Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Tughan jerge tuyng tik! 3989 0 pikir 2 Qyrkýiek, 2017 saghat 14:34

Týlekter túrghyzghan monument

 

 

Aqtóbe oblysynda «Tughan jerge taghzym» aksiyasy ayasynda býginde auyldan shyqqan azamattar men elden syrtta jýrgen jerlesterding tughan jerine, oqyghan mektebine kelip, tәrbiyelik, ruhaniy-patriottyq túrghyda moralidyq, materialdyq kómegin beru ýrdiske ainalyp keledi. Olardyng osynou iygilikti isteri Elbasymyzdyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda aitylghan tughan, ósken jerdi órkendetuge әr azamat ýles qosuy kerek degen tezisti oilarymen dóp keledi. Memleket basshysy atalghan maqalasynda: «Qazaq «Tughan jerge tuyndy tik» dep beker aitpaghan.

Patriotizm kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalady.

Sol sebepti, men «Tughan jer» baghdarlamasyn qolgha aludy úsynamyn. Onyng auqymy izinshe op-onay keneyip, «Tughan elge» úlasady.

Mәselen, «Auylym – әnim» atty әndi  aitqanda, «Tughan jerin sýie almaghan, sýie alar ma tughan elin» dep shyrqaytyn edik qoy. Bajaylap qarasaq, búl – maghynasy óte tereng sózder.

Baghdarlama nege «Tughan jer» dep atalady? Adam balasy – sheksiz zerdening ghana emes, ghajayyp sezimning iyesi. Tughan jer – әrkimning shyr etip jerge týsken, bauyrynda enbektep, qaz basqan qasiyetti mekeni, talay jannyng ómir-baqy túratyn ólkesi. Ony qayda jýrse de jýregining týbinde әldiylep ótpeytin jan balasy bolmaydy.

Tughan jerge, onyng mәdeniyeti men  salt-dәs­týrlerine airyqsha inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri», - degen bolatyn.

Ótken aptada osynday maqsatpen Aqtóbe oblysy, Yrghyz audanyndaghy Y.Altynsarin atyndaghy orta  mektepti 1977 jyly bitirgen týlekter bas qosyp, mektep bitirgenderine 40 jyl toluyna oray kezdesu ótkizdi. Kezdesu keshine týlekterding ústazdary men synyp jetekshileri keldi. Yrghyzdan osydan 40 jyl búryn týlep úshqan, býgingi kýni Astana, Almaty, Atyrau, Aral qalalarynda memlekettik qyzmette, oqu-aghartu, medisina, kәsipkerlik salalarynda enbek etip jýrgen azamattar úzaq jyldardan keyin bas qosyp, bir-birimen mәre-sәre bolyp qauyshty.

Aldymen týlekter búl kýnde qatarlarynda joq, o dýniyelik bolghan 28 synyptasyn eske alyp, meshitke baryp, olardyng ruhyna Qúran baghyshtady.

Búdan keyin  ózderining tughan jerge tartuy — Yrghyzgha kireberistegi janadan salynyp jatqan audandyq әkimshilik ghimaratynyng aldyna ornatqan «Yrghyz eli» monumentining ashyluyna qatysty. Biyiktigi 8 metr bolatyn eskertkishting úshar basynda aibatty qús, el qorghaudaghy qyraghylyqtyn, batyrlyqtyng simvoly qyran beynelengen.

Eskertkishting ashylu saltanatyna auyl túrghyndary, ardagerler men jastar kóp jinaldy. Monumentti ashqan audan әkimi Mәdy Eleusizov jinalghandargha audannyng ekonomikalyq-әleumettik, mәdeny damuynda qol jetken jetistikter jayly bayandap, tughan ólkelerine taghzym etip, tarihy múra retinde monument túrghyzghan týlekterge alghysyn bildirdi.

Sharada audandyq ardagerler kenesining tóraghasy Quanyshbay Kenjebaev ózining jýrekjardy tilegin jetkizse, memlekettik qyzmette úzaq jyldar enbek etken, ardager-ústaz Roza Sәrsenova Y.Altynsarin atyndaghy orta mektep újymyna, audandyq «Aray» mәdeniyet ýiine jeke kitaphanasynan sayasi, tarihy qúndy kitaptardy syigha tartty. Týlekter atynan lebizin joldaghan Astana qalasyndaghy Últtyq múraghattyng ghylymy qyzmetkeri Sәulesh Túralina jinalghandargha rizashylyghyn bildirip, tughan jerge degen saghynyshyn jetkizdi.

Búdan keyin týlekter ózderi oqyghan Y.Altynsarin atyndaghy orta mektepti, audandyq múrajaydy, «Yrghyz-Torghay» memlekettik tabighy rezervatyn, «Jiger» sport keshenin aralap, «Aray» mәdeniyet ýiinde úiymdastyrylghan «Ústazdar men týlekterge» atty merekelik konsertti tamashalady.

Týlekter býginde tanymastay ózgergen Yrghyzdyng joly, әr ýige bereke әkelgen kógildir gazy, qaz-qatar salynghan ýileri men zәulim mәdeniy-sporttyq ghimarattaryn kórip, shaghyn sayabaqtaryn aralap, múnyng bәri «Tәuelsizdikting jemisi» dep baghalady.

A. Aydarova

Abai.kz

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2175
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2463
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672