep jymiyady apayy­myz. Qorjynyn as-sugha toltyryp alypty. Keshkilik qúlan kelmedi. Ertesi tanghy saghat 5:30-da suattyng basyna taghy bardyq. Qúlan joq. Bizge suretke týsiru búiyrmapty. Endi elge qaytu kerek. «Barsakelmes» qoryghyna kirer birneshe ghana jol bar. Sonyng bas jaghyna kýzet bólimin qoyghan. Qoryq qyzmetkerleri kezektesip on kýnnen jatyp kýzetedi. Biraq basynda ýy joq. Qosyn salsa, qysy-jazy adam jatar edi. Jazda vagonda jatyp kýneltedi. Qysta qiyn. Inspektorlar kýn sayyn qoryqty aralap, jat kózderding jortuylyn baqylaydy ghoy. Degenmen, qosyn salynsa, tipti keremet bolar edi. Zәuresh Jansúltanqyzy qaytar jolda Qambashtyng boyynda salynyp jatqan «Aral» ghylymiy-turistik ortalyghynyng qúrylysymen tanystyrdy. Búl jobany «Araldy qútqaru» halyqaralyq qory men «Barsakelmes» memlekettik tabighy qoryghy» RMM birigip qolgha alyp jatyr eken. Qambashtyng janynda Batys Europa – Batys Qytay kólik dәlizi aghylyp jatyr. Batys pen Qytaydyng arasyna adamdar ýzdiksiz qatynaydy osy kýni. Mine, osy ortalyq ishki jәne syrtqy turizmdi damytugha ýlken ýles qosady degen oidamyz. Óitkeni, shól dalanyng ortasyndaghy oazis – Qamystybasta júrt qaraqúiryq pen kiyikti, basqa da jan-januardy kórip, sugha týsip, jan rahatyn seziner edi ghoy. Araldy, «Barsakelmesti» zerttep, onyng tagh­dyryna alandap jýrgen ghalymdardyng bar­lyghy osy ortalyqta jinalyp, tize qosyp qatar júmys istese, ghajap emes pe? Qys­qasy, búl ghylym men turizmdi qatar da­mytatyn ýlken ortalyq bolghaly túr eken. Jolsyz jermen bas-ayaghy myng shaqy­rymgha juyq jol jýrip, ýsh kýn boyy aptap ystyqqa kýiip, aq shang jútyp, dalada qonyp, telefon, internet degen dý­niyelerden bólinip, tabighatpen etene bolghan búl sapardyng jóni men josyghy bólek boldy. Kórgenimiz, kónilge týigenimiz kóp. Sonyng biri mynau: osy kýni qazaqtyng bay jigitteri demalysyn Afrikada ótkizip, arystan men pildi kórgenine mәz bolyp qaytyp jýr. Sonday tabighat ózimizde de bar ghoy. Endeshe, nege olar syrtqa qúmar? Osyny da oilanuymyz kerek siyaqty. Aqshany syrtqa shashqannan, óz jerimizde alyp qalghanymyz barlyghymyzgha tiyimdi emes pe? «Barsakelmeske» kelip, osynda safary jasa deuden aulaqpyz. Óitkeni, búl – qoryq. Qoryqtyng óz zandylyqtary bar. Ári-beriden song sol zandylyqtardy saqtay otyryp ta qoryqty aralap shyghugha bolady. Qysqasy, ózgening qansyghyna tamsana beretin uaqyt ótti ghoy dep topshylaymyz...
Erjan BAYTILES
Abai.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2431
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825