Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Tughan jerge tuyng tik! 3738 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2017 saghat 12:04

Últtyng ruhany janghyruy hәm Kókkesene

Janaqorghan audanyna jetpey ýlken joldyng boyynan Tómenaryq auylyna qaray búrylatyn jer bar. Sol tústa Qojamberdi eldi mekeni kezigedi. Osy manda «Kókkesene» dep atap ketken ortaghasyrlyq arhiytekturalyq eskertkishti kezdestiresiz. Elimizdegi osynday arhiytekturalyq eskertkishterdi terenirek zerttesek, QR Preziydentting Ruhany janghyru turaly aitqan oilaryn jýzege asyrugha mýmkindik tuar edi. Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq qújatynyng týiini de osy "Tughan jer" baghdarlamasymen týiindelip túr.
Qolda bar mәlimetterge sýiensek, Kókkesene – orta ghasyrlardan saqtalghan arhiytekturalyq eskertkishke jatady. Ol Tómenaryq temirjol torabynan soltýstikke qaray – 5, Syghanaqtan ontýstikke qaray 8 shaqyrymdyq  qashyqtyqta ornalasqan.
Birde jol týsip, Qojamberdi auylyna bardyq. Jergilikti túrghyndar Kókkeseneni Alpamys batyrdyng júbayy Gýlbarshynnyng qabirine ornatylghan dep sanaydy eken. Myna mәlimetti estigende tanghaldyq. Búryn qalay bayqamaghanbyz? Ishimnen «Qúday-au, Tómenaryq degen mynau túrghan jer ghoy. Janaqorghangha qaraghanda Shiyelige jaqyn siyaqty kórinedi. Onyng ýstine Qojamberdi joldyng ýstinde emes pe?» – dep kelem.
Ensiklopediyalyq mәlimetterde onyng saljúqtar zamanynyng sәulet óneri ýlgisimen biyik múnaraly etip salynghany aitylady. Kesene kýidirilgen qyshtan túrghyzylghan. Kýmbezding arkasyn jebening ýshkir basyna úqsatyp, eki iyghyn órnekti baghanalarmen kómkergen. Qabyrghalaryn Alasha han kýmbezi sekildi qyshtan kilem órnegi ýlgisine úqsatyp qalaghan. Bir jaghynan qaraghanda ol Qarahan mazaryna úqsas. Oghan jaqyn manda Barshyn súludyng әkimshilik qúrghan astanasy Barshynkentting qiraghan orny bar. Mine, qyzyq! Mynau degen tamasha emes pe?! Qazaq dalasynda әli de bolsa syry ashylmaghan jerler kóp. Búl eskertkishke qatysty J.Basyghariyn, E.Qasymov, IY.Kastanie, V.Bartolid enbekterinde tarihy mәlimetter saqtalghan. Akademik Álkey Marghúlan: «Oghyz elining ataqty bir qalasy – Barshynkent. Barshynkentting taghy bir qyzyq tarihy ol qalany oghyz elin basqarghan jeti danyshpan qyzdyng biri – Barshyn súlugha arnap salynghandyghy. Qazaqtar ol qalany bergi kezge deyin «Qyz qala» dep keldi» – deydi.
Qojamberdi shaghyn auyl bolghanymen, tamyryn terennen alyp jatyr eken. IYә, bizding tughan jerimiz – Syr topyraghynda әli qansha ashylmaghan júmbaq bar eken desenizshi?! Myng arheolog qazsa da, týbine jete almaytyn shyghar. Osy auyldyng abyz aqsaqaly atanghan Esbolat kókemiz bizdi qyzyqtyrghan kesene jayly keninen әngimelep berdi.
– Kókkesene – bizding auyldyng jýregi. Búl jerde ataqty Alpamys batyrdyng әieli Gýlbarshyn súlu jatyr. Bizge deyingi ýlkender osylay deytin. Biz de balalarymyzgha solay aityp jýrmiz. Al, auyl atqa qúiysqansyz mingen Qojamberdi batyrdyng esimimen atalady, – dedi ol aghynan jarylyp.
Biz bolsaq alghan mәlimetimizdi qanaghat tútyp, «Batys Europa – Batys Qytay» avtobanyna qaray bet týzedik.
Aziz Batyrbekov
Abai.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2430
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825